Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "LAPSE ARENGU KIRJELDUS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hakkasin, toetav, vägivald, noorema, suhtle, sotsiaaltöö, logopeed, sündisinuu, marle, käisin, tubli, hindeid, tegin, stress, rakenduskõrgkool, sündides, allergia, hilja, osanud, logopeedi, lasteaed, riideid, autistlik, nooremal, märja, koera, armastas, peksa, purjus, murdeeas, lõpetamine, vanaemaga, puberteet, raskelt, tunnen, õppetoollapselapselaps. See tähendas, et alates hetkest, kui ma sündisin, olin ma meie suguvõsa kõige tähtsam liige - kõik tahtsid mind vaatama tulla, mind süles hoida ja väntsutada. Iga minu sünnipäeva (mis tegelikult ju ei olnudki sünnipäev, vaid lihtsalt sain 1 kuu vanemaks), kuni 1 aastaseks saamiseni, tähistati alati perekeskel ning vahel ka sõprade ringis. Mind võeti pea alati kaasa erinevatele üritustele - nt vanavanemate 40 ndal juubelil käisin kui olin 5 päevane. Käisime vanematega palju jalutamas, kas kodu lähedal looduses või parkides ja tegime väiksemaid väljasõite. Loomaaias käisin esimest korda 5 kuuselt ning sellest sai iga aastane traditsioon. Tihti käisime ka muuseumides või jalutasime lihtsalt vanalinnas. Mäletan, et kui juba veidi suurem olin, siis käisime isaga vanalinnas ning kujutasime ette, et oleme turistid Tallinnas. See kukkus meil päris tõetruult välja, sest nt
..,mm ma olen kuulnud et metsad hirmutavad sind ..." "Ahah..e.e..ei hirmuta.kess seda rääkis...ning muideks ma kutsun Kerli ka." "Omad allikad !Nh olgu ." Appi , ma kardan metsasid.!!Aasta tagasi olin ma sõpradega metsas piknikul.Pärast einestust tuli mul kange tahtmine metsas natuke ringi joosta.Noh millest küssa,seda me ka tegime.Pärast pikaajalist jooksu märkasin et kedagi pole ning olen suures metsas ihuüksi.Järsku sahises minu seljataga põõsas.Ma hakkasin karjuma,kuni lõpuks tuli mu endine boy friend Ken .Ta käskis mul seal oodata, ning ise läks vaatama .(ta oli nii vapper).Hiljem selgus et seal oli hiired ennast sisse seadnud.(Appi kuidas ma kardan hiiri ). Pärast seda SUURT vahejuhtumit ma enam metsas ei käi. Aga nüüd võtan ma julguse kokku ja lähen. Loodan vähemalt.Helistan siis Kerlile ning pakin asjad. *** Nii täna panen siis helesinised dressid jalga ja ..appi kuidas ma kardan..olgu rahune Angela sa oled ilus, seksikas tibi
tegi ta palju erinevaid koerusi koos sõpradega. Peale põhikooli läks ta edasi õppima Fr. R. Kreutzwaldi nimelisse Võru 1. keskkooli ja hiljem Tallinna Polütehnilisse Instituuti. Selle kooli jättis ta pooleli ja läks kohe sõjaväkke. Sõjaväkke saadeti teda Venemaale Omski linna. Isa on töötanud ehitajana Võru KEKis, AS Kurmikus, Privet Project Building OÜs. Ta kohtas Terje Lehtmet ja neil on kaks poega Tauri ja Sander (mina). Mina sündisin 14. augustil 1995. aastal Võrus. Ma käisin Sõleke lasteaias, mis asus täpselt minu kodu kõrval. Peale lasteaeda ma läksin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi, kus õppisin esimese aasta ja seejärel läksin Pikakannu Põhikooli. Vanemaks saades tulin tagasi Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi. Tänu uurimistööle sain teada rohkem isa lapsepõlvest, vanaema lapsepõlvest ja minu kaugematest juurtest. Vanaema ja isa eluloost sain teada nendega intervjuusid tehes. Pildimaterjali sain vanaema pildialbumitest.
Meie aias käis tavaliselt naabrikoer, mulle meeldis väga temaga mängida. Ta oli mulle nagu õde või vend keda mul siis veel polnud. Seetõttu mu üks esimesi sõnu oligi "aua". Vähemalt ema väitel. Mängukaaslasi mul oli õnneks, kuna emal oli kaks head sõbrannat ja neil olid minu vanused pojad. Nendega käin ma siiani läbi ja palju asju on koos läbi elatud. Ma olin väga nõudlik laps. Kui mulle midagi ei meeldinud või ei saanud mida ma tahtsin siis hakkasin kohe pillima. Õnneks oskasid vanemad mulle "ei" öelda ja vähemalt pole ma ära hellitatud. Ma olin ka väga suur esineja, alati tahtsin teiste tähelepanu. Vahel olin ka seetõttu väga tülikas. Lugu II Lapsepõlv Ema pani mind lastaaeda, kolme aastaselt mille nimi oli Ropka. Sattusin sellisesse rühma nimega Naksitrallid. Nii palju kui ma mäletan oli mul palju sõpru. Kahjuks pole
Armastus sõpruse vastu Oli tüütu koolipäev ja sõitsin bussiga kodu poole, ning kellegi telefon oli pikemat aega helisenud.Helinaks oli Hot Chocolate ,,Put Your Love In Me" laul. Ma vihkan seda laulu, sest see meenutab mulle vanu aegu, millele mõelda ei tahaks. Ma käisin suvel Aulisega. See kõik oli tegelikult ülitore, aga ta kolis kuskile kaugele ja me ei näinudki enam teineteist. Jäime üha rohkem kaugemaks. Miks ta seda telefoni juba vastu võtta. Ja siis avastasin, et ta kuulas seal muusikat. Käksin närvi,sest ei suutnud seda enam kuulata. Tõusin püsti ning palusin järgmises peatuses peatust. Läksin kaks peatust varem maha. Vaatasin bussiaegu, et buss tuleb kah nii hilja, läksin jalgsi koju.
" küsis ta kulmu kortsutades. "Ma olin nii meeleheitel, et mul ei jäänud muud üle!" ütlesin läbi nutu. "Hea küll, hommik on õhtust targem!" ütles Stiiv-Maikel armsalt ja vahetas riided ära. Ta heitis mu kõrvale magama. Ma jutustasin Stiiv-Maikelile kogu loo hommikul puhtalt ära. Kui järsku hakkas Stiiv- Maikel hingeldama. Ma mõtlesin: mida ma küll teinud olen? Stiiv-Maikel kukkus kramplikult põrandale. Ma laskusin ta kõrvale põlvili ja hakkasin nutma! Ma arvasin, et nüüd on ka temal ots peal! "Boh!!!" ehmatas mind Stiiv-Maikel naerdes. Ta oli mulle vingerpussi mänginud! "Miks sa nii tegid?" küsisin läbi nutu solvunult. "Ma tahtsin sind ergutada, sest sa olid nii masendunud!" ütles ta naerdes. "Aga me peame midagi ette võtma!" ütlesin talle mornilt. "Jah!" vastas ta sama mornilt. "Aga mida?" küsisin ta käest. Me vaikisime natuke aega. Noh umbes kümme minutit. "Ma tean!" hõikasin rõõmsalt. "Mis nad mulle ikka teha saavad
selle kooliga hüvasti. Peale Tervishoiu Kõrgkooli võtsin endale mõtlemiseks aega, et mida ma siis tegelikult tahan õppida ja töötasin mõnda aega klienditeenindajana. Sügis lähenes ning taas oli võimalus kooliteed alustada. Isa soovitusel otsustasin minna Tartu Kutsehariduskekusesse juuksuri ametit õppima. Kui olin mõnda aega õppinud, hakkas mulle tunduma, et see ongi see, mida ma teha tahan. Kooli kõrvalt käisin salongis tööl, hinded polnud kunagi varem üheski koolis nii head olnud. Olin endaga rahul. Aeg läks kiiresti ja juba oligi lõpetamine, olin õnnelik, et nüüd ongi see õige asi leitud. Kuid kooli lõppedes sain teada, et enamasti töötavad juuksurid FIE-dena ja see oli minu jaoks suur pettumus. Olin kurb, et ei saa teha tööd, mis mulle tõesti meeldib ilma FIE-ks võtmata. Sellest hetkest hakkasin mõtlema, et ma ei ole valmis nii suurt vastutust võtma
Kui me ära tüdisime, helistasime Triinu isale, et ta meile järgi tuleks. Vahepeal kohtasime poiste kampa, kes meid endaga kutsusid, aga me ei läinud. 9. Koristasin enda ja oma õe toad ära, vanaema tõi Jannu koju. Mu ema läks oma sõbrannaga lõbutsema. 10. Esimene koolipäev, meile tuli uus klassikaaslane, keda hakati pidevalt kiusama. 11. Siiri sünnipäev. Jõin ennast veinist purju. Kui ma hakkasin koju minema, Jürgen suudles ja käperdas mind. Jooksin koju, teel oksendasin ma kaks korda ja mu ema oli minu peale pahane, sest ma olin joonud. Järgmisel koolipäeval küsis Jürgen minult mu tervise kohta ja ma kõndisin lihtsalt minema. 12. Triin kirjutas koolilehte Metsaneiu nime all luuletusi ja ta tegeles veel ka ÕOV-ga rohkem kui varem. 13. Maalisin plakatit ja käisin ka õel lasteaias järel. 14. 27
............................................... 13 3 Sissejuhatus Olen fotograafiast huvitunud juba 1. klassist saati. Mul oli siis väike Canoni digifotokas millega klõpsasin Alu pargis loodusest ja lindudest pilte. Mulle väga meeldis seda teha, mind võlus erinevate lindude käitumine ja nende väimus. Sellega tegelesin umbes aasta või veidi kauem, kuid lihtsalt lõbu pärast. Siis jäi väike vahe sisse kui ma ei tegelenud fotograafia kuni ma hakkasin oma ema peegelkaameraga pildistama. Olin siis 13 ja proovisin teha pilte loomadest keda kohtasin vahel põldudel. Alguses sõitsime emaga mööda metsateid ringi ja jälgisime kas mõni loom jääb kaamerasilma ette. Sellest arenes edasi minu suurem fotohuvi. Ostsin endale poole aasta pärast enda kaamera ja hakkasin tegema rohkem maastikufotosi ja portreesi. Nüüd pildistan regulaarselt looduses ja linnas. Looduses meeldib kõige rohkem pildistada loomi ja maastikke. Loomi adrenaliini
Ma suhtlen rohkem kahe õega, kes on mulle ema poolt, kui nendega, kes on mulle isa poolt. Isa poolsed õed ja vennad on kaugemaks jäänud. Lapsepõlv on olnud mulle raske, kuna kaotasin oma ema päris noorelt ja jäin isaga kahekesi. See aeg oli väga raske minu jaoks, et toime tulla. Siis natukene aega hiljem tuli appi minu õde ja võttis mind enda juurde elama, et mulle sellel raskel ajal toeks olla ja minu eest hoolitseda ja mind vajadusel ka aidata. Hiljem hakkasin vaikselt harjuma sellega, et mul enam ühte vanemat pole. Isaga suhtlen ikka edasi ja käin päris tihti isa juures. Pühendan suurema osa oma ajast isale, et saaksin ka isaga koos olla. Vahepeal olin isaga ka kuidagi kaugeks jäänud aga nüüd olen isaga jälle rohkem suhtlema hakanud. Peale oma ema kaotust suhtlesin algul rohkem isa poolse õega, käisin pidevalt tema juures ja suhtlesin temaga päris tihti. Aga kuskil aasta hiljem jäi isa poolne õde kaugeks ja hakkasin ema
Kui me ära tüdisime, helistasime Triinu isale, et ta meile järgi tuleks. Vahepeal kohtasime poiste kampa, kes meid endaga kutsusid, aga me ei läinud. 9. Koristasin enda ja oma õe toad ära, vanaema tõi Jannu koju. Mu ema läks oma sõbrannaga lõbutsema. 10. Esimene koolipäev, meile tuli uus klassikaaslane, keda hakati pidevalt kiusama. 11. Siiri sünnipäev. Jõin ennast veinist purju. Kui ma hakkasin koju minema, Jürgen suudles ja käperdas mind. Jooksin koju, teel oksendasin ma kaks korda ja mu ema oli minu peale pahane, sest ma olin joonud. Järgmisel koolipäeval küsis Jürgen minult mu tervise kohta ja ma kõndisin lihtsalt minema. 12. Triin kirjutas koolilehte Metsaneiu nime all luuletusi ja ta tegeles veel ka ÕOV-ga rohkem kui varem. 13. Maalisin plakatit ja käisin ka õel lasteaias järel. 14. 27. septembril armusin ma Sveni
emotsionaalne inimene,aga minu kõige tugevamaid tugevaim tunne see on armastus. Kui inimene armastab ja teda ka armastavad ta tunneb end kaitsel ja kellegile on vajalik. Ma kõige enam usun hea perekonna ja väärikasse töösse. Minu suurim soov on luua tugev ja õnnelik perekond nagu minu pere,sellest on väga tänalik minu vanematele.Mull oli õnnelik lapsepõlv. Minu kõige kallim ja vanim mälestus oli see - ma olen umbes kuus aastat vana, mu isa võtis mind talvel õhtul kelgul ja ma hakkasin laulda uks laulu "AAAAaa, Aafrikas mäed on nii kõrged !" Mulle mingil põhjusel on see ikka veel laste õnne isikustamine. Ma ise ei armasta kui mulle valetavad ja ma ise püüan rääkida ainult tõde. Aga mull oli kõige häbiväärsem vale,see oli koolis,ma olin ühe tüdrukuga sõbrad, me olime kuusteist aastat vana. Temale kui ka mulle meeldis üks pois, nüüd ma tullen sellele poisile ja ütlesin,et ta on mitte õnnelikust perekonnast,aga teme pere oli rikkas
Tagasitee puudub Tere! Teate, ma sain paberit! Ja pliiatsi sain ka. Nyyd ma saan siis Teile osadest asjadest rääkida. Näiteks sellest, mis vahepeal toimunud on. Te kindlasti mõtlete, mis selles nii erilist on, et ma paberit ja pliiatsit sain, eks? No, ja isegi see on ime, et ma veel yldse kirjutada oskan. Ma räägin ära oma mineviku... no mingil määral. Kuskil kaks ja pool kuud tagasi... kõik oli enam-vähem korras. Ma käisin normaalselt koolis, hinded ei olnud kõige halvemad ja ma sain sõpradega hästi läbi. Ma olin tõsine pidutseja, päris ausalt. Ma sattusin kõikjale. Yhel päeval kõndisin koolist koju nagu tavaliselt. Kuna bussi enam ei tulnd, olin sunnitud minema jala. Meie pere elas ka ysna hästi ei rikkalt ega ka vaeselt, vaid keskmiselt. Ma jõudsin yhe tänava nurgani. Üks mees, kes nägi välja kui kahekümneaastane, kõndis mulle vastu. Meie vahel oli umbes kolmkymmend meetrit
kuulata väga hoolikalt, et kui keegi küsib midagi siis oskan oma aravamust avaldada. Kuid omade seas olen täitsa ,,normaale" samas üritan olla viisakas, kuigi see on mul nagu sisse kodeeritud, et peab olema viisakas. Ma olen elanud siiamaani oma elu suhteliselt rahulikult ilma suuremate kolimisteta. Olen ainult ühekorra elus kolinud, see oli siis kui kolisime Elvast korterist Elva küljealla Vissi külla, kui ma käisin 2. klassis. Siin on päris hea, rahulik võrreldes vanasat elukohast. Enamasti olen ikka lapsena elanud Elvas, kus elavad ka minu vanavanemad, kelle juures ma veetsin oma ,,lapsepõlve". Ma pole peres ainuke laps. Mul on ka veel õde, kes on minust 3,5 aastat noorem. Tavaaliselt me saame hästi läbi, kuid vahel ta ,,keerab ära" ja hakkab oma jonni ajama. Ta on meie pere ,,pesamuna" ja vanematel ei jää muud üle kui talle
Kellele: Teema: Kellelt: Mina peres - vanema ,noorema või keskmise lapsena Arvatakse, et pere pesamunana on parem olla kui vanema lapsena. Selle üle annab vaielda. Olles ise pärit kolmelapselisest perest, tean mis tunne on olla pere noorim. Mul on kaks õde, üks nendest on minust 2-, teine 5 aastat vanem, mis tähendabki , et olen kolmas laps. Minu mõlemad õed elavad juba kodust eemal, kuna neil on mõlemal juba oma elukaaslased ja oma korter. Minu vanemad on lahutatud ning ise elan ma ema juures siis aitan tal suuremaid ja raskemaid majapidamistöid teha. Minu suurimaks eeskujuks on mu vanaisa, kellel ma käin suvilas abis mitmeid töid tegemas. Ta on õpetanud mulle palju. Enne pensionile minekut töötas ta ehitajana ja ta on rääkinud ning teadmisi jaganud palju asju ehitusest ja ka maalritöödest, seepärast tahtsin ma ametikooli minna ehitusviimistlust õppima. Juba väiksena hakkasin oma vanaisal nädalavahetustel abis käima ja see sai harjumuseks. Juba nooremast pea
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINU KARJÄÄR LAPSEPÕLVEST TÄNAPÄEVANI Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Päris väikese lapsena soovisin ma saada kindlasti kosmeetikuks, arstiks või politseinikuks. Kõik on üksteisest väga erinevad, kui kahjuks nüüd on mu arvamus nendest ametitest sootuks muutunud
Muusikakooli läksin mu üsna hilja, alles neljanda klassi poisina, kuid seal õnnestus teha 2 aastat korraga. Vahest oli päris raske vaadata aknast välja ja näha teisi poisse palli mängimas samas kui ise pidin klaverit hajutama ja siis veel sõitma Nõmme lastemuusikakooli, kust tagasi tulles oli juba pime ja teised olid oma pallimängu juba lõpetamas. Pillimängu mulle peale ei sunnitud, aga kuna ma sain kiirelt otsapeale, siis hakkasin juba 1415 aastaselt bändis mängima ja raha teenima. Muusikakooli ajal hakkasid ka lindistused Eesti Televisioonis ja see kõik oli jube põnev. Lindistused toimusid öösiti, sest telesaated olid otseülekannetega ja päeval stuudiot kasutada ei saadnud, vahepeal tuli ka koolis käia ja nii magasimegi üle öö. Lastemuusikakooli ma lõpetada ei saanud, sest pärast põhikooli läksin proovima Otsa muusikakooli.
kuid kahjuks ei andnud keegi ennast välja ning see tegi mind väga kurvaks, sest mõte sellest, et mõrvar on ikka veel vabaduses masendab mind. Raugad soovitasid mul Teiresiase poole pöörduda, kuid õnneks olin enne nende soovitust seda juba teinud, tänu Kreonile. Teiresias saabus minu juurde vägagi norus peaga, ei tea mis tal küll viga on? Alguses ei tahtnud ta mulle midagi selle kohapealt öelda, kuid oli vaja ainult natuke pressida, kui Teiresias hakkas rääkima. Hakkasin teda süüdistama kaasosalisuses. Minu suureks õnnetuseks, hakkas ta mind süüdistama, selles koletus töös, kuid kuidas ta võib küll seda teha? Olen alati valmis oma rahva jaoks tegema absoluutselt kõike. Arvan, te tegin õigesti, kui ta enda juurest välja viskasin. Kes teab, kas ta oli ka mestis Kreoniga? Ah, nad mõlemad olgu neetud, et mind Laiose mõrvas süüdistavad. Ainult raukade üle võib mul hea meel olla, sest nad pole minusse usku kaotanud.
Aleksander Solženitsov: No minu isa suri ka juba enne minu sündi, kuid ma olin siiski ka aktiivne õpilane ja suutsin üliõpilasena pälvida Stalini stipendiumi, mille muideks teenis välja vaid 7 õpilast. Mul aga tekkis huvi kirjanduse vastu ja alustasin õpinguid Moskva Ajaloo, filosoofia ja kirjanduse instituudi filoloogia teaduskonnas Ma olin noorest peast tõsine kommunist ja sõdisin II maailmasõjas Punaarmee koosseisus. Pärast maailmasõda minu maailmavaade aga muutus ja hakkasin kommunismi ja stalinismi vastaseks. Mind arreteeriti mu Stalinit kritiseeriva artikli tõttu ja mulle määrati 8. aastane vangistus. Karl Vaino: Minu silmis oli see ka õige tegu! Olen pärit eeskujulikust kommunistidest eestlaste perekonnast Siberist, kus juba noorena astusin kommunistliku parteisse oma vanemate järel. Samal aastal tulin koos isaga Eestisse ja juba sama aasta lõpuks olin Tapa- Narva raudteelõigul vastutav ülem. Kuid ega areng ei tohi peatuda! Mõne aasta pärast olin
Algkaal oli 60kg ja eesmärgiks oli kaaluda 55kg juuni lõpuks, et reisiks ja põhikooli lõpetamiseks ilus keha oleks. Sõin kolm korda päevas, nii et kõht ikka täis oleks ja kaal hakkaski vaikselt langema. Mai lõpus läksin tööle, kus töötasin igapäev teenindajana, et raha koguda oma reisi jaoks Kreeka. Igaüks teab, et teenindaja töö on väga raske ning päeva lõpuks ainuke soov, mis inimesel on, on magada. Ükshetk hakkasin märkama, et pole enam aega süüa. Iga hommik käisin jooksmas ja jõusaalis, peale seda sõin kiiresti paar puuvilja ja läksin tööle. Tööl sõin ma tavaliselt natuke salatit koos õuna või banaaniga. Õhtul enam süüa ei jõudnud kuna tööpäev lõppes õhtul hilja ning ma olin endale lubanud, et peale kella seitset õhtul ei söö. Niimodi hakkaski kaal aina kiiremini ja kiiremini langema. Kõige hullem oli see, et mulle meeldis, kuidas igapäevaga kaal langes ning ma otsustasin oma portse veelgi vähendada
Mõned inimeste kirjutatud kogemused Kyäni toodetega Kõigepealt kui ma kuulsin Kyäni looduspuhastest toodetest, hakkasin neid põhjalikult uurima. Toodete kasulikkus/ vajalikkus inimesele oli muljetavaldav kogu oma pere, samuti oma vanemad, vanavanemad, venna pere kohe panin kõik tarbima. Tulemused olid hämmastavad! Kuigi ma teadsin, et need tooted on eluliselt vajalikud ma siiski ei uskunud, et efekt nii kiire ja tuntav on. Minu südamehaige vanaema (alguses ainult Sunrise ja BodyFX, juuni kuust lisandus Sunset) teatas mingi kuu aja pärast juba, et saab tunduvalt kiiremini ja pikema maa käia
Ta nimi oli Celine Varens. Celine oli väga kaunis ning ta käis tantsimas. Varsti saime me lapse. Lapse nimeks sai Adele. Ma ostsin oma naisele palju hinnalisi kingitusi. Ühel õhtul nägin ma teda ühe teise mehega. Celine tuli ja ütles mulle, et ma hoolitseksin Adele eest hästi ning ta jätab mu maha, kuna oli leidnud parema mehe. Ma saatsin Adele Thornfieldi. Adele jäi Thornfieldi pr. Fairfaxi hoole alla.Ma palusin pr. Fairfaxil Adelele guvernant otsida. Ma käisin Thornfieldis väga harva. Ühel päeval, kui ma oma mõisa läksin külastama kukkusin ma teel hobuselt. Minu juurde ilmus kõige ilusam naine, keda ma iial näinud olen. Ta ulatas mulle käe, et mind üles aidata, kuid ma keeldusin. Ta ikka hoidis seal kätt ning ma lõpuks soostusin tema abi kasutama. Ma küsisin, et kuhu ta läheb ning ta vastas et ta läheb Thornfieldi guvernandiks. Ma olin üllatunud. Peale väikest jutuajamist ma istusin hobuse selga ja ratsutasin Thornfieldi.
Istusin tagasihoidlikult tagumisse seinaäärsesse pinki, kus ma ka terve oma gümnaasiumi aja veetsin. Selle koha valikuga sain ma ka endale veel ühe imelise sõbra nimega Aimar, kes istus mu kõrval. Hetk hiljem tuli klassi Evi, kes oli väga rõõmus ja säras ning oli tunne justkui tema oleks üks meist ja hakkaks koos meiega teadmisi omandama gümnaasiumis. Kindlasti kooliüritused on need, millest saab palju lugusid rääkida ja meenutada erinevaid olukordi. LÜG-is hakkasin ma esinema juba enne kooli sisse astumist. Nimelt õppisin alles põhikoolis, kui mind kutsus Roger Tibar LÜG-i esimesele Playbackile külalisesinejaks esinema, põhikooli Playbackil publiku vallutanud esitusega. See oli mu esimene kogemus LÜG- i üritustega. Sellest ajast saati olen igal Playbackil kaasa teinud nii üksi kui ka klassi ja lihtsalt gruppidega. Üks legendaarne esitus sai tehtud 11.RMH klassi koosluses: Bochka, Bass, Kolbaser. Sellel esitusel on youtubes ligi 40
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................
naise. Ta nimi oli Celine Varens. Celine oli väga kaunis ning ta käis tantsimas. Varsti saime me lapse. Lapse nimeks sai Adele. Ma ostsin oma naisele palju hinnalisi kingitusi. Ühel õhtul nägin ma teda ühe teise mehega. Celine tuli ja ütles mulle, et ma hoolitseksin Adele eest hästi ning ta jätab mu maha, kuna oli leidnud parema mehe. Ma saatsin Adele Thornfieldi. Adele jäi Thornfieldi pr. Fairfaxi hoole alla.Ma palusin pr. Fairfaxil Adelele guvernant otsida. Ma käisin Thornfieldis väga harva. Ühel päeval, kui ma oma mõisa läksin külastama kukkusin ma teel hobuselt. Minu juurde ilmus kõige ilusam naine, keda ma iial näinud olen. Ta ulatas mulle käe, et mind üles aidata, kuid ma keeldusin. Ta ikka hoidis seal kätt ning ma lõpuks soostusin tema abi kasutama. Ma küsisin, et kuhu ta läheb ning ta vastas et ta läheb Thornfieldi guvernandiks. Ma olin üllatunud. Peale väikest jutuajamist ma istusin hobuse selga ja ratsutasin Thornfieldi
Neiu isa oli väga rikas ja see oligi vist põhjus, miks mu isa meid paari pani. Me abiellusime. Varsti sain aru, et mu naine on hull. Ta üritas mind mitu korda tappa, kuid see õnneks ei õnnestunud tal. Ma palkasin talle hooldaja, kes teda valvaks ja tema eest hoolitseks. Ma maksin ta hooldajale suurt palka. Jätsin oma hullu naise tema hoole alla ja läksin reisile. Ma reisisin kogu Euroopa läbi et leida endale uut naist, kuid keegi ei sobinud mulle. Ma käisin mitmete Saksa ja Prantsuse naisega. Lõpuks ma leidsin endale ühe sobiva naise. Ta nimi oli Celine Varens. Celine oli väga kaunis ning ta käis tantsimas. Varsti saime me lapse. Lapse nimeks sai Adele. Ma ostsin oma naisele palju hinnalisi kingitusi. Ühel õhtul nägin ma teda ühe teise mehega. Celine tuli ja ütles mulle, et ma hoolitseksin Adele eest hästi ning ta jätab mu maha, kuna oli leidnud parema mehe. Ma saatsin Adele Thornfieldi. Adele jäi Thornfieldi pr. Fairfaxi hoole alla
koerale midagi head paremat süüa. Aga siis kui ma olin juba hakkanud poe ukse juurde jõudma siis helises mul taskus telefon milleks oli Nokia 2300 , see oli päris hea telefon. Telefoni otsas oli isa , ta hakkas kohe seal juba uurima ja puurima et kus ma olen ja kui kaua mul aega läheb et koju jõuda , et tema ootab juba ja , et keegi pidi veel peale teda mind ootama. Mul polnud aega enam poodi minnagi , ma olin äksi nii täis , et ma hakkasin kohe kodutalu poole jooksma , ma tahtsin nii väga nähe , et kes mind seal ees siis ootab veel peale isa. Ma jooksin ja jooksin ja aina jooksin kuni mul tuli meelde ,et ma pidin poest koerale süüa ostma , aga mul oli nii suur vajadus koju minna , et ma otsustasin lõpuks , et ma ei lähe ikka poodi , et ma lähen ikka koju nii kiiresti kui vähegi võimalik see on. Ma olin jõudnud kodu ukseni , ma avasin ukse , tormasin jooksuga sisse ja vaatasin hoolikalt
läheksin poodi ning ostaksin talle jogurtit. Aga tegelikult ei lausunud ta mulle jogurtist sõnakestki. Ma isegi ei teadnud, et ta jogurtit sööb. Meie tüli lõppes minu isa kokkuleppega, et üks ei saa jogurtit ja teine lõpetab kisamise. Jah, mina olen siin kõige suurem kisakõri. Seda kindlasti. Kuulaku ta iseennast, kui tal närvid läbi on, et kes siin kõige rohkem karjub. Igatahes ma sõin hommikuhelbeid ja tegin ennast korda ning hakkasin kohvrit korda panema. Mõtlesin, et kutsuks Maarja-Leenu enda juurde, et ta aitaks mul pakida asju korda. Maarja-Leen on minu kõige paem sõber. Mul on ka palju teisi parimaid sõpru kuid Maarja-Leen on see kõige erilisem. Niisis küsisin isalt kas Lerru võib meie poole tulla. Lerru on ta hüüdnimi. Maarja-Leenu muidugi. Minu hüüdnimi on Mimmu. Mulle ei meeldi nimi Mirjam. See on minu meelest nii igav. See oli ju isa välja mõeldud. See teeb kõik selgeks. Minu isal pole maitset
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ2 Piret Sarv Mina õppijana Eneseanalüüs Juhendaja: Anu Leuska, MA Mõdriku 2013
Uurimustöö Tallinna 21. Kool German Didenko 8c klass Minu imikuiga 0-1a: Mina elasin väiksena Sr.Peterburis, see oli suur linn. Seal ma tegin oma esimesed sammud. Algul roomasin ja ühtäkki tõusin püsti ja käisin 2m. Sellest ajast peale hakkasingi ma käima. Minu esimesed sõnad olid: papa, emme. Õppisin kiiresti rääkima kahte keelt(eesti, vene keelt). Vanaema imikuiga 0-1a: Ta elas maal metsa sees ilma elektrita, telekata, raadiota, telefonita. Neid asju lihtsalt ei saadud. Keegi ei mäleta minu vanaema esimesi samme ja sõnu. Vanavanaema imikuiga 0-1a: Tema elas ka maal metsa sees jõukas talus. Nad elasid ilma elektrita, tulena kasutati puupirdu. Keegi ei mäleta ka tema esimesi samme ja sõnu.
minu juurde ning küsis, et kas ta saab mind kuidagi aidata. Küsisin müüa käest, et kas neil on müügil ka näiteks S suuruses t-särke. Müüa vastas, et tegemist on viimase kaubaga ning teisi suuruseid ei ole, kuid väga positiivne oli see, et ta pakkus mulle sellist lahendust, et ta vaatab arvutist, kus teistes Denim Dreami poodides on müügil S suuruses t-särki. Lähim t-särk asus Leedus ning teenindaja oli nõus selle mulle tellima sealt. Ma hakkasin mõtlema, et äkki suurus S ei sobigi mulle(äkki on väike, liiga kitsas või lühike). Küsisin seejärel klienditeenindajalt, et ärme igaksjuhuks telli, et äkki see ei sobi mulle, sest ma ei saa ju seda proovida. Vastus oli jällegi väga positiivne: me tellime teile S suuruses t-särgi, te ei pea seda ära ostma, te saate seda proovida ning kui ei sobi siis paneme enda poodi müüki. Kuna olin
Elu võimalikkusest Kõrbojal Kirjutan teile siit hauatagusest maailmast. Ehk mõistate isegi, et olen Villu, noormees sealt Katku talust. Ühel päeval, kui ma sealt paganama vanglast välja sain, läksin ma koju. Tegelikult, kui ma ükskord koju jõudsin, oli juba öö. Hommikul, kui laka pealt ärkasin, oli ka ema juba mu leidnud ning teatas kohe, et Kõrboja Anna olevat Kõrbojal. Ajasin end püsti ning enne töö kallale asumist otsustasin käia ka järveääres. Leidsin sealt tuttavad jäljed, mis kuulusid Annale ja tema koer Mousile. Varsti jõudis kätte jaanipäev ning nagu kombeks, tähistati seda peoga järveääres. Algul ma küll ei tahtnud sinna minna, kuid ema tagautsitamisel läksin siiski kohale. Anna oli lasknud kokku kutsuda kõik kohalikud noormehed, sest nüüdsest oli ju tema uus Kõrboja perenaine ning talul pidi olema ka peremees, keda Anna peolt leida kavatses. Algul ei tehtud minust seal väljagi, kuid koidu lä
Saatuslik öö Olen tavaline 19-aastane tüdruk, kes elab tavalist elu nagu enamik teised noored. Või vähemalt elasin… Käisin koolis, õppisin, elasin vanemate juures, käisin mõnikord sõpradega väljas ja pidudel. Elu on juhuseid täis. Üks juhus võib muuta elu täielikult. Minu elu on muutunud juhuse tõttu. Mu suurim hirm on üksi olemine ja valu tundmine. Räägin nüüd sellest, mis on teinud mu hirmul olevaks ja armetuks. See juhtus täpselt aasta tagasi. Minu sõbral oli sünnipäev ning olime tema juures sõpradega seda tähistamas. Peol tarvitasime ka veidi alkoholi nagu sünnipäevadele kohane. Me pidutsesime poole ööni
annaabi.ee 
