Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Minu esimesed kuus aastat (0)

1 Hindamata
Punktid




Tallinna Arte Gümnaasium            Minu esimesed kuus aastat  Essee                  Gregor Kutateladze  10.T  Juhendaja : Mikk Salm                                                                              Tallinn  2020   
 
 
 


Mina, Gregor Kutateladze sündisin 7. veebruaril 2005. a. Ma olin oma vanemate esimene 
laps ja samuti vanavanemate esimene lapselaps ning vanavanavanemate esimene 
lapselapselaps. See tähendas, et alates hetkest, kui ma sündisin, olin ma meie suguvõsa 
kõige tähtsam liige - kõik tahtsid mind vaatama tulla, mind süles hoida ja väntsutada. Iga 
minu sünnipäeva (mis tegelikult ju ei olnudki sünnipäev, vaid lihtsalt sain 1 kuu vanemaks), 
kuni 1 aastaseks saamiseni, tähistati alati perekeskel ning vahel ka sõprade ringis. 
 
Mind võeti pea alati kaasa erinevatele üritustele - nt vanavanemate 40 ndal juubelil käisin kui 
olin 5 päevane. Käisime vanematega palju jalutamas, kas kodu lähedal looduses või 
parkides ja tegime väiksemaid väljasõite. Loomaaias käisin esimest korda 5 kuuselt ning 
sellest sai iga aastane traditsioon.  Tihti käisime ka muuseumides või  jalutasime lihtsalt 
vanalinnas. Mäletan, et kui juba veidi suurem olin, siis käisime isaga vanalinnas ning 
kujutasime ette, et oleme turistid Tallinnas. See kukkus meil päris tõetruult välja, sest nt 
ükskord ei lubatud meid kirikusse sisse, kuna öeldi inglise keeles, et turistidele sissepääs ei 
ole lubatud. 
 
Kuna mu vanaema sõbrannadel olid minu vanused lapsed, siis võttis ka vanaema mind tihti 
kaasa nende juurde külaskäikudele või käisime koos teatris või muuseumis. Mul on 
vanaemaga alati hea klapp olnud ning sellest tulenevalt käisime ka vanaemaga kahekesi 
aega veetmas. 
 
Mu ema lõpetas tollel ajal ülikooli ning mina olin siis vahel hoius, kas ema noorema õe 
juures (kes vedas mind endaga TÜ loengutesse kaasa) või pensionärist perekonnatuttava 
hoidjatädi juures. Temaga arutasime alati kõik maailma probleemid läbi ning jalutasime 
samal ajal läbi  terve Õismäe. Lisaks pidasime tema sõbrannadega kohvi hommikuid, kus 
ma vist kuulsin iga kord naabri Malle tervisemuredest ja pensioni rahadest. 
 
Mulle on tihti öeldud ja mu vanemad räägivad seda ka praegu, et ma olen alati olnud 
viisakas ja rahulik laps, kellega on võimalik rääkida - st seletada miks asjad just nii on nagu 
nad on. Mulle on ka endale meeldinud arutada ja arutleda “maailma asjade” üle. Vahel on 
mu ema isegi kurtnud, et ma olin lapsena liiga hea ja mõistlik laps - nt ei saanud ma aru, kui 
mu isa ütles, et kui keegi sind lööb, siis löö kohe vastu ja kõvemini. Minu jaoks oli selline 
loogika täiesti välistatud ja puhas lollus, et miks keegi mind üldse lööma peaks ja teiseks 
miks ma peaks vastu andma? 
 
Arvan, et tänu sellele, et mind ei hoitud alates sünnist “vati” sees, vaid kaasati kohe kogu 
ülejäänud perekonna igapäevaellu ning võimaldati veeta aega erinevate inimestega 
perekonnast, hakkasin ma paljusid  asju tegema oluliselt varem oma eakaaslastest - nt 
käima hakkasin 8 kuuselt, rääkima 1 aastaselt, kooli läksin 6 aastaselt. Seeläbi sain ma 
oluliselt suurema võimaluse avardada nii oma silmaringi kui ka sõnavara. Samas võibolla on 
see põhjuseks, miks ma üsna varasest noorusest ei oska suhelda enda vanustega, vaid 
pigem eelistan suhelda endast vanematega, kuna ei leia, et teiste minu vanustega oleks 
huvitav ja põnev rääkida. 
 
   


 
Kokkuvõtteks arvan, et mu vanemad ja sugulased on mõjutanud mu elu ja kasvamise kulgu 
üsna positiivselt, sain varakult asjadest juba aru ja käitusin täitsa täiskasvanulikult  oma 
vanuse kohta. Samas tunnen vahel, et oleksin võinud teinekord olla veidi lapsemeelsem. 
 
 
 
Minu esimesed kuus aastat #1 Minu esimesed kuus aastat #2 Minu esimesed kuus aastat #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 384322 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Minu elu lugu
5
doc

"Minu elu lugu"

nimeks läheb Jaanek või Silver. Peale paari päeva mõtlemist oli ema nõus ja nimi oligi otsustatud. Nimeks sai siis Jaanek. Kui sündisin, siis elasime Viru-Nigulas, vanaisa ehitatud majas. Meie aias käis tavaliselt naabrikoer, mulle meeldis väga temaga mängida. Ta oli mulle nagu õde või vend keda mul siis veel polnud. Seetõttu mu üks esimesi sõnu oligi "aua". Vähemalt ema väitel. Mängukaaslasi mul oli õnneks, kuna emal oli kaks head sõbrannat ja neil olid minu vanused pojad. Nendega käin ma siiani läbi ja palju asju on koos läbi elatud. Ma olin väga nõudlik laps. Kui mulle midagi ei meeldinud või ei saanud mida ma tahtsin siis hakkasin kohe pillima. Õnneks oskasid vanemad mulle "ei" öelda ja vähemalt pole ma ära hellitatud. Ma olin ka väga suur esineja, alati tahtsin teiste tähelepanu. Vahel olin ka seetõttu väga tülikas. Lugu II Lapsepõlv

Eesti keel
LAPSE ARENGU KIRJELDUS
18
docx

LAPSE ARENGU KIRJELDUS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST Vhgchggc jcghch MINU ELUKAARE ANALÜÜS Essee Õppejõud: mnj jg, MA Mõdriku 2014 1 IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA 0-7 eluaastat Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut

Pedagoogika
Mina peres - vanema-noorema või keskmiselapsena
2
odt

Mina peres - vanema, noorema või keskmiselapsena

Mina peres noorema lapsena Mina olen peres noorim laps. Minu peres on 6 liiget. Kolm poolõde ja kaks poolvenda. Meil on üsna suured vanuse vahed. Vanim on 39-aastane ja noorim on 16-aastane, kelleks olen mina. Arvatakse, et noorim laps saab vanematelt liiga palju tähelepanu. Mina seda ei arva, ei tunne, et ma oleksin rohkem tähelepanu saanud kui teised. Meie peres said kõik vanemate poolt võrdselt tähelepanu ja hoolitsust. Meie pere hoidis kokku ja toetasime üksteist ja vajadusel ka aitasime üksteist

Sotsioloogia
Haldjatants kokkuvõte
3
docx

Haldjatants kokkuvõte

Vahepeal kohtasime poiste kampa, kes meid endaga kutsusid, aga me ei läinud. 9. Koristasin enda ja oma õe toad ära, vanaema tõi Jannu koju. Mu ema läks oma sõbrannaga lõbutsema. 10. Esimene koolipäev, meile tuli uus klassikaaslane, keda hakati pidevalt kiusama. 11. Siiri sünnipäev. Jõin ennast veinist purju. Kui ma hakkasin koju minema, Jürgen suudles ja käperdas mind. Jooksin koju, teel oksendasin ma kaks korda ja mu ema oli minu peale pahane, sest ma olin joonud. Järgmisel koolipäeval küsis Jürgen minult mu tervise kohta ja ma kõndisin lihtsalt minema. 12. Triin kirjutas koolilehte Metsaneiu nime all luuletusi ja ta tegeles veel ka ÕOV-ga rohkem kui varem. 13. Maalisin plakatit ja käisin ka õel lasteaias järel. 14. 27. septembril armusin ma Sveni. Me läksime koos koolist koju. Sven lahutas kaks kaklevat poissi. 15

8 klassi kirjandus
Nimetu
20
doc

Nimetu

..,mm ma olen kuulnud et metsad hirmutavad sind ..." "Ahah..e.e..ei hirmuta.kess seda rääkis...ning muideks ma kutsun Kerli ka." "Omad allikad !Nh olgu ." Appi , ma kardan metsasid.!!Aasta tagasi olin ma sõpradega metsas piknikul.Pärast einestust tuli mul kange tahtmine metsas natuke ringi joosta.Noh millest küssa,seda me ka tegime.Pärast pikaajalist jooksu märkasin et kedagi pole ning olen suures metsas ihuüksi.Järsku sahises minu seljataga põõsas.Ma hakkasin karjuma,kuni lõpuks tuli mu endine boy friend Ken .Ta käskis mul seal oodata, ning ise läks vaatama .(ta oli nii vapper).Hiljem selgus et seal oli hiired ennast sisse seadnud.(Appi kuidas ma kardan hiiri ). Pärast seda SUURT vahejuhtumit ma enam metsas ei käi. Aga nüüd võtan ma julguse kokku ja lähen. Loodan vähemalt.Helistan siis Kerlile ning pakin asjad. *** Nii täna panen siis helesinised dressid jalga ja ..appi kuidas ma kardan.

11.klass
Anu poolt antud juhtum
8
docx

Anu poolt antud juhtum

sõltlase analüüs hellust. Pöörab voodis selja.» Kerdi ja ta kaasa ühine argipäev on selline, et naine tuleb öövahetuses olnud mehele järele, toob ta koju, mees läheb lapse juurde tuppa pikali. Lapsega koos vaatab Kert telekat, naine läheb kööki süüa tegema, söödab mehel kõhu täis. Arvab, et sellega peakski mehe eest hoolitsemine piirduma. «Mingi aja pärast tuleb ta elutuppa, aga mitte minu kõrvale, vaid teisele poole last, ja vaatab mõned seriaalid. Õhtul kolib magama minnes teise tuppa, mitte ei jää minu juurde. Mina pean reeglina olema lapse juures, sest laps ei jää magama, on väga pika uinumisega. Kui olen kodus, siis aitan tal magama jääda, see on siis mu väheseid ülesandeid lapse ees.» Samas pole Kert kaasa suhtes kiitusega kitsi. Nendib, et vähemasti süüa teeb naine väga hästi ja koristab nende elamist ikka ka. Aga voodisse enda juurde ei luba

Ainetöö
Uurimustöö Lebrehti perekonnast
35
pdf

Uurimustöö Lebrehti perekonnast

Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3

Uurimustöö
Nimetu
4
odt

Nimetu

2012 SISSEJUHATUS Mina olen sündinud Tartus 12.10.1993. See olevat olnud ilus päikseline päev. Kuid kui saabus aeg koju minna oli maha sadanud esimine lumi, mis oli küllaltki paks. Ja sellel ajal ei olnud autodel isegi veel talverehve, seega oli see sõit isale paras katsumus. Autoks oli siis Vaz 2101 mis oli punast värvi ja oli teistest sportlikuma välimusega. Esimeseks elukohaks sai mul siis Rõngu vald, Käärdi, Rukki 510. Minu nimeks sai Mikk, kuna minu vanemad on Monika ja Meelis, mis mõlemad algavad Mtähega seega tahtsis ema, et minu nimeks oleks algselt saanud Max või Maks, kuid mõlemad tundusid liiga imelikud. Siis oli vanaema välja pakkunud Mikko, kuid see ei meeldinud see emale ja sellest kujunes välja Mikk. Mu vanemad olid selleks ajaks juba abielus ja ma sain Meie pera ühise perekonna nime Pavlov. Paljud peavad seda nime venepäraseks, kuid see pole nii. Kuna tegelt on see nimi pärit kusagilt kaugest lõunast.

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun