Eesti lastekaitse seaduse analüüs (0)

Q: Kust finantseeritakse lastekaitsealast tööd?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti lastekaitse seaduse analüüs

Q: Millised on seaduses kirja pandud täiskasvanute kohustused?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti lastekaitse seaduse analüüs

Ühiskond - Ühiskond

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kust finantseeritakse lastekaitsealast tööd?
Millised on seaduses kirja pandud täiskasvanute kohustused?

Eesti lastekaitse seaduse analüüs

Hetkel kehtiva seaduse vastuvõtu aeg- Võeti vastu 19.11.2014

Mitmest ja millistest osadest koosneb hetkel kehtiv Eesti lastekaitse seadus

Koosenb 11 osast.

2. peatükk Lapse õiguste ja heaolu tagamine

3. peatükk Lastekaitse korraldus

4. peatükk Lastekaitsetöötaja ja lapsega töötav isik

5. peatükk Lapse kohtlemise põhimõtted

6. peatükk Abivajav laps

7. peatükk Hädaohus olev laps

8. peatükk Perekonnast eraldatud lapse kaitse

9. peatükk Lasteasutus

10. peatükk Riiklik ja haldusjärelevalve

11. peatükk Rakendussätted

3) Millised institutsioonid selle seaduse lausel koordineerivad lastekaitset ja on vastutavad lastekaitsetöö eest?
Vabariigi valitsus ja kohalik omavalitsus
4) Kust finantseeritakse lastekaitsealast tööd?
Lastekaitse alast tööd finantseeritakse riigieelarvest ja kohalike omavalitsuste eelarvetest.
5) Leia ja too välja, milliste Eesti lastekaitse seaduses nimetatud õiguste ja vabadustega kaasnevad (seonduvad) ka laste kohustused
Alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikus kohas kell 23.00–6.00. 1. juunist kuni 31. augustini on alla 16-aastasel alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikus kohas kell 24.00–5.00.- Kohustus pidada kinni ajalisest limiidist.
6) Millised on seaduses kirja pandud täiskasvanute kohustused?

§ 22. Last kasvatava isiku ja lapsega töötava isiku kohustused

(1) Last kasvatav isik on lapsevanem või last tegelikult kasvatav isik.
(2) Lapse eest hoolitsemisel ja lapse kasvatamisel peavad last kasvatav isik ja lapsega töötav isik lapse vanust ja arengutaset arvestades:
1) arutama lapsega hooldus - ja kasvatusküsimusi, arvestades lapse võimete ja vajaduste suurenemisega iseseisvalt ja vastutusvõimeliselt tegutseda;
2) juhendama ja suunama last iseseisvalt tegutsema;
3) selgitama lapsele, kuidas hoida oma tervist ja ennast arendada ning kuidas vähendada riske ja ennetada ohtu.
(3) Last kasvatav isik ja lapsega töötav isik on kohustatud lapse abivajaduse ilmnemisel otsima abi ja vajaduse korral tegema koostööd lastekaitsetöötaja või teiste lapsega töötavate isikutega.
(4) Lapse abivajaduse ilmnemisel või selle kohta teate saamisel peab lapsega töötav isik viivitamata teavitama sellest last kasvatavat isikut.

Kohustus abivajavast lapsest teatada on kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest.

Abivajava lapse kohta teate vastu võtnud asutus või ametiisik , välja arvatud lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus või selle lastekaitsetöötaja, on kohustatud teate viivitamata edastama lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele.

§ 31. Hädaohus olevast lapsest teatamine

(1) Kohustus hädaohus olevast lapsest teatada on kõigil isikutel, kellel on olemas teave hädaohus olevast lapsest.
(2) Hädaohus olevast lapsest tuleb viivitamata teatada hädaabinumbril 112.

§ 32. Hädaohus oleva lapse toimetamine ohututesse tingimustesse

(1) Hädaohus olevat last tuleb viivitamata abistada ning likvideerida selleks lapse elu või tervist ohtu seadnud olukord. Vajaduse korral võib hädaohus oleva lapse toimetada ohututesse tingimustesse kuni ohu möödumiseni, küsimata selleks lapse hooldusõigust teostava isiku nõusolekut.

Kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja koostöös last kasvatava isiku või lasteasutusega, kus perekonnast eraldatud laps viibib, on kohustatud andma lapsele teavet tema päritolu, perekonnast eraldamise põhjuste ja teda puudutavate edasiste hooldusküsimuste kohta ning võimaluse korral säilitama ja toetama perekonnast eemal viibiva lapse ja tema perekonna vahelisi suhteid.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötajal või muul kohaliku omavalitsuse üksuse nimetatud ametnikul on õigus teha last kasvatavale isikule ettekirjutusi abivajava lapse kaitseks ja kohustada last kasvatavat isikut tegema koostööd lastekaitsetöötajaga.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 11 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kellybb Õppematerjali autor

lastekaitse hädaohus lastekaitsetöö lastekaitse seaduse analüüs

Sarnased õppematerjalid

103

pdf

Lastekaitse seaduse hindamine

Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksperte, kes leidsid võimaluse panustada eelhindamisse. Samuti oleme tänulikud tellija esindajatele Kaisa-Maarja Pärtelile, Monika Schmeimanile ja Tõnu Poopuule, kes abistasid meid igati uuringu valmimise protsessis. RAKE on võrgustikutüüpi rakendusuuringute keskus. Meie missiooniks on tõsta teadmisel põhineva otsustamise osakaalu Eesti ühiskonnas. Uuringuga seotud küsimuste puhul palume pöörduda: Kerly Espenberg (e-post [email protected]) Lossi 36-124, 51003, Tartu Telefon/meil 737 6378, [email protected] http://www.ec.ut.ee/rakendusuuringud SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 5 1

Sotsiaalse analüüsi alused

docx

Perekond ja seadused

4. Kooseluseadus Tutvu seaduste tekstidega ja vasta küsimustele. Märgi millisele seadusele ja millisele paragrahvile viitad. Oluline on jälgida, et vaataksid seaduste kõige hilisemaid redaktsioone. a) Kas ja/või kuidas defineeritakse põhiseaduses perekonda? Kellest koosneb põhiseaduse järgi perekond? Põhiseaduses ei ole perekonda defineeriud. Perekond koosneb vanematest ja lastest. Seadus: Põhiseadus Paragrahv: 27 b) Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas: abikaasad on võrdõiguslikud. Miks on oluline sätestada abikaasade võrdõiguslikkus põhiseaduses? Kui see on põhiseaduses kirjas siis peab seda kindlalt järgima, nii saab tagada kindla võrdõiguse. c) Millisel juhul saab sõlmida abielu? Millisel juhul kooselu? Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Abielluda võivad täisealised isikud. Kooselulepingu võivad sõlmida kaks

Perekonnaõpetus

odt

laagrikasvataja juhataja eksami materjal

ühendamine ning nende huvide esindamine. • Noorte osaluskogude eesmärgiks on võimaldada noortel osaleda otsustamisprotsessis ja kaitsta oma huve neid puudutavates valdkondades. • Noorsootöö koolis on üldhariduskoolides ja kutsekoolides teostatav noorsootöö, mis toetab kooli õppekava eesmärkide saavutamist, põhineb tunnivälisel tegevusel ning seda korraldavad kooli huvijuht ehk koolinoorsootöötaja, kooli õpilasesindus, ringijuhid. Eestis on noorsootöö mõiste määratletud seaduse tasandil, seega on loodud ülalt alla ühine arusaam noorsootöö maastikust. Definitsioon on järgmine: „Noorsootöö on tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda“ NOORSOOTÖÖ-TINGIMUSTE LOOMINE- NOOR- ISIKSUSE MITMEKÜLGNE ARENG- VABA TAHE- PEREKONNA FORMAALHARIDUSE JA TÖÖVÄLISUS

Kategoriseerimata

docx

Lastekaitse õiguslikud alused

Laste kaitsmise eesmärk  Tagada lapse rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, vabadused ja kohustused ning kaitse Eesti Vabariigis Laste kaitsmisel kohustatud subjektid  Perekond – kogukond – riik  On korraldatud riiklikul, kohalikul ja ühiskondlikul tasemel. Lastekaitse üldpõhimõtted  Lapse huvide esikohale seadmine vs vanem  Ennetamine, positiivne sekkumine  Otsuste langetamine diskretsiooniõiguse (kaalutlus) põhimõtteid järgides (HÕS)  Lapse huvi on a

Sotsiaaltöö

odt

Kval juhtimise küsimuste vastused

Õiguskirjanduses selgitatakse, et eristada saab reformaatorlikku kodifitseerimist ning konstantse õiguse kodifitseerimist. Reformaatorlik kodifitseerimine hõlmab endas ka uute õigusnormide loomist. Konstantse õiguse kodifitseerimine on tagasihoidlikum. See ei hõlma uue õiguse loomist vaid seisneb üksnes kehtiva õiguse süstematiseerimises.Kodifitseerimise lõppresultaadiks on tüüpiliselt uue seaduse tervikteksti koostamine. SHS võeti vastu 1995. aastal. Seaduse esmaversioon koosnes üksnes umbkaudu 50 paragrahvist. Tänaseks on SHSi muudetud enam kui viiekümnel korral ning paragrahvide arv on kasvanud umbes 150-ni. Selline areng on muuhulgas kaasa toonud selle, et SHS on kaotanud oma selguse. SHS on äärmiselt raskesti loetav ja mõistetav seadus. Seda nii abivajajate, valdkonna spetsialistide kui ka juristide jaoks. Seega on SHSi kodifitseerimine kindlasti õigustatud. SHS kasutab reformaatlikku kodifitseerimist. 2

Akadeemiline enesejuhtimine

pptx

Inimeseõpetus - Perekonnaseadus

abielu sõlmimise ja abielu lahutamise kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimist ja abielu lahutamist. Perekonnaseisutunnistuseks on: 1) sünnitunnistus; 2) surmatunnistus; 3) abielutunnistus; 4) abielulahutuse tunnistus; 5) nimemuutmistunnistus. Perekonnaseisuakte koostavad valla- ja linnavalitsused, maavalitsused ja Eesti välisesindused ning siseministrilt Millised dokumendid on vaja esitada abielusõlmimiseks? Abielu sõlmimiseks esitatakse kas notari juures või maavalitsuses (Tallinnas perekonnaseisuametis): · ühine kirjalikavaldus · isikut tõendavad dokumendid · sünnidokument (juhul, kui abielluja sünniandmed rahvastikuregistris puuduvad) · varem abielus olnud isiku abielulahutuse tunnistus või -tõend,

Inimeseõpetus

docx

Perekonnaoõigus

PEREKONNAÕIGUS Seminarid: kahest võib puududa, vahetused pole lubatud. Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt

Perekonna- ja pärimisõigus

odt

Sotsiaalhooldusõigus

tuleviku eest. Lisaks isiku enda hoolitsusele on samuti võimalik hoolitsus kolmanda isiku kasuks. Hüvitist on mõlema kindlustuse korral õigus nõuda siis, kui saabub ettenähtud kindlustusjuhtum. Erakindlustuses kehtib ainult erandjuhul kindlustuskohustus, nt liikluskindlustus. Sotsiaalkindlustuses on kindlustuskohustus domineeriv. Kindlustusvahekord erakindlustuses on kahepoolne, mida reguleeritakse lepinguga. Sotsiaalkindlustuses tekib kindlustussuhe seaduse alusel ja on üldjuhul kolmepoolne avalik-õiguslik suhe kindlustatu, kindlustaja ja tööandja vahel. Erakindlustus pakub kindlustust arvukate riskide vastu, sh ka väiksemate riskide vastu. Sotsiaalkindlustus kaitseb seadusandja poolt ettenähtud juhtumite vastu, nt haigus, tööõnnetus, töövõimekaotus jne, mille korvamiseks on otsene sotsiaalne vajadus. Sotsiaalkindlustus hõlmab nende riskide puhul pea kogu elanikkonda, kas siis kindlustatus üksikisikuna või perekonnaliikmena

Sotsiaalhooldusõigus

Rohkem sarnaseid