India köök Diana Matejuk Üldiselt Kulinaarsed traditsioonid on erinevad maa eri regioonides Põhjas on kliima mõõdukas, seal on laialt levinud toidud lambalihast Lõunas süüakse ka kitseliha ja kana Idas, Bengali lahe äärsetel aladel kasutatakse toiduks nii jõe- kui ka merekalu Läänekaldal, Guddjaras eelistatakse juurvilja ja taimetoitu · Indias elab palju rahvaid · Suure maa-ala looduslikud ja klimaatilised tingimused on eri paikades erisugused · Paljud usundid on toitlustamise suhtes rangete nõuetega · Selle kõige tagajärjel ei ole olemas ühtset india kööki · India on haruldaste aedviljade maa:
tagada seal õiget ja ühtlast temperatuuri. Riskide vältimiseks tasub kinni pidada pakendil olevast säilitamisajast ja hoiutemperatuurist. Värske talleliha on sedavõrd heade maitseomadustega, et suurt maitsestamist ega marineerimist ei vajagi. Seega peab olema maitseainete lisamisel ettevaatlik. Arvestama peab ka sellega, et liigne kuumtöötlemine muudab liha tuimaks, kuivaks ja kõvaks. Oluline on valida õige küpsetusaeg.Tuntuim lambalihast toit on kebab, mis on Türgi ja Kaukaasia riikide rahvusroog. Valmistatakse marineeritud lambalihast, sibulast jm lisanditest. Lamba või veise hakklihast saab valmistada ka hakkkebabi (vardasse vormituna või kotletina).LambaLihaSt Lamba rümp kaalub umbes 1530 kg, seega on kõik lihased üsna väikesed, kuid samas kompaktsed. Rümp jaotatakse eri maades erinevalt, kuid kõige tavapärasemalt jaguneb see kaela ja abatükiks (mis moodustavad esiosa), esiselja, selja ja
Menüü Külmad eelroad Tuunikala magusas tomatikastmes Vasikalihatarrend Täidetud praneeritud kana Juurviljavalik (lillkapsas, porgand) Dipikaste Soojad eelroad Täidetud soolaforelli rull kurgiga Suitsetatud seakoot Mehhiko Broiler Kalaroad Viinaga keedetud lõhe Aurus küpsetatud meriahven Liharoad Hakkliharoog lambalihast Magushapu sealiha Juustud Mozzarella affumicata Vacherin Mont d'Or Taleggio Magustoidud Kirju koer Marjad purutainas Puuvili Puuviljavalik Joogikaart Vahuveinid Riesling Sekt Halbtrocken Alvice Lancieri Prosecco Ekstra dry Piiritusjoogid Viin: Viru valge Rumm: Bacardi Black, Bacardi White Kuumad joogid Kohv Tee Külmad joogid Mahl
tangupuder, verikäkid, kohupiim Kadripäev värskekapsasupp, kartuli- Verikäkid ja mulgikapsas sibulasupp, sealiha hernepudruga, hapukurgid, praetud verikäkid, kiluvõi, verikäkid, mulgikapsad. Mihklipäev lambaliharoogade Lambalihast road (kõikvõimalikud lambalihast ja -verest valmistatud toidud: lambapraad, -supp, käkid) kõrval värsket leiba-saia, kooke ja muud. Küpsetati naereid ja kaalikaid. Joogiks oli õlu. Karjalaskepäev sealiha, seapead, Süüakse tavalisi toite odrakruubid, hernestega keedetud seapea jm Küünlapäev Rituaalne odratangu- või Sealihast toidud
Talvel on kariloomad ainult laudas. Mihklipäeval lõppes ka karjase töö. Karjane on inimene, kes valvab ja hoolitseb kariloomade eest, kui loomad on talust kaugemal. Samuti lõppes töö teistel abilistel, kes tegid suvel talus erinevaid töid. Abilised said mihklipäeval töö eest peremehelt palka. Mihklipäeval inimesed tööd ei teinud. See oli vanasti pidutsemise päev. Mõnes külas kestis pidu kolm päeva. Mihklipäeval tapsid inimesed lamba. Lambalihast tegid inimesed maitsvat sööki. Liha kõrvale küpsetasid nad kaalikat ja leiba. Mihklipäevaks tegid inimesed ka koduõlut. Mihklipäeva tegevustel oli vanasti kindel tähendus. Inimesed uskusid, et teatud tegevustega saab nõiduda head õnne lamba kasvatamisel. Näiteks viskasid inimesed isetehtud õlut maha. Selle tegevusega lootsid inimesed, et siis on lambad terved ja tugevad. Mihklipäevast algas hingedeaeg. Vanasti inimesed austasid surnud esivanemate hingi.
marinaadid. Maitsestatakse veine ja likööre Münt magustoidud, tee, värsked kartulid, mündiäädikas, õunakaste, münditarretis ja kaunistamiseks. Toorsalatid, salatid ja pajaroad. Lambalihast toitude valmistamisel. Piparmünt Ravimid, parfüümid, kondiitritööstus, jookides, salatites, köögivilja ja lihatoitudes, piparkookide maitsestamisel. Majoraan Vorstirohi, vorsti, kartuli, maksa, õnneürt neeru, vere ja kalaroogade
keedetud mune. Suviste pühal söödi kohupiimatoite, värsket kala, munavõid ja piimasuppe. Valmistati kaselehtedega värvitud mune. Jaanipäeval 24 juunil pruuliti jaaniõlut, söödi kama ja sõira, küpsetati manna ja kohupiimakorpe, söödi ka kamakäkke. Lauritsapäeval 10 augustil küpsetati kooke, söödi lambaliha värske kapsaga. Rukkimaarjapäeval 15 .augustil praeti liha ja tehti kooke mõnel pool keedeti ka tanguputru. Mihklipäeval 29.september. traditsioonilised toidud olid lambalihast. Keedetud lambaliha kartulite ja kaalikatega . Lambalihasupp odrajahuklimpide või kapsaga. Küpsetati karaskit ja tehti õlut. Hingedepäeval 2. november tehti õlut ning söögi lihatoite. Mardipäeval 10 november söödi haneliha , seapead kartulite ja kaalikatega, tehti vorste . Mardisantide tarbeks hoiti varus köögivilju, õunu, pähkleid ja maiustusi. Kadripäeval 25 novembril söödi kanalihatoite, mulgikapsaid ,liha ja kartulitega ,küpsetati karaskit ja pannileiba.
ja ühtlast temperatuuri. Riskide vältimiseks tasub kinni pidada pakendil olevast säilitamisajast ja hoiutemperatuurist. Värske talleliha on sedavõrd heade maitseomadustega, et suurt maitsestamist ega marineerimist ei vajagi. Seega peab olema maitseainete lisamisel ettevaatlik. Arvestama peab ka sellega, et liigne kuumtöötlemine muudab liha tuimaks, kuivaks ja kõvaks. Oluline on valida õige küpsetusaeg. Tuntuim lambalihast toit on kebab, mis on Türgi ja Kaukaasia riikide rahvusroog. Valmistatakse marineeritud lambalihast, sibulast jm lisanditest. Lamba- või veise hakklihast saab valmistada ka hakk-kebabi (vardasse vormituna või kotletina). 2.4Linnuliha Linnulihast süüakse Eestis kõige rohkem broileriliha, millele järgneb kalkuniliha.Broileri- ja kalkuniliha moodustavadki enamiku meil saada olevatest linnulihadest
sealiharulaadi ja rosoljet või kartulisalatit, piparkoogid ja glögi. Vastlapäev Ajaloolised vastlapäevatoidud olid herne- või oasupp ja seajalad. Tänapäeva süüakse ka samu asju juurde on tulnud vahukoorega vastalkukkel. Mihklipäev Traditsioonilised toidud olid lambalihast: keedetud lamabliha karulite ja kaalikatega, lambalihasupp odrajahuklimpide või kapsaga. Küpsetati karaskit ja tehti õlut. Tänapäeval süüakse samu asju. Lihavõttepühad Lihavõtete ajal keedeti ja värviti mune, söödi mune ja piimatooteid, kohupiimatoite ,
Võistluspäev Enne võistlust tuleks süüa süsivesikuterikast toitu ning tuleks hoiduda rasva ja valgurikastest toiduainetest. Kolm tundi on piisav aeg, et seedida ja omastada süsivesikuterikas einet. Lisaks toitumisele on sportlastel oluline ka vedeliku tarbimine. Soovitused toiduainete valimisel Kasuta nahata linnuliha, rasvavaba looma ja sealiha, mune, tuunikala konservi vees mitte õlis ja hoidu praetud kanast ja kalast ning rasvasest sea ja lambalihast ning rasvasest kastmest. Kasuta rasvavaba jogurtit, piima ja hoidu jäätisest, hapukoorest, vahukoorest, täispiimast. Kasuta värsket, külmutatud või kergelt keedetud juurvilja ja hoidu praetud ning või rasva kastmes olevast juurviljast. Kasuta värsket, kuivatatud või külmutatud puuvilja ja hoidu siirupiga puuvilja konservidest, oliividest ja avokadodest. Kasuta täistera leiba, pruuni riisi, ja hoidu küpsistest, kookidest, pontsikutest,
Grillimine - ilma rasvaineta või väga vähese rasvainega küpsetamne grillpannil või grillahjus. Hautamine - toidu kuumutamine vedelikus, mida hoitakse veidi alla keemistemperatuuri. Julienne - väga peenikeseks lõigatud köögiviljade vms. ribad. Kasutatakse ka garneerimisel. Kanapee - väike võileib (ka praetud või röstitud), mida serveeritakse enne sööki isuäratamiseks või söögikorra lõpul. Kebab - Türgi ja taga kaukaasia rahvusroog marineeritud lambalihast ja sibulast. Konsomee - selge puljong. Krutoon - röstitud saia- või leivakuubikud. Kupatamine - lühiajaline kuumutamine vees või aurus pinnavalkude denatureerimiseks või veesiduvuse vähendamiseks. Näiteks kupatatakse maksa pasteedi valmistamisel, seeni ka. Mirepox - Minestrone - Itaaliast pärit mahlane köögivilja- nuudlisupp, millele annavad maitset suitsusink, sealiha ja tomatid. Mop-kaste - BBQ ahjus küpsetatava liha niisutamiseks ja maitsestamiseks kasutatav
Turul lihakaupmeestega juttu tehes selgub muuhulgas, et oleme hakanud lambaliha rohkem sööma. Hinnas on noorte alla aastaste lammaste ehk siis tallede liha. Välimuselt on talleliha heledama roosa värvusega, vanema lamba liha on märksa tumedam, isegi tumepunase tooniga. Mida vanema looma lihaga on tegu, seda suurem on tõenäosus, et liha ümbritseval rasvakihil on spetsiifiline villalõhna meenutav aroom. Lambarasvale on omane ka kiire hangumine jahtumisel. Seepärast tasub lambalihast road serveerida kuumalt ja soojendatud nõudes. Rasvakihti saab lihalt muidugi enne küpsetamist ka kerge vaevaga eemaldada ning spetsiifilist kõrvalmaitset ürtide ja vürtsidega maitsestades vähendada. Lambaga sobivad suurepäraselt kokku kadakamarjad, mis hakitult lambapraele peale raputatuna annavad mõnusa maitsekoosluse. Hästi sobib ka küüslauk, rosmariin, kardemon ja isegi ingver.
74. Guljass veiselihast 75/100 24 24 7 350 75. Biifsteek (naturaalne) langett 75 22 18 0 259 76. Veiselihast hakkkotletid, bitkiid 100 15 13 10 227 77. Hakkbiifsteek, hapukoorekaste 75/50 14 32 3 389 78. Sealihakotlett, bitkii 100/5 16 23 11 325 79. Lambaraguu 50/250 15.1 20.5 37.7 407 80. Pilaff lambalihast 50/200 17.1 21.2 57.6 506 81. veisemaksastrogonov 75/75 15 16 6 236 82. Vorstikaste hapukoorega 100 7.5 20.1 3.2 230 83. Punane kaste 50 0.8 9 3.7 102 84. Seenekaste 100 3.2 8.6 6.8 122 85. Hapukoorekaste 50 0.9 9.6 2.4 103 86
sööma. Näiteks hommikusöögiks munad, lõunasöögiks kala ja õhtusöögiks lihalõik. Süsivesikutest tuleks täielikult loobuda. Range toitumisplaan peaks keha üle kavaldama ja kaks-kolm kilogrammi kergema kehakaalu kindlustama, lihasmassi seejuures kaotamata. Selle faasi ajal võib hingeõhk halvasti lõhnama hakata ja samuti võib esineda suukuivust. Mõlemad märgid näitavad, et kaotad kaalu. Menüü: - Veis või jänes, loobu sea- või lambalihast (liiga rasvane). Grillimisel, praadimisel või keetmisel ära kasuta võid, koort või õli. Juhul, kui kuidagi ilma ei saa, hõõru liha majapidamisrätiga õlist või võitükkidest kuivaks. - Hakkliha võib kasutada lihapallidena (segatud ühe muna ja maitsetaimedega)- Kana- ja kalkuniliha söömise korral eemaldada nahk. - Rasvavaene sink, loobu suitsusingist (liiga rasvane). - Kõik kalad: värsked, külmutatud, kuivatatud, suitsutatud või konservina
inimeste teekonna lõpp-punkt. Petlikud miraazhid on inimesi meelitanud kindlasse surma. Tuneesia toidud on tulised Harisha, oliivid, tuunikala tükid ja leib - nii algab pea alati tuneesia söögikord. Harisha on punane chillist valmistatud tuline mass, mille sisse kastetakse leib. Seejärel tulevad suupisted. Peatoiduks kuskus, ojja mergeuz-makaronidega, kala või lambaliha. Lamba töötlemises on tuneeslased suured meistrid. Kuskus valmistatakse lambalihast või kalast ja see on Tuneesia rahvustoit. Erinevaid kuskuseid on kindlasti samapalju kui kokkigi.
munavõi, kohupiima jt. toitude tehti jaanipäevaks kamakäkke ja korpe, mida isegi jaanitulele minnes kaasa võeti. Suveperioodil mingeid erilisi toite ei valmistatud, küll aga arvestati, et jakobipäevast peale võis võtta värskeid kartuleid. Tänuks saadud saagi eest ja tulevase saagi õnnestumiseks tähistati mihklipäeval sügiseste põllutööde lõppu ja perel lubati sel puhul korralikum kõhutäis. Sel päeval söödi "mihklioinast". Lamba verest moodustati käkke. Lambalihast keedeti suppi odrajahuklimpide või kapsastega. Ka mihklipäeval tehti lõkketuld. Mihklitulelistel oli kaasas kaalikaid ja kartuleid, mida küpsetati tulel. Vanaks mardipäeva raoks on olnud seapeaga keedetud kaalikad ja kartulid. Pool seapead tuli anda mardisantidele. Hiljem tapeti mardipäevaks hani, kana või muu loom. Pulmade puhu tehti nn. pulmaleib, mis oli ümmarguse kujuga, kuid paikkonniti erines valmisviisi poolest
kuus marti, mardist kaks katri, kadrist neli jõulu). Päevale andis ilmet mihklilaat - oluline kokkusaamis- ja meelelahutuspaik, kus joodi liiku, vaadati uusi kaupu ja laadanalju. Mihklilaatu peetakse tänapäevalgi, eriti muuseumide õhutusel, ka koolides ning lasteaedades. Noorrahvas on veel teinud mihklituld ja kogunenud lõkke äärde või mõnda tallu tantsima ja pidutsema. Suurema püha puhul valmistati tunnustoidu ehk lambaliharoogade (kõikvõimalikud lambalihast ja -verest valmistatud toidud: lambapraad, -supp, käkid) kõrval värsket leiba-saia, kooke ja muud. Oli ju ka algamas hingedeaeg esivanemate koju ootamise ja kostitamisega. Küpsetati naereid ja kaalikaid. Joogiks oli õlu. Kuna oli püha, siis tööd ei tehtud, otseseid keelde polnud. Toomapäev- 21.detsember Toomapäev langeb enam-vähem talvise pööripäevaga kokku ja on päikeseaasta lõpupäev - see on ülioluline kriitiline pöördepunkt. Skandinaavias algas toomapäeval uus aasta
pole võimalik tagada seal õiget ja ühtlast temperatuuri. Riskide vältimiseks tasub kinni pidada pakendil olevast säilitamisajast ja hoiutemperatuurist. Värske talleliha on sedavõrd heade maitseomadustega, et suurt maitsestamist ega marineerimist ei vajagi. Seega peab olema maitseainete lisamisel ettevaatlik. Arvestama peab ka sellega, et liigne kuumtöötlemine muudab liha tuimaks, kuivaks ja kõvaks. Oluline on valida õige küpsetusaeg. Tuntuim lambalihast toit on Kebab, mis on Türgi ja Kaukaasia riikide rahvusroog. Valmistatakse marineeritud Lambalihast, Sibulast jm lisanditest. Lamba- või veise hakklihast saab valmistada ka hakk-kebabi (vardasse vormituna või kotletina). Lamba rümp kaalub umbes 2030 kg, seega on kõik lihased üsna väikesed, kuid samas kompaktsed. Rümp jaotatakse eri maades erinevalt, kuid kõige tavapärasemalt jaguneb see kaela- ja abatükiks (mis moodustavad esiosa),
Selge oli, et ühel talul polnud võimalik kõiki pulmalisi pika aja jookssul sööta ja joota, sellepärast viis iga perekond pulma ühiseks tarvitamiseks toiduaineid kaasa. Vallalised toitu ei viinud. Küll aga olid poistel viinad kaasas või viisid nad hulga peale ankru õlut. Varasemal ajal oli leib pulmakoti põhitoiduks, mille suurus sõltus sellest, kui palju inimesi ühest perest pulma läks. Pulmasöögid erinedi samuti paikkonniti. Vana pulmatoit oli klimbisupp, mida keedeti lambalihast, seetõttu oli lambaliha kindlasti ka pulmalistel endil kaasas. Näiteks Mulgimaal peeti aga lambaliha pulma viimist alandavaks. Seal oli pidusöögina esikohal sealiha. Peale leiva ja liha viidi pulma ka võid, kartuleid, rannaaladel ka kala. Jookidest oli pulmas kõige tähtsam õlu. Kes pulma õlut kaasa ei toonud, pidi raha annetama. Esimene öö mehe ja naisena veetis noorpaar tihti hoopis lambalaudas. See pidi tagama head karjaõnne
Lammaste lihajõudlust hinnatakse lamba välimiku, tapaeelse elusmassi, toitumusastme, tapamassi ja tapasaagise põhjal. Tapajärgselt on olulised: tapamass, tapasaagis, rümba morfoloogiline ja keemiline koostis. Lihajõudluses on määrav ka tapaeelne lihakeha mass. Olulised on ka kulinaarsed ja dieetomadused (Lambakasvatus; pikk.ee). (Vaata viidet Kasutatud kirjanduse loetelust, lk 10) 3 1. Lambaliha tootmine Lambalihast peetakse eelkõige lugu, temas leiduvate asendamatute rasvhapete, valkude, küllastamata rasvhapete ning hea maitse poolest Samuti on ka lambaliha teistest lihadest õrnem, peenekiuline ja kergesti seeduv, erinevalt teistest lihadest. Talleliha on nii võrd peen, et seda peetakse delikadessiks ja kasutatakse hõrgutiste valmistamiseks. Inimene on suuteline omastama 90% väärtuses lambaliha. Lambaliha söömine tagab ka loomsed valkude hulga ja aitab kaasa taimsete toitainete omastamisele
kergelt riknema üldjuhul pole võimalik tagada seal õiget ja ühtlast temperatuuri. Riskide vältimiseks tasub kinni pidada pakendil olevast säilitamisajast ja hoiutemperatuurist. Värske talleliha on sedavõrd heade maitseomadustega, et suurt maitsestamist ega marineerimist ei vajagi. Seega peab olema maitseainete lisamisel ettevaatlik. Arvestama peab ka sellega, et liigne kuumtöötlemine muudab liha tuimaks, kuivaks ja kõvaks. Oluline on valida õige küpsetusaeg. Tuntuim lambalihast toit on kebab, mis on Türgi ja Kaukaasia riikide rahvusroog. Valmistatakse marineeritud lambalihast, sibulast jm lisanditest. Lamba- või veise hakklihast saab valmistada ka hakk-kebabi (vardasse vormituna või kotletina). Linnuliha Linnulihast süüakse Eestis kõige rohkem broileriliha, millele järgneb kalkuniliha.Broileri- ja kalkuniliha moodustavadki enamiku meil saada olevatest linnulihadest. Müüakse ka vutti,
vormitud, maitsestatud ja paneeritud. Snitsel seljatükist kondita tükid. Vasardatud, vormitud, maitsestatud ja paneeritud. Eskalopp fileest või seljatükist 1-1,5cm paksused viilud. Vasardatud ja vormitud. Liharullid vasardatud, maitsestatud viiludele asetatakse täidis, keeratakse need kokku ja seotakse või kinnitatakse puutikuga. VÄIKESETÜKILISED Guljass labatükist. 2-3cm külje pikkusega kuubikud Raguu rinna-, kaela-, nimmetükist. 40g massiga kondiga tükid Pooltooted lambalihast Lambapraad reie-, laba-, seljatükist. Vasardatud, maitsestatud rulli, keeratud ja seotud Lambaliharullid küljetükist. Vasardatud, maitsestatud lihaviiludele asetatakse täidis, keeratakse rulli ja seotakse. Lambarind rinnatükist. Vasardatud, maitsestatud, paneeritud Saslõkk reie või seljatükist. 30-40g massiga kuubikud, marineeritud Raguu rinna ja labatükist. 20-30g g massiga kondiga tükid Pilaff rinna- ja labatükist. 20-30g massiga kuubikud
Seegi oli ühise abistamise vorme. Tavaline talu poleks suutnudki mitmepäevaseid pulmi pidada. Pulmakoti viimine püsis kaua elavas traditsioonis ja jääb elama ja elab praegugi. Vanad eesti pulmad olid enamasti kahe osaga, see tähendab, et esimene osa pulmapeost peeti pruudi kodus ja tagumine osa peigmehe kodus. Varasemal ajal oli pulmakoti põhitoiduks leib, millega oli seotud palju uskumusi ja maagilisi toiminguid. Vana pulmatoit oli klimbisupp, mida keedeti lambalihast. Jookidest oli muidugi kõige tähtsam õlu. Pulmarong sõitis alati suure kära ja kellahelinaga, kõige ees ratsutasid peiupoisid, esimesel vankril oli isamees, temale järgnes peigmees ja siis edasi ülejäänud peigmehe poolsed pulmakülalised ehk saajarahvas. Nende saabumine oli kõige laulurikkam osa pulmast. Pruudikodus söödi ja joodi ning edasi mindi peiukoju. Teel lapsepõlvekodust uude koju pidi pruudi nägu kindlasti kaetud olema.
hobuseõnne. Ka on kana- ja kukeliha olnud hingedeajal hingedele viidavaks toiduks. Päevale andis ilmet mihklilaat - oluline kokkusaamis- ja meelelahutuspaik, kus joodi liiku, vaadati uusi kaupu ja laadanalju. Mihklilaatu peetakse tänapäevalgi, eriti muuseumide õhutusel, ka koolides ning lasteaedades. Noorrahvas on veel teinud mihklituld ja kogunenud lõkke äärde või mõnda tallu tantsima ja pidutsema. Suurema püha puhul valmistati tunnustoidu ehk lambaliharoogade (kõikvõimalikud lambalihast ja -verest valmistatud toidud: lambapraad, -supp, käkid) kõrval värsket leiba- saia, kooke ja muud. Oli ju ka algamas hingedeaeg esivanemate koju ootamise ja kostitamisega. Küpsetati naereid ja kaalikaid. Joogiks oli õlu. Kuna oli püha, siis tööd ei tehtud, otseseid keelde polnud. · Toomapäeva Toomapäev langeb enam-vähem talvise pööripäevaga kokku ja on päikeseaasta lõpupäev - see on ülioluline kriitiline pöördepunkt
· Koolis vahetundides käi trepist üles-alla, et energiat kulutada. · Suvel rannas ära lama passiivselt vaid jaluta või tegele spordiga. Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Soovitused toiduainete valimisel: · Kasuta nahata linnuliha, rasvavaba looma- ja sealiha, mune, tuunikala konservi vees mitte õlis ja hoidu praetud kanast ja kalast ning rasvasest sea- ja lambalihast ning rasvasest kastmest. · Kasuta rasvavaba jogurtit, piima ja hoidu jäätisest, hapukoorest, vahukoorest, täispiimast. · Kasuta värsket, külmutatud või kergelt keedetud juurvilja ja hoidu praetud ning või rasva kastmes olevast juurviljast. · Kasuta värsket, kuivatatud või külmutatud puuvilja ja hoidu siirupiga puuvilja konservidest, oliividest ja avokadodest. · Kasuta täistera leiba, pruuni riisi, ja hoidu küpsistest, kookidest, pontshikutest,
Suviste pühal söödi kohupiima toite, värsket kala, munavõid ja piimasuppe. Valmistati kaselehtedega värvitud mune. Jaanipäeval 24 juunil pruuliti jaaniõlut, söödi kama ja sõira. Küpsetati mannat ja kohupiimakorpe. Söödi ka kamakäkke. Lauritsapäeval 10 augustil küpsetati kooke, söödi lambaliha värske kapsaga. Rukkimaarjapäeval 15 augustil praeti liha ja tehti kooke. Mõnel pool keedeti tanguputru. Mihklipäeva 29 september traditsioonilised toidud olid lambalihast. Keedetud lambaliha kartulite ja kaalikatega. Lambalihasupp odrajahuklimpide või kapsaga. Küpsetati karaskit ja tehti õlut. Hingedepäeval 2 november tehti õlut ja söödi lihatoite. Mardipäeval 10 november söödi haneliha, seapead kartulite ja kaalikatega. Tehti vorste. Mardisantide tarviks hoiti köögivilju, õunu, pähkleid ja maiustusi. Globariseerumine ehk ülemaailmustamine protsess mida iseloomustab kasvav rahvusvaheline kaubandus, tihenev
Kuna konditustamine on väga töömahukas, on tehtud palju katseid seda tööd mehhaniseerida, kuid siiski on kõige paremad tulemused käsitsi konditustades. 9 Siirimine on väheväärtuslike kudede ja lihasosade eraldamine lihast. Siirimisel eraldatakse kõõlused, kõhred, suured vere- ja lümfisooned, verevalumid, näärmed, luukillud, veise- ja lambalihast rasvkude. Siirimine ühendatakse tavaliselt konditustamisega ja sorteeritakse koheselt. 10 3. SOOJUSVAHETUSPROTSESSID Toiduainetööstuse kõikides harudes kasutatakse mitmesuguseid termilisi protsesse. Termiliste protsesside all mõistetakse toiduainete mõjutamist soojusenergiaga kas otseselt või mõne soojuskandja (vesi, aur, suits) kaudu
rohkem kui eelnevatel aastatel. Lambakasvatuse tasuvuse tõusu pikemas perspektiivis on eelkõige mõjutanud lambaliha kokkuostuhindade tõus. Kahjuks on viimastel aastatel on probleemiks tõusnud jällegi lammaste müük lihatööstustele, sest lihaks müüdavate lammaste hulk on kasvanud, kuid lambaliha kokkuostvaid ja lammaste tapmisega tegelevaid lihatööstuseid on jäänud vähemaks ja nendetapavõimsus on väike. Siseturul on lambalihast saanud nõutud, kuid sageli ka defitsiitne lihaliik, sest kauplusekettides lambaliha vahel küll leiab, aga mitte pidevalt. Lambaliha kokkuostuhindade tõus on olnud viimasel kahel-kolmel aastal minimaalne või mõne töötleja puhul isegi negatiivne. Samal ajal lambaliha jaehind on teinud jätkuvat tõusu. Eesti Konjuktuuriinstituudi (EKI) andmeil (www.ki.ee 11.09.2008) oli lambaliha jaehind Eesti turgudel 2007. a augustis 86.98 kr, aga 2008. a augustis isegi 101
Lambakasvatuse tasuvus tõusis tänu lambaliha kokkuostuhindade tõusule. See on viinud lammaste arvu hüppelisele tõusule, kui ajavahemikul 2000.-2008 kasvas 3 lammaste arvukus üle 2,5 korra. Hetkel on probleemiks tõusnud jällegi lammaste müük lihatööstustele, sest lihaks müüdavate lammaste hulk on kasvanud, kuid lammaste tapmisega lihatööstuseid napib ja nende tapavõimsus on väike. Siseturul on lambalihast saanud nõutud, kuid sageli ka defitsiitne lihaliik, sest kauplusekettides lambaliha vahel küll leiab, aga mitte pidevalt. Konjuktuuriinstituudi andmeil on lambaliha jaehinnad pidevalt tõusnud, kuid kokkuostuhinnad mitte oluliselt. Näiteks(www.ki.ee/09.11.2004) olid lambaliha kokkuostuhinnad 2004.a.septembris 12-23 kg noorlammaste lihakehadel 45.90 kr/kg-st (SEUROPI järgi R2) ja täiskasvanud lammastel 23,72 kr/kg-st. Lambaliha kokkuostuhindade tõus on olnud
sõbrannad, ning pruudivend. Viimane oli juhtiv tegelane pulmamängudes ning tema peale jäi ka pruudi varastamine, kui peiupoisid valvsuse peaksid kaotama. Vanad eesti pulmad olid enamasti kahe otsaga, see tähendab, et esimene osa pulmapeost peeti pruudi kodus ja tagumine osa peigmehe kodus. Varasemal ajal oli pulmakoti põhitoiduks leib, millega oli seotud palju uskumusi ja maagilisi toiminguid. Vana pulmatoit oli klimbisupp, mida keedeti lambalihast. Jookidest oli muidugi kõige tähtsam õlu. Pulmarong sõitis alati suure kära ja kellahelinaga, kõige ees ratsutasid peiupoisid, esimesel vankril oli isamees, temale järgnes peigmees ja siis edasi ülejäänud peigmehe poolsed pulmakülalised ehk saajarahvas. Nende saabumine oli kõige laulurikkam osa pulmast. Pruudikodus söödi ja joodi ning edasi mindi peiukoju. Teel lapsepõlvekodust uude koju pidi pruudi nägu kindlasti kaetud olema. Pulmad peigmehe kodus
Noorrahvas on veel teinud mihklituld ja kogunenud lõkke äärde või mõnda tallu tantsima ja pidutsema. Peipsi-äärsetes ja Setumaa külades kestsid pühad kolm päeva: käidi sugulastel külas ja pidutseti. Mihklipäeva kommete hulka kuulus ka Mihklite ülestõstmine. Looduses kapsas veel kasvab, sääsed aga hakkavad magama jääma. Toidud Suurema püha puhul valmistati tunnustoidu ehk lambaliharoogade (kõikvõimalikud lambalihast ja -verest valmistatud toidud: lambapraad, -supp, käkid) kõrval värsket leiba-saia, kooke ja muud. Oli ju ka algamas hingedeaeg esivanemate koju ootamise ja kostitamisega. Küpsetati naereid ja kaalikaid. Joogiks oli õlu. Keelud Kuna oli püha, siis tööd ei tehtud, otseseid keelde polnud. Peaingel Miikael Peaingel Miikaeli nimepäev. Miikael, püha Miikael on Uue Testamendi tegelane, kelle võim oli nii suur, et ta võis isegi põrgust hingi päästa.
Tagaosa lihased-hautamiseks,praadimiseks,grillimiseks,ahjupraeks,küpsetamis Välisfilee-Praadimiseks pihvid, grillimiseks, hautamiseks voki- ja pajaroogades Sisefilee-Piprapihviks, grillimiseks, praadimiseks, fileemedaljoniks Rinnaliha-Ühepajatoitudeks, hautamiseks, liharullideks, ahjupraeks, suitsutamise Ribi-Supiks, puljongiks, grillimiseks Koot-Supiks, puljongiks Lamba- ja vasikarümba jaotus: 1.Kaelatükk 2.Abatükk 3.Seljatükk 4.Rinnatükk 5.Reietükk Tuntuim toit lambalihast on Kebab. Kirjelda püreesuppide valmistamist (toorained, tehnoloogia, kasutamine) lehekülg 50 (potages purees Prantsuse köök) lehekülg 50-51 Püüreesuppide valmistamiseks võetakse 60% supivedelikku ja 40% muid toiduaineid, kusjuures supile nime andvat toiduainet peaks olema vähemalt 25%. Täitetooraineid eeltöödeltatakse ja tükeldatakse väiksemateks tükkideks, et säilitada väärtuslikke toitaineid. Värvilised köögiviljad kuumutatakse väheses rasvaineis ja
Peipsi-äärsetes ja Setumaa külades kestsid pühad kolm päeva: käidi sugulastel külas ja pidutseti. Mihklipäeva kommete hulka kuulus ka Mihklite ülestõstmine. Looduses kapsas veel kasvab, sääsed aga hakkavad magama jääma. 20 Toidud Suurema püha puhul valmistati tunnustoidu ehk lambaliharoogade (kõikvõimalikud lambalihast ja -verest valmistatud toidud: lambapraad, -supp, käkid) kõrval värsket leiba-saia, kooke ja muud. Oli ju ka algamas hingedeaeg esivanemate koju ootamise ja kostitamisega. Küpsetati naereid ja kaalikaid. Joogiks oli õlu. Keelud Kuna oli püha, siis tööd ei tehtud, otseseid keelde polnud. Peaingel Miikael Peaingel Miikaeli nimepäev. Miikael, püha Miikael on Uue Testamendi tegelane, kelle võim oli nii suur, et ta võis isegi põrgust hingi päästa.
midagi peale hakata. Et marikäbid säiliksid, tuleb need kuivatada. Parem on teha seda toatemperatuuril, ehkki see võtab rohkem aega. Kõrgem temperatuur soodustab eeterlike õlide lendumist, mis halvendab saagi maitse- ja raviomadusi. Kadakamarjade ravivõime väheneb ka ajapikku, nii et üle paari aasta ei tasu neid hoida. Kadakamarju (botaanilises mõttes käbisid) kasutatakse vürtsina. Tüüpiliselt lisatakse neid metsloomade ning rasvasest sea- ja lambalihast toidu tegemisel, samuti tumedates lihakastetes. Lihale ja kalale võib küpsetamise ajaks lisada peale kadakamarjade ka kadakaokkaid. Ta parandab ka kapsa ja peedi maitset. Vürtsina kasutatakse neid ka piparkookide, kommide ja morsi tegemisel. Erisugused kadakajoogid. Joogipoolise valmistamiseks on kadakamarju kasutatud mitmel viisil. Vanasti olid maarahva seas hinnatud kadakamarjadest taar ja kali. Marikäbisid kasutati kas tervelt, purustatult või jahuna
tisleritöödel, muusikainstrumentide, suveniiride jms valmistamisel. Kadakat kasutatakse ilupuuna parkides ja aedades, kuigi neid on raske ümber istutada. Selleks tuleb jälgida, et nii enne kui pärast ümberistutamist oleks taim lõuna suunas sama küljega. Kadakaid istutatakse ka pinnase kinnistamiseks. Kadakamarju (botaanilises mõttes käbisid) kasutatakse vürtsina. Tüüpiliselt lisatakse neid metsloomade ning rasvasest sea- ja lambalihast toidu tegemisel, 16 samuti tumedates lihakastetes. Lihale ja kalale võib küpsetamise ajaks lisada peale kadakamarjade ka kadakaokkaid. Ta parandab ka kapsa ja peedi maitset. Vürtsina kasutatakse neid ka piparkookide, kommide ja morsi tegemisel. 10. Harilik toomingas Prunus padus Toominga rahvapärased nimed on tumilgas, tuum, toom ja meied. Eestis kasvab ta kõikjal, eelistades niiskeid kasvukohti: vooluveekogude kaldaid
munavõid, piimasuppe, kaselehtedega värvitud mune. Jaanipäevaks (24.juuni) tehti (pruuliti) jaaniõlut; söödi kama ja sõira, kamakäkke; küpsetati manna- ja kohupiimakorpe. Lauritsapäeval (10. aug.) küpsetati kooke, söödi lambaliha värske kapsaga. Rukkimaarjapäeval (15. aug.) praeti liha ja tehti kooke. Mõnel pool keedeti ka tanguputru. Mihklipäeval (29. sept.) joodi õlut, küpsetati karaskit ja tehti toite lambalihast: keedetud lambaliha kartulite ja kaalikatega, 283 keedeti lambalihasuppi odraklimpide ja kapsaga. Hingedepäeval (02. nov.) joodi õlut ja söödi lihatoite. Mardipäeval (10. nov.) söödi haneliha, seapead kartulite ja kaalikatega, tehti vorste. Mardisantide tarvis hoiti varuks köögivilju, õunu, pähkleid ja maiustusi. Kadripäeval (25. nov.) söödi
annaabi.ee 
