võtma (kannab mähkmeid magamise ajal). Laps vastab ,,mkmkmm". Anni on ema süles edasi, samal ajal ema vaatab internetist toiduretsepti ja püüab õhtusöögiks valmistuda. 15.10 laps ütleb ,,kus Inda jäi?". Ema vastab ,,Linda magab õues. Anni lähme pissile ja võtme mähku ära" samal ajal kõnnib ise väikelaste poti juurde ja teeb seda, mida ütles. Laps on rahulik ning laseb emal tegutseda. Anni istub potil ning hetke pärast näitab käega raamatu riiuli poole ja ütleb ,,aamat". Ema tõuseb ja läheb riiuli juurde ise samal ajal rääkides ,,mis raamatud sa soovid? Kas võtme karu raamatu?". Anni noogutab nõusolekuks. Ema tuleb Anni juurde tagasi ja hakkavad raamatut vaatama. Anni tõstab hetke pärast pea ja ütleb ,,kus Inda jäi? Inda õues magab." Ema kinnitab öeldut korrates lauseid korrektselt. Anni tõuseb püsti ja ütleb ,,pabe". Ema toob paberi ning potilkäik on õnnestunud. 15
Soovitud isiku kutsumine 3 aastaselt Oskab Lapse vaatlemine tunni aja jooksul Lapse juurde jõudes oli ta natuke nutune, kuna tal on uneaeg. Külmetuse tõttu jäi lasteaiast koju. Tervituseks andsin talle ja tema vennale maiustuse ja tal läks tuju kohe rõõmsamaks. Siis pani ta koridoris oma mänguasjad kokku, asetas õigele kohale ja läks emale näitama, mis ma talle tõin. Edasi suundusime tuppa. Lapse ema oli juba eelnevalt tutvunud minu poolt välja otsitud kriteeriumitega. Seni kuni ta lapsega tegeles märkisin mina üles, mida ta teha oskab, mida mitte. Samuti abistas ema vaadeldava lapse seitsme aastane vend. Kui need valmis, hakkasin vaatlust tegema. Laps mängib klotsidega ja autodega ning laulab samal ajal. Emme küsib, et kas Mattiasel on uus laul, laps vastab eitavalt. Ema palub, et ta kukekese laulu laulaks, aga poiss keeldub ka sellest
esemele mida soovib. Sensoorne areng: laps huvitub märkide keelest (kehakeelest). Intellektuaalne ja keeleline areng: sõnavara suureneb; ütleb ema-isa ja teab nende sõnade kindlat tähendust; on võimeline kokku viima konkreetseid esemeid oma sõnaga (näiteks: koer- aua; kass- kiss, näu); lapsel on tekkinud mittearusaadav "pudikeel". LISAINFO: Lapsele peaks õpetama, kuidas ise riidesse panna, kuidas potil käia, kuidas ise süüa, sest nüüd on nende tegevuste vastu suur huvi. Ikka meeldib lapsele asju üksteise sisse panna, samuti asju üksteise vastu lüüa. Peitusemängki on endiselt lemmikute seas. Ema võib 15 peita end lina alla ja hüüda ,,Kus on emme?". Lapsele meeldib otsida. Arendama peab ka seismist (ka kõndimist, kui laps juba kenasti seisab), erinevate asjade peale ja maha liikumist.
sotsialiseerimine sõltub antud ühiskonnast, mida seal tähtsustatakse (ühiskonna mõju) vanema käitumine võib olla (Baumind, 1967), kõik vanemad kasutavad kõiki kolme stiile vaheldumisi, aga tavaliselt on iga vanema puhul üks stiil ülekaalus: (vanema mõju) ◦ autokraatne – laps muutub tagasitõmbunuks, vähe iseseisvaks, agressivseks (sest vanem eeskujuna agressiivne), kui vanem lähedal on, siis kuulab sõna, kui vanem lahkub, siis teeb vastupidi ◦ autoriteetne- retsiprookne – lapsele selgitatakse, miks mingi asi on halb/hea, laps muutub iseseisvaks, kompetentseks, vastutustundlikuks ◦ kõikelubav - „peaasi, et mind ei häiri/peaasi, et endale liiga ei tee“, laps muutub vähe iseseisvaks, agressiivseks (sest keegi pole öelnud, et teistele ei või liiga teha), ebaküpseks, vastutustundetuks lapse enda loomu mõju – on rõõmsameelsemaid väikelapsi, on kurvemaid
Ann kustutab tule. FELIX Millest sa räägid? ANN Maga! Felix niheleb. 8 FELIX Teeks ikkagi mõned võileivad? Vorsti ja ketsupiga. Ainult ühed... Ann keerab selja. KOLMAS Ann karjatab kõrvaltoast nagu oleks mõrva pealt näinud. FELIX Tere hommikust, kallis! ANN Felix?!? FELIX See kõik on ajutine. Ann ilmub elutuppa teki sisse mähitult. ANN Mis siin toimub? FELIX Avarii. ANN Mis juhtus? FELIX Midagi põles läbi. ANN Ah? FELIX Põles. Kärssas. Kõrbes. Igatahes ei tööta enam. ANN Mis saab siis? FELIX Ma vaatan. ANN Sa vaatad? FELIX See on üsna keeruline. Juhtmed, nupud, lülitid see pole päris minu teema. ANN Felix, sa oled mees. Tee see korda. Kohe. Felix tuleb köögist.
kesknärvisüsteemi ja sealt mööda motoorseid närvikiude lihastesse. Siputamine ja põtkimine arendavad motoorset suutlikkust. Lapsed armastavad siputada. TANTSUMÄNG · Hoia last kindlalt kaenla alt kinni ja tantsita teda. · Laula ja upata last laulu rütmis: "Tantsi, tantsi, tammekene, upi, upi! (Laps istub ema süles) Upi ema põlve peale, upi, upi! (Tõsta laps sülle püsti) Põlve pealta põrandale, upi, upi!" (Tõsta laps põrandale.) UURINGUTE ANDMETEL ühendab tants rütmi, liikumise ja lähedustunde, tekitades ajus mitmeid seoseid, mis toetavad lapse hilisemat arengut. Selles mängus on kasutatud vana eesti rahvaviisit. ÕPIME ROOMAMA · Aseta laps kõhuli põrandale. · Pane lapse ette huvitav mänguasi, mis jääb lapse haardeulatusest väljapoole. · Liiguta mänguasja (sobivaimad on kõrisevad pallid) edasi-tagasi. · Palli haaramiseks püüab laps end ilmselt veidi edasi nihutada.
Sõerd väidab, et suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse kaudu jne. Olulisemaks võime aga pidada keelt, kui teatud märgisüsteemi. Omapärane valdkond on sõnatud suhtlemisvahendid - näoilme, keha-, eriti käteliigutused. Sõnatute suhtlemisvahendite hulka kuuluvad zestid ja miimika, intonatsioon, pausid, poos, naer, nutt jms. (1996) Oluline roll on eneseteadlikkusel kuna õpetajad peavad olema võimelised analüüsima oma emotsioone, väärtusi, motiive, mõttemudeleid jne. (Simanson, 2009) Keele õpetamisel ja töötades kakskeelses keskkonnas lasub õpetajal suur kohustus end pidevalt analüüsida ja kontrollida, kuna vastutab ta ju lapse soovi või tahte ees võõrkeelt omandada. Mitte kontrollides enda intonatsiooni, zeste või miimikat võime väga lihtsalt lämmatada lapses huvi õppida. Aju blokeeriv
Beebi muusika. Kirjastus "Muusika" 1996. Lk 9) Ungari laul "Nukuke" Kiigu nukuke, äiu, äiu, kullake. Kiigu nukuke, äiu, äiu, kullake. R. Päts "Auto sõidab surinal" Auto sõidab surinal, surinal ja vurinal. Autojuht on osav mees, keerab rooli enda ees. (K. Kõlar. Laulumängukool. Tallinn: Koolibri 1995. Lk 76) E. Stern "Kuidas keegi liigub" 1. Põrra, põrra auto sõidab, põrra, põrra auto sõidab. Tuut-tuut, tuut-tuut, tuut. Tuut-tuut, tuut-tuut, tuut. 2. Linta-lonta kutsu jookseb, linta-lonta kutsu jookseb. 32 Õpetajaraamat Auh-auh, auh-auh, auh. Auh-auh, auh-auh, auh. 3. Tipa-tapa tita astub, tipa-tapa tita astub. Tip-tip, tip-tip, tap. Tip-tip, tip-tip, tap. (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 50) A. Kumpas "Armas kiisu olen ma" Armas kiisu olen ma, laulan kiisu häälega: näu-näu-näu, näu-näu-näu! Armas kutsu olen ma,
Kui tunneb lapse ära, siis vahetatakse osad ja pimesikuks saab uus laps. NAER Eesmärk: arendada tähelepanu Vanus: 3-7 a Osavõtjad: 10-15 mängijat Vahendid: taskurätik Reegel: Kui taskurätt õhus hõljub, peavad kõik naerma, kui maha kukub, tuleb naer lõpetada. Mängu käik: Mängijad istuvad või seisavad ringis. Mängu juht seisab ringi keskel ja viskab taskurätiku üles. Sel ajal, kui taskurätt õhus hõljub, peavad kõik mängijad naerma. Niipea kui taskurätt on langenud põrandale, peavad kõik naermise lõpetama. Kes naerab edasi, annab pandi. UNERIIDED Eesmärgid: arendada tähelepanu, õppida järeldusi tegema Vanus: 3-7 a Osavõtjad: 5-10 mängjat Mängu käik: Mängujuht ütleb lastele kolm tegevust, kus lapsed peavad mõtlema, milline väide on tema jaoks õige, ja samal ajal antud tegevust sooritama: aja põsed punni, pane silmad kinni, raputa pead. Mängujuht väidab: Uneriided on mugavad. Uneriideid ei ole vaja. Uneriided toovad hea une. Uneriided on pehmed
Holdenil polnud see ainuke kool, kust tedaon välja visatud. Holdenil tuli meelde, et ta pidi veel enne kojusõitu hr. Spenceri juurest läbi käima. Mr. Spencer oli talle lausa kirja saatnud. Seega Holden hakkas liikuma Spencerite poole. Kui ta nende majani jõudis, oli ta täiesti külmunud. Holdeni sõrmed ja kõrvad valutasid külma pärast. Mrs. Spencer tegi ukse lahti ja kutsus Holdeni sisse. Mr. Spenceril oli gripp, kuid ta hakkas juba paranema. Mr. Spencer kutsus ta oma tuppa. Holden nägi, et mr. Spencer on hommikumantlis ja ta rinnakarvad paistavad. Holden jälestas seda, kui keegi vanamees on hommikumantlis ja ta rinnakarvu on näha. Seal toas haises ka gripirohu järele.Ta üritas võimalikult kiirest sealt ära pääseda, kuid mr. Spencer otsis Holdeni ajalooeksami üles ja hakkas seda talle ette lugema ning kommenteerima. Holdenil oli natuke piinlik. Lõpuks pääses ta minema. Holden suundus oma ühikatoa poole. Holdeni ühikakaaslane oli Stradler
mõistaks teda. Kreete elab Tais. Kui nad olid 12 aastased olid emal juba väga tõsised haigushood. Ühel neis hakkas ema süüdistma laua taga istuvaid isa, Kreetet ja J, et kõik nad soovivad tema surma. Kedagi kuulamatta, kui teda püüti maha rahustada, see psühoos ainult süvenes kuni ema läks veebruari külma kätte kodukitli väel, et surmnuks külmuda. Siis helistas 4 korda küsides, kas seda nad soovisidki? Lõpuks tuli kükmunud ema tuppa ja läks vihasena isale kallale ja hakkas teda peksma, isa ei teinud midagi. Lapsed püüdsid ema ära tirida, kuni Kreete tuli mõttele vanemale vennale Olavile helistada, kes lapsed märatseva ema juurest tuli ära viima. Ema tuli samal ajal üheksandalt korruselt alla joostes, kui nemad liftiga tulid ja üritas Kreetet juba liikuvast autost välja tirida. Kõik neli(kaks juba isesisvalt elavat)last otsustasid, et väiksemad ei lähe enne koju tagasi, kui ema on midagi ette
Aga kõik see oli väga raske ja mitu korda läks nõel sõrme ja see oli väga valus, nii et Mart ükskord isegi nuttis. Aga siis mõtles ta, et Anul on hea meel, kui sünnipäevaks nuku saab. Ta õmbles pea kehale külge ja siis veel käed ja jalad. Viimaks oli nukk valmis. Aga see ei olnud sugugi ilus nukk. „Pole viga,“ ütles vanaema Mardile. „Peaasi, et see on sinu enda tehtud.“ Aga Mart oli ikkagi kurb. Ta võttis nuku kätte ja läks tuppa.„See pole kellegi õige nukk!“ ütles ta. „On mingisugune sipisik.“ Raamatu "Sipsik" teiste peategelaste, laste Mardi ja Anu prototüübid olid Eno Raua enda lapsed Rein Raud ja Anu Raud Naksitrallid Illustreerinud Edgar Valter, „Eesti Raamat“1972 Jutustus saab alguse kolme naljaka mehikese – Muhvi, Kingpoole ja Sammalhabeme juhuslikust kohtumisest ühe linnakese jäätiseputka ees. Selgub,
hakkamas kohused polgu ees. Kes mõistaks seda paremini kui teie? Nii et nägemiseni! Ma emban teid ja ma olen uhke, et ma võin kutsuda teid oma vennaks! (Aplaus perekonnalt. Mihhail ja Renne suruvad kätt ja embavad teineteist.) ALEKSANDER: Hästi! Tulge lähme, me saadame teid korralikult ära. Semjon! Pavel! Üks teist tooge ta hobune, parun lahkub! (Üleüldine lahkumine.) (meenub) Ah jah. Meelde tuli. Mul on selle abielu suhtes ainult üks tõsine kahtlus LJUBOV: (pisarsilmil) Isa... VARENKA: (Ljubovile) See on nali. ALEKSANDER: ja see on teie vanuste erinevus. 7 RENNE: Aga ma olen ainult kolmkümmend kuus!
Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda. Järgmisel päeval Habahannes uuris, miks parvepoiss Kudisiimu hurtsikus on. Ta kutsus ta enda juurde, kuid Nipernaadi keeldus. Habahannes vihastas. Nipernaadi rääkis, et Habahannes on ise vaene ja sõimas teda vargaks. Habahannes ja ta tütar Mall arvasid, et Nipernaadi ise on kindlasti rikas. Habahannes läks uuesti Nipernaadiga rääkima. Nipernaadi siis lähebki Habahanneste juurde ning lahkub sealt mullika ja kolme seelikuga. Siis läks Mall Loki juurde ja ütles, et Nipernaadi petab teda, et ta teab ja Loki peaks teda uskuma. Nipernaadi nägi Lokit nutmas ning nad plaanisid keskööl minema minna koos. Pimedas Nipernaadi ei näinud, et Loki asemel on Mall hoopis parvel, ta vihastas, lükkas Malle keset voolu, ise muidugi hüppas enne seda maha kaldale. TOOMAS NIPERNAADI Ööd veetis ta metsas, tal puudus kindel siht. Samal ajal suri Krootuse talu lesk perenaine LiisNõgikikas
enam kuskil sooja kohta. MARGUS (kähku, riideid võttes). Mina lähen, võtan hobuse lahti. PEREMEES. Kui sa hea mees oled! Laota temale siis ka riie peale ja seo londiga kinni! MARGUS. Küll saab! (Õue ära.) PERENAINE. Saite ikka eluga koju, ei murdnud hundid teid ära? PEREMEES. Ei olnud meil viga midagi. Ei näinudki teisi. JAANUS. Eks nende kõlin ikka läinud läbi Pähnipalu Sooniite poole. Siis olid ka vanal ruunal jalad! PERENAINE. Meil tahtsid või tuppa tungida! PEREMEES. Jah, niisuguse ilmaga on nad näljas! VANAEMA (tähtsalt). Nad on kurjad, et ühte sõsarat kirikutulbas peksti! PEREMEES (pealisriideid ära pannes, raskelt). Jah, hirmus see oli, ja veel niisuguse külmaga! Mina küll vaatama ei läinud, aga - eks teised ikka käisid! JAANUS. Raudaas oli ümber kaela ja teine ümber keha. Siis timukas lõi... MANN (ema ümbert kinni hoides). Näin, mina pelgan! PERENAINE. Jah, pelga, latseke, pelga pattu! JAANUS
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
" Kõlas kõmisev vastus: "Jah, muidugi, aga enne makske mu taksoarve 670 krooni ja tooge mu kohvrid autost. Kas teie mees ei võiks seda teha? Takso ootab!" kõlas väljast üks "piip-piip". Ütlesin vaikselt susistades Stiiv-Maikelile: "Maksa ta arve ja too ta kohvrid!" tuli tasane vastus "Kust ma selle raha võtan?" Vastasin talle: "Minu rahakotist!!" Stiiv-Maikel asus kiirelt otsima mu rahakotist viiesajast ja sajast ja siis veel seitset kümnelist ka. Ta jooksis välja takso juurde. Ma küsisin oma boss Johnilt: "Miks te ise oma arvet ei maksa?" "Mul pole raha ära vahetatud ja kindlasti tahad sa ka küsida, miks maksis sõit nii palju. Noh ma siis vastan, ma pidin veel korra Läti piiri ääres ära käima ja ...." "Sellest pole midagi peaasi, et te tulla saite!" ütlesin kähku ja närviliselt. "Nüüd aga asume lauda!" ütlesin kõigile. Stiiv-Maikel tuli sisse, suurte kohvrite sisse mattunud. Tema hääl kostis summutatult: "Aidake mind, palun!"
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Pikem jutt on huvitavam. Milline jutt on sinu arvates parem, kas lühike või pikk jutt? Miks? 3. Semantiliselt Täna jutustavad sulle tibu ja kana jälle. sidumata teksti Mõlemad jutustavad sulle ühe loo. Sina tajumine ütle, kelle jutt oli huvitavam. Praegu jutustab tibu. Päike paistis ja ilm oli soe. Tüdruku nimi oli Pille. Pille jooksis kübarale järele. Ta jalutas mööda tänavat rõõmsalt edasi. Pille Õpetaja ütleb hoidis kübarast kinni (vt teksti konspekti tibu jutu lõpus, tekst 1). laused uuesti ja laps paneb
Nii jälgis ta nõudes tingimata kassa juures riiulilt kirjusid kõmme. Ta haa- Melanie'd esialgu eemalt ja tabas kõhe ära tüdruku ras kommikotist kähe käega kinni ja kui Heike üritas pakki riiu- hüperaktiivse oleku, tema puuduva huvi ühe kindla lile tagasi panna, hakkas Melanie karjuma ning viskas end krii- tegevuse vastu. Sõnalise kontakti saavutamisel oli sates ning vääneldes põrandale pikali. Heikel oli äärmiselt Melanie saamatu, seetõttu suhtles ta teiste lastega piinlik, ta andis ruttu kommikoti Melaniele tagasi ning kisa pigem tegutsedes. Kah-juks olid tema ettevõtmised aga , väga häirivad. Ta rebis kätki laste pilte, lõhkus
Haiglaleht) ja otsida sealt mitmuslikke vorme. Iseseisev töö. H 12. See loovülesanne annab vabad käed fantaseerimiseks. Soovitav on jälgida riimumise põhimõtteid, kuid see pole peamine. H 13. Need on palju kasutatavad küsimused, vastused tuleb pähe õppida ja harjutada nende kasutamist lühidialoogide koostamisel. H 14. Soovituste andmine Pea valutab võta tabletti Silmad valutavad kasuta silmatilku Kael valutab määri spordikreemiga Ninast jookseb verd pane jääd nina peale Pea on uimane puhka natuke Silmad on punased ära ole nii palju arvuti taga Huuled kuivavad määri huuli Kuulen halvasti mine arsti juurde Kuklas on valu lase massaazi teha Laubal on muhk tee külmkompressi H 15. Nina Pikk nina Cipollinol oli pikk nina. Kõrv Kõrvalest Kõrvalest on paistes. Pea Peavalu Peavalu ei tohi kannatada.
,,Pea meeles, Agamemnon, kui sa võtad minu käest Briseise, ei hakka ma enam võitlema. Lähen oma laevade ja sõduritega tagasi Kreekasse!" ,,Mine kui kardad! Võitleme ka ilma sinuta!" Hetkeks näib, et Achilleus ja Agamemnon on teineteisele turja kargamas, aga neid vaigistab kõige vanem ja targem Kreeka vanematest, Nestor. ,,Rahunege!" hüüab ta. ,,Kas te ei taipa, et teie tülist on kasu ainult troojalastele? Agamemnon, jäta Briseis. Achilleus, austa oma juhti!" Nördinult lahkub Achilleus koosolekult ja läheb oma laagrisse. Mõne aja pärast ilmub sinna kaks Agamemnoni saadikut Briseist ära viima. Achilleus ei hakka vastupanu osutama. ,,Patroklos," käsib ta oma kõige kallimat ja truumat sõpra, ,,vii tüdruk välja." Ta on otsustanud kuuletuda. Kaamel ilmel vaatab ta nuttes eemalduvale Briseisele järele. Mõne päeva pärast ilmub Chrysa sadamasse kreeklaste laev. Sellelt astub maha Ithaka kuningas Odysseus, kes annab Chryseise suure pidulikkusega tema isale üle
lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. ROLAND: Siis jään mina ka. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa OSVALD: Sina küll ei jää. tugevasti laua sisse. Samal ajal koputatakse ROLAND: Mis kurat nüüd on siis?! Tule, uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus Laura. kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse OSVALD: Sa viid märgade jalgadega naise avavad ja tuppa piiluvad.) metsa. Igal öösel on tugevad öökülmad. ROLAND: Tere, meie koputasime. Miinus viis kraadi, miinus kümme kraadi. LAURA: Roland koputas. Üks jalg on jumala märg. ROLAND: Mina koputasin. LAURA: Astusin kraavi. LAURA: Tere. Tema on Roland ja mina olen OSVALD: Kuuled, astus kraavi. Laura. ROLAND: Ma tean.
(Naerab rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. Osvald pöörab selja ja läheb akna juurde. Paus.) OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. (vaikselt) Laura jääb hommikuni siia kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd õue... ja tuled hommikul. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja kõnnin siis natuke? LAURA: Võta minu sall. ROLAND: Laura... (teeb ukse lahti) LAURA: Roland... OSVALD: (Rolandile rõõmsalt) Lased külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! (Roland lahkub.) 2 stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. LAURA: (vaikselt) Appi! ROLAND: (kargab tuppa) Nii! OSVALD: (tõuseb rahulikult püsti) Kukkusin! ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu midagi. Roland väljub.) OSVALD: (Laurale) Istu. Võta saapad ära. (Osvald paneb saapad kuivama, võtab villased sokid.) Siin on mõned augud sees. Kas ma teen teed või kohvi?
Mees saatis aga Jussi sinna- hobuseid vastu aga ei saanud. Lõpuks läks ta ise kohale ja tõi nad ära, Pearu tahtis näidata millist kahju nad tegid kuid A pööras sellele selja ja kõndis minema. Mõnda aega naabrid üldse ei suhelnud. Pearu tuli aga ükskord joobes olekuga nende juurde ja palus lepitust. Rääkis Krõõdale et ta on ikka hea ja väärt naine, kiitis peaaegu et teaevani teda. Mehe kohta ütles et too on kange ega jäta oma jonni. XII Uus paar- mida aasta edasi seda raskemaks elu Vargamäel läks. Krõõt oli ka raskest töötamisest väsinud, sellest sai lõpuks Andres ka aru. Aga neil tuli kõik töö ära teha nii et ikkagi puhata ei saanud keegi. Käsil oli kambrite ehitamine, palkide vedamisel aitasid kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem
jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid rõõmsamas tujus, va perenaine kellel oli kahju rahast mis mees saiadele kulutas (tema ei saanud eriti kunagi raha, vaid müüs kodus olevaid asju maha et paar kopikat saada)
Kõige sagedasemad nii püsiva kui ajutise korral: DISTSIPLIINIPROBLEEMID Kui laps ei nõustu tahtlikult palvete, nõudmiste, korraldustega, mida annavad vanemad või teised autoriteetsed isikud. Kui laps ei nõustu, siis teatud eas on see arengu ülesanne, et vastu hakatakse. Kui see iga ületatakse, siis jääb teatud osa inimesi, kellel need alles jäävad. Püsivaks. Ealiselt : 2 aastane lapsel areneb tahe. Esitab palveid vanematele siis. Ei ole nõus vanematega, avaldab oma tahet. Jonni kahe aastasel on kahte sorti: lühiajaline ei ole nõus vanemate nõudmistega, väljendub kehaliselt. Nt põhjus: lapsel palav, nälg, väsimus. Lihtne kõrvaldada. Pikaajaline ühetaoline pikaajaline käitumine. Selle taga samuti täiskasvanu. Laps mõtleb- miski pole võimatu. Kõiki asju võib saada. Kui vanem on pidevalt lapsele kõike võimaldanud ning ühel hetkel, kui neid võimalusi pole ja laps seda ei saa, hakkab laps jonnima. Tuleb lapsega rääkida avameelselt
kunagi nii jätta, ja inimesed kes rahaga ümber käia ei oska, toogu see temale, ükskõik millal - Indrek siiski täielikult ei tunnistanud, palju tal raha on, direktor uskus teda, ütles et Inderk on ausa näoga ning maa inimesed ongi ausad, kardavad jumalat ja seal on inimeste tulevik, lausus C.R. Jakobsoni sõnad: „Meie rahvas võidab ja langeb ühes talupojaga“. - Maurus läks kuhugi, tõmmates Indrekut enda järel ja jagades elulisi õpetussõnu ettevaatlikkusest - läks tuppa, kus istus rahvas, kes sõi, pragas nendega, et kedagi allkorrusel pole, kui keegi tahaks tulle Maurusele raha tooma, pole seal kedagi, kes seda vastu võtaks, eesotsas õiendas lätlasega, käskis Indrekul talle vene keeles öelda, et kui ta oleks pidanud uksekella kõlistama oma 10 korda ja ikka poleks keegi avanud, siis poleks ta enam tagasi tulnud - saatis lätlase Indrekule appi tema kasti tassima ja ära tooma, maksmise koha pealt käskis poistel tingida
Kuidas… noh… mismoodi… et mis siis …. HIRMUS ANTS Emal läks süda pahaks, isa oli täis ja lõugas ainult... Mina võtsin välja PIKK FELIX Nagu kreeka tragöödia – oma õe perseaugus näppudega. HIRMUS ANTS Ole vait, ma olen arst. Olin arst. PIKK FELIX Hea julge metsas olla. Kui keegi kuuli saab, Ants tõmbab välja. HEESKA Mis ta teeb siis nüüd? HIRMUS ANTS Nutab. Nii kui mind näeb hakkab õndsalt naeratama ja kohe nutab. Ei julge enam kodus käiagi. Tuleb õde, hakkab nutma, lahkub koos jalgrattaga 6 HEESKA Kes sul käskis metsa minna? HIRMUS ANTS Mida? HEESKA Ei midagi. HIRMUS ANTS Tead, Johannes… Ah, kurat… HEESKA No mis? HIRMUS ANTS Ei midagi. HEESKA Mida sa kurat mölised mu venna pärast? Ega ta ise punaväkke ei läinud. Ise tõmbasid saksa sõjaväest minema ja arvad, et nad sulle halastavad. HIRMUS ANTS Ma tulin ära, jah. Kurat, ega ma Saksamaa eest sõdinud!
pooleli. 1905 toimus üle Eestiline mässude laine, tsaari võimu vastu ja lõppes mõisate põletamisega. Tuglas oli sotsialistlike vaadetega (vasak), nõudis võrdsust. Ülestõusud suruti igal pool veriselt maha. Tuglas käis mööda maad üleskutsujana, kutsus mässama. Peale mässu põgenes Eestist, veetis mõned kuud Toompea vanglas. Seda motiivi kasutas ära oma poeemis ,,Meri" mis on ülistuslaul vabadusele. 1095 lahkub Eestist, pagulus aastad kuni 1917. Rändab ringi varjunimede all Euroopas. Rändab läbi pool Euroopat, sai nii oma harituse. Euroopalike suundade maaletooja Eestisse. Kirjandus sai modernsema varju. 1917 Siuru. Tuglas astub võimsalt kirjandus areenile. Tuglas oli ainuke, kes seal prosaist oli. 1917 ilmus tal novellidekogu ,,Saatus". Muutis koguaeg oma tekste. 1923 hakkab ilmuma ajakiri Looming mis ilmub siiamaani, Tuglas on selle eesotsas. Tuglas tahab Eestist põgeneda, aga jääb hiljaks.
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
ainukest poega; õpetajaproua pisarad ja Mauruse esimese järgu õppeasutise puutrepp -- ainult need kaks asja ilmas. Ülal trepiotsal ootas Indrekut toatuhvleis halli habemega ja kräsus kulmudega vanahärra, hoides mingisugust ebamäärast värvi öökuue hõlmu pahema käega kõhul koos ja sirutades paremat Indrekule vastu. ,,Tere, tere," ütles ta sulaval häälel, kuna lõtv käepigistus poisi üle läve väikesesse tuppa tõmbas. Kui vanahärra läks pahema käega ust sulgema, kuna ta paremaga ikka veel Indreku kätt hoidis, langesid vaheliti pandud hõlmad laiali ja nende alt tuli nähtavale aluspesu. ,,Kuidas oli teie nimi?" küsis vanahärra ja lisas juurde: ,,Kuulsin küll, aga vana pää ei pea kinni." Ja kui Indrek oli vastanud, ütles ta: ,,Ilus nimi, väga ilus nimi. Kus ma seda nime enne olen kuulnud? Kus? Aga raamatusse kirjutame Heinrichi: see on veel ilusam kui Indrek. Istuge," ütles
pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahava suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus. Ühel ööl tulid hundid lauda juurde ulguma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
