aastate jooksul. Kui sureb klassikaaslane või õpetaja, võiks surnut mälestada ühiste rituaalidega (mälestuslaud, küünalde süütamine). Samas on tulnud tagasisidet, et mälestuslaud ei peaks olema liiga käidavas kohas. Mälestamiseks peaks olema paik, millest kõigil oleks teadmine ja kõigile oleks tagatud ligipääs, kuid mis võimaldaks ka rahu. Allikas: www.leinaleht.info Elu eelduseks on kasvamine, arenemine ja muutumine. Muutused toovad endaga alati kaasa ka kaotusi. Lein on normaalne kaotusele järgnev reaktsioon ning osa elust. Leina on raske kanda, sest seda tuleb teha üksinda. Toetuses on olulised sõbrad ja lähedased, mõnikord võib osutuda vajalikuks professionaalide abi. Lapsed on sageli unustatud leinajad. Täiskasvanutel on tihtipeale puudulikud teadmised ja ekslikud arusaamad laste olukorrast keeruliste sündmuste ajal ja pärast neid. Lapsed, kelle perekonnas keegi sureb, või
Meid lapsi, kõik kes me olime tulnud ,,mamma" matusele , ei võetud surnuaeda kaasa, lihtsal põhjusel, et väljas on väga külm. Kuid ,,mammaga" saime me hüvasti jätta küll, kuna tema kirstu hoiti oma kodus, suures toas lavatsil. Ma eriti hästi ei mäleta, kas meile keegi üldse seletas, miks ta suri! Kuid seda ma mäletan hästi, et ta oli kodus oma voodis hästi pikalt haige, loomulikult oli ta ka juba vana, ta oli 85 aastane. Siis ma veel päris hästi ei saanudki aru, mis see lein on. Lastele öeldi ainult, et joosta ja kilgata ei tohi, et peab olema niikaua tasa, kui kirst ära viiakse. Järgmine surmaga kokkupuude oli siis, kui olin 11.aastane. Minu isa suri ootamatult, ta oli veel noor mees, kõigest 42-ne, kaheteistkümne päeva pärast oleks ta saanud 43. Ma mäletan, et nutsin väga palju ja mitte keegi ei vaevunud mulle seletama, miks ta suri nii varakult. Hiljem sain teada, et ta olevat tuttavate pool vanni uppunud. Sellest kaotusvalust ei
Mäletan mõned hetked, mis on seotud isa surmaga üksikasjalikult ja minutiga nagu eile, kuigi enam kui 40 aastat on möödas. Mälestusest selgub, et konkreetse noorukite reaktsioon kriisile ja kaotusele surma läbi väljendnud: meelepahas, vihas ja negatiivne suhtumine. Selline käitumine põhjustab kergesti konflikte lähedaste, sõprade, õpetajatega. Kuna noorukil puudub oskus kriisidega toimetulekuks, siis vajavad nad kindlasti vanemate inimeste abi Milles laste lein avaldub? Laste leina- ja kriisireaktsioonid on järgnevad: ängistus ja haavatavus pimeduse-, üksinduse-, suletud uste hirm, hirm kaotada teist vanemat; elavad mälestused kriitilistes olukordades salvestuvad mälestused ja aistingud võivad muutuda piinavateks mälupiltideks, mis ilmnevad enam õhtuti; lein, kurbus ja igatsus mõttetuse ja tühjuse tunne; unehäired uinumisraskused, hirmuunenäod, pidev väsimus;
Jõuluvana müüt ja lapse-vanema vaheline usaldus Intervjueerisin 30ndates eluaastates abielunaist, kellel on kaks last- 11-aastane tütar ning 4-aastane poeg. Intervjuu läks tõrgeteta, kuigi küsimusele, kas sa oled kunagi oma lastele jõuluvana kohta valetanud?, vastas küsitletav vastumeelselt, kuna ta tegelikkuses ei poolda lastele valetamist. Intervjuu viisime läbi intervjueeritava kodus, kuid hetkel, mil olime kahekesi, seega puudusid kõrvalised segavad faktorid. Intervjuu on lindistatud kujul olemas ning praegu teen kuuldust kirjaliku kokkuvõtte. 1. Mida te arvate sellest, kui vanem valetab lapsele? Ma ei poolda absoluutselt valetamist, eriti veel kui lapsevanem valetab oma võsukesele- vanem peab olema lapsele eeskujuks. Kuid antud kontekstis, kus me räägime lapsele jõuluvana kohta valetamisest, pean tõdema, et oma laste esimestel eluaastatel olen ka mina seda teinud. 2. Millal on seda teiega juhtunud? Kas te mõtlete, millal on m
Kuningas Oidipus See raamat pole kindlasti igühele. See on värsivormis ja üldse kui kokkuvõtlikult öelda siis paljud tänapäeva noored ei loe enam. Selle asemel loevad internetis kättesaadavaid kokkuvõtteid või siis loodavad oma vaistule. Ka minagi arvasin alguses, et selle raamatu lugemine hakkab üsna tüütuna välja nägema, kuid umbes poole peal, kui hakkasin asjadest aru saama, hakkas see mulle huvi pakkuma. Tavaliselt ongi nii, et alguses on kõik väga arusaamatu ning raamat ei paku huvi, kuid kui loed edasi, siis asjad võivad muutuda hoopis vastupidiseks. Seepärast ütlen, et mulle see raamat meeldis. Oidipuse lugu on väga keeruline ja sündmused põimitud. Minu arust see teema on täitsa eluline, kui välja arvata Delfi Oraakli ennustust. Ma ei usu ennustustesse, sest kõik võib iga hetk muutuda. Raamatus aga juhtus täpselt see, mida oraakel oli ette ennustanud. Kui su vanemad salatsevad su päritolu kohta,
Haldjatants Katrin Reimus Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. 1. Mina (Kristiina) varastasin poest nuku ja politsei sattus mulle peale. Mind viidi ülekuulamisele, aga õnneks tuli Triinu ema mulle sinna järele. 2. Kui koju jõudsin, oli mu emal kolmepäevapohmell. 3. Läksime Triinuga parki, kus oli linnupesa. Koduteel kohtasime joodikut, kellele me mõlemad 2 krooni andsime. 4. Bussipeatuse j
Traditsioonid peres Traditsioon ehk komme või tava on inimeste vahel toimiv suuliselt või eeskuju kaudu ajalooliste tavade edasi andmine. Traditsiooni kujunemiseks on vaja sündmuste või elukommete kordumist. Traditsioone seostatakse kõige rohkem religiooni ja kirikuga. Paljud kiriku tähtpäevad on kujunenud traditsioonideks mida tähistavad ka need inimesed kes kirikus ei käi, näiteks jõulud. Traditsioonid aitavad perel lähedasemaks saada, üksteise elust rohkem teada saada ja lihtsalt pere seltsis rohkem aega veeta. Üks väga lihtne ja minu arust vajalik traditsioon on ühiselt pere seltsis õhtust süüa, nii tekib ühtekuuluvus tunne ja pere nii õelda ,,ei vaju laiali", aga kahjuks see traditsioon hakkab ühise aja puudumise tõttu aina haruldasemaks muutuma. Traditsioonidega on tavaliselt nii et need kanduvad vanematelt lastele, mida sinu lapsepõlves on tehtud seda tahaks teha enda lastelegi. Lastega peredes on traditsioonidel väga o
Jane Eyre 1)Jane Eyre cv. Nimi: Jane Eyre Vanus: 20 Keeled: Inglise Prantsuse, Ladina Haridus: Lõpetas Lowoodi kooli Muud oskused: Maalimine Eelnevad ametid: Guvernant, algkooli õpetaja Perekonnaseis: Abielus Lapsed: poeg Elukoht: Inglismaa, Mr. Rochesteri mõis metsas. Soovituskirjad: Lowoodi kooli ametnikeilt, mr. Rochesterilt Soovitav amet: Guvernant Tasud: 40 naela aastas, tasuta majutus ja toit. 2) Lugu mr. Rochesteri seisukohalt. Mul oli õnnelik elu kuni 18 eluaastani, mil mu isa suri. Ta jättis mu vennale kogu oma varanduse. Varsti peale päranduse kättesaamist mu vend suri. Ma olin suures shokis, ma ei teadnud mida teha.Kuid ta ei tahtnud ka mind vaeseks jätta. Sain aru, et mu isa oli otsinud mulle ühe väga kauni neiu Ladina-Ameerikast. Neiu isa oli väga rikas ja see oligi vist põhjus, miks mu isa meid paari pani. Me abiellusime. Varsti sain aru, et mu naine on hull. Ta üritas mind mitu korda tappa, kuid see õnneks ei õnnes
ameeriklased kuratliku jõuna ja Nõukogudemaa kehastas kõike positiivset, head ja ilusat. Nii oli muidugi ka kirjanduses, mida tookord avaldati. Minu lugemisvarag i koosnes kahest poolest. Kui ema veel töötas kirjandusmuuseumis, kust ta mõne aasta pärast halva ankeedi pärast lahkuma sunniti, tõi ta sealsest raamatukogust mulle lugeda ühe ""Looduse" Kuldraamatu" teise järel. Mäletan tänini midagi niisugustest raamatu test nagu Karin Michaelise Bibi-lood, Karl May Winnetou-sari, Väike lord Fauntleroy, Roosa saar, Doktor Dolittle ja mitmed teised. Ka muud eestiaegset lastekirjandust puutus mulle kätte, sealhulgas Karl Ristikivi "Semud" ja "Lendav maailm". Need laenasin p erekonnasõprade Starkopfite riiulilt. Vahel mõtlen, et ei olegi päris kirjandus- ja kunstiinimene, vaid mingi segu ühelt poolt kollektsionäärist ja teiselt poolt müstikust. Türgi intellektuaalid võtsid mind endastmõistetavalt müstikuna. Kollektsionäär olen lapsest saadik. Olen kogund marke, te
Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja vä
Siis jah osad ained mulle koolis täiega meeldisid, osad mitte. Koer- kuna tädil oli olemas peale Palli ka koer Rommi, siis kui ma kurb olin, kallistasin ma Rommit ja ta toetas mind palju oma märja koonuga tuli ja toetas pea mu peale. Mingiaeg sai ema aru- minuga on midagi valesti, ja parandas minu olustikku, käis koolis ja oli mulle toeks. 2.2 Ohu tegureid: Koera surm– mu tädil suri koer nimega Palli. See koer väga armastas palliga mängida ja oli mulle väga tähtis, ma külastasin toda koera üsna tihti. Kurjad inimesed, kes soovivad mulle halba Peksa saamine- sain ka mingi asjaga tugevasti peksa ema käest, kui tegin kogemata midagi kodus valesti. Ka halvade hinnete puhul oli füüsiline vägivald minu suhtes ilmselge.
"Jane Eyre" C. Bronte Väike tüdruk Jane Eyre oli orb, kelle vanemad olid surnud. Ta elas mrs. Reedi juures. Mrs Reed oli Jane`i vastu väga halb. Mrs Reed elas koos oma lastega: Eliza, Johni ja Georgianaga Gatesheadis. Majas oli Jane`i ainukeseks sõbraks teenija Bessie, kuigi ka tema pahandas tihti Jane`iga. Ükskord kutsus mrs Reed Gatesheadi ühe mehe. See mees oli mr Broklehurst, kes oli Lowoodi vaestekooli juhataja. Mrs Reed tahtis Jane`ist lahti saada ning teda vaestekooli saata. Mr Broklehurst oli nõus Jane`i oma kooli vastu võtma ning tüdruk oli väga õnnelik, et ta sai Gatesheadist ära minna. Jane pakkis oma asjad ja sõitis Lowoodi. Talle tutvustati koolikorda- mis oli väga karm ning ta asus seal õppima. Lowoodi vaestekool oli kool, kus õpilasteks olid ainult tüdrukud. Elamistingimused olid koolis halvad, sest tihti olid seal halvad söögid ning väga külm. Iga päev loeti palveid ning kõik pidid tegema nii nagu õpetaja ütles. Ko
Lapsevanema surma mõju. Üks raskemaid lävepakke perekonna jaoks ongi ilmselt pere liikme kaotus, eriti just lapsevanema surm. Sellel on väga erinevaid effekte inimestele, kuid alati kaasneb lein. Endiselt pööratakse vähe tähelepanu sellest üle saamisele ning selle mõjule laste ja teiste psüühikale. On mitmeid erinevaid aspekte, millest sõltub vanema surma mõju lapsele. Väga olulist rolli mängivad lapse arengu staadiumid ning hoolitsus, mida ta saab pärast surma ning leinaga leppimiseks. Kui laps on juba eas, kus ta mõitsab, et surm on igavene, siis on tal selle võrra raskem. Ta ei
" Jane Eyre" C. Bronte Väike tüdruk Jane Eyre oli orb, kelle vanemad olid surnud. Ta elas mrs. Reedi juures. Mrs Reed oli Jane`i vastu väga halb. Mrs Reed elas koos oma lastega: Eliza, Johni ja Georgianaga Gatesheadis. Majas oli Jane`i ainukeseks sõbraks teenija Bessie, kuigi ka tema pahandas tihti Jane`iga. Ükskord kutsus mrs Reed Gatesheadi ühe mehe. See mees oli mr Broklehurst, kes oli Lowoodi vaestekooli juhataja. Mrs Reed tahtis Jane`ist lahti saada ning teda vaestekooli saata. Mr Broklehurst oli nõus Jane`i oma kooli vastu võtma ning tüdruk oli väga õnnelik, et ta sai Gatesheadist ära minna. Jane pakkis oma asjad ja sõitis Lowoodi. Talle tutvustati koolikorda- mis oli väga karm ning ta asus seal õppima. Lowoodi vaestekool oli kool, kus õpilasteks olid ainult tüdrukud. Elamistingimused olid koolis halvad, sest tihti olid seal halvad söögid ning väga külm. Iga päev loeti palveid ning kõik pidid tegema nii nagu õpetaja ütles. Koolis sai Jane sõbraks Hele
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere
Milliseid probleeme käsitleb tänapäeva noorsookirjandus? Koostaja: Gerli Allos Klass: 12 Juhendaja: Helle Paloveer 2014 Sisukord: 1. Sissejuhatus lk 3 2. Algus lk 4-6 3. Minu arvamus lk 7 4.Kokkuvõte lk 8 5.Kasutatud kirjandus lk 9 Sissejuhatus Ma valisin sellise teema sellepärast et mulle meeldib lugeda noorsooromaane. Ma olen väga palju noorsooromaane lugenud ja mulle on kõik meeldinud. Enamasti annab mulle häid raamatuid mu õde, kes need enne on läbi lugenud. Peale raamatu lugemist räägime selle raamatu sisust ja mis meile meeldis, mis mitte. Mulle väga meeldib et mu õde annab mulle raamatuid, mis mind huvitaks. Referaadis on palju noorsooromaanidest kirjas ja minu arvamus nendest raamatutest. Algus Noorsooromaanid käsitlevad probleeme nagu näiteks armastus, joomine, narkootikumid jne. Üks noorsooromaan on "Medaljon" Ene Sepp kirjutas selle raamatu. See raamat räägib tüdrukust nimega Heidi kes oli korralik tüdruk kun
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
Kui ma oleksin ema Emaksolemine on kindlasti üks raskemaid ameteid elus. Seda ei saa õppida koolis ega selgeks saada raamatutest. Kõik oskused ja teadmised tulevad tasapisi, elu jooksul. Noored, kes saavad varakult emadeks, ei tea õigupoolest sugugi, mis neid ees ootab. Mina olen omale kindlaks eesmärgiks võtnud lõpetada kool, saada haridus ning alles siis rajada oma elu. Tahan oma lastele head elu, et nad ei peaks millestki puudust tundma. Olen pannud kindlad pioriteedid oma elus paika. Kindlasti peab lapsel olema kaks vanemat. Ta peab tundma nii ema kui isa armastust. Mina ei ela enam oma isaga koos. Just sellepärast tean, millest laps isata kasvades ilma jääb. Tahan oma lastega palju aega koos veeta. Et neile jääksid parimad mälestused oma lapsepõlvest. Kindlasti ei kavatse ma oma lapsi ära hellitada. Loodan, et meie peres saavad kõik kõigiga vabalt rääkida ning üksteist usaldada. Paljud lapsevanemad on luban
Isa Goriot Katariina Noormägi 10.klass 1. Isa Goriot traagika põhjused Isa Goriot´ käitumise kohta võiks kasutada sellist ütlust: ,,tee head, saad ise vastu pead." Ta aitas oma tütreid rahaliselt, et need võiksid ilusat elu elada ja omale head mehed leida, kellega õnnelikult elu lõpuni elada. Tütred aga muutusid uhkeks ning häbenesid uue seltskonna kõrvalt oma tol hetkel juba keskmise jõukusega isa näidata, sest too ei vastanud nende suhtlemisringkonna tasemele. Kuigi tütred oma elu, kõrgklassi koha ja suhted-sidemed oma isale võlgnesid, ei tunnistanud nad seda ja isa Goriot´ei ajanud õigust taga ka. Tema hoolis vaid tütarde õnnest. Isa Goriot´oli liigagi südamlik ning andis oma tütardele kõik liiga kergekäeliselt kätte, laskmata neil raha välja teenida või andmata neile karmimaid õppetunde oma isast hoolimise teemal. See
Kärgpere Kärgpere võib olla väga tore. Kui on palju inimesi, kes üksteisega hästi läbi saavad, elaksid kõik nagu hästi suures perekonnas. Samas on kärgpere minu meelest ka veidi kurb. Mõnele võib see küll olla okei, et näiteks isa elab oma uue naisega perest lahus, kuid siiski on algne perekond lõhutud, eriti, kui peres on lapsed. Minu meelest ongi vanemate lahkuminek just lastele kõige hullem. Nende perekond on lõhutud, neil pole enam igapäevaselt kõrval oma päris ema või isa. Eriti siis, kui ema ja isa mõlemad endale uue kaaslase leiavad ning neil omakorda uued lapsed sünnivad. Lastele võib see segadust, hirmu, viha vms tekitada, sest nad ei tea enam, kuhu nad päriselt kuuluvad ning kas nad olid pere lõhkumises süüdi. Lapsed oleks nagu üksinda jäetud, kui mitte füüsiliselt, siis vaimselt küll. Nende vanematel on nüüd uued lapsed, kelle eest hoolitseda ning nemad justkui oleksid ühenduslüli kahe inimese v
Millisena kujutan oma tulevast perekonda? Kõiki meid ootab ees tulevik, kahtlemata nii see on. Nii mind kui ka kõiki teisi. Millisena ma siis kujutan oma tulevast perekonda ? Kui palju lapsi mul olema hakkab? Kui suurt maja ma endale tahan? Need ja paljud muud küsimused käivad mul ikka aegajalt peast läbi. Perekond ja kodu on minu jaoks !! väga tähtis. Ma olen ülesse kasvanud väga toredas, kuid pisikeses perekonnas. Mu ema ja isa on mulle palju õpetanud, ma ootan põnevusega, et kõiki neid tarkusi oma lastega jagada. Ainukene mõnesmõttes kurb asi on see, et mul pole õdesid ega vendi. Niisiis mu unistus oleks vähemalt kaks last. Kõige paremal juhul ennem poissi ja siis tüdrukut. Ma tahaksin kasvatada oma lapsi niiviisi, et kui nad suureks kasvaksid, oleksid nad valmis astuma laia maailma ja oskaksid enda eest seista. Täpselt nii, nagu minu vanemad mind kasvatanud on. Ma olen isegi väga perekeskne inimene ning laste saamine tulevikus oleks minu ja
EESTI MUINASJUTUD VENE KEELES Referaat SISUKORD EESTI MUINASJUTUD VENE KEELES.................................................................................1 Referaat....................................................................................................................................... 1 SISUKORD.................................................................................................................................2 SISEJUHATUS...........................................................................................................................3 1. EESTI LASTEKIRJANDUSE KESKUS...............................................................................4 2. ENO RAUD............................................................................................................................ 5 3. SIPSIK ...................................................................................................................................................
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
Must Surm Esimene Päev Tere! Minu nimi on Sandra Loik. Minu venna nimi on Sander Loik. Me oleme kaksikud ja üksteisele väga armsad. Me ei ole mitte kunagi lahus, tülisid meil ei ole! Ka meie ema ja isa on väga head, saame päris palju asju, kuna meie pere on väga rikas ;) Oleme vennaga 7.aastased ja läheme homme esimest korda kooli !Olen rõõmus kuid ka väga elevil! ;) Teine Päev Ongi hommik! jooksen alla joon oma kakao ära ja pakin vajalikud asjad kotti, ning teen issile- emmele musi. Sõidame koos vennaga kooli poole, et mitte hiljaks jääda võtsime me oma rattad. Jõuame kooli ette. Kool on suur ja ilus ning korras. Aed on lilli täis ja seal on ka kena väike mänguplats. Just sellest ma unistasingi. Jookseme siis garderoobi ja ütlen oma vennale tzau! Kurb, et me samas klassis ei käi, ma tean küll, et me peaks aga tema käib 1b ja mina 1 a vot nii ;( Minu õpetaja on väga lahke, kõik on ime tore mulle meeldib kool!!!
keskkonda. (Hiiemäe, Kivisaar, 2011, 188,189) 1.5 Soovitusi lahutavale lapsevanemale: Kuula last ja aita tal oma tunnetega toime tulla. Ära karda lapse küsimusi, vaid selgita ausalt. Püüa leida kompromisse teise lapsevanemaga ja ära tülitse lapse kuuldes kasvatuspõhimõtete pärast. Kinnita lapsele, et mis ka ei juhtuks, armastavad mõlemad vanemad teda ikkagi tingimusteta. (Hiiemäe, Kivisaar, 2011, 188,189) 2. LEIN Lapsevanema surm mõjutab lapsi väga, sest nad ei kaota mitte ainult inimest, kes neid armastab ja nende eest hoolitseb, vaid surma tõttu toimuvad suured muutused ka nende igapäevases elus. Suurem osa lastest eitab vanemate surmaga seotud lõplikkust. Lapsevanema surm on nii põhjapanev sündmus, et laps hakkab tegelikkusest kaugenema. Ta ei katkesta siiski oma sidemeid tegelikkusega, vaid võtab selle omaks vähehaaval. (Forlag, 1989, 33) 2.1 Leina mõju lapsele
Surm probleemide eest põgenemine või lahendus? A. H. Tammsaare ''Tõde ja õigus'' I, III ja IV osa Mõne lähedase lahkumine või kadumine on alati valuline protsess. Ma ei kujuta ette, et keegi tunneks rõõmu sellest, et kaotab kellegi, kes talle lähedane. Kuidas saada üle oma kõige kallimate kaotusest? Iga inimene leevendab oma valu erinevalt. Armastatu lähedus tavaliselt aitab, kuid kui ta ei pööra asjale tähelepanu või tegeleb oma asjadega, siis võib see tekitada masendava tunde. Miks lastakse armastusel minna nii kaugele, et keegi saab viga või surma selle tulemusena? Oma tõelisi tundeid mõistetakse liiga hilja ja siis ei anna enam midagi teha. Hoolimatus põhjustab sageli kibestumist ja ka soovi teiste elu põrguks teha. Miks tekib inimestel tahtmine teistele kätte maksta? Võibolla tahetakse hingevalust nõnda vabaneda või seda kergendada. Kuid tegelikult ei võta viha midagi ära, tekitab ainult rohkem
Luulekogu Pailaul E. Niit Õde võtab sülle oma armsa nuku. Ema võtab sülle oma väikse Juku. Oh sa mu kerake, mu silmaterake, pai, pai! 1) "Laste laulud" Ellen Niit. 2) Kuna minu luulekogul pole kindlat teemat, see luuletus tundus väga armsana ning minu tädi alles sünnitas lapse ja minu vanem nõbu teeb sama moodi. 3) Sõnum: Tüdrukud mõnikord tahavad olla nagu nende emad. 4) Küsimus: "Miks lapsed mõnikord kordavad oma vanamate järgi?" Kalad E. Niit Mull-mull-mull-mull, väiksed kalad, kus on teie väiksed jalad? Mis te nalja heidate ja oma jalgu peidate? Kull-kull-kull-kull, kulla mees, meil pole jalgu tarvis vees. Ujuda meil vabam on, Kui uimed meil ja sabad on. 1) "Laste laulud" Ellen Niit. 2) Ma valisin, selle luuletuse, sest see oli üks nendest luuletustes mida ma lapsepõlves õppisin vabatahtlikult pähe ja see on õpetlik. 3) Sõnum: Lapsed õpivad asju ning saavad koguaeg teada midagi uut. 4) Küsimus: "Mill
ISESEISEV TÖÖ nr 2 (Laps ja lapsevanemaks olemine ning kodu ja argielu põhjal; pt 4,5) Palun vasta alljärgnevatele küsimustele. Arutelu ei pea olema pikk. 1.Meenutage, kuidas vastati lapsepõlves teie küsimusele, et kust lapsed tulevad? Kuidas vastaksite sellele küsimusele nüüd, kui küsijaks on 4-5 a laps. Mõeldes küsimusele ja üritades meenutada, ei tulegi meelde, et oleksin seda ise vanematelt kunagi küsinud. Olin varakult nii tark ja lugesin palju raamatud ning jälgisin teles reklaame. Oskasin sellele huvi tekkides juba ise vastuse leida. Kui minult küsitaks, vastaksin nagu on. Ütleksin, et naise ja mehe vahelisel seksuaalsuhtel või sugulisel teel, mis juhtub peale abiellumist (rääkides varakult lapsele abielu olulisusest ja olemasolust ning lootes, et see lapseni jõuab ja suurena tema tõekspidamistes ja põhimõtetes kajastub). 2.,,Palju õnne. Te ootate last" Millised võiks olla esmased mõtted naisel või mehel seda lauset kuuldes? (Valige M või N vasta
nevale õpiperioodile, millest valib kordamiseks ja kinnistamiseks mitte vaid antud teema, vaid kõigi eelnevate teemade sõnavara, seob selle iga uue teemaga. 13 Õpetajaraamat 4. SOOVITUSLIKUD KÕNEARENDUSTEEMAD MINA: minu nimi, minu keha, tutvustamine, tervitamine, tänamine-palumine, küsi- mine, minu tegevused, minu oskused, minu soovid. MINU PERE JA KODU: pereliikmed, minu sõbrad, minu lemmikloom, kodu ja tege- vused kodus jne. KODU: maja, tuba, kodused asjad. MINU PÄEV: ärkamine, pesemine, söömine jt tegevused. PÜHAD, SÜNNIPÄEV: rahvakalendri tähtpäevad, riiklikud pühad, tähtpäevad. RIIDED, JALATSID. MÄNGUASJAD, SPORDIVAHENDID. LOOMAD, LINNUD, PUTUKAD. TAIMED: puu- ja juurviljad, marjad, puud. AEG: hommik, päev, õhtu, öö. AASTAAJAD: ilm. LIIKLUS: transpordivahendid, ohutu liiklemine. ELUKUTSED. TERVIS: enesetunne, tervislikud eluviisid.
Jahtunud jälg Olen 19-aastane üksik naine. Elan ema ja kasuisaga lapsepõlve kodus Tallinna külje all. Mind piinab luupainaja. Igal nädalal näen kasvõi korra unes väikest tüdrukut, kes vaatab mulle sügavsiniste silmadega otsa ja tahab, et ma temast kinni hoiaksin. Samuti näen pildikesi Selja jõest, kus lapsepõlves kasuisaga kalal käisin. Kuid mida see kõik tähendab? Miks? Olen vanemate käest selle kohta pärinud, kuid nad muutuvad alati väga närviliseks ja ütlevad vaid, et kujutan seda endale ette. Hiljuti räägiti ülikoolis vananenud kriminaal juhtudest ja nende uurimisest. Sel hetkel sain aru, et unenägu võib ju midagi tähendada. See peab olema minu perekonna minevikuga mingit moodi seotud. Sirvisin raamatukogus, kus töötan, vanu ajalehtedes olevaid surmateateid. Otsisin väikeste tüdrukute juhtumeid. „Olemas!” karjatasin üle saali. Olin leidnud 5-aastase Triin Kuldoru surmakuulutuse. Ta oli kaduma läinud Valja
Pildid joonistanud Kirke Kangro Mahukas raamat lasteluulega. Raamat hõlmab endas autori kirjutatud luuletusi aastatel 1973-2004. Raamatu kaas ja illustratsioonid lausa kutsuvad ennast lugema.Luuletused on jaotadud huvitavate nimedega alagruppidesse: Kell on kolmveerand kakssada Sära, küünal! Palju õnne sünnipäevaks! Vaarikas, va rikas Õuna lõunanaba Koera kaerajaan Trumm ei tunne muhke Pudrupäike Tere sipelgas Sõidame jalutama! See raamat peaks igal õpetajal varnast võtta olema. Leidsin sellest raamatust ka endale seoses tulevase emadepäevaga sobivaid luuletusi. Eriti meeldis luuletused „Kes on meie ema?“, „Kõige ilusam“ ja „Iga lapse isamaaa“, mida oleksin tahtnud õpetada oma lastele emakeelepäeva raames
Tere Faust! Mul on nimelt üks suur probleem, millega seoses soovin sinult abi paluda. Mulle tundub, et meil on rohkem ühist, kui arvata võiks. Hetkel olen ma täielikus segaduses ja ei tea, mida oma eluga peale hakata. Kõik algas sellest, kui hakkasin suhtlema lord Henryga. Ta on inimene, kes suudab teist mõjutada oma jutuga suurel määral. Mind pani ta uskuma lõbutsemisse ja ilusse. Kuid nüüd tunnen, et olen omadega nullpunktis. Tean, et ka sina oled lõbutsenud ja pillavat elustiili harrastanud. Mina olen samuti selle küüsi sattunud ning tunnen, et seesugune eluviis ei ole siiski õnne allikas, kuid teist jutte kuuldes, on räägitud, et teie jällegist ei leidnud õndsust intelligentsusest. Tean, et teil oli
Artikli analüüs XI klass Artikli pealkiri: Rullnokkade Eesti Autor: Sulev Vedler Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Eesti Ekspress 19.01.2012 Probleem, millele artikkel keskendub: Eestlased on rahulik rahvas, kuid liikluses võib märgata, et inimestes peitub palju lõunamaist temperamenti ja äkkviha. Autori põhiseisukohad, näited: Ühe autori tuttava elukaaslane koputas kord meelekohale, kui ülbe autojuht ristmiku lähedal end autode rivis jõuliselt tema ette surus. Ülbur väljus ja peksis jalaga mõlki käezesti teinud mehe masina.Kolleeg näitas rusikat, kui BMW ei lasknud teda pöördel üle tee, peaaegu ajas alla. Töökaaslase päästis bemarist väljunud tigeda mehe kallaletungist turvamehe lähenemine. Autori pakutud lahendused: Viha raviks ei ole mingit k