Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
vastates. · Kõnni last süles hoides toas ringi. · Peatu, vaata talle silma, naerata ja hõõru oma nina õrnalt lapse nina vastu. · Kõnni ja peatu jälle. Korda mitmeid kordi. UURINGUTE ANDMETEL aitab imiku puudutamine, süles hoidmine ja kallistamine mitte ainult teda lohutada, vaid ka tema aju arendada. Hoides last enda lähedal, tekitad kindlustunde, mida laps kasvades vajab. ERINEVAD HÄÄLED Kui sa räägid madalama häälega, tunneb laps end rahulikult ja kindlalt. · Laula üht ja sama laulu kõigepealt kõrge ja siis madala häälega. Jälgi, kuidas laps erinevale häälekõrgusele reageerib. UURINGUTE ANDMETEL suudavad imikud juba looteperioodil inimhääli eristada. Uuringute põhjal võib väita, et kõrgehäälset kõnet kuuldes sagenevad imiku südamelöögid, mis viitab sellele, et imik elavneb ja rõõmustab. MÄHKMEVAHETAMISE MÄNG · Laps võiks mähkimise ajal jälgida huvitavaid esemeid.
puhul. Mida uut tõi etoloogia? Tõi sisse kiindumusteooria- uus uurimisvaldkond. See astus vastu õppimise teooria. Nõrkused- Teoreetilised piirangud on: - etoloogia kirjeldab rohkem, kui seletab - kuidas käitumine funktsioneerib ellujäämisvahendina? See teema pole piisavalt tõestust leidnud. Metodoloogiline piirang: - eetilisi uuringuid inimesega teha ei saa. Loomulik vaatlus- võib tekitada juriidilisi probleeme. - Loomulik vaatlus on keeruline ja töörohke, vajab palju aega ja pingutust. - Vaatleja võib muuta inimese käitumist. - Kontseptuaalsed probleemid käitumisvoolu jagamisel ühikuteks. - Kui me vaatleme, siis ei pruugi meile huvipakkuv sündmus selles käitumises sisalduda. Huvipakkuv tingimus võib olla seotud näiteks stressisituatsiooniga mida ei pruugigi tekkida. Loomulik vaatlus on laste ja imikute puhul eriti sobilik
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
Neis kritiseeriti informaalse kooli lähtemõtteid ja teostusviise. Miks peaksid need kirjutised meid huvitama? Minu arusaamist mööda on tollane kaunisõnaline retoorika Inglismaal suures osas meie tänapäeva reaalsus Eestimaal. Toon näitena vaid ühe lõigu Plowdeni komitee raportist (Hytönen 1993), millega anti informaalse kooli levikule nn roheline tee. Kool püüab pakkuda lastele soodsat kasvukeskkonda, kus lapsed võivad rahulikult areneda endale sobiva kiirusega ja viisil. Kool püüab anda võrdsed võimalused ja kõrvaldada arengutakistused. Kool pöörab erilist tähelepanu õpetuse individualiseerimisele, nähtuste vahetule kogemisele ja loova töö tegemise võimalustele. Kooli eesmärk on, et teadmised ei kuhjuks õpilaste poolt vaadatuna üksteisest eraldiseisvatesse lahtritesse ning et töö ja mäng ei vastanduks teineteisele. Lapsel, keda kõigil tasemetel kasvatatakse ülalkirjeldatud
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
võetakse ikkagi sülle ja tal on võimalik saavutada het- armas ta on, siis ei saanudki lapsel areneda positiivset Melanie kekski inimlikku kontakti, olgugi et vaid vanaemaga. Ja koges, et hea enesehinnangut (vt. Sotsiaalpsühholoogilised kuigi see kontakt polnud alati kõige armastusväärsem, olla pole riskitegurid, lk. 28). märkas Melanie siiski, et kui ta piisavalt kaua karjub, mõtet.
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
.. ALEKSANDRA: Mina võin öelda, papa! (Kargab püsti, tikksirgelt seistes:) How do you do, Baron Renne! I say!, charming weather, you do not think! (Istub sama ootamatult ja Tatjana astub omakorda üles.) TATJANA: "The quality of mercy is not strained, It dropping like the gentle dew from heaven!" 1 (Tatjana istub. Aleksander jätkab rahulikult.) ALEKSANDER: Mina ise õppisin Itaalias. Ma sain oma filosoofiadoktorikraadi Padua ülikoolis. MISS C: Jolly good effort, Tatjana. RENNE: Kas tõesti? Filosoofia? VARVARA: Mida ta ütles? ALEKSANDER: Minu dissertatsiooni teema oli ussid. TATJANA: See on Shakespeare, ema. RENNE: Filosoof nimega Ussid?
Lähedussuhtes kasutavad inimesed täpselt samu rühmi, ilmestamaks oma tundeid! Seotuse arengufaasid (M. Ijzendoorn): -beebi suhtleb ümbritsevaga mitte-eristavalt ( ei erista inimesi, signaliseeriv käitumine ei ole suunatud) -umbes 3 kuuselt hakkab imik eristama inimesi, esmalt lõhna ja välimuse järgi. Signaliseerivad käitumised on suunatud väljavalitutele. Ilmneb, et nt nutt vaibub kiiremini väljavalitute läheduses. Nt. kui laps nutab, rahuneb ta kiiremini isa või ema läheduses -Kui kujuneb välja arusaam inimese olemasolu pidevusest, siis kujuneb välja ka võime eristada selgelt kiindumusfiguure teistest inimestest ning suunata kiindumuskäitumised eksklusiivselt vaid neile. Võõristamine- näitab välja, et talle ei meeldi olla võõraste inimestega -Umbes 6-8 kuu vanuselt muutub kiindumuskäitumiste süsteem eesmärgipäraseks. -lapsed õpivad kiindumusfiguuride perspektiivi mõistma, tekivad mentaalsed mudelid
selle toimet teda huvitavale nähtusele laboratoorne eksperiment - laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhistega. Katsed on korratavad peaaegu identsetes tingimustes. Puudused: kallis ja aeganõudev loomulik eksperiment - katseisik on tavapärases tegevuskeskkonnas. Puudused: võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta, olukorda kontrollida, suunata või täpselt korrata 2. Vaatlus - sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. On rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel. Käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus. Loomulik vs varjatud enesevaatlus e introspektsioon - käepärane, laialt kasutatav, subjektiivne, uute ideede genereerimine (uurija ise märkab enesevaatluse teel midagi tähelepanuväärset); on tulemuslikum eksperimendi tingimustes
selle toimet teda huvitavale nähtusele laboratoorne eksperiment - laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhistega. Katsed on korratavad peaaegu identsetes tingimustes. Puudused: kallis ja aeganõudev loomulik eksperiment - katseisik on tavapärases tegevuskeskkonnas. Puudused: võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta, olukorda kontrollida, suunata või täpselt korrata 2. Vaatlus - sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. On rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel. Käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus. Loomulik vs varjatud enesevaatlus e introspektsioon - käepärane, laialt kasutatav, subjektiivne, uute ideede genereerimine (uurija ise märkab enesevaatluse teel midagi tähelepanuväärset); on tulemuslikum eksperimendi tingimustes
Kui neil seal taevas sokolaadi pole, siis ma sinna ei lähe! Tänane doonor on homne abivajaja. Kui tahad kohvi voodisse, eks maga siis köögis. Enne minuga kohtumist ei uskunud keegi, et põrgu on olemas. Kurvast pepust ei tule õnneliku peeru. Lapsi tuleb teha laia ja lageda mäe otsas, siis tulevad lapsed suure silmaringiga Tasakesi tuled hiilid sa mu tuppa ja õrnalt puudutad mu keha, kuni leiad kõige parema koha ja hakkad imema... kuradi sääsk Paned selle suhu, see on kõva ja märg. Liigutad seda suus edasi tagasi, suu on valget vahtu täis, naeratad ja võtad suust välja hambaharja!! Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat,laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Miks pannakse orkaanidele naiste nimed: tulles on nad märjad ja metsikud, kuid lahkuvad koos sinu maja ja autoga. Me kõik oleme lollid, kuid igaüks oma valdkonnast.
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Alles siis lugege edasi. Kui erinevad olid alarühmas arvamused? Joonis 9. Põhitundmuste miimilised väljendused Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 28 Pertseptsioon ehk isikutaju On kuus emotsiooni, mille väljendusi inimene hästi ära tunneb. Need on viha rõõm kurbus vastikus hirm imestus Küllap on nende tundmuste äratundmine aidanud inimesel paremini ellu jääda. Huvitav miks ja kuidas? Arvesta ka seda, et naer oli ürginimesel ähvardusmärk. Tundmuste tajumisel on oluline koht ka poosi ja kehaasendi tajul. Nimelt peegeldab inimese poos küllaltki ilmekalt tema seisundit.
See on meie tungide päriskodu. Energeetilises mõttes sellel Idil rajaneb isiksus. Seda elukogemused ega moraal eriti ei mõjuta. Ei allu loogikale, eetikale. Id püüdleb soovide ja vajaduste rahuldamise poole. Kui id on liiga tugev, siis on hästi raske kiusatusele vastu panna. 2) Järgmine psüühiline süsteem, mis tekib on ego. See hakkab tekkima umbes kuuendal elukuul. Kujuneb välja umbes teiseks eluaastaks. See on see, kui laps hakkab kõhklema selles, kas kõik, mida suhu toppida, on ikka hea ja söödav. Teiseks eluaastaks on ego välja kujunenud ehk laps suudab ennast erladada ümbritsevast keskkonnast. Ego on vaja selleks, et suhelda reaalsusega. See on nagu vahendaja mina ja tegelikkuse vahel. Lähtub reaalsuse printsiibist. Tihti on võrreldud neid kahte isiksuse komponenti kui ratsanikku ja hobust. Ego on ratsanik ehk see, kes juhib. Egol oma energiat ei ole. See tähendab, et ta kasutab idi energiat. 3) Isiksuse kolmas komponent on superego
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise eesmärgil Moskvasse, otsustas elu muuta, kui lapsed olid täiskasvanud, otsustas ise ennast riidesse panema hakata. Lapsed kasvavad aadlikena ja üsna isekatena üles, neile ei tule pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miskitpidi kaasa tunda. 1840ndal on suur ikaldus ja tohutu naljaaeg, kõikidel lastel olid uhked hobused. Isegi mõisated polnud kaera nii palju, et priisata võiks. Krahvipojad sõitsid rahulikult talupoegade põldudele, võtsid oma hobustele söögiks kaeru ja üldse ei huvitunud sellest, et talupojad võisid nälga jääda. Kui ühel poisil hammas valutas, ja ta kohe rohtu ei saanud, siis ta peksis rusikatega oma toapoissi, too vastu lüüa ei tohtinud. Kasvatati Tolstoi kõrgiks ja egoistlikuks aadlikuks. 1841 kolib kogu pere Kaasanisse, et jätakata haidusteed. 1844. Astub Kaasani ülikooli. Seal õppimine on ka, kui miski asi meeldis, siis ta õppis seda, kui aga midagi tundus
Muide Pavlovskisse, kus nad kõik viibisid saabus ootamatult ka Nastasja Filippovna, Ta muidugi ei hakanud oma sealviibimist eriti avalikustama, sest oli häbistatud naine ja vähesed inimesed suhtusid temasse hästi. Kuid tänu mitmetele juhustele said vürst ja Jepatsinite perekond tema sealviibimisest üsna pea teada. See muidugi ärritas Aglajat, kuigi ta püüdis seda mitte välja näidata. Peagi hakkas ta saama Nastasja Filippovnalt kirju, kus too palus tal kiiresti vürst Mõskiniga abielluda. Vürst võttis enda juurde elama Ippoliti, kes oli juba väga haige ja pidi peagi tiisikusse surema. Noormees küll käitus temaga äärmiselt tänamatult, kuid vürsti hea süda sellest ei hoolinud. Poiss oli ennast juba hävitanud ja teisi endast eemale peletanud. Ta viis enese lõpuks nii kaugele, et kindlat surma ootama jäämata püüdis end vürsti kodus mitmete tunnistajate juuresolekul maha lasta
Keegi tõmbas ukse täiesti lahti ja vahtis Indrekut, aga see teda tähele ei pannud, sest tema silmad kiindusid õieli kaelaga ja lahutatud tiibadega luike, mis rippus lae all, nagu hõljuks ta lennul. ,,Just kui rahuingel," mõtles Indrek luike nähes. Aga sellesse mõttesse süveneda polnud tal võimalik, sest sama poiss, kes oli talle ukse avanud, jäi kuidagi külgepidi tema ette seisma ja küsis vabandaval, peaaegu nagu süüdlasel toonil: ,,Paluksin teie nime." Kui Indrek oli vastanud, palus poiss teda istuda ja tõttas ise läbi koja kuhugi üles, nagu tõendasid trepilt kostvad sammud. Indrek katsus oma mõtteid koguda, kuid need olid nii laiali, et võimata oli neist ainustki tabada. Pealegi tuli poiss liiga ruttu tagasi ja ütles Indrekule: ,,Härra Maurus palub teid üles." Ja kui ta oli Indreku läbi koja sellest uksest sisse saatnud, kust ta praegu tuli, lisas ta juurde: ,,Trepist üles, pahemat kätt uks."
Sa lihtsalt püüad kinni mu pilgu ja hetkega on Sulle kõik selge. Need silmad ei suuda enam iial varjata seda tunnet ja neid emotsioone, mis mu sees end peidavad. Need silmad räägivad ise sulle kõik. Aga vaid sulle, ainult sulle ja nii ongi õige . # Mitmed kuulevad , mõned kuulavad. Paljud vaatavad , vähesed näevad . Kõik arvavad , üksikud mõistavad . ! # Usaldust tunneme me elus vaid ühe korra, kui see purustatakse, ei tunne me seda enam kunagi . # Ei, ära karda - ma ei ole kurb, kui sa korraks lahkud. Aga kui sa enam tagasi ei tule, siis ma vihkan sind . # Sa rääkisid mulle alati ilusaid asju! Tegid oma jutuga kõik ilusaks. Sa ütlesid, et olen parim mis sinuga juhtunud on ja ei taha kedagi teist minu asemele! Sellest kõigest oli ainult paar kuud möödas, me olime õnnelikud. Vähemasti mina arvasin seda! Aga sel korral kui nägin sind enda parima sõbrannaga suudlemas kadus mu usaldus! Sa olid ainus keda usaldada julgesin
Õnnelik võib olla ka ilma selleta. Tondioja pererahvas, kes oli pärit sisemaalt, ei mõistnud tihti Hannese tõekspidamisi. Eriti ei mõistnud neid Liida ja tema ema Luise. Kuna Liida oli 8 Tondioja ainuke laps, siis arvata oli, et ta on ärahellitatud. Hiljem see ka ilmnesgi ning tagatipuks oli tal ka samasugune iseloom nagu Luisel. Muudkui hädaldasid ainult. Neis kahest aga erines täiesti Liida isa. Tema suhtus tülidesse rahulikult ning tahtis alati jääda erapooletuks ning neile vaikselt lahenduse pakkuda. Ilma kisa ja kärata. Armastus Hannese lapsepõlve armastuseks oli Suuremäe Niida. Neile sai saatuslikuks perede jõukuses esinevad erinevused. Seepärast keelaski Niida isa Hannesel oma tütrega kohtamise. Niida oli küll nõrem isiksus kui Hannes, kuid seda kas neil ka midagi ilusat oleks kahekesi välja kujunenud ei tea, sest armastusele ei antud siis võimalust
© AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 3 1. SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIA PROBLEEMIDESSE Psühholoogia poolt käsitletavate probleemide mitmekesisus Psühholoogia on välja kasvanud inimese uudishimust iseenda ja teda ümbritseva maailma nähtuste vastu. Allpool on toodud üks võimalik kogum küsimusi, mida uudishimulik inimene psühholoogia poolt käsitletavate probleemide ja valdkondade kohta esitada võiks: 1. Kuidas seostuvad minu keha ja minu hing (teadvus, psüühika)? Kuidas ma suudan tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast? Millised on minu tunnetusvõime piirid? 2. Millised on need meid ümbritseva maailma üksikkvaliteedid, mida me tunnetada suudame? Kuidas neid kvaliteete üksteisest eristada ja omavahel võrrelda või hinnata? Kuidas meil tekib tervikkujund
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
vihastanud jahijumalanna Artemise (olid maha lasknud jänese vms). Et jumalat rahvaga 2 lepitada, pidi Agamemnon ohverdama oma tütre Iphigeneia. Siis jõudsid kreeklased Trooja alla. Algas sõda, mis kestis 9 aastat. Kreeklased olid saanud sõjavange. Üheks neist oli preestri tütar. Preester tuli tütart tagasi lunastama, aga Agamemnon keeldus tema tütart tagasi andma. Sellepeale palus preester Apollonilt karistust kreeklastele. Apollon saatis neile katku. Achilleus hakkas uurima, et mille eest neile haigus saadeti. Selgus, et Apollon oli pahane ja nõuab lepitust – neiu tuleb vabastada. Agamemnon nõustus tütarlapsest loobuma, kui ta saab Achilleuselt vastu ühe ilusa orja. Aga Achilleus solvus seepeale ja ütles, et tema enam kreeklaste poolt ei võitle, ja lahkus oma rahvaga. Troojalastel läheb üha paremini. Lõpuks olid kreeklased vastu merd surutud.
Muide Pavlovskisse, kus nad kõik viibisid saabus ootamatult ka Nastasja Filippovna, Ta muidugi ei hakanud oma sealviibimist eriti avalikustama, sest oli häbistatud naine ja vähesed inimesed suhtusid temasse hästi. Kuid tänu mitmetele juhustele said vürst ja Jepatsinite perekond tema sealviibimisest üsna pea teada. See muidugi ärritas Aglajat, kuigi ta püüdis seda mitte välja näidata. Peagi hakkas ta saama Nastasja Filippovnalt kirju, kus too palus tal kiiresti vürst Mõskiniga abielluda. Vürst võttis enda juurde elama Ippoliti, kes oli juba väga haige ja pidi peagi tiisikusse surema. Noormees küll käitus temaga äärmiselt tänamatult, kuid vürsti hea süda sellest ei hoolinud. Poiss oli ennast juba hävitanud ja teisi endast eemale peletanud. Ta viis enese lõpuks nii kaugele, et kindlat surma ootama jäämata püüdis end vürsti kodus mitmete tunnistajate juuresolekul maha lasta
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
metsa. Seal saab ta haavata, Aliide ravib teda. Viimaks seob ta käest-jalust kinni ning viskab konkusse, lõpuks suleb ka konku õhuavad. 1986.aastal leidis aset Tsernobõli tuumakatastroof, Aliide ja Martini tütar Talvi helistas Soomet ja teavitas oma vanemaid sellest. Martin seda ei uskunud, peatselt mees aga ootamatult suri. Zara juhtumised 1991.-1992. aastal Vladivastokis, Berliinis ja Viimaks Tallinnas Zara elas Vladivastokis koos ema ja vanaemaga. Tema juurde tuli külla kunagine sõbranna Oksana, kes rääkis Zarale heast elust läänes ning soovitas Saksamaale tööle tulla. Zara võttis nõuks nõnda teha, kuigi teadis, et ta emale Lindale see meeltmööda ei olnud. Zara pidi töötama Berliinis 2 prostituudina. Tema n-ö peremeesteks olid venelased Pasa ja Lavrenti, kes tüdrukut mitmel viisil
Parise vennast Hectorist sai Trooja sõjapealik. Priamos oli Trooja kunn. Sõda kestis vahelduva eduga 10 aastat. Jumalatest oli osa kreeklaste osa troojalaste poolt. Sõda venis. "Achilleuse viha" sellest algas eepos. Ach röövis endale imeilusa tütarlapse (preestri tütar), keda Agamemnon endale tahtis. Seepeale Ach vihastas. Ta ei väljunud oma telgist ning kreeklastel hakkas halvasti minema. Ache ema oli Thetis. Telki tuli Ache parim sõber Patroklos, kes palus endale Ach varustust. Ta sai selle. Troojalased arvasid, et tegu Achilleusega ning Hector tappis ta, võttis ka varustuse endale. Ach süüdistab sõbra surmas ennast, otsustab kätte maksta. Thetis tuli pojale appi, tõi uued relvad (Hephaistose valmistet). Achilleus leppis Agamemnoniga ää ja tormas Hectori vasta. Ache obene kukkus aga rääkima, et A sureb varsti. A ei pööranud sellele tähelepanu. Hector langeb lahingus
Eh, missugune kübar!» «Eks sa puuduta seda kübarat, kui ta sulle ei meeldi. Katsu ta peast maha lüüa; klobin läbi igaühe, kes söandab katset teha.» «Valelik!» «Ise oled valelik.» «O!ed valelik riiukukk ega julge peale hakata.» «Kõtt! käi minema!» «Kuule, kui sa veel palju lobised, siis virutan sulle kiviga pähe.» «Ohoh, näe kus virutaja!» «Jah, virutan.» «Miks sa siis ei tee seda? Sa ainult ähvardad teha. Miks sa ei viruta? Sellepärast, et sa kardad.» «Ma ei karda.» «Kardad.» «Ei karda.» «Kardad.» Jälle vaikus. Jälle põrnitsemine ja teineteise ümber 14 keerlemine. Nüüd olid nad õlg õla vastas. Siis ütles Tom: «Käi siit minema!» «Käi ise!» «Mina ei lähe.» «Mina ka mitte.» Nii nad seisid seal, kummalgi üks.jalg viltu vastu maad toetatud, teineteist kõigest jõust tõugates ja vihaselt põrnitsedes. Kuid kumbki ei saanud teisest jagu. Pika rabeluse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
