Filmi ``Tagasitulek`` sünopsis ja analüüs (0)

FILMI "TAGASITULEK" SÜNOPSIS
Auhinnad:
kandideeris parima võõrkeelse filmi Kuldgloobusele
Euroopa Filmiauhindade jagamistseremoonial omistati Zvjagintsevile Aasta Avastuse Auhind.
Veneetsia filmifestival – koguni viis auhinda, kaasa arvatud Kuldlõvi ja Luigi De Laurentiisi
Samuti on film võitnud erinevaid auhindu Thessaloniki, Palm Springsi, Ljubljana, Locarno ja Pimedate Ööde filmifestivalilt.
Lugu räägib kahest vennast, kelle ellu ilmub ootamatult isa nime all olev mees, kes on üle kümne aasta ära olnud. Mees proovib kaotatud aja teha kolme päevaga tasa, minnes koos väljasõidule. Lubatud kalale mineku asemel on nad ükshetk hoopis üksikul saarel ja lihtsalt vaikuse ja looduse nautimine pole selle ainukeseks põhjuseks. Kõik see toob kaasa jonni , kahtlusi, pisaraid ja valu. Film annab mõtlemisainet ning on kaasahaarav. Lisaks ilusale loodusele on ka super näitlemistöö!
Filmi "Tagasitulek" analüüs
Alguses ma väga ei juurdlenud selle filmi üle. Vaatasin ära ja otsekohe olid muud mõtted peas. Ei ütleks, et see tähendab külmaks jäämist, lihtsalt järgmine päev hakkasin alles mõtlema selle üle. Muidugi proovisin ennast filmis olevatesse tegelaste rolli panna, kellesse rohkem, kellesse vähem. Noorema vennaga empaatiat tehes mõtlesin, et ma ei oleks jätnud nii kergelt jonni. Oleksin vastu haukunud ja kuidas veel. Mul oleks nii suur viha olnud selle mehe vastu, kes tuleb pärast 10 aastat ja käsib talle isa öelda. Teine variant, mida mina teinud oleks tema asemel - täiesti tuima mängimine, ei läheks kuskile nii öelda perekondlikule väljasõidule, aga seda pidi poleks sellist storyt tulnud ja kuna poisid olid veel sellises vanuses, siis isal oli viimane võimalus nendega natuke lähedasemaks saada. Vanema poja rolli ennast ma nii väga ei pannudki. Ma ei saanud aru kas ta kartis isa nii palju või lihtsalt tahtis kukununnu olla. Isa , tema oli suur mõistatus. Ma arvan, et on kaks varianti : a) ta oli ebaseaduslikuga tegelev kodanik, või b) karm sõjaväemees. Ta oli väga salapärane. Tema käitumine poistega, aarete kast, telefonikõne, mille teksti meie ei kuulnud - see kõik tekitas palju küsimusi ja samas see oligi osa filmist . Mulle väga meeldis, et nii palju küsimusi jäi õhku, muidu see film poleks olnud see, mis ta oli. Oleks olnud igav kui kõik oleks välja joonistatud piltselgeks. See just tegigi teose omapäraseks. Vaevalt see kogemata juhtus nii, iga detail ja pisiasi oligi nii mõeldud. Isa karm käitumine tuli sellest, et poisid olid ainult ema kasvatust saanud. Mees tahtis nüüd neile mehelikumat kasvatust anda, sest tegelikult isa ja ema kasvatusel on suur vahe. Vendade omavahelised suhted olid lähedased. Nad arutasid üksteisega, julgesid nutta teineteise ees (mõtlen praegu telgis olemise situatsiooni). Karakterite poolest tundus mulle alguses noorem vend asjalikum ja nutikam kui vanem. Vanem vend oli selline, kes tegi seda mida kästi teha ja uskus kõike. Lõpus aga tundusid mõlemad arukad, ning see oli isegi üllatav. Üks koht mind natuke häiris, kui isa oli ära surnud ja nad olid proovinud teda liigutada ja ei jaksanud ega jaksanud. Vanem poeg lausus: "Too kirves ! " See koht oli nii halvasti näideldud ja üle pingutatud, et ma mõtlesin nad hakkavad isa surnukeha tükeldama suure raskuse tõttu.Seda õnneks ei juhtunud. Isa äkk surm oli täielik püant, poleks elusees sellist lõppu oodanud. Kui ennem puänti film natuke venis ja polnud väga suure tegevusega, siis see koht raputas ülesse ja tekitas suuremaid emotsioone. Filmi lõpus ma ootasin veel näha ema näitemängu kogu selle loo peale, millest tema välja jäi oodates kodus oma peret kolm päeva. Samas mulle meeldis, et seda ei tulnud ja ma ei saanud oma tahtmist. Oodatud hetk võib muutuda igavaks. Mulle meeldib seda ka ise omal viisil ette kujutada – Lapsed jõuavad koju. Kõik on depressiivsed ja masendunud, poiste mõtteviis on kindlasti teistsugusem. Nende lapsepõlv on totaalselt muutunud. Enam pole tähtis tornist alla hüppamine. Muutuvad oluliseks perekond ja tulevik. Kui isa poleks ära surnud oleks see võib- olla olnud selline surnud ring, kus isa oleks jälle kümne aasta pärast välja ilmunud ja lapsed kalale viinud… ja nii iga kümne aasta tagant. Filmis oli peamine inimeste omavahelised suhted. Kui tähtis on lastele, et neil oleks mõlemad vanemad, nii ema kui ka isa. Teos näitab ka, et karmikäelisus pole mitte mingi lahendus. Tuleb rääkida ja arutada oma tundeid. Arvan, et lapsed oleks väga tahtnud kuulda oma isa suust kui väga ta tegelikult armastas neid. Sellest sündiski filmi peamine konflikt. Armastage, kuulake ja toetage oma lapsi. Kasvatada tuleb mõistuse piires.