Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Laeva Ankruseade - sarnased materjalid

ankur, rein, raudsalu, loengud, tahvel, hendusl, seekel, lint, ankrud, laevakere, ankruseade, ankrupeli, kaliibriga, ketil, tekile, lekanne, vint, lahtiv, telg, seej, ketis, muda, imalus, suurendatud, kinnitus, lahutusmuhv, parda, tokk, etten, kusjuures, imalik, aegadel, rvalt, vabaneda, elektrimootor, alusplaat, paled, laevaehitus, seismine
thumbnail
7
doc

Laeva Rooliseade

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-1.. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 10-I. Rooliseade Rooliseade. Rooliseade on üks tähtsamaid laeva seadmeid. Rooliseade ülesandeks on tagada laevale juhitavus, mida peame esmavajalikuks mereomaduseks. Enamikel juhtudel on rooliseadme peamised elemendid koondatud laeva ahtrisse, ehkki juhtimine ise

Laevade ehitus
65 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Laeva Lastiseade

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-3. Lastiseade. Lastiseade. Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel

Laevade ehitus
43 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Laeva Sildumisseade

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-6. Sildumisseade. Sildumis- ja haalamisseade. Sildumis- ja haalamisseade on mehhanismide, üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste (kaid, estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge

Laevade ehitus
59 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Laeva Luugiseade

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-4. Luugiseade. Luugiseade. Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Vahel loetakse

Laevade ehitus
35 allalaadimist
thumbnail
25
pdf

Ankruseade

ANKRUSEADE Jarmo Kõster Ankruseade koosneb: ankrud, ankrukett koos ketihalsiga, ankrupeli, stopparid ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ankru- ja ketiklüüs ning juhtpult. Ankruseadme ülesandeks on laeva asukoha säilitamine reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Kasutatakse ka laeva kiiruse vähendamiseks sildumisel jne. Ankru tõsteseadmeks on ankrupeli või kepsel. Ankrupeli on horisontaalse võlliga mehhanism ühe või kahe ankru hiivamiseks. Suurematel laevadel on kaks ankrupeli,

Laevade ehitus
38 allalaadimist
thumbnail
70
doc

Exami küsimused ja vastused laevaehituses

tugev ja on samas kaunis raske, samuti nõuab puitkere töömahukat hooldamist. raudbetoonist valmistatakse põhiliselt paigal seisvate ujuvate objektide keresid, kuid on ehitatud ka kaubalaevu. Betoon on tugev ja tehnoloogiline, ei vaja suurt hooldamist. Kuid betoon on samas rabe ja kardab lööke. komposiitkerega laevad on ehitatud kahe või enama materjali kombinatsioonist. Kõige levinum näide on terassõrestikuga ja puidust katteplaadistusega laevakere. Kuid mõeldavad on ka teiste materjalide kombinatsioonid. 2.6. Tegevuspiirkonna järgi. merelaevad, piiramatu sõidurajooniga laevad on kõik avamerel sõitvad laevad, mille dokumentides ei ole ette nähtud mingeid geograafilisi piiranguid. Loomulikult peab selline laev vastama avamerelaevale esitatavatele ehitusnõuetele, mis garanteerivad ohutuse. reidilaevad ­ laevad, mille ehituslik tugevus ja vastavad dokumendid lubavad neil

Laevaehitus
277 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Eksamipiletite küsimused ja vastused

Assotsiatsioon­IACS (International Association of Classification Societies). Vastastikuste lepingute alusel võivad mingi ühe klassifikatsiooniühingu esindajad (inspektorid) kontrollida ka teiste klassifikatsiooniühingute järelevalve all olevaid laevu. 4. Laeva klass, klassisümbol. Klassisümbol, märk, millega laeva klassifikatsioonitunnistuses kinnitatakse laevale klassifikatsiooniühingu klassi andmist. Klassisümbol koosneb põhisümbolist, mis näitab laevakere ja jõuseadme ehitamist ühingu järelvalve all või nende vastavust ühingu nõuetele, ja lisamärkidest, mis annavad teavet laeva jääklassi, tegevuspiirkonna, uppumatuse, automatiseerituse astme jms. kohta. Purjelaeval vastab sellele tinglikult klassiembleem. Klassifitseerides laevu ja andes neile välja vastavaid dokumente kasutavad KÜ-d spetsiaalseid märke või sümboleid, mis annavad asjatundjale küllalt palju teavet juba esimesel pilgul. Neid märke nimetatakse klassisümboliteks. 5

Laevaehitus
112 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Laevade ehitus

Assotsiatsioon­IACS (International Association of Classification Societies). Vastastikuste lepingute alusel võivad mingi ühe klassifikatsiooniühingu esindajad (inspektorid) kontrollida ka teiste klassifikatsiooniühingute järelevalve all olevaid laevu. 4. Laeva klass, klassisümbol. Klassisümbol, märk, millega laeva klassifikatsioonitunnistuses kinnitatakse laevale klassifikatsiooniühingu klassi andmist. Klassisümbol koosneb põhisümbolist, mis näitab laevakere ja jõuseadme ehitamist ühingu järelvalve all või nende vastavust ühingu nõuetele, ja lisamärkidest, mis annavad teavet laeva jääklassi, tegevuspiirkonna, uppumatuse, automatiseerituse astme jms. kohta. Purjelaeval vastab sellele tinglikult klassiembleem. Klassifitseerides laevu ja andes neile välja vastavaid dokumente kasutavad KÜ-d spetsiaalseid märke või sümboleid, mis annavad asjatundjale küllalt palju teavet juba esimesel pilgul. Neid märke nimetatakse klassisümboliteks. 5

Laevandus
101 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Laevaruumid ja ehituse detailid

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 8. Laevaruumid ja ehituse detailid 9.1 Tekiehitised ja tekihooned. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest

Laevade ehitus
57 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Laevade ehitus eksam

Esmane ülevaatus · Laev viiakse dokki · Kontrollimiseks tühjendatakse lastiruumid, piigid ja punkrid · Kõiki tanke, sealhulgas ka topeltpõhju ja piike, katsetatakse neile kasutamisel mõjuva maksimaalse survega. · Mõõdetakse plaadistuse paksust · Kontrollimisele kuulub rooliseade kõigi oma ühenduste ja varuosadega · Ventilaatorikraed ja -katted · Kontrollitakse peelestik (mastid, poomisambad, poolmastid, losspoom),, taglastus, varustus, ankrud, ankrupeli, pumbad, veekindlad uksed, õhutorud, tankide peilitorud. · Lastiruumide luukide katted Iga-aastased ülevaatused · Erilist tähelepanu pööratakse: luugiavadele, ventilaatoritele, sahtidele, tekiehitiste vaheseintele, avadele kereplaadistuses, ankrupelile, roolile ja rooliseadmele. Täisülevaatus · Tankide laed, pillerite aluseid, vaheseinte alusplaadistus ja võllitunnel · Teki põhjalik ülevaatus · Mastide kinnitus

Laevade ehitus
158 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Madruse eksami piletid 2016

üldarvust. Head omadused-ei nõua hooldust, ega karda kuumust, päikest, niiskust ega õlisi. Halvad omadused-rasked ja jäigad. • Purjelaeva tuled, päevamärk ja udusignaalid. Lisaks teistele käigutuledele punane ja roheline ringtuli mastis. Päevamärk on kolmnurk tippuga alla. Udusignaal 1 pikk, 2 lühikest iga 2 min. tagant. • Ankru vabastamine veealusest kaablist või teise laeva ankruketist. Ankur tõstetakse nii kõrgele kui võimalik. Võetakse vajaliku tugevusega tross. Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel, seal madrus toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob selle allalastud viskeliini külge. Selle abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi tekile, pingutatakse ja kinnitatakse pollarile

Madruse koolitus
124 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ankruoperatsioonid

paremas pardas. Keti läbimõõt on 68 mm. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankrumasinast. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum - ketikast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut ja üks sama suur ankur varuks. Ankrut ühendab laevakerega ankrukett, mis kinnitub kere külge erilise seadme - ketihalsi abil. Ankrukett koosneb lülidest, mis moodustavad umbes 25 meetri pikkused ketilõigud. Need lõigud ühendatakse omavahel lahtivõetavate ühenduslülidega. Sel teel moodustatakse vajaliku pikkusega ankrukett. Ankruketi lülid on toetatud tugedega - kontraforssidega, mis annavad ketile erilise vastupidavuse.

Laevandus
23 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Laevade ehitus EKSAM

võib paikneda pidevas tekiehitises (autoveolaevad). Masinaruumi asetus (koos eluruumidega) Keskne - parim koht eluruumi-deks. Vahepealne - seda asetust kasu-tatakse enamikul kaasaegsetel univer-saalsetel kuivlastilaevadel Ahtris - sageli kasutatav variant. Kindlasti on masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini. 2. vähendab masinaruumi kubatuuri, 3. lühendab sõuvõlli 4. vabastab võllitunneli vajadusest. Halb - 1. Tühjal laeval tekkib suur trimm (diferent) ahtrisse, 2. elutingimused on halvemad (vibratsioon, müra, õõtsumine),halveneb väljavaade sillalt, (eriti

Laevandus
105 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Laevade arhitektuur

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade väliskuju ja arhitektuurilis- konstruktsioonilised omapärad. 3.1 Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade

Laevade ehitus
44 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Laeva jõuseadmete ehitus motoristile

1.Laeva diiselmootoritele esitatavad olulisemad nõuded nagu: töökindlus ja motoressurss. Töökindlus-tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul(pidev tõrgeteta töö). Motoressurss-töötundide kogum kuni kapitaal remondini. 2.Rooliseade koosneb põhiliselt roolilehest, mis kinnitub helporti torust tuleva balleri külge. Edasi on ühendatud roolimasina rumpliga. Ajamina kasutatakseelektrimootorit või hüdraulilist ajamit. Vahepeal on ka kindlati amortisaatorid.Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3.Alusraam - mootori alus, m

Laevamehhanismid
110 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuivendustorustike (eriti kaitse- võrgud) seisukorda ja puhtust; vaadatakse üle mõõtetorud; ballasti- ja kütusetankid kas täidetakse või tühjendatakse lõplikult, et neis ei oleks vabu pindasid; suletakse ja kontrollitakse üle kõik manluugid tankides ja tsisternides, suletakse pidevalt kinni olevad läbikäigud;

Ohutus ja ohuteave
46 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 2. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.09.2003. Laevade ehitus. Teema 2. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Inimkonna ja meresõidu tihedalt seotud ajalugu tunneb tuhandeid mereõnnetusi, mille ohvriks aegade jooksul on saanud sadu tuhandeid, võib olla miljoneid inimesi.

Laevaehitus
50 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Sildumine

Vahendid Sildumisotsad: (haalamisotsad) võivad olla taimkiust (manilla, kanep, herkules), terastrossid või sünteetilised (polüpropüleen, kapron) otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Vendrid: kasutatakse laevakere kaitseks sildumisel teise laeva või kai külge. Valmistatud elastsest materjalist. Viskeliin: mõeldud sildumisotsa kaldale andmiseks. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab spetsiaalset valemit, mille üks

Laevade ehitus
48 allalaadimist
thumbnail
210
docx

Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadioloka

Laevandus
29 allalaadimist
thumbnail
84
docx

Laeva katlad

6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 A 10A

Laevandus
58 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Laeva ekspluatatsioon eksam

alla 20 m purjelaeval võivad eelmises Ameerika, Jaapan, Korea ja Filipiinid. pollarilt. Peale takistuse eemaldamist võib punktis toodud tuled olla ühildatud. Ülejäänud jäävad regiooni ,,A". Lisaks vt Pilet roolikambrisse teatada, et ankur on klaar ja c. alla 7 m peab vähemalt kandma laternat või Märkus: regioon ,,B" vasakul on rohelised poid, nr 1 küsimust 1j a Pilet nr 2 küsimust nr 1. laevale võib käigu anda. lampi. paremal punased poid, kusjuures topimärgid on Allikas: ,,Eesti lootsiraamat", ,,Õpime d. käigusolev pujelaev võib lisaks punktis a

Laeva ekspluatatsioon
177 allalaadimist
thumbnail
20
doc

PURJELAEVADE EHITUS EESTI RANDADES

Igas suuremas sadamalinnas olid laevatarvete kauplused. Enne laeva vettelaskmist pandi talle nimi. Nimed olid enamasti naise nimed, kasutati ka meeste nimesid. Palju oli ka mitmesuguseid nimesid nagu plaaneetide, tähtede, lindude või hoopiski uhkeldav nimi – „Tugev“, „Võitja“ jne. Laevaehituse juures oli korraga 60 kuni 80 meest. Kõige tähtsam neist oli laevameister. Enne laevaehituse algust valmistas meister kindlas mastaabis laevakere mudeli ehk ressi. Selle järgi ütles ta täpselt, kui palju kaupa laev mahutab ja millised purjed talle kõlbavad. Kui laevaomanik oli sellise laevaga nõus, hakati ehitama. Laevameistrid olid sageli vaid mõneklassilise haridusega. Oma töös toetusid nad kogemustele ja tähelepanekutele, mis võimaldasid neil luua aluseid, mis ei jäänud alla välismaal kõrge haridusega inseneride poolt ehitatuile. Laevameister sai tasuks 35 – 45 rubla kuus ja sõi peremehega ühes lauas

Laevandus
16 allalaadimist
thumbnail
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika
70 allalaadimist
thumbnail
71
docx

Merekultuur ja etikett

sõjalaevaks muuta (või vastupidi). Karaki põhiliseks puuduseks oli kehv merekindlus – kõrge parras ja pealisehitised kippusid samuti "tuult alla võtma", nii et laev liikus hoopis teises suunas kui kapten soovis. Kuna karavelli manööverdusvõime oli tükk maad parem, tuligi ühel tundmatuks jäänud laevameistril mõte mõlema tüübi head omadused ühendada. Selleks asendati karaki vööris asunud kastell pikalt etteulatuva "nokaga", millele toetusid pukspriit ja kliiverpoom. Ka laevakere muudeti pikemaks ja voolujoonelisemaks – kui karaki kiilu pikkuse ja kere laiuse suhe oli 1 : 3, siis galeoonidel saavutas vastav näitaja juba 1 : 4. Kere ise muutus veeliini kohal laiemaks ja parraste kohalt kitsamaks, saavutades ristlõikes pirni kuju – see suurendas püstuvust ja raskendas merelahingus vastaste pardale tungimist. Kõik tekiehitised olid tunduvalt madalamad ega ulatunud enam laevakere kontuurist välja.

Merendus
35 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Transpordilaevade üldomadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole

Laevaehitus
65 allalaadimist
thumbnail
73
doc

Konteinerveod

VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria konteinerid on kasutusel rahvusvahelistes

Laevandus
53 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused

Pilet No. 04 1. Kuidas idenfitseeritakse ujuvad navigatsioonivahendid öösel ja päeval? Öösel tulede järgi, päeval topimärgi ja värvi järgi. 2. Kuidas hüvitatakse laevapere liikme isiklike asjade hävimine või kahjustumine? Isiklikuks tarbimiseks vajalikud esemed mõistlikus koguses, vastavalt osapoolte kokkuleppel. 3. Lootsilaeva tuled Lisaks käigutuledele ka valge ja punane ringtuli. 4. Võõrast ankruketist/trossist vabanemine Ankur tõstetakse nii kõrgele, kui võimalik. Võetakse tugev taimkiust köis või terastross. Võõrast trossist või ketist tuleb läbi viia terastross või köis. Siis tuleb lasta oma ankur alla. Teine tross või kaabel jääb rippuma ja pärast raiutakse enda terastross või köis läbi. Pilet No. 05 1. Prügi käitlemine laevas Jagunevad: klaas, metall, plastik, toidujäätmed, paber. Kogumahutavusega 400 GT ja enam ning

Laeva ekspluatatsioon
87 allalaadimist
thumbnail
78
doc

LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID

Sisukord LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID...............................................................................................2 4.Aatomi jõuseade........................................................................................................................3 LAEVA DIISELJÕUSEADMED.....................................................................................................3 SPM klassifikatsioon.......................................................................................................................5 SPM Geomeetrilised suhted.............................................................................................................7 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED...........................................................................8 NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID..................................................................................9 KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID.......................................................

Laevandus
45 allalaadimist
thumbnail
84
doc

Praktika aruanne - Tallinnk Star

EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ........................................................................

Merepraktika
85 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
133
ppt

Väikelaevajuhid - navigatsioon

arvestamine tema asukoha määramiseks ja kaardile kandmiseks (K; V; ; ). Graafiline ja analüütiline. Triiv - laeva kõrvalekaldumine kursist tuule mõjul. Triivi suurust iseloomustab triivinurk, so laeva tõelise kursi ja tegeliku liikumise suuna vaheline nurk (). Kui tuul puhub vasakust pardast, siis on pluss märgiga, kui aga paremast pardast, siis miinus märgiga. Triivivaks nimetatakse ka laeva, millel puudub merel käik, on jääs kinni või mille ankur ei pea. Triivi mõjul hakkab laev kalduma kõrvale oma tõelisest kursist ja hakkab liikuma nn. kaardikursi järgi. Kui muudetakse laeva kurssi, siis muutub ka triivi nurga väärtus. Praktiliselt on triivinurka võimalik kindlaks määrata kas laeva asukoha kindlaks määramiste abil või ka ligikaudselt laeva kiiluvee ja laeva diametraaltasapinna vahelise nurga mõõtmise abil. Triivi arvestamine KK = Krk += -

Laevandus
20 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Laeva elektriseadmed lisaküsimused

mahukeset läbivast vertikaalsirgest. Tasakaal ­ equilibrium ­ laeva tasakaaluseisund vaikses vees. Tonnaazid ­ tonnages ­ teatud laevaruumide mahud registermahutavuse ühikutes 1969. aasta laevade mõõdistamise konventsiooni järgi. Trimm (diferent) ­ trim t ­ laeva vööri- ja ahtrisüviste vahe. Täisveeväljasurve ­ loaded displacement F ­ suvise lastimärgini lastitud laeva veeväljasurve. Tühiveeväljasurve ­ light displacement L ­ laevakere, masinavärgi, varuosade ja katlavee kaal. Ujuvuskese ­ centre of flotation F ­ tegeliku ujuvuspinna raskuskese; punkt ujuvuspinnal, mille ümber laev kreeni ja trimmi läheb. Ujuvusvaru ­ reserve buoyancy ­ laevakere maht ujuvuspinna ja vabapardateki vahel. Vabaparras ­ freeboard f ­ tekijoone kaugus veepinnast. Ühe cm süvisemuutuse kaal ­ tons per centimetre immersion TPC ­ lasti kaal, mis on vajalik laeva vettevajutamiseks ühe sentimeetri võrra.

Laeva elektriseadmed
84 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun