AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE KODUSÕDA (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

odp

Ameerika ühendriikide kodusõda

Ameerika Ühendriikide kodusõda Ameerika Ühendriikide kodusõda ehk setsessioonisõda oli aastatel 1861­1865 Ameerika Ühendriikide territooriumil aset leidnud sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel. Sõja peamisteks põhjusteks on nimetatud orjanduse probleemi, Lõuna majanduslikku mahajäämust ja hirmu oma eriseisundit kaotada ning mõtteviisi ja ühiskonna kardinaalset erinevust.  Sõja põhjused ja eellugu 1860. aasta USA presidendivalimistel oli võitnud Vabariiklaste Partei kandidaat

Ajalugu

8

odp

Ameerika ühendriikide kodusõda

klass Kätriin Randla  Kodusõja algus Peamiseks kodusõja põhjuseks oli orjanduse küsimus. Põhja- Ameerika oli orjanduse vastu, Lõuna-Ameerika pooldas orjandust. 1860.aastal valiti USA preidendiks Abraham Lincoln. Lõunas peeti Lincolni suureks orjanduse vastaseks. Seega kardeti, et Lincoln keelab orjanduse ja muudab Lõuna Põhjast majanduslikult täielikult sõltuvaks. Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja moodustada omaette riik- Ameerika Osariikide Konföderatsioon. Kui 1861. aastal Lõuna-Carolinas asuvaid föderaalvägesid tulistati, kuulutas Lincoln vastuhakanud osariigid mässajateks ning algas kodusõda. Ameerika 16.preident Abraham Lincoln Põhja ja Lõuna-Ameerika erinevused Lõuna eelised Põhja ees olid soodne geograafiline asend, pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Põhjal oli Lõunale vastu panna suur elanikkonna arv ja kõrge

Ajalugu

50

ppt

Ameerika

 Orjuseküsimuse areng • Uute osariikide vastuvõtmisel muutus oluliseks tüliküsimuseks see, kas uues osariigis on orjus lubatud või mitte: oluline tasakaalu säilitamine. • Kongressil Missouri kompromiss 1820.a: – võeti vastu orjanduslik Missouri ja mitteorjanduslik Maine, – Kongress keelustas orjuse nendel aladel, mis paiknesid põhjapool Missouri lõunapiiri: orjuse piiriks sai 36. laiuskraad. • Mida aga teha läänega?  Kodusõda 1861-1865 Sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel. Sõja peamised põhjused: 1) orjanduse probleem, 2) Lõuna majanduslik mahajäämus ja hirm oma eriseisundit kaotada, 3) mõtteviisi ja ühiskonna kardinaalsed erinevused, 4) tugevnes orjapidajate positsioon ühiskonnas, 5) võeti vastu seadus, mis lubas pagenud orje jälitada ka vabades osariikides, 6) orjanduse küsimus anti otsustada osariigi pädevusse.

Ajalugu

5

doc

Abarham Lincoln

Teesid: · Abraham Lincoln sündis 12. Veebruar, aastal 1809 Hodgenville'is Hardini maakonnas Kentucky osariigis · 8 aastasena kolisid nad Kentuckyst Indiana osariiki · Tema ema suri kui ta oli 10 aastat vana. · Ta omandas oma hariduse iseõppijana. · Aastatel 1847 kuni 1849 kuulus ta USA Kongressi Esindajatekotta · Abraham Lincoln sai presidendiks 1860. aasta presidendi valimiste tagajärel. · Abraham Lincoln oli Ameerika Ühendriikide kuueteistkümnenes president. · Ta oli president 3aastat 1861-1865. · Lincoln esindas Vabariiklikku parteid. · Väljendas talurahva ja põhjaosariikide kodanluse huve. · Pooldas orjade vabastamist ja püüdis takistada orjapidamise levimist, kuigi käsitas orjapidamist iga osariigi siseasjana. · 1864 valiti A. Lincoln uuesti presidendik, valimistas ette põhiseaduse 13. paranduse- orjuse täielik keelustamine.

Kirjandus

2

rtf

Ameerika ühendriigid

Ameerika - Ühendriigid. · Kodusõja algus. Orjanduse küsimuses tekkis Ühendriikides 19. sajandi keskpaigas suur sisepoliitiline kriis. Tugevnesid orjapidajate positsiooni, mis kutsus üles vastutegevuse. 1860. aastal valiti presidendiks orjuse vastase Vabariikliku Partei kandidaat Abraham Lincoln. Teda hinnati kui ausat ja õiglast riigimeest. Lõunaosariigid otsustasid unioonist eralduda ja moodustada uue riigi - Ameerika Osariikide Konföderatsiooni, pealinnaga Richmondis. Võeti vastu enda riigiseadus ja valiti president. Kui sadamas tulistati konföderaalvägesid algas kodusõda. Põhjaosariigis oli rohkem elanike ning neil oli tugevam tööstuslik areng. Lõunaosariiki soodustas hea geograafiline asend, pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Esialgu ei suutnud Põhjaosariigid erilist vastupanu osutada. · Lincolni reformid ja kodusõja lõpp.

Ajalugu

17

pptx

Ameerika Ühendriigid 19.sajand

Millard Fillmore (1850-1853) Franklin Pierce (1853-1857) James Buchanan (1857-1861) Abraham Lincoln (1861-1865) Andrew Johnson (1865-1869) Ulysses S. Grant (1869-1877) Rutherford Birchard Hayes (1877-1881) James Abram Garfield (1881) Chester Alan Arthur (1881-1885) Stephen Grover Cleveland (1885-1889) Benajmin Harrison (1889- 1893) Stephen Grover Cleveland (1893-1897) William McKinley (1897-1901)  Thomas Jefferson (1801-1809) Oli kolmas USA president. Üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid. Asutas Vabariikliku Partei (Praegune Demokraatlik Partei) Viimaste eluaastate suurim saavutus oli Virginia Ülikooli ülesehitamine Charlottevilles. Thomas Jefferson Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Virginia Ülikool

Ajalugu

36

pptx

Ameerika Ühendriigid

AMEERIKA ÜHENDRIIGID 2  Ameerika Ühendriigid (4 tundi) Ameerika Ühendriigid. PõhjaAmeerika koloniseerimine. Inglismaa ja Prantsusmaa rivaliteet PõhjaAmeerikas. Inglise kolooniate lahkulöömine ning Ameerika Ühendriikide iseseisvussõda. Poliitiline süsteem. Uute territooriumide hõlvamine läänes. Orjanduse küsimus. Lõuna ja põhja eripära. Kodusõda ja selle tagajärjed. Lõuna rekonstruktsioon. Tööstuslik tõus. Reformid majandusvabaduse tagamiseks ja sotsiaalsete olude parandamiseks.  Iseseisvussõja lõpp Pariisi rahuleping 1783. a Lõplik rahuleping sõlmiti Pariisis 1783. a septembris GBR tunnustas 13 Ameerika Ühinenud Riigi iseseisvust, vabadust ja enesemääratlemisõigust GBR garanteeris neile Mississippi jõest itta jäävad alad; põhjas piiriks

Ajalugu

14

pptx

Ameerika Ühendriigid 17. - 19.saj

Põhjapoolsed kolooniad Lõunapoolsed kolooniad · farmerlik põllumajandus, kus farmer · majanduse aluseks hiigelsuured hairs ise põldu, käis jahil, tegi puuvilla- ja tubakaistandused sepatööd, kudus riiet, ehitas, tegi kõik · kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati majapidamises vajaliku Aafrikast sisse vedama neegerorje · Ameerika elulaad ­ aktiivsus ja · Ümberasunud pidasid end kuninga ettevõtlikkus alamateks · Metsade rohkus võimaldas tegelda laevaehituse ja käsitööga · Kujunesid iseseisvad vabariigid  Kolooniad / kuningavõim 18.saj teisel poolel hakkasid asumaade ja Inglismaa suhted teravnema London hakkas sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)