Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juhtumikirjeldus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

JUHTUMIKIRJELDUS
Kliendi nimi on Katrin ,23 aastane , alates 2009 aasta Oktoobrist puudub kindel elukoht. Katrinil on 6 aastane poeg Robin , hetkel elab laps tema endise elukaaslasega Vitaliga , 27 aastane , elab Rakvere korteris , mida ta hetkel üürib. Vitali töötab juba aastaid Rakvere Lihakombinaadis. Peale poja sünnitamist , vahetas Katrin tihti elukohta ja elukaaslasi , alates 2006.a elab rakveres , registri järgi on ta Rakvere KOV täpsusega . Suhted Vitaliga on pingelised , peres tülitsetakse sageli, süüdistatakse üksteist , puudub usaldus . Suhted Katrini ja Robini vahel on head , kuid ema on kinnise iseloomuga , suhtleb lapsega minimaalselt , ei oska lapsele seletada ega õpetada . Katrin tuleb oma lapse hooldamisega toime , ka oskab ema teha koduseid töid ja kodu korras hoida .Katrini elukaaslane Vitali soovib oma isadust tuvastada Robini suhtes . Katrin andis selleks oma suulise nõusoleku , kuid venitab aega vajalike dokumentide vormistamiseks . Käesoleval ajal Katrin hulgub ringi , ööbib tavaliselt tuttavate juures . Katrin on endine lastekodu kasvandik ,tema emal on vanema õigused ära võetud.Katrini õed elavad Ida-Virumaal ning Lääne-Virumaal Ulvi külas , suhted nendega on head , kuid sugulased ise on riskigrupis (töötud ,alkoholi probleemidega) . Katrini sissetulekuks on 60% töövõimetuse pension ( suhkruhaigus ) ning lapse peretoetused. Katrin omab põhiharidust .Kliendi ja tema elukaaslase suhted on pingelised. Klient elab perekonniti eraldi . Nad ei saanud kokkuleppele lapse elukorraldamises .
VÕIMALIKUD PÕHJUSED
  • Katrinil ja Vitalil on erinevad vaateväljad lapse elukorraldamisest .
  • Alkoholisõltuvus
  • Tihti vahetuvad Katrini elukaaslased
  • Katrinil võib-olla ei olnud lapsepõlves kellegagi väga rääkida ,keda usaldaks ,seetõttu ta ehk on kinnise iseloomuga ning ehk seetõttu on selline tasane ka oma lapsega .
  • Kindel elukoht puudub ,seetõttu kolib ja rändab ühest kohast teise .
  • Puudub korralik tutvusringkond
  • Puudub kindel privaatne ,neutraalne koht , kus oma lapsega kohtuda
  • Raskused lapsega suhtlemisel

VÕIMALIKUD LAHENDUSED
  • Lepitusseanss Katrinile ja Vitalile
  • Kindlaks määratud aeg lapsega kohtumiseks
  • Leida kindel elukoht
  • Otsida korralik töökoht
  • Parandada suhteid nii Vitali kui ka Robiniga
  • Nõustamised
  • Katrin peaks püüdma leida omale parema suhtlusringkonna ja ise saama võõrutusravi ,et ei langeks päris põhja ja saaks sellest haigusest lahti .

LAHENDUSTE HINDAMINE
Lepitusseanssi korralikult külastades peaks nad saavutama selle ,et nad saaksid normaalselt üksteisega suhelda ,juba üksnes lapse heaolu pärast . Samas on see ka nende endi huvides ,et mitte minna vihavaenlastena lahku ega hoiaks enam üksteisega sidet . Kui lapsel on kindlaks määratud aeg ,et kohtuda oma emaga ,siis see on hea ,siis ei kaota laps oma emaga kontakti ja nende suhted võivad paremaks muutuda võib-olla isegi muutub nende suhtlemis viis , muutuvad lähedamaks kasvõi veidike . Ning kindlasti sellepärast oleks see hea kuna laps vajab mõlemat vanemat . Leida kindel elukoht ja töö ,et seada oma elu jälle korda , oleks kindel sissetulek , saaks ka oma last toetada .Ja kindlasti ,et laps teaks ,et tema ema elab normaalset elu , mitte ei ööbi igal pool kus juhtub . Katrin peaks parandama suhteid nii elukaaslase Vitaliga kui poja Robiniga ,sest siis on vähemalt loota kellegi peale ja ehk kunagi taastada usaldus oma elukaaslasega . Katrin peaks kindlasti käima nõustamisel , juba enda tervise pärast , sest alkoholism ja narkootikumid on väga suured sõltuvusained ja eelkõige väga ohtlik haigus .
Nõustajad aitaks teda oma eluga toimetulla ja Katrinil oleks siis kellegagi rääkida ,samas ei jookse ka see mööda külgi maha ,kui Vitli käiks samamoodi nõustaja juures . Kui katrin aga võõrutusravi saaks , peaks ta sellise ringkonna eemale jätma ,et suuta jälle korralikult elama hakkata ega peaks enam nende ainete mõju alla sattuma . Peaks üritama muutma oma elustiili muuta ja valima omale korraliku suhtluringkonna , kus ei oleks inimesi ,kellel ei ole alkoholi probleeme jne .
KÕIGE SUUREMA KASUTEGURIGA HINNANG
Eelkõige arvan ,et kõige aluseks oleks siinkohal see ,kui Katrin läheks nõustaja juurde , kindlasti tuleks kasu kui ta lõpuks saaks oma probleemidest rääkida , seejärel seaks oma elu taaskord rööpasse ja hakkaks siis otsima lahendusi , kuidas enda ja lapse suhteid parandada ,ehk Katrin on seejärel avatum ja oskaks oma pojaga paremini vestelda .
Juhtumikirjeldus #1 Juhtumikirjeldus #2 Juhtumikirjeldus #3 Juhtumikirjeldus #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 146 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor triinuhuhu Õppematerjali autor
Kliendi nimi on Katrin ,23 aastane , alates 2009 aasta Oktoobrist puudub kindel elukoht. Katrinil on 6 aastane poeg Robin , hetkel elab laps tema endise elukaaslasega Vitaliga , 27 aastane , elab Rakvere korteris , mida ta hetkel üürib.

Sarnased õppematerjalid

Õiguse konspekt
45
docx

Õiguse konspekt

Muistsel ajal õigused. Anti edasi vanematelt noorematele. Samastumine tänapäevaga. Kihistumine ja valitsev grupp hakkas reegleid kehtestama. Tekkis riik. Riigi tunnused: o Avalik võim ­ ülemvõim inimeste ja territooriumi üle, see on võim ilma piiranguteta teatud viisil käituda. (Erinevad võimuinstitutsioonid, struktuurid, kes ohjavad rahvast) nt politsei, luureorganid, vanglad, kaitsevägi o Territoorium ­ piir (mere- ja maismaa). Eestil on Venemaaga pigem majanduspiir, kuna siiani kindlat kokkulepet pole. Merepiir ­ kaldast 200 meremiili on riigi majandusvöönd (selle sees on võimalik kala püüda). Kui kahe riigi vahel on vähem kui 24 meremiili, siis on riikide piir keskel. Territoriaalmeri - ~8 meremiili kaugusel on nö selle riigi ,,vees". Õhuterritoorium ­ ulatub nii kõrgele kui on omanikuhuvi. Maavarad

Õiguse alused
Armukadedad lapsed
11
doc

Armukadedad lapsed

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis

Psüholoogia
PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID
76
pdf

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID

vastu Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR II Teemad: Esitamise aeg: ● Hooldusõiguse kuuluvus ● Hooldusõiguse teostamine ja muudatused 4.03.2020 Kell 16.00 ● Suhtlusõigus 3. Kaasus “Koolivalik” Heli ja Raju ei ole abielus. Neil on kuueaastane tütar Kaja. Kaja sünni registreerimisel esitas Heli lapse sünnitõendi ja Raju isaduse omaksvõtu avalduse ja Heli vastava nõusoleku. Vanemad ei avaldanud, et lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest. Heli ja Raju ei ela enam koos; Kaja

Perekonna- ja pärimisõigus
Uurimustöö-Laste ja vanemate suhted
20
doc

Uurimustöö: Laste ja vanemate suhted

KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA.....................

Informaatika
LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................

Perepsühholoogia
Seksuaal vägivald
11
pdf

Seksuaal vägivald

SEKSUAALVÄGIVALD Vägistamine on suguühendus naisisikuga vägivalla või vägivallaga ähvardamise abil või kasutades ära kannatanu abitut seisundit. Seega saab vägistamisest rääkida vaid siis, kui puudub naise nõusolek antud tegude sooritamiseks. Naine võib nõustuda järgmistes vormides: · Tõeline nõusolek või teadlik osavõtt seksuaalaktist ilma süütundeta; · Impulsiivne nõusolek või seksuaalne akt, mis kiidetakse heaks hetkel, kui impulss ajendab lähenemisele, aga hiljem tekib kahetsus juhtunu pärast, alandatuse- ja süütunne; · Passiivne nõusolek, kui naine ei soovi vahekorda astuda, kuid ei takista ka selle sooritamist, mida teine pool hindab kui nõusolekut. Viimasel juhul on kohtupraktikas tekkinud vaidlusi, kas mees oma eesmärkide saavutamiseks on ikka kasutanud vägivalda. Vägistamine on tahtlik kuritegu ja sellest tuleneb, et ka vägivalla kasutamine on tahtlik ja teadlik. Mees peab aru saama, et ta kasutab vägivalda

Seksoloogia
Sotsiaaltöö teooriad
27
docx

Sotsiaaltöö teooriad

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab, et laps käitub viisil, m

Sotsiaaltöö
ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG
16
doc

ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG

Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......................................

Pedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun