Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lähiajalugu II: Kommunistlik maailm". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hrustsov, stalin, lähiajalugu, breznev, võtnud, lenin, molotov, jugoslaavia, vägivallapoliitika, gerontokraatia, veronika, kommunistlikud, hüüdlause, moto, järjesta, andropov, parandama, hrustsovi, breznevi, ühiskonnaelu, seisak, stagnatsioon, hirmutamine, hakkaks, kuuba, vietnam, rumeenia, bulgaaria, albaaniaNSVL; ENSV (pt. 31-35, 41) Pt. 31 1. Millal suri Stalin ning millised muutused toimusid NSVL-s pärast seda? Stalin suri 5 märtsil 1953. Aastal. Kõige aktiivsemalt hakkas tegutsema Beria, kelle eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Saksa DV kohta arvas ta, et seal tuleks loobuda sotsialismi ülesehitamise kursist. Tavatu oli Beria poliitika liiduvabariikides, kus hakati edutama kohalikke inimesi. Pehmendati senist vägivallapoliitikat ning vangilaagritest vabastati üle miljoni karistusaluse. 2. Iseloomusta Stalini, Hrustsovi, Breznevi valitsemisaega (poliitikat ja majandust) - vt tabel vihikust. Stalin- oli Kommunistliku Partei peasekretär.
kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ja sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid väimule kõigepealt Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavia, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvusvabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ja Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal läi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all. Algul nimetati NSVL kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950.aastatel võeti kasutusele sotsialismimaad. Vastuoluline ,,sõprusühendus" Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud Moskvale kuulekad käsutäitjad. 1948.
1) Nimeta kommunistlikud riigid Euroopas pärast Teist maailmasõda ja mujal maailmas (sotsialismileer)- Rumeenia, Bulgaaria, Poola, ,Tsehhoslovakkia , Jugoslaavia, Albaania ja Ungari. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja Koreale. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. 2) Miks sotsialismileer polnud ühtne? (Jugoslaavia ja Hiina näide) - Sellepärast, et kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad. Juba 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga
Moskva kontrolli all olevaid riike. 3. Miks tekkisid sotsialismileeris erimeelused? Millised riigid eraldusid ülejäänud sotsialismimaadest? Miks? Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei tahtnud olla Moskva kuulekad käsutäitjad, ei lepitud Moskva mudeli juurutamisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism"./Jugoslaavia eraldus liidri Tito isepäise käitumise tõttu (Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika), mille tõttu Stalin ei tunnistanud Jugoslaaviat sotsialistliku riigina.Eraldusid ka Albaania ja P-Korea. 4. Mida tähendab ``sotsialistlik sõprusühendus``? Millal ja miks see termin kasutusele võeti? Nii nimetas Moskva riike, kes jäid NSVLile kuulekaks./See võeti kasutusele 1960. aastatel, tähistamaks NSV Liidu ja Ida-Euroopa kommunistlike riikide kooslust. 5. Milliste riikide puhul kasutati terminit `´sotsialistlik orientatsioon``?
Nõukogude Liit 1950.-1980. aastatel Kordamine: · 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule · 1922 sai riigi nimeks NSV Liit · Lenin suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas · 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, toimusid massirepressioonid · Suures Isamaasõjas (1941-45) saavutati võit sakslaste üle, Stalini võim suurenes veelgi · 1940 okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. Peale Teist maailmasõda koosnes NSV Liit 15 liiduvabariigist I Sisepoliitika
1. Sotsialistlik maailmasüsteem: · Kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid? (lk 44) *Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida- Euroopas. Hiljem laiendati kommunistide võimu mujalegi. *Sinna kuulusid: NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Ida- Saksamaa, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. · Poliitilisele elule iseloomulikud jooned. *Kogu ühiskond oli allutatud kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas peasekretäriks või esimeseks sekretäriks. Tegelikult oli kõigis sotsialistlikes riigis tegemist isikuvõimuga. Partei juht nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida-
Mõisted. 1) Sotsialismileer Moskva võimu all olevad riigid koos Nõukogude Liiduga. Esialgne nimetus rahvademokraatiamaad. 2) Sotsialistlik sõprusühendus riigid, mis jäid Nõukogude Liidule ja Moskvale kuulekaks. 1960. aastatel kuulus sinna kokku 10 riiki. 3) VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Vastukaaluks Marshalli plaanile. 4) VLO Varssavi Pakt. Vastukaaluks NATO-le. 5) Sula periood Nõukogude Liidus, mil lõppes massiline vägivallapoliitika ja pöörati rohkem tähelepanu inimeste elujärje parandamisele. 6) Stagnatsioon seisak, edasiliikumine puudus. Nõukogude Liidus suurenes mahajäämus lääneriikidest. 7) Dissidentlus teisitimõtlemine, peamisteks eestvedajateks olid haritlased. 8) Metsavendlus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist toetav ja NSV Liidu vastane relvastatud võitlus.
2. Idabloki ehk sotsialismileeri riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustasid mitmed ühised jooned. Mis olid sotsialismileeri riikidele iseloomulikud tunnused? Selgita. 2. Majanduse riigistamine, plaanimajandus (viisaastakuplaan, ehk toodet ei toodetud mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid riigi kehtestatud plaanile), kommunistlik kultuuripoliitika, tsensuur, suur sõjaväe osakaal 3. Nimeta sotsialismileeri kuulunud riike. 3. Euroopa: NSVL, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Poola, Rumeenia, Jugoslaavia Aasia: Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia, alates 1970 Laos ja Kamboodza Ladina-Ameerika: Kuuba 4. Millised riigid kuulusid sotsialistlikku sõprusühendusse? Miks jäid Jugoslaavia ja Hiina sotsialistlikus sõprusühendusest välja? 4. NSVL, Vietnam, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Mongoolia, Kuuba. Jugoslaavia ja Hiina jäid välja, sest nad olid seotus Marshali abiplaaniga ehk USA abiga. 5. Mis iseloomustas sotsialistliku orientatsiooniga riike
DESTALINISEERIMINE 1953-1957 Stalini surm 1953. aasta alguses oli Stalin 74-aastane, tema tervis oli võrdlemisi halb ja tal oli palju vaenlasi. Peale öist prassimist lähikondlaste Beria, Malenkovi, Bulganini ja Hrustsovi osavõtul 1. märtsil 1953 ei tulnud Stalin oma ruumidest välja. Ihukaitsjad julgesid teda vaatama minna alles õhtul, vana mees leiti lebamas põrandal. Kohale kutsutud poliitbüroo juhid käskisid Stalini voodisse tõsta, arst saabus alles 2. märtsi hommikul. Midagi päästa oli hilja, Stalin suri 5. märtsil. Rahvas oli suures osas leinas (või vähemalt teeskles seda)), samas kui poliitiline eliit ilmselt rõõmustas. Avalikkuse ees jäi Stalin veel mitmeks aastaks suureks juhiks ja ideaalseks riigimeheks, seda kuvandit
-Vietnamile ja P.- Koreale · tulid võimule F. Castro juhitud kommunistid Kuubal b) Sotsialismileer: · ise nimetasid nad ennast rahvademokraatiaks, hiljem sotsialismimaadeks (1950ndaist) · koos NSV Liiduga oli sotsialismileeris 9 Euroopa riiki, 4 Aasia riiki ja Kuuba · sotsialistlik sõprusühendus NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad · sõprusühendusest eristusid riigid, mis jäid osaliselt NSVL mõjusfäärist välja Jugoslaavia, Hiina RV, Albaania, P.-Korea c) Sotsialistlik orientatsioon vähemarenenud riigid Aasias, Aafrikas, Lad.-Ameerikas, kus aidati võimule Moskva-meelsed poliitilised jõud: · Etioopia, Mosambiik, Angoola, Afganistan, Nikaraagua jt. · NSVL toetas neid nii majanduslikult kui sõjaliselt 2. Sotsialismileeri ühisjooned a) Poliitikas: · võim oli KP käes
võimule esmalt Ida-Euroopas (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari), hiljem laiendas oma mõju SDVle, Hiinale, Mongooliale, Põhja-Vietnamile, Põhja-Koreale ning Kuubale. Esialgu kutsuti Moskva kontrollitavaid riike rahvademokraatiamaadeks, hiljem sotsialismimaadeks. 1948. aastal konflikt Jugoslaaviaga, kes võttis Marshalli plaani raames abi vastu ja ei kooskõlastanud välispoliitikat Moskvaga. Stalin ei tunnistanud Jugoslaaviat enam kui sotisalistlikku riiki. Moskava surus liikumised maha ka SDVs, Poolas, Ungaris ja Tsehhoslovakkias. 1960. aastatel terav vastasseis ka NLi ja Hiina vahel, see kasvas isegi relvastatud piirikonfliktiks. Need riigid, kes jäid Moskvale kuulekaks hakkas Moskva nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks (NL, Vietnam, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Kuuba ja Mongoolia). Moskva laiendas oma mõju ka Aasias ja Aafrikas, kus tekkisid nn sotsialstliku
3. Mis on sotsialistlik sõprusühendus? Millised riigid sinna kuulusid (nimeta ja leia kaardil)? Miks ei kuulunud sinna Jugoslaavia? Kes oli J.B.Tito? (lk 45, 8, 47) Sotsialistlik sõprusühendus on ühendus, kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid, mis olid NSVL kuulekad. NSV Liit, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia. Jugoslaavia ei kuulunud, sest nad olid Moskva-vaenulikud ning ei allunud Moskvale. J.B. Tito Jugoslaavia juht. Võttis vastu Marshalli abi ning ei allunud Moskvale. 4. Miks ja millal puhkesid NSV Liidu ülemvõimu vastu ülestõusud? Kuidas need lõppesid? (lk 12, 13, 45) Saksa DV 1953. Suruti maha Poola 1956, 1980-1981. Suruti maha Ungari 1956. Otsene sõjaline sekkumine, suruti maha. Tsehhoslovakkia 1968. Otsene sõjaline sekkumine, suruti maha. 5. Mis on sotsialistlik orientatsioon? Miks ja kelle poolt ja kuidas seda teostati? Milliseid riike see puudutas? (lk 45)
kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Pärast Teist maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk järgult oma ülemvõimu. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik) rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismi maad. VASTUOLULINE ,,SÕPRUSÜHENDUS'' Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad. Moskval tekkis konflikt Jugoslaavia liidriga, kuna too käitus isepäiselt võttis vastu abi Marshalli plaani raames ja ka Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika suurendas veelgi konflikti
Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik). Sarnased moodustised olid ka Tsehhoslovakkia Sotsialistlikus Vabariigis. KOMMUNISTLIK SÜSTEEM JA ÜHISED JOONED + NÄITED 1950 aastate alguses oli kommunistide võimu all ala, kus asus 13 riiki (NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja.Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia). Kõik allusid Moskvale va Jugoslaavia. Jugoslaavia võttis vastu Marshalli plaani pakutud abi, et üles ehitama oma sotsialism. Seoses sellega sattus konglikti NSV Liiduga. - Võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Teisi pareisid võis ka olla, kuid neil polnud võimu.
SOTSIALISM + EESTI 1 Sotsialistlik/kommunistlik maailmasüsteem Tekkeaeg 1945-... Ida-Euroopa riigid: kuni elbe jõeni; kuni Balkanini; Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Tsehhoslov, Jugoslaavia, Albaania, Ida-saks. 1949 Hiina Rahva Vabariik 1953 Põhja-Korea Sotsialistlik sõprusühendus: Albaania, Jugoslaavia. Probleemid: · Pärast Stalini surma NL-i ja Hiina suhted halvenesid. Albaania hoidis end Hiina poole. Jugoslaavia diktaator Tito ei tahtnud alluda, ta tahtis luua föderatsiooni, eiras Marshalli plaani. Astub välja ka VLO-st. · HRV 1953-1969(Amuuri jõgi oli piiriks) - Mao Zedong; ja Jugoslaavia probleem: Põhjus- Hiina liider Mao Zedong nägi, et pärast Stalini surma võiks Hiina taotleda liidripositsiooni. NL polnud sellega mitte mingil juhul nõus
relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja-
relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja-
relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja-
1947 loodi EKP KK Partei Ajaloo Instituut. Keskmeks oli Moskvas asunud instituut. Ülesandeks uurida kommunistliku partei ajalugu Nõukogude Liidus, marksismi ja sotsialismi ajalugu maailmas. Intsitutsioonil oli olemas oma arhiiv, mis säilits kommunistliku partei dokumente. Marksismi, leninismi, stalinismi klassikute publitseerimine (Marksi, Lenini ja Stalini tööde väljastamine). Institutsioon tegeles kuni NSVL lagunemiseni. Keskseks figuuriks jääb Lenin peale Stalini surma. Kui oli Lenini allkirjaga dokument väljaspool Moskvat siis tuli saata Moskvasse. 1980ndatel hakati koostama kartoteeki Lenini kohta, kuhu pandi kirja kõik sõnad, mida Lenin oli kunagi öelnud (Sõna all oli kirjas, kus Lenin kasutas seda sõna eriteostes ja mitu korda). Kartoteek hävis peale NSVL lagunemist. Eesti KK Partei Ajaloo Instituudi ülesanne oli materjalide uurimine ja kogumine, klassiku tööde tõlkimine ja kohalikus keeles väljaandmine
Vietnamis. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Breznevi doktriini deklareerimine NSV Liidu poolt. 1972 SRP-1 sõlmimine USA ja NSV Liidu vahel. 1973 Vietnami sõja lõpp; USA väljumine otsesest sõjategevusest. 1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 2 tippkohtumine. 1979 NSV Liidu vägede sissetung Afganistani. 1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord.
Hitleri tugisammasteks loodi SS ja Gestapo. Hitler aga asus taastama Saksamaa sõjalist jõudu ning rikkuma Versailles' rahulepingu tingimusi. NSVL 1918 a. kevadest kehtis Venemaal kommunistlik diktatuur ning seda nimetatu VNSFV. Sarnase korrava NSV kuulutati välja veel mitmel pool mujal ning 1922 ühendati need NSVL-iks. Sisuliselt tähendas see uut Vene impeeriumit punases kuues, keskusega Moskvas. NSVL juht ehk kompartei peasekretär oli 1924. aastani Lenin, peale teda Jossif Stalin. Stalini võimuletõusule järgnes tohutu isikukultus, ta nimetati "juhiks ja õpetajaks". Kehtestati plaanimajandus, range totalitaarne diktatuur ning repressioonid. Rajati vangilaagrite võrk GULAG. TEINE MAAILMASÕDA Versailles' süsteemi lagunemine 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku. Suurbritannia sõlmis Saksamaaga lepingu,
Nõukoguliku süsteemi järgi ülikoolide funktsioonideks õpetamine ja min määral teaduse tegemine. Tõsine teadus oli koondunud TA süsteemi. See mudel Venemaal juurdus juba 18. saj alguses Peeter I valitsemisajal. Seda teaduse tegemist ülikoolides ära ei suudetud siiski päriselt kaotada. Ants Kruus ei olnud mitte ainult uue süsteemi paberile panija, vaid ka selle Eesti NSV TA esimene president. See sõjajärgne aeg oli NSV Liidus teaduse mõttes väga oluline aeg. Stalin tõepoolest väga palju panustas teatdusesse. See tõi kaasa selle, et sõjajärgsel ajal teadlaste palgad tõusid mitmekordseteks. Teadlastest sai väga kõrgesti tasustatud ühiskonna kiht. Teadlaste jaoks hakati ehitama eraldi maju. Stalinil oli eraldi ordenitesüsteem teadlastele. Kruusi puhul oluline see, et ta oli kõige olulisem figuur, kes hakkas uut ajaloo kirjutamist ja uurimisorganisatsiooni paika panema. Tema keskne toimimine kestis kuni 1950.
Selle alusel võis Saksamaa rajada sõjalaevastiku ja omada sealhulgas ka allveelaevu. 4. Saarimaa taasühendati Saksamaaga. 5. 1936 viis Saksamaa Rheini demilitariseeritud tsooni relvad. Saksamaa vajas liitlasi. Selleks sõlmiti 1936 aasta oktoobris Itaaliaga Berliin-Rooma telg ja novembris Jaapanis antikominterni pakt. /.../ MRP 23. august 1939 Järelikult 1939. aastaks olid Versailles'i rahulepingu sätted muutunud tühisteks, mida keegi enam tõsiselt ei võtnud. Näiteks: 1. Saksamaa oli rikkunud mitut Versailles'i rahulepingu sätet, ka Inglismaa oli sellele kaasa aidanud. 2. Kuigi Euroopas olevate riikide piirid olid kuulutatud puutumatuteks, olid Euroopa kaardilt 1939. aastaks kadunud kolm riiki: Austria, Tsehhoslovakkia, Albaania. Seega oli Versailles'i lepingul põhinev ülemvõim Euroopas likvideeritud. KORDAMINE 1. Tähista ristiga järgnevast loetelust 4 elementi, mis otseselt sillutasid teed teisele
VSDTP eristas end selgelt esseeridest, kuigi tema liikmete hulgas oli mitmeid endisi tuntud narodniklasi Georgi Plehhanov, Lev Deutsch (1855-1941), Vera Zasulich (1849-1919), Pavel Axelrod (1850-1928), jt. Taotleti Venemaa proletariaadi esindamist, töölistes nähti võimalust sotsialistlikku revolutsiooni teostada. Partei ajaleheks oli "Iskra", mille toimetusse kuulusid 1903. aasta algul Plehhanov, Zasulich, Axelrod, Julius Martov (1873-1923), Vladimir Lenin (1870-1924), Dmitri Uljanov (1874-1943) ja Aleksandr Potressov (1869- 1934). Nemad olid seega ka partei ideoloogid. 3 Partei II kongress toimus Londonis, kus Lenini vaated lahknesid selgelt teiste parteijuhtide vaadetest ja partei sisuliselt lõhenes kaheks. Lenini pooldajad, keda oli parteis küll selge vähemus, kuid kes sel hetkel juhtusid olema enamuses, hakkasid end kutsuma bolsevikeks.
välismaale. 3-4 miljonit inimest suri nälga. 1952. a. taastati põllumajanduse sõjaeelne kogutoodang. ka peale II ms jätkusid massirepressioonid, isegi hoogustusid. Uuteks represseeritavateks said okupeeritud territooriumitel elanud inimesed, vangi langenud NL sõdurid, suured rahvusgrupid (balti rahvad, Krimmi tatarlased, Volga sakslased, juudid, bakiirid jpt. väikerahvused). Jätkuvalt ka intelligentide taga kiusamine, eriti arstid. Enne oma surma hakkas Stalin ette valmistama uut puhastust ohvitserkonnas. Eriti marssal ukovi suhtes. Ideoloogiline surutis suurenes ka teaduses ja kultuuris. Ajalugu kirjutati ümber (kõik leiutised olid tehtud Venemaal). Paljusid teadusharusid peeti ebasoovitavateks geneetika. Looduse ümberkujundamine vastavalt Nõukogude inimese vajadustele. Kunstis ja kirjanduses sotsialism, läänele ei. 5.03.1953 Stalini surm (1879-1953). sai insuldi. Peale tema surma kerkis III grupeeringut: 1
NSV Liit tõkestas ’’raudse eesriidega’’ sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes) Teisel pool oli üliriigiks NSVL 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. Osapooled: Diktatuurirežiimiga: NSVL, Poola Saksa DV Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania; Aasiast: Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam; Ameerikas: Kuuba ja ka Aafrika Kõik need riigid olid diktatuurirežiimid: võim oli koondunud ühe partei kätte, kehtis nn sotsialistlik demokraatia (e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga), kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle. Nendes riikides oli tööstus
Leping oli mõlemile vajalik: a) Saksamaa sai nüüd alustada sõda Euroopas kartmata, et NSVL teda selja tagant ründaks, lisaks sellele vedas NSVL talle sõjaks vajaminevaid kaupu. b) NSVL sai võimaluse haarata endale paktiga talle lubatud alad ja samas valmistuda sõ- jaks Saksamaa vastu. 5. Teise maailmasõja algus. Miks puhkes II maailmasõda? a) lääneriigid ajasid esialgu Saksamaaga suhtlemisel lepituspoliitikat, b) MRP sõlmimine, c) nii Saksamaa kui NSVL relvastusid, d) Stalin tahtis kommunismi eksportida, Hitler aaria rassile eluruumi Teine maailmasõda puhkes 1. sept. 1939. kui Saksamaa tungis kallale Poolale. 6. Kultuuri ja elu-olu arengujooni. Teaduse ja tehnika võidukäik. Tippkultuuri saavutused. Massikultuur. Muutused elulaadis ja olmes. Massimeedia. Ajalooõpik I osa, lk. 76-69, vaata ka vihikut. B) MAAILMA PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA 1945.-1991. 1. Millised muutused toimusid poliitilisel kaardil pärast I ja II maailmasõda!
ameeriklase, Ühendriikide territoorium puutumata, USA väljub sõjast õitsva majandusega, hea sõda USA'le. - 2) Nõukogude Liit - maa ja linnad maatasa, tööstus hävitatud, hukkunud umbes 27 miljonit Nõukogude kodanikku Stagnatsioon- 1964 algas (Breznevi võimule tulek) ja lõppes 1982 (Breznevi valitsusaja lõpp), iseloomustab tegelik võimu koondumine armee ning julgeoleku kätte, kujunesid välja nomenklatuursed ametikohad (ametikohad kogu eluks), tekkis gerontokraatia (valitsejad olid oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast), majanduses üritati teostada suurprojekte, kolhoosikord asendati sovhoosiga, elutase langes ja arenenud riikidest mahajäämine, tarbekaupade defitsiit, korruptsioon, sõlmiti/üritati sõlmida lepinguid lääneriikidega, käsumajandus (inimeste algatusvõime ja ettevõtlikus ei olnud soositud). NLKP peasekretärid: 1964-82 Leonid Breznev, Juri
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu
Nikolai II üritas revolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, kuid need kas läksid ülestõusnute poolele üle või peeti kinni. Keiser kirjutas 3.märtsil 1917 alla aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele. Ajutine valitsus lubas oma deklaratsioonis tagada demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes lubasid rahvale rahu, leiba ja maad. Lenin alustas kampaaniat Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa viivitamatut väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. Oktoobripööre 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla, suuremat vastupanu neile ei osutatud. Riigipööre ei toonud võimu kogu Venemaal, erilist ohtu kujutas peagi valitav Asutav Kogu, mille valimisi enamlased ära jätta ei söandanud
diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine - "rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms.). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. paiku. · 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus. · Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA-s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie
relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas.“ RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja-
Välispoliitika Saksamaa Demokraatliku vabariigi välispoliitika oli suuresti mõjutatud NSV liidust. 1952. aasta alguses oli NSV liit mures eeldatava ,,Lääne luureagentide ja saboteerijate 2 sisseimbumise", veel rohkem aga spetsialistide ja kvalifitseeritud tööliste lakkamatu äravoolu pärast Saksamaa Demokraatlikust vabariigist. Sama aasta aprillis toimus Jossif Stalini ja Ida- Saksamaa juhtide kohtumine. Nõukogude välisminister Vjatseslav Molotov tegi Ida- Saksamaa juhtidele ettepaneku kehtestada Ida-Berliini külastavatele Lääne kodanikele spetsiaalsed load, mis takistaks luureagentide maalepääsu. Stalin aga võttis asja palju tõsisemalt ning pani ette, et kogu Ida- ja Lääne-Saksamaad eraldavat demarkatsioonijoont käsitletaks ametliku piirina, mis tuleks sulgeda, et teha edasi-tagasi liikumine võimatuks. Kahe kuu pärast viidi see otsus ellu ning ,,Vabariigist põgenemine" (Respublikflucht) kuulutati seadusevastaseks.
annaabi.ee 
