TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Õigusteaduse suund Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu lahendites Referaat Õppeaine: AKJ6007.YK Haldusõigus ja -menetlus; Õppejõud: Kalle Liiv Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Haldusõiguse mõiste........................................................................................................
2.3 Proportsionaalsus ja selle rakendamine Proportsionaalsuse põhimõte on seotud seaduslikkuse printsiibiga: põhiseaduse § 11 teises lauses väljendatud mõõdupärasus on sama paragrahvi esimesest lausest tuleneva seaduslikkuse idee loogiline jätk. Mõõdupärasus lähtub seisukohast, et riik võib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ja piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas möödapääsmatud. Mõõdupärasuse tähtsusele on Riigikohtu lahendites esmakordselt viidatud 1997. aastal seoses alaealiste 6 liikumisvabaduse piiramisele hinnangu andmisega. Aja jooksul on Riigikohus mõiste sisu edasi arendanud ning 2002. aastal tehtud lahendis on antud ilmselt kõige ülevaatlikum käsitlus mõõdupärasuse sisust Eesti õiguses: „Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 11 2. lausest, mille kohaselt õiguste ja vabaduste
väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita (nagu Aristoteles), et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus. Nii eetiline egoism kui utilitarism on teleoloogilised teooriad 4. Moraalne vastutus (indiviidi, organisatsiooni tasandil). Vastutus riigikohtu lahendites. kes on rikkunud, kes on süüdi, kes heastab. Erinevused ilmnevad kõige selgemalt tagajärgede osas Seadusenormi rikkumine: seaduse järgi karistamine Moraalinormi rikkumine: hukkamõist, halvakspanu, "märgistamine" vms Eetiliste rikkumistele järgneb ka moraalisfääri jääv reaktsioon.Karistamine, piiramine, hüvitiste nõudmine ei ole rangelt võttes eetilise regulatsiooni osa. Oluline eristada õiguslikust vastutusest
menetleja määratud karistus kohtus vaidlustada. Eesti Vabariigi põhiseaduse XIII. peatükk ütleb, et õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega (Eesti Vabariigi põhiseadus 1992). Juristid ning kõigi astmete kohtud tegelevad õigusega, mida sätestavad kehtivad seadused, paragrahvid, lõigud. Kogu demokraatliku maailma jurisprudents lähtub oma otsustes ning lahendites õigusest, mille on seadusandja vastavate aktidega kehtestanud või heaks kiitnud (Enn Soosaar Postimees 06.03.2009). Kuid õiguse formaaljuriidiline rakendamine võib vahel anda ebameeldivaid tulemusi (siin võib meenutada mitmed kohtujuhtumid nii Eestis kui ka kogu Euroopas). Kohus mõistab õigust kooskõlas seadustega, ehk teeb oma otsuseid lähtudes seadusandluse põhimõtetest. Kas see tähendabki, et seadusandlik otsus ei pruugi alati olla õiglane? Rait maruste sõnul ,,..
väljendatud mõõdupärasus on sama paragrahvi esimesest lausest tuleneva seaduslikkuse idee 6 loogiline jätk. Mõõdupärasus lähtub seisukohast, et riik võib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ja piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas möödapääsmatud. Mõõdupärasuse tähtsusele on Riigikohtu lahendites esmakordselt viidatud 1997. aastal seoses alaealiste liikumisvabaduse piiramisele hinnangu andmisega. Aja jooksul on Riigikohus mõiste sisu edasi arendanud ning 2002. aastal tehtud lahendis on antud ilmselt kõige ülevaatlikum käsitlus mõõdupärasuse sisust Eesti õiguses: ,,Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 11 2. lausest, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud
Lisaks on peale 1.mai 2004 kõik Eesti kohtud ja kohtunikud Euroopa Liidu kohtud ja kohtunikud, mistõttu on meie kohustuseks kohaldada lisaks Eesti õigusele ka Euroopa Liidu õigust. 15. Kas Riigikohus on oma praktikas käsitlenud Lissaboni lepinguga seonduvat? Vastus: Riigikohus ei ole saanud analüüsida Euroopa põhiseaduse lepet ega seda asendavat Lissaboni lepingut. 16. Milliste riikide kohtud on Lissaboni lepingut analüüsinud ja mis on olnud nendes lahendites põhiküsimuseks? Vastus: Lissaboni lepingut on analüüsinud Prantsuse Konstitutsiooninõukogu, Belgia Riigikogu, Tšehhi konstitutsioonikohus, Läti konstitutsioonikohus ja Saksamaa föderaalne konstitutsioonikohus. Põhiküsimuseks on olnus see, et kui palju võib üks sõltumau demokraatlik õigusriik delegeerida pädevusi Euroopa Liidule ja kus on selle delegeerimise piirid. 17. Mida kinnitab Tsehhi konstitutsioonikohtu arvates Lissaboni lepinguga
märkimisväärne, ulatudes kümnekonna lahendini. Kuna nagu eelnevast arutlusest järeldus haldusaktile lisatava põhjenduse ulatus Eestis oli kuni haldusmenetluse seaduse vastuvõtmiseni ebaselge, siis olidki Riigikohtu lahendid pikka aega Eestis ainsateks aktideks, mille põhjal võis teha järeldusi põhjendamiskohustuse ulatuse kohta. Haldusakti põhjendamise tähendus haldusakti vaidlustamisel Riigikohtu lahendites on Riigikohus lühidalt analüüsinud motiveeringu tähendust haldusakti hilisemal vaidlustamisel. Haldusakti põhjendamise teema all vajab see probleem kindlasti lähemat käsitlemist. Põhiliselt pakub siin huvi see, kas ja millises ulatuses on võimalik haldusakti puuduliku motivatsiooni kompenseerimine halduskohtumenetluse ajal ning kui suures ulatuses peaks halduskohus kaebuse menetlemisel arvestama haldusorgani koostatud motiveeringus esitatud asjaoludega.
2. VIIVIS Viivis on rahasumma, mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui võlgnik viivitab rahalise kohustuse täitmisega. Viivist aetakse tihti segamini intressiga, kuid need on erinevad mõisted. Viivis on üks õiguskaitsevahenditest. Intress on kokkulepitud tasu raha kasutamise eest, viivis aga hüvitis raha tähtaegselt tagastamata jätmisest tuleneva eeldusliku kahju eest. Riigikohus on intressi ja viivise vahekorda selgitanud nt lahendites 3-2-1-137-06 ja 3-2-1-141-12 nii: „…Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine
proportsionaalsustesti, ei tohiks seda „jurude kirjutada“ käsiraamatu abil. Raamotsuse tekst vajaks muutusi, need tuleks sisse viia avalikku debatti ja seadusandlikku tavamenetlust kasutades. Keeldumine inimõiguste rikkumise kaalutlusel – eelduseks, et liikmesriik järgib inimõigusi, seda ei kontrollita vahistamismääruse menetluses, kuna liikmesriigid alluvad EIKi kontrollile. Raamotsuse preambulas erand p. 12. Lisaks preambula p. 13. Euroopa Kohus: Radu, Melloni jt lahendites on kinnitanud, et juhinduda tuleb vastastikusest tunnustamisest ja usaldusest, inimõiguste järgimist kahtluse alla ei seata. (Meenuta õigusalase koostöö seminari slaide). Isiku tervislikku seisundit, perekondlikke asjaolusid jms vahistamismääruse regulatsioon arvesse ei võtta. Vahistamismäärust täitev liikmseriik ei saa proportsionaalsuse kaalutlusel keelduda vahistamisest, seda saab teha ainult taotlev riik.
Selgita! Uuritakse seaduse normide omavahelist seost 1. Mida tähendab õiguse ajalooline tõlgendamine? Selgita! Uuritakse seaduse eesmärki selle väljaandmise hetkel ja tekkelugu 1. Mida tähendab õiguse objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine? Selgita! Uuritakse seaduse mõtet ja otstarvet, mida peab seaduse rakendaja arvestama ja silmas pidama nt hea usu põhimõtte kohaldamine riigikohtu lahendites 1. Mis on lünk õiguses ja kuidas seda ületatakse? Selgita! Tegemist on olukordadega kui me teatud elulistele asjaoludele ei leia vastavaid abstraktsed faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Lüngad jagunevad: ehtsad, näivad või väärtuslüngad. Ehtsad lüngad on tingitud meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu enda kiirest muutumises - kui ka üks situatsioon,
Kirjandus: 1) Soovitatav- Haldusmenetluse käsiraamat, Aedmaa 2) Pole kohustuslik - Administratsiooni diskretsiooni ja selle kohtulik kontroll, Kalle Merusk 3) Haldusõiguse üldosa ja halduskohtumenetlus (kollane) Eksamieeldus: referaat (9-10 lk). Teema - uurimispõhimõte ja kaalutlusõigus riigikohtu lahendites (23.03) Haldusõigus suunatud isiku õiguste kaitsele! Haldusõiguse Euroopastumine #SuurPahaPoliitika Hea halduse põhimõte - tuleneb 1. mai 2004, EL ühinemisega. Seotud EL põhiõiguste hartaga (1. detsember 2009). Kuldreegel - kodanik kuningas, ametnik ei tohi emotsioonidele alla vanduda. Haldusõigusele omased tunnused: 1) Avatus ja läbipaistvus 2) usaldusväärsus 3) vastutavus 4) tõhusus ja mõjusus 5) (kodanikusõbralikkus)
Kirjutame välja uue lahendi ning kontrollime selle optimaalsust. Alternatiivne lahend- leidub, kui ka väljaspool baasruute (ringikesega) on 0-lisi elemente (cij). Alternatiivse lahendi leidmiseks moodustatakse ahel. Ahela moodustamist alustatakse koormamata ruudus olevast nullilisest veokulust ning selle alusel leitakse uus lahend. Transpordiülesande alternatiivsed lahendid annavad sihifunktsioonile samasuguse väärtuse (zmin), kuid lahendielementide kombinatsioon alternatiivsetes lahendites on erinev, st vedude teostamiseks on võimalik kasutada erinevaid marsruute erinevate kogustega. KÕDUNUD LAHEND Lahendi elemente on vähem kui m+n-1. Kõdunud lahend tekib siis, kui lahendielemendi leidmisel üheaegselt saavad otsa hankija ressursid ning täielikult sai rahuldatud tarbija vajadus. Teine võimalus on jätkata lubatava lahendileidmist ning kui saadud lahendis on baasitundmatuid vähem kui , siis tabeli sellesse ritta või veergu, mis korraga tabelist
riikide suhtes tehtud otsustes analüüsida. Edasi märkis EIK, et inimõiguste austamise kohustus ei kohusta teda asja edasi menetlema, kui asjassepuutuvad seadused või praktika on vastustajariigis vahepeal muu- tunud ja õiguskaitsevahendid on tegelikult olemas. Viimane aspekt on väga oluline ka Eesti asjade puhul. Võrreldes ajaga, kui tehti otsus Missenjovi asjas, on täiendatud seadusi, samuti on edasi arenenud kohtu- praktika, mida EIK on oma uuemates Eesti kohta tehtud lahendites ka märkinud.*53 Märkimisväärse kahju kriteeriumi kohta tuleb lõpetuseks veel täpsustada, et Brightoni konverentsil 20. aprillil 2012 otsustati anda EIK-le ulatuslikum võimalus nimetatud vastuvõetamatuse tingimuse kohal- damiseks: konventsiooni artikli 35 lõike 3 punktist b kavatsetakse välja jätta lause viimane osa „mida riigi- sisene kohus ei ole nõuetekohaselt läbi vaadanud“*54. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et kui asi on niivõrd
lisaks reeglipärasele otsustamisele. Ajakirjanikul tuleb kaaluda kõiki võimalikke käitumisprintsiipe ning iga alternatiivi puhul analüüsida kasu ja kahju erinevate huvigruppide jaoks. Foremani (2009) sõnul on paindlikkus ka selle teooria nõrk pool, sest seab kasulikkuse printsiibist kõrgemale. Ta toob välja ka asjaolu, et mõnikord on raske kui mitte võimatu tagajärgi ette näha. 4. Moraalne vastutus (indiviidi, organisatsiooni tasandil). Vastutus riigikohtu lahendites. Mina isiklikult arvan, et iga inimene on vastutav oma sõnade ja tegude ning nende tagajärgede eest. Vastutust saab vaadelda erinevatest külgedest lähtuvalt, esiteks seaduslik vastutus ja teiseks moraalne vastutus. Eeldan, et kui keegi on eksinud või piire ületanud, on tema kohus ka see heastada, see oleks moraalselt juba õige aga ka seaduse piires 7 vaadatuna. Eksija olemus pole niivõrd oluline, eksijaks võib-olla üksikisik,
Kaljumäe tuginedes Riigikohtu praktikale väidab, et halduskohtu pädevuse piiritlemine üldkohtu pädevusest ei pruugi olla alati kerge ja üheselt tuvastatav ning seega on halduskohtu pädevuse küsimusega seotud vaidlused Riigikohtu menetlusse jõudnud halduskohtu- ja tsiviilkohtupidamise seadustikes pädeva kohtu määramiseks mõeldud menetluste kaudu. Halduskohtu pädevuse küsimust on korduvalt käsitlenud oma lahendites nii Riigikohtu halduskolleegium, tsiviilkolleegium kui ka haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline ning haldus- ja kriminaalkolleegiumi vaheline erikogu, kuid ka Riigikohtu üldkogu. (Halduskohtu pädevus ja piiritlemine üldkohtute pädevusest (Riigikohtu 2003- 2005 praktika põhjal ) 2005:1286). Kaljumäe asub seisukohale, et kohtupädevuse määratlemine on menetlusõiguslik küsimus, mille lahendamisest sõltub, milline kohus on pädev asja arutama . Seega peaks asja kohtu
isiku poolt antud väärale informatsioonile, tuleb kaebetähtaja ennistamise otsustamisel hinnata, kas kaebajal oli küllaldane põhjus nõuannet usaldada." Esialgne õiguskaitse – haldusakti või toimingu vaidlustamine ei tähenda vabastamist haldusakti täitmisest või toimingu sooritamisest. Halduskohus võib esialgse õiguskaitse raames teatud juhtudel täitmise/sooritamise peatada. Nt RKHKm 02.03.2006, nr 3-3-1-3-06: "Riigikohtu halduskolleegium on oma varasemates lahendites […] leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Kolleegium on nentinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus."; 5
Ei välistata ka võimalust, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Esialgne õiguskaitse haldusakti või toimingu vaidlustamine ei tähenda vabastamist haldusakti täitmisest või toimingu sooritamisest. Halduskohus võib esialgse õiguskaitse raames teatud juhtudel täitmise/sooritamise peatada (kuni asja sisulise lahendamiseni). Riigikohtu halduskolleegium on oma varasemates lahendites [...] leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane 13 Haldusõigus
võlgnevust ei ole. Seega on üürilepingu ülesütlemine ebaseaduslik. Varasemas näites võis tähele panna üht olulist juriidilist vastuolu üürnik ei vaidlustanud üüri tõstmise teadet seaduses ettenähtud tähtajal (30 päeva jooksul), kui talle sai teatavaks üüri suuruse ülemäärane või ebamõistlik tõstmine. Ta sai üüri tõstmist vaidlustama alles pärast seda, kui sai üürilepingu lõpetamise teate, mille aluseks oli üürivõlgnevus kokku üle kolme kuu. Riigikohtu lahendites on asutud seisukohale, et üürnik on üürilepingus nõrgem pool. Vaatamata sellele, et üürnik üüri tõstmist seaduses ettenähtud korras ei vaidlustanud, tuleb üürilepingu ülesütlemise vaidluse lahendamisel või üürikomisjonis anda hinnang ka üüri tõstmise seaduslikkusele, kui üürilepingu ülesütlemine on seotud üüri tõstmisest tuleneva võlgnevusega. Kui kohus või üürikomisjon leiab, et üüri tõstmine
tegu peatükist 13. välja arvatud röövimine, väljapressimine. jm. Välisviiteline ka blanketne dispositsioon – Viitab mõnele muule haruseadusele, mis sisustab selle primaarnormi nagu sekundaarnormid selles haruseaduses ette näevad. 16. veebruar, 2013 Kuula üle salvestus!!! Teo ainsus ja mitmus. KarS § 63 ja 64. See on segane asi nendega ja Riigikohus ei ole ka ise olnud väga järjekindel oma lahendites. Subsumeerimine ehk allapaigutamine ja see tähendab, et elulise fakti tuvastamine ja seaduses sisalduvate tunnuste vastavuse loomine. Eluline fakt peab KarS oleva fakti sisse ära paigutatav. Kõik tunnused peavad olema täidetud. Alati tuleb teod vastava paragrahvi lõike ja punkti alla paigutada väga täpselt. Teo ainsus- Riigikohtu lahend nr. 3-1-1-40-11, kus süüdistatavaks on Ilmar Ojasoo. Lääne-Viru kunagine kriminaalosak juhataja. Järgmiseks korraks paneb lahendid ÕIS-i üles.
direktiiviart 9 tähenduses ning hinnangu selle tegevuse proportsionaalsusele peab andma siseriiklik kohus. EIÕK praktika, mis sisustab ajakirjandusvabaduse ja eraelu kaitse suhet, on väga mitmekesine ning sisaldab suure hulga lahendeid, mis sisustavad ühte või teist ajakirjandusvabaduse ja privaatsuse vahelise olemusliku küsimuse sisustamist. EIÕK, kaaludes privaatsusõiguse riivet ja ajakirjandusvabadust, on ajakirjanduse rolli ühiskonna ja tehnoloogia arengut silmas pidades oma lahendites laiendanud. Ajakirjandusvabaduse sisustamisel peaks esimesena leidma vastuse küsimusele, milline on ajakirjanduse roll. Paralleelselt Eesti siseriikliku õigust analüüsides tuleb tähelepanu pöörata Eesti ajakirjanduseetika koodeksile, mille punkt 1.2 kohaselt teenib ajakirjandus avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist.
Tuntumad mõistatused, mille pealt näiteks lehm teenis põhiosa oma 3. koha punktidest, on: Neli andjat, neli kandjat, kaks koeratõrjujat, üks parmupiits (lehm); Neli neitsit kusevad ühte auku ~ ühe kapa ~ kingakontsa sisse (lehmalüps); Kuum ~ Valge kivi aida all (lehma udar); Üks halg kütab kaks ahju (lehm lakub oma sõõrmeid); Tüvi ülespidi, latv alapidi (lehma saba). Mõistatamisobjektide ja laiemate temaatilis-mõisteliste regioonide populaarsus eesti mõistatuste lahendites näib rajanevat suuresti kahe põhifaktori koostoimel. Need on 1) "visuaalsusfaktor": mõistatused peavad silmas eelkõige oma lahendobjektide füüsilist kuju; soositud näivad olevat eriti silmatorkava kontuuriga, "sakilise siluetiga" asjad (vokk, laev, veski, kirik, äke, regi, lehm jts.), samuti asjad, millega kaasneb valgusefekte (lumi, päike, ahi jts.); 2) praktitsismi- või olmelisusfaktor: palju mõistatusi on tehtud just nende asjade kohta, mis inimese
töökorraldust, samuti juhtimise ja selle järelevalvega seotud teabe avalikustamist. HÜT koosneb omakorda kuuest alajaotusest, mis käsitlevad üldkoosolekut, juhatust, nõukogu, juhatuse ja nõukogu koostööd, teabe avalikustamist ning finantsaruandlust ja auditeerimist. Kohtupraktika Eesti õiguskorras ei ole kohtupraktika õiguse allikaks, vaid selle kaudu toimub üksnes õiguse tõlgendamine. Samas tugineb siiski Riigikohus oma lahendites kohtupraktikale seaduse eesmärkide väljaselgitamiseks ning kohaldamiseks. Ühingute liigitus Äriühingud on juriidilised isikud ehk seaduse alusel loodud õigussubjektid (TsÜS § 24 I ls) ning igal juriidilisel isikul on õigusvõime. Juriidilist isikut iseloomustab varaline eraldatus oma osanikest, aktsionäridest ja liikmetest, st äriühing ja juhtorgani liikmed on üksteisest eraldiseisvad subjektid. Seega ei saa juriidiline isik ega tema vara kuuluda teisele isikule.
õigused, olenemata nende sisust, sest II peatüki pealkiri ütleb meile, et tegu on põhiõigustega. Teisalt, aga et põhiõigused on kõik PS sisalduvad subjektiivsed õigused, mille kandjaks on üksikisik ja adressaadiks avaliku võimu kandja. (vaata ka Alexy Juridica artiklit ,,Põhiõigused Eesti põhiseaduses" 5.4.1.1.) 18.8. Kuidas hinnatakse proportsionaalsust Täpsemalt Riigikohtu lahendites: RKPJKo 3-4-1-6-02 p 12: ,,Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb Põhiseaduse § 11 2. lausest, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollib kolleegium kolmel astmel - kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses e mõõdukust." a) Abinõu (piirangu) sobivus.
huvides hagita menetlus algatati. Kohtul on alati õigus, sh ka hagi rahuldamisel, kohaldada TsMS 162 lg 4 kui menetluskulude väljamõistmine oleks eriti ebaõiglane. Menetluskulude jaotus hagimenetluses, kui asi ei lõppe otsusega, saab kasutada §162 lg 4 igal juhul. Esindaja tasumäärade muutusega seoses on tekkinud mõningane segadus esindaja tasu maksimaalmäärade rakendamisel. Riigikohus on leidnud oma korduvates lahendites, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik algselt ette näha, st menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluses kohaldab kohus Vabariigi Valitsuse määrust, mis kehtis hagi esitamise ajal. (3-2- 1-156-10, 3-2-1-43-10) Hagimenetluse kuuluvad kaotaja poole poolt hüvitamisele võitnud poole ja tema seadusliku esindaja kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud. Hagi osalise jaotuse korral on kohtul õigus
Sisuvälise märkusena on ka selle lahendi ühes punktis jäänud asjassepuutuva isiku nimi initsiaalidega varjamata. Kokkuvõtlikult taandusid kõik analüüsitud lahendid samadele argumentidele, tehes seda põhjalikumal või hoopis vähem selgitaval moel. Nagu ka eelnevalt mainitud on selliste vaidluste murekohaks ajakaugus ning raskus tõestada, kas ikka panustati vaimselt, rahaliselt või muul moel lapse kasvatamisesse või mitte. Seetõttu on sellistes lahendites domineerivaks 6 PMKo nr. 2-16-7511. 7 HMKo nr. 2-15-3295 8 TlnRnKo nr. 2-15-3295 tõendiks osapoolte jt tunnistajate ütlused. Põhimõttelisi erisusi lahenditest analüüsi käigus ei tuvastatud. Pea iga kaasuse asjaoludest ilmnes, et isadel oli probleeme alkoholi tarvitamisega, mis tõenäoliselt viiski lapsed taluma lapsepõlves mitmeid muresid, mis olid tingitud vähesest või olematust vanemapoolsest panusest kasvatusse. Need kaasused peegeldavad selgelt,
1 oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest 1.1.4 Tööõiguse koht õigussüsteemis TLS määrab tööõiguse asukoha Eesti õigussüsteemis. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS § 1 ning mille järgi kohaldatakse töölepingu seadusele VÕS üldosa. Sama on kinnitanud Riigikohus oma lahendites. Tööleping on võlaõiguslik leping, kuna sellega reguleeritakse olemuslikult eraõiguslikke suhteid, mis põhinevad poolte võrdsusel ja lepinguvabadusel. TLS kohaselt ei reguleeri tööõigus teenistussuhteid, kuna avaliku teenistuse puhul on tegemist subordinatsioonilise ehk alluvussuhtega, kus tööandjaks on riik ja mille raames puudub avalikul teenistujal täielik lepinguvabadus ehk vabadus mõjutada lepingu sõlmimist ja sisu.
I SEMINAR 3-2-1-63-15 p 13 (tasu kokkuleppe puudumine) Asja uuel läbivaatamisel ei ole ringkonnakohus seotud maa- ega ringkonnakohtu eelnevates lahendites tehtud järeldusega, et poolte vahel oli leping seadmete kasutamise kohta (vt TsMS § 693 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud
111 EIK 16.12.1992 otsus asjas nr 13710/8813710/88, Niemietz vs. Saksamaa, p 29. 34 Samuti tekitab segadust ka perekonnaelu regulatsioon põhiseaduses, sest seda valdkonda reguleerib kaks paragrahvi. Riigikohus on leidnud, et PS § 26 kaiteb igaüht riigivõimu sekkumise eest, PS § 27 puudutab aga perekonnaelu välist kaitset ja paneb riigile kaitse- ja toetuskohustuse täisväärtusliku perekonnaelu elamiseks112. Samas järnevates lahendites pole riigikohus paragrahvide eristamisele erilist tähelepanu pööranud, mistõttu küsimus selle kohta, millise paragrahviga konkreetsed perekonnaõigused tagatud on, on teisejärguline.113 Perekonnaga seonduvad küllaltki laialdased õigused, mis puudutavad perekonnaelu elamist alustades selle loomisest ja lõpetades perekondliku kooselu kõige erinevamate valdkondadega114. Perekonnaelu kaitse hõlmab esmalt endas õigust elada koos nii, et
Näiteks toimub pinnase läbistantsimine ka tiheda liiva ja väikese süvisega vundamendi korral, kui liiva all suhteliselt vundamendile lähedal on nõrga savi kiht. Enamik meetodeid piirseisundi määramiseks vaatleb üldist nihet. Matemaatiliselt on piirseisundi määramine tunduvalt keerukam probleem kui plastsete alade tekke leidmine. Käesoleval ajal matemaatiliselt range ja kõiki tingimusi rahuldav lahendus puudub. Olemasolevates lahendites on kasutatud mitmesuguseid lihtsustavaid eeldusi, mis annavad teataval määral erinevaid tulemusi. Lahendused käsitlevad tasapinnalist olukorda ja vertikaalset tsentriliselt mõjuvat koormust. Põhilahendist erinevaid tingimusi võetakse arvesse katseliselt määratud parandusteguritega. 8.3.1 Prandtli lahend nidusa pinnase jaoks Pinnase plastse piirseisundi määramiseks peab koos lahendama tasakaalu tingimused
tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaal-kolleegiumi 10. juuni 2013. a otsus väärteoasjas nr 3-1- 1-71-13, p 7; 5. novembri 2012. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1- 90-12, p 7; 9. juuni 2011. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-45-11, p 12; 2. aprilli 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-09, p 8 ja 26. juuni 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-54-09, p 8.1). Kolleegium on varasemates lahendites samuti selgitanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks
88 Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjad 1998. a C-127/96, C-229/96 ja C-74/97, Francisco Hernįndez Vidal SA vs. Prudencia Gómez Pérez, Marķa Gómez Pérez and Contratas y Limpiezas SL; Friedrich Santner vs. Hoechst AG; Mercedes Gómez Montańa vs. Claro Sol SA and Red Nacional de Ferrocarriles Espańoles (Renfe). 89 Euroopa Kohtu 2009. a otsus C-466/07, Dietmar Klarenberg vs. Ferrotron Technologies GmbH. 90 Ettevõtte üleminekut on Riigikohus analüüsinud näiteks järgmistes lahendites: Riigikohtu 20. oktoobri 2009. a otsus nr 3-2-1-105-09; Riigikohtu 20. oktoobri 2010. a otsus nr 3-2-1-82-10; Riigikohtu 1. juuni 2011. a otsus nr 3-3-1-20-11; Riigikohtu 15. juuni 2011. a otsus nr 3-2-1-41-11; Riigikohtu 16. aprilli 2012. a otsus nr 3-3-1-6-12. 91 Euroopa Kohtu 2002. a otsus C-51/00, Temco Service Industries SA vs. Samir Imzilyen and Others. 92 Riigikohtu 1. juuni 2011. a otsus nr 3-3-1-20-11; Riigikohtu 16. aprilli 2012. a otsus nr 3-3-1-6-12. 93
annaabi.ee 
