Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 4. Laevakere kuju ja omadused. 4.1. Laevakere põhipinnad ja lõiked. Laevakere kujutab endast pikka voolujoonelist keha, mis väljapoolt on piiratud kõver- pindadega. Laevakere ülalt piiravaid pindu nimetatakse tekkideks, alt - põhjaks ja külgedelt - parrasteks.
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade väliskuju ja arhitektuurilis- konstruktsioonilised omapärad. 3.1 Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-2. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-2. Ankruseade. Ankruseade. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-6. Sildumisseade. Sildumis- ja haalamisseade. Sildumis- ja haalamisseade on mehhanismide, üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste (kaid, estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-4. Luugiseade. Luugiseade. Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Vahel loetakse
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 8. Laevaruumid ja ehituse detailid 9.1 Tekiehitised ja tekihooned. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-3. Lastiseade. Lastiseade. Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Laevade ehitus. Teema 3. Laeva ujuvus, mere- ja ekspluatatsiooniomadused. Selles teemas vaadeldakse laeva mere- ja ekspluatatsiooniomadusi ning neid iseloomustavaid näitajaid. Pärast selle teema omandamist õppur omab algteadmisi laeva ujuvusest, mahulistest ja kaalulistest näitajatest;
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 2. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.09.2003. Laevade ehitus. Teema 2. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Inimkonna ja meresõidu tihedalt seotud ajalugu tunneb tuhandeid mereõnnetusi, mille ohvriks aegade jooksul on saanud sadu tuhandeid, võib olla miljoneid inimesi.
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................2 Laeva üldandmed..............................................................................................................2 Rooliseade........................................................................................................................7 Vahiteenistus.....................................................................................................................8 Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG)................................11 1. IALA mere- ja kaldamärgid.........................................................................................14 2 Lateraal märgid.......
.................................................16 Laevamehaanika kateeder EESTI MEREAKADEEMIA Kursusetöö: Laeva abimehhanismid 3 Sergei Dombrovski MM42 Kursusetöö ülesanne Laevamehaanika kateeder EESTI MEREAKADEEMIA Kursusetöö: Laeva abimehhanismid 4 Sergei Dombrovski MM42 1. Selgitav osa 1.1 Klassiühingute nõudmised rooliseadmetele 1) Rooliseade peab olema varustatud lisaks peajuhtimisseadmele ka abijuhtimisseadmega. 2) Rooliseade peab olema väikese gabariidiga ja massiga, ökonoomne ning arendama vastavat pöördemomenti, et pöörata roolilehte. 3) Roolileht peab olema kinnitatud korpuse alla nii, et laeva sõidul madalas farvaateris maksimaalse diferendiga ahtrisse ei kahjustaks roolilehte. 4) Roolimasin peab suutma pöörata täiskäigul sõitva laeva täielikult vee all olevat
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: un
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Laevade ehitus. Teema 1. Sissejuhatus. 1. Lühike ülevaade laevaehituse ajaloost. Esimeseks veel liikumise vahendiks, mille abil inimesed püüdsid ületada veetakistusi jahikäikudel ja rännetel oli kahtlemata rohkem või vähem primitiivne parv. See toimus juba varajasel kiviajal
Pikendus periood ei tohi aga ületada 12 kuud ning ülevaatus peab olema teostatud selle aja sees. Kui laev on mingi ülevaatuse läbinud, tehakse sellekohane märge laeva registriraamatusse. Esmane ülevaatus · Laev viiakse dokki · Kontrollimiseks tühjendatakse lastiruumid, piigid ja punkrid · Kõiki tanke, sealhulgas ka topeltpõhju ja piike, katsetatakse neile kasutamisel mõjuva maksimaalse survega. · Mõõdetakse plaadistuse paksust · Kontrollimisele kuulub rooliseade kõigi oma ühenduste ja varuosadega · Ventilaatorikraed ja -katted · Kontrollitakse peelestik (mastid, poomisambad, poolmastid, losspoom),, taglastus, varustus, ankrud, ankrupeli, pumbad, veekindlad uksed, õhutorud, tankide peilitorud. · Lastiruumide luukide katted Iga-aastased ülevaatused · Erilist tähelepanu pööratakse: luugiavadele, ventilaatoritele, sahtidele, tekiehitiste vaheseintele, avadele kereplaadistuses, ankrupelile, roolile ja rooliseadmele
Kraanad Losspoomid Rambid Trümmiluugid Torustik 21)MACREGOR luugiseadme tööpõhimõte(avamine/sulgumine): Luugikate koosneb reast sektsioonidest,mis omavahel ühendatud lühikeste kettidega.Igal sektsioonil on mõlemal pool otsas kaks ratast,milledel sektsioon saab liikuda piki luugikraed.Kummalgi pool on ka üks keskmine ratas,mis on veidi väljaulatuv,need rattad on nihutatud luugisektsiooni raskuskeskme suhtes. 22)Millest koosneb rooliseade? Roolileht Baller Roolimasin Rooliülekanne Juhtpult 23)Becker tüüpi rooli erinevus tavaroolist: Tavaline rool-roolileht on tervikuna asetatud pöördteljest ahtri poole. Beckeri rool-balanseeritud rool,mille külge on kinnitatud veel ka lisaroolileht.Lisaroolileht pöördub mehhaanilse konstruktsiooni abil,kui rooli pööratakse. 24)Laevades kasutatavad sildumisseadmed: Sildumisvints Knaap Pollarid Kepsel Kiip Trossipool
· esmane ülevaatus; · iga-aastased ülevaatused · täisülevaatus; · erakorraline ülevaatus ( täielik või osaline lisaülevaatus) Esmane: Laev viiakse dokki Kontrollimiseks tühjendatakse lastiruumid, piigid ja punkrid Kõiki tanke, sealhulgas ka topeltpõhju ja piike, katsetatakse neile kasutamisel mõjuva maksimaalse survega. Mõõdetakse plaadistuse paksust Kontrollimisele kuulub rooliseade kõigi oma ühenduste ja varuosadega Ventilaatorikraed ja -katted Kontrolli takse peelestik ( mastid, poomisambad, poolmastid, losspoom),, taglastus, varustus, ankrud, ankrupeli, pumbad, veekindlad uksed, õhutorud, tankide peilitorud. Lastiruumide l uu kide katted Iga-aastane: Erilist tähelepanu pööratakse: luugiavadele, ventilaatoritele, sahtidele, tekiehitiste vaheseintele, avadele kereplaadistuses, ankrupelile, roolile ja rooliseadmele.
lainete pealejooksu perioodi. Suurimad ohud on seotud ahtri "kaasahaaramisega" laine poolt, millele järgneb juhitavuse kaotus, laeva pööramine põiki lainet selle esiküljel ja laineharja langemine laevale, mis viimase ümber lükkab (inglise keeles broaching-to). See nähtus tekkib siis kui laine pikkus on suurem laeva pikkusest ja tema jooksukiirus peaaegu sama laeva enda kiirusega. Laeva kannab mõnda aega laineharjal lainega kaasa. Veest peaaegu välja ulatuv rool koos sõukruviga ei saa hakkama laeva liikumise suuna kontrolli all hoidmisega. Kui laev vajub laine esiküljele, ahter tõuseb veest välja ja lainehari samal ajal murdub, langedes ahtrile, haaratakse kogu laev murduva lainega kaasa (laev hakkab surfama). Vöör tungib lainepõhjas sügavale vette ning pidurdub, juhitamatu ahter aga haaratakse murduva laineharjaga kaasa. Laev pööratakse pardaga laine poole ja saab tugeva kreeni. Kui nüüd lainehari lõplikult
madalamale vööris paiknevast ringtulest. Alla 50 m pikkune laev võib kanda üht ringtuld kõige nähtavamas kohas. Üle 100 m pikkune laev peab lisaks kahele ringtulele (vööris ja ahtris) kasutama ka töö- või muid võrdväärseid tulesid tekkide valgustamiseks. Udusignaal- iga minutijäler 5 sek signaali, üle 50m peab lisaks sellele 5sek jooksul lööma gongi. • Rooliseade. Rooliseadme ehitus, roolitüübid ja rooliseadme kontrollimine. Avariirooliseade ja sellele üleminek. Sõukruviga laeval peab olema rooliseade. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhitavuse tagamine. Rooliseade koosneb järgmistest põhiosadest: roolileht, baller (vertikaalne võll), roolimasin, rooliülekanne ja juhtpult. Roolimasinate ajamina kasutatakse elektrimootorit või hüdraulilist masinat. Rooliülekanne on mehhanism,
• Püstivus peab olema piisav (GM>0), kui inimesi on 50% mahutavusest, kes kõik istuvad ühel pool diametraaltasapinda • Päästepaat peab olema mootoriga, mis peab olema võimeline töötama vähemalt 5 min veest väljas ja töötama ka siis, kui väntvõll on uputatud Päästepaadi kiirus peab olema vähemalt 6kn rahulikus vees mahutades täisarvu inimesi, ning suutma teha 2kn pukseerides 25 inimesega päästeparve Paadil peab olema kuivenduskork, rool ja tiller Päästepaate ja valvepaati peab olema võimalik veesata 200 kreeni ja 100 trimmi 34. Päästepaadi taaveti nimetused Paate lastakse vette paaditaavetite abil. Paaditaaveteid on mitmesuguse printsipiaalse ehitusega. Gravitatsioonilised - Gravitatsiooniliste paaditaavetite tüübid: a) libisev, b) ühešarniirne, c) kahe- šarniirne Libisevad taavetid liiguvad paadi allalaskmisel rullidel mööda spetsiaalseid juhtpindu nii, et paat kaldub üle parda
EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond TÜÜRIMEES MEREPRAKTIKA ARUANNE Victoria I Praktikakoht 24.04.2007 23.04.2009 Praktika algus ja lõpp Õppegrupp: LL- 41 Juhendas: Rein Raudsalu TALLINN 2009 Retsensioonid 2 Sisukord LAEVA ANDMED, VAHITEENISTUS, LASTIKÄSITLUS, PÜSTUVUS, MEREPRAKTIKA .........................................................................................................................................................5 Üldandmed ..................................................................................................................................5 Joonised ..................................................
vahepeal järgi ei annaks tuleb panna peale kas trosspidur või kettpidur mis kujutavad endast trossi juppi või ketti juppi. Ning kui oleme otsa pollarisse kinnitanud võtamame selle piduri maha. 4. Mittestandardsed konteinerid Mittestandardse kõrgusega (8,8 ja 9 jalga) konteinerid tekitavad laadimisel suuri probleeme. Nad ei sobi kokku teiste konteineritega ja on raske teistega kokku kinnitada. LK 90-91 Pilet No. 15 1. Rooliseade, kasutamine, hooldus, tehnilised nõuded Sõukruviga laeval peab olema rooliseade. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhitavuse tagamine. Rooliseade koosneb järgmistest põhiosadest: roolileht, baller (vertikaalne võll), roolimasin, rooliülekanne ja juhtpult. Roolimasinate ajamina kasutatakse elektrimootorit või hüdraulilist masinat. Rooliülekanne on mehhanism, mis kannab roolimasinalt roolile üle viimase pööramiseks vajaliku jõu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
