Tahetakse panna kaupadele, millel on üsna jäik nõudlus. ( nt alkohol, tubakas, pakendiaktsiis, elektriaktsiis, kütuseaktsiis) TOLLIMAKS- Kehtestatud kaupadele, mis ületavad riigipiiri. · Meil on väärtuseline tollimaks. · Seda võib võtta ka ühiku pealt. · Esmalt võetakse tollimaks ära kohe tollis ning seal võetakse ka aktsiisimaks. · Eestis võeti tollimaks kasutusele 1.mail 2004.aastal. Riigieelarve- On finantsplaan, mille alusel valitsus kasutab riigiraha. Laekumine on planeeritud. · Riigieelarve võetakse vastu riigikogu ( parlamendi) poolt. · Eelarve peab hiljemalt olema vastu võetud 1.märtsiks. Riigieelarve koostamisel on aluseks võetud teatud dokumendid: 1) Põhiseadus 2) Riigieelarveseadus ( 2003.aasta ) 3) Riigieelarvestrateegia, valitsemisalade arengukava. Maksukoormus- näitab, kui suure osa moodustavad maksud SKT's protsentides. TULUD · Sotsiaalmaks- pensionifond ja haigekassa · Käibemaks · Aktsiisimaks
Ebatõenäoline Ebatõenäolise laekumine (Allowance laekumise kulu Business transactions / Ostjate maksmata arved for Uncollectible Teenustulu (Uncollectible
Rendi intressimäär on 10 %. Majandusaasta lõpeb 31. 12. Rendimaksed laekuvad iga aasta lõpul. Kui rendimaksed laekuvad aasta lõpul, arvutatakse rendimaksete suurus tavaannuiteedi põhimõttel (n=3; i=10%; f=2.486852). Igakordse rendimakse suurus on 40 211 krooni (100 000 : 2.486852). Rendimaksete graafik 1 Eesti keele sõnaraamat. ÕS 1999. Tallinn, 1999, lk. 666. Kuupäev Rendimakse Intressitulu Nõude Nõude jääk laekumine i = 10 % vähenemine 01. 01. 2005. 100 000 31. 12. 2005. 40 211 10 000 30 211 69 789 31. 12. 2006. 40 211 6978 33 233 36 556 31. 12. 2007. 40 211 3655 36 556 0 Kokku 120 633 20 633 100 000 Renditaja raamatupidamiskanded on järgmised.
nr. päev Deebet Kreedit Lk. kokku: PÄEVARAAMAT Summa Jrk. Nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsioonisisu Deebet Kreedit 1 03. märts D: Arvelduskonto 41000 K: OLA 41000 Laekumine ostjatelt AKVV-Arvelduskonto väljavõte 2 04. märts D: Kassa 3500 K: Arvelduskonto 3500 Sularaha kassasse /KSO-1 nr 61 3 08. märts D: Kaubavaru 163000 D: Käibemaks 32600 K: TTA 195600
maksude seadusele. Riiklikud maksud ·tulumaks; ·sotsiaalmaks; ·maamaks; ·hasartmängumaks; ·käibemaks; ·tollimaks; ·aktsiisid; ·raskeveokimaks. Kohalikud maksud ·müügimaks; ·paadimaks; ·reklaamimaks; ·teede ja tänavate sulgemise maks; ·mootorsõidukimaks; ·loomapidamismaks; ·lõbustusmaks; ·parkimistasu. Füüsilise isiku tulumaks ·maksumäär: 21% ·maksustamisperiood: aasta. ·maksuobjekt: Eestis ja väljaspool Eestit saadud tulu. ·laekumine: 11,4% maksustatavast tulust elukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse, ülejäänud riigieelarvesse. Ettevõtte tulumaks ·maksumäär: 21/79. ·maksustamisperiood: kuu. ·maksuobjekt: jaotatud kasum. ·laekumine: riigieelarvesse. Sotsiaalmaks ·eesmärk: pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks tulu saamine. · maksumäär: 33%, sellest 20% pensionikindlustus ja 13% ravikindlustus. · maksustamisperiood: kuu või aasta (FIE).
RAHA ARVESTUS 1. Raha laekumine kassasse Raha toodi pangakontolt kassasse 1000 EEK Deebet: Kassa 1000 EEK Kreedit: Arveldusarve 1000 EEK 2. Raha väljamaksmine kassast Firma andis kassast avanssi komandeeritule 2000 EEK Deebet:Muud lühiajalised nõuded 2000 EEK Kreedit: Kassa 2000 EEK 3. Raha laekumine pangakontole Firma pangakontole laekus vastavalt ostjale esitatud arvele 15 000 EEK Deebet: Arveldusarve 15 000 EEK Kreedit: Ostjatelt laekumata arved 15 000 EEK 4. Raha väljamaksmine panagakontolt Firma tasus vastavalt hankija arvele pangakontolt 15 000 EEK Deebet: Hankijatele maksmata arved 15 000 EEK Kreedit: Arveldusarve 15 000 EEK 5. Kingina saadud raha arvele võtmine Firma panagakontole laekus kingitus 10 000 EEK Deebet: Arveldusarve 10 000 EEK
Küsimus 1 Küsimuse tekst Aasta lõpul oli Tuntud Firma lühivõlgade üldine kattekordaja 3,0. Kattekordaja arvväärtust suurendaks Vali üks: a. debitoorse lühivõla laekumine b. materjalide ostmine järelmaksuga c. kreditoorse lühivõla äramaksmine d. pangalaenu võtmine 90 päevaks Küsimus 2 Küsimuse tekst Firma poolt kasutamata laenulimiidid (lines of credit) peaks kõige rohkem huvi pakkuma Vali üks: a. aktsionäridele b. pikaajalistele kreeditoridele c. lühiajalistele kreeditoridele d. klientidele Küsimus 3 Küsimuse tekst Investeerimiskeskuste põhieelis seisneb selles, et Vali üks: a
Aruandeaasta lõpuks jäi ostjate poolt tasumata arveid 300 000 kr. väärtuses. Ostude statistika järgi peaks laekuma samas kvartalis 80% müügisummast ja ülejäänud 20% laekub järgmises kvartalis. 1 I II III IV A laekumata arved a.algul 300 000 300 000 laekumine I kv müügist 27 600 6 900 34 500 laekumine II kv müügist 36 800 9 200 46 000 laekumine III kv müügist 55 200 13 800 69 000 laekumine IV kv müügist 46 000 46 000
November Detsember Müügitulu 200,000 220,000 Sularaha laekumine 40% 80,000 88,000 Nõuete (arvete) laekumine 30% 36,000 Nõuete (arvete) laekumine 70% Kokku laekumised 80,000 124,000 Kulud Materjali kulu 66,000 84,000 Materjali ees tasumine 66,000 Tööjõukulu/palgakulu 80,000 88,000 Palga väljamaksmine (kinnipidamisteta) 80,000 88,000
· Kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (e. raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid) rühmitatuna vastavalt nende seostatusega äri-, investeerimis- või finantseerimistegevusega · · Äritegevuse rahavood · Äritegevus on ettevõtte põhitegevus. · Näiteid rahavoogudest äritegevusest: · tarnijatele tasumine kauba eest; · töötasu maksmine töötajatele; · ostjatelt raha laekumine jne. · · · Investeerimistegevuse rahavood · Investeerimine on põhivarade ning muude investeeringute soetamine ja müük. · Näiteid investeerimistegevusest: · tarnijatele tasumine põhivara eest; · aktsiate soetamine; · laekumine ostjalt, kellele müüdi kinnisvarainvesteering jne. · · Finantseerimistegevuse rahavood · Finantseerimine on tegevus, mille tulemusena muutuvad ettevõtte omakapitali või
Sheet1 Kassa- ja pangakontode jääk 01.01. Puhaskahjum Materiaalse põhivara kulum Kahjum põhivara mahakandmisest Laekumine põhivara müügist Võeti pikaajalist laenu Aktsiakapitali sissemaks rahas Aktsiakapitali sissemaks põhivarana Oma tresooraktsiate soetamine Makstud firma omanikele dividende Oma tresooraktsiate müük Väljaantud pikaajaline laen Tehti pikaajaline finantsinvesteering AS Aadamile Põhivara soetamine Liisingu tasumine
Kassa- ja pangakontode jääk 01.01. Puhaskahjum Materiaalse põhivara kulum Kahjum põhivara mahakandmisest Laekumine põhivara müügist Võeti pikaajalist laenu Aktsiakapitali sissemaks rahas Aktsiakapitali sissemaks põhivarana Oma tresooraktsiate soetamine Makstud firma omanikele dividende Oma tresooraktsiate müük Väljaantud pikaajaline laen Tehti pikaajaline finantsinvesteering AS Aadamile Põhivara soetamine Liisingu tasumine Materiaalsed kulud põhivara rekonstrueerimisel oma remondijaoskonnas, materjalid olid laos olemas Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum
· Hoida keskkond võimalikult puhtana Selleks: · Kehtestada mõistlikud saastamise määrad ja teostada pidevat kontrolli loodusressursside kasutamise ja saasteainete emissiooni üle. (ametkondadest näiteks keskkonnainspektsioon) Poliitikud: Huvid: 1. Valijate häälte kindlustamine Selleks: · Hoida keskkond võimalikult puhas piisavalt rangete saastenormide ja pideva kontrolli abil · Kindlustada saaste- ja ressursikasutustasude laekumine (riigieelarve täitmiseks) · Luua endast looduskeskkonnast hooliv imidz 2. Äriühingute omanike (ettevõtjate) rahalise toetuse kindlustamine · Hoida ressursikasutus ja saastetasud võimalikud madalad · Luua endast eelkõige ettevõtjasõbralik imidz Maksumaksjad: Huvid: · Tarbida võimalikult hea hinnaga ja kvaliteedi suhtega toodangut · Maksta vähem makse · Tarbida rohkem avaliku sektori (tasuta) teenuseid. St. saada võimalikult rohkem tagasi
välja teenida suuremat kasumit (http://www.forexblog.org/2009/08, 18.10.2010, 16:59). 17 MAKSEBILANSS AUGUST 2010 Maksebilanssi registreeritud kasum Augustis 2010 oli 4,4 miljardit US$. Ringluses olevad toimetised registreeriti defitsiiti 2,9 miljardit US$, akumuleeruv defitsiit 31,1 miljon US$ sellel aastal ja 45,8 miljardit US$ viimase kaheteistkümne kuu jooksul, mis on võrväärne 2,32 % GDP. Finants arve näitas , et jäägi laekumine oli ühes kuus 6,6 miljardit US$. Kõige tähtsam jäägi laekumine on välistegevuse investeerimistes, 5,6 miljardit US$ ja otsene investeerimine 2,4 miljardit US$. Teenindus arvel registreeriti augustis defitsiiti 2,5 miljardit US$ , see on 47,9 % suurem, kui sama kuu 2009-ndal aastal. Saldo kulutamine veotegevuse hulgas oli 493 miljnit US$, see on suurem 109,3 % samast võrdsustunud aluspõhjast. Rahvusvahelise liikumise arvel
10111-kassa kontoris, 10112- kassa kaupluses jne. Dokumendid: Orderid (kassa sissetuleku-, väljamineku order), pangaväljavõte, inventuuri leht. Välisvaluuta ost kajastatakse ostupäeva kommertspanga vahetuskursiga Nt. 31.05.2011 ostab ettevõtte SEB pangast 2000 LVL, kurss 1 EUR = 0,7055 LVL. Raha tasutakse ettevõtte pangaarvelt eurodes, valuuta kajastatakse eraldi arveldusarvel. D 1015 2834,87 (2000/0,7055) K 1014 2834,87 Välisvaluutas arvestatud nõude laekumine. Kui: · valuuta konverteeritakse koheselt eurodeks, siis raha laekumine kirjendatakse kommertspanga vahetuskursiga; · raha jääb valuutana, siis kirjendatakse tehing raha laekumise päeva Euroopa Keskpanga kursiga. Välisvaluutas arvestatud võlgnevuse tasumine. · Tasumine eurodes, kirjendatakse väljamakse ülekandepäeva kommertspanga kursiga. · Tasumine välisvaluutas, kirjendatakse majandustehingu arvele võtmise valuutakursi alusel Näide
Asemele ostetav masin maksab 125 000, selle eluiga on 5 aastat, mille jooksul masin amortiseeritakse jääkväärtuseni 0. Kokkuhoid tänu uuele masinale on 45 000 aastas enne amortisatsiooni ja makse. Tulumaksumäär on 34% ja nõutav tulunorm 10%. Arvutage: a)tasuvusaeg b)praegune puhasväärus c)kasumiindeks d)sisemine rentaablus Kas uus masin tuleks osta või mitte? Lahenduskäik: 1. Arvutage soetusmaksumus (esialgsed kulud; laekumine vana masina müügist ja maksuefekt). 2. Arvutage juurdekasvulised rahavood. 3. Arvutage lõpetav rahavood. 4. Arvutage tasuvusaeg. 5. Arvutage NPV (praegune puhasväärtus= [summad juurdekasvu rahavood/1+tulunorm astmes aastad ]-soetusmaksumus), võib ka tabelist 6. Arvutage kasumiindeks (saadakse summade juurdekasvude rahavood/esialgsete kuludega) 7. Arvutage sisemine rentaablus (APVDT). Tasuvusaeg: 1.oetusmaksumus:
Dokumendi Jrk nimi ja nr Kuupäev Tehingu majanduslik sisu number ALGSALDO 1. kasumi jaotamise ettepanek 2. dividendide tulumaksu kulu 3. kassa väljaminek 4. kassa sissetulek 5. 5-Jan pangalaenu laekumine 6. arveldusarve väljaminek 7. pangaintressi laekumine 8. tarnijate kreeditkäive 9. Soetati kaubik 10. ostjate laekumata arved 11. ebatõenäoliselt laekuvad arved 12. laekumised ostjatelt 13. töötasu arvestus palgalehe alusel 14. aruandvate isikute arvestus 15. materiaalse p/v kulumi arvestus 16. mošše mahakandmine 17. tooraine ja materjali kulu 18. valmistoodangu arvele võtmine 19. valmistoodangu müügikulu 20
Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat teatas, et liikmesriikide inimestest on tööta inimesi enim Iirimaal, Lätis, Hispaanias ja Leedus. Eesti on samuti üks kõrgeima näitajaga riike. Eestis tõusis 2008. aasta veebruariga võrreldes töötus 4,1 protsendilt 9,9 protsendini. Tööpuuduse kasvul on majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised tagajärjed. Tööpuudusekasvuga kaasneb tavaliselt riigi SKP vähenemine, pingestub riigieelarve, väheneb maksude laekumine ning suurenevad Töötukassa väljamaksed. Ühtlasi suureneb konkurents tööturul, mis võib omakorda viia palkade alandamiseni. Lõppkokkuvõttes vähenevad majapidamistulud. Sotsiaalses plaanis viib tööpuuduse kasv kuritegevuse tõusule ning pingestuvad inimeste vahelised suhted. Vähenevad ka riigieelarvelised eraldised erinevate sotsiaaltoetuste maksmiseks ning pidurdub sotsiaalsfääriareng. Poliitilises elus toob tööpuuduse kasv endaga kaasa tavaliselt vasakparteide
1.Millistel majanduslikel ja sotsiaalsetel motiividel riik sekkub majandusse? Majanduslikud motiivid: monopolide kontrollimine, konkurentsi soodustamine, maksude parem laekumine, oluliste tootmisalade toetamine. Sotsiaalsed motiivid: tervishoiu ja ohutuse tagamine, tööpuuduse vältimine, toiduainete turu kaitse, kahjulike välismõjude piiramine 2. Nimetage majandusse sekkumise viisid. Riik kehtestab sanitaarhügieeni, tervishoiu ja õhutusnõuded, kontrollib nende nõuete täitmist, maksude kujundamine, riik võib tegelda ise tootmisega, riik teeb rahaülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadustele 3
tasu. Tuginevad hinnangutel, mis tehakse eelnevate perioodide andmetest lähtuvalt. Aluseks kas: a) krediitmüük, s.t tasumine ei toimu müügimomendil rahas. Arvutamisel leitakse eelmistel perioodidel laekumatajäänud summade osatähtsus krediitmüügist. b) ostjate arvete lõppjääk, s.t lähtutakse jäägist aasta lõpus. Siit meetodi arendusena võiks lähtuda laekumata arvete koosseisust e koostatakse aegumisprotokoll arvete vanusest... Eeldus: mida vanem arve, seda ebatõenäolisem laekumine. Kulud ebatõen.laekumisest korrigeerimiskanded per. lõpus Ebatõenäolised laekumised (3) Ebatõenäoliste laekumiste ja lootusetute nõuete arvestuse kord määratakse rp. siseeeskirjades Ebatõenäoliseks laekumiseks hinnatud summad kantakse kuludesse ( näit. muud tegevuskulud) ja nõude kontraaktiva kontole (näit. ebatõenäolised laekumised) Kui selgub, et nende summade laekumine on muutunud lootusetuks, kantakse nad bilansist välja
· Vee hulga reguleerija kudedes. · Vererõhu mõjutaja. · Happe-leelise tasakaalu reguleerija. · Närvisüsteemi töös närviimpulsside edasikandja. Soola tarbimine: · Soola tarbimisel kehtib tasakaalu põhimõte: mitte liiga palju ega mitte liiga vähe. · Soola vajalik kogus oleneb inimese kehakaalust, füüsilise töö raskusastmest, vanusest jne. · Keskmise inimese jaoks peetakse vajalikuks 3-5 g soola ööpäevas. Soola laekumine organismi: · 1/3 naturaalsete toiduainetega (juurviljad, liha jne). · 1/3 töödeldud toiduainetega (leib, vorst jne). · 1/3 toiduvalmistamisel (supid, praed jne) või valmistoitudele lisatud soola kaudu.
isikule on antud teatud aeg nõude vabatahtlikuks täitmiseks. • Maksuvõla puhul saadetakse sundtäitmishoiatus, kus nõude tagastamiseks on aega 10 päeva või 48 tundi. • Sissenõudmise teiseks funktsionaalseks ülesandeks on võimaldada sissenõudjale tema nõude rahuldamine. • Sissenõudmine aitab lahendada maksujõuetust või otsest tahtlust mitte maksta. • Sundtäitmine on riigi poolt teostatav sunnivahend, millega tagatakse rahaliste vahendite laekumine riigieelarvesse ja võlgniku kui sisenõudja/võlausaldaja õiguste säilimine. SISSENÕUDMISE PROTSESS • Nõude sundtäitmise eelduseks on kohustuse täitmise tähtpäeva saabumine ja nõude aluseks oleva täitedokumendi jõustumine. • Nõue pööratakse sundtäitmisele ühtsetel alustel. • Sissenõudjal on õigus sooritata esmased standardseid täitetoiminguid ning pöörata nõue võlgniku rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele.
Soetusmaksumuseprintsiip- varaobjektid võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus soetushinnas ja kulutused tegelikus väärtuses. (vara kajastatakse soetamise hetkel ja kulutuste kogusummas) Realiseerimiseprintsiip e tulu tekkimine- tulu arvestatakse tekkimise momendil. (toodete muuk kajastatakse realiseerimise hetkel) Kassapõhinearvestusprintsiip- tehingud kajastatakse, kui raha on laekunud. Tuleks kasutada siis, kui raha laekumine on ebaselge. Tekkepõhinearvestusprintsiip- tehingud kajastatakse, kui need on aset leidnud, sõltumata, kas raha on laekunud. Tulude ja kulude õige vastandamise printsiip- leitakse kõikide tulud saamisega seotud kulud. See tuleneb perioodilisusprintsiibist. Avalikustamise printsiip- aruannetes tuleb esitada kogu info, mis on vajalik varast, kohustistest ülevaate saamiseks. Olulisuseprintsiip- aruanded peavad sisaldama otsuste mõjutamiseks ainult olulisi andmeid.
tulumaksu 100,8% ja aktsiise 100,1%. Valitsussektori konsolideeritud kulud moodustasid aastaga 34,50 miljardit krooni. Võrreldes aastaeelarvega kulutati eelarves ettenähtud summa peaaegu kõikide kululiikide lõikes. 2000. aasta lõpuks ulatus valitsussektori defitsiit 879,6 miljoni kroonini ehk oli 1,0% SKP-st. Valitsussektori konsolideeritud tulude maht oli 2000. aasta 12 kuuga 30,73 miljardit krooni ehk 2001. aasta tulude laekumine oli eelneva aastaga võrreldes 13,6% kõrgem. Samas suurenesid valitsussektori kulud võrreldes 2000. aastaga 9,1%, ulatudes toona 31,61 miljardi kroonini. 5 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2002 2003 2002
2)tootmiskulud suurenevad RKP- riigis mingi teatud aja jooksul toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades tarbijahinnaindeks- indeks, mis isel tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust käibemaks- toote või teenuse lisandunud väärtuse maks maksukoormus- kõigi maksude kogusumma protsendina ühiskondlikust kogutulust. Milline võib olla keskmise palga hüppelise kasvu mõju riigile ja tööandjale? RIIGILE Näide: maksude laekumine suureneb Selgitus: töölised, kes saavad rohkem palka, maksavad suurema summa maksudeks TÖÖANDJALE Näide: mõningatel tööandjatel võib tekkida tööjõu puudus Selgitus: paremat palka maksvad tööandjad tõmbavad enda poole madalapalgalisi töölisi ja madalamat palka maksvad tööandjad kaotavad töölisi Riiklikud maksud: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, aktsiiisid Kohalikud maksud: mootorsõiduk MAKSUSÜSTEEMID
KAEBUS Kohtutäitur xxxx tegevuse (või )tegematuse suhtes. 1. Kohtutäitur xxxx ei tagastanud mittearestitava sissetuleku osa summas 300 eurot, mille ta arestis xxxx2016 aastal. Kohtutäiturile on esitatud mittearestitava sissetuleku tagasikande avaldus (mitmel?)korral: (Kuupäevaliselt välja tuua). Mittearestitava sissetuleku tagasikandmine ei tohiks olla seotud andmete esitamisega, kui on tõendatud sissetuleku laekumine ning ülalpeetavate olemasolu. Eelnev kaebus tugineb Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele: TMS § 131, 132 ja 133; TMS § 217, 218; Kohtutäituri seadus § 75. 2. Kohtutäitur xxx ei ole lõpetanud täitemenetlust täiteasjades, millistes menetluse lõpetamiseks kohtutäituri poolt on olemas õiguslikud alused. Lisaks on antud kaebuse punktis 1 märgitud mittearestitava sissetuleku osa edastatud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel juba aegunud täitemenetluse katmiseks.
01.-30.06.2005) muutused 500 000 -412 000 350 000 0 12 000 50 000 Konto jääk 30.06.2005 88 000 350 000 12 000 50 000 500 000 Old Victorian Bed and Brekfast Rahakäibearuanne 01.01 - 30.06.2005 $ Põhitegevus Laekumine ostjatelt Maksmine tarnijatele Raha netokäive põhitegevusest Investeerimistegevus Soetatud põhivara -412 000 Raha netokäive investeerimistegevustest -412 000 Finantseerimistegevus Omaniku finantseering 300 000 Panga finantseering (laen) 200 000 Raha netokäive finantseerimistegevusest 500 000
Joonis 2. Kange alkoholi müügi registreeritud joogikohtade arv (100 000 elaniku kohta) *- Eestis registreeritud kange alkoholi müügikohta arv seisuga 08.06.2011, teistes riikides aasta alguse seisuga Alkoholiaktsiisi osakaal riigieelarves Käesolevas töös on võrreldud 2012.a. ja 2011.a. muudatusi. Riigi maksulaekumistest moodustas alkoholiaktsiis 2012. aastal 16,3 %. Alkoholiaktsiisi laekumine 2012. aastal riigieelarvesse oli 195,282 mln eurot, mida oli 9,4 % enam kui 2011. aastal (178,58 mln eurot). 2012.a. laekumiseks oli kavandatud 192.3 mln eurot, mis arvestas kasvuks võrreldes eelmise aastaga 7,8%. Tegelik laekumine oli 195,3 mln eurot, mis tegi tegelikuks kasvuks 9,4 %. Prognoosimisel oli arvestatud eratarbimise reaalkasvu prognoosiga, mille aluseks oli võetud Maksu- ja Tolliameti andmed alkoholi deklareeritud koguste kohta alkoholiliikide lõikes.
valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstulu või kuluna. Sularaha arvestus Ettevõttesiseselt hoitakse (sula)raha kassas. Kassatehingud kajastatakse kontol Kassa. See on aktivakonto, mille deebetis kajastatakse raha laekumine ja kreeditis raha väljamaksed. Kassas oleva raha eest vastutab kassapidaja. Kontot Kassa puudujäägid ja ülejäägid debiteeritakse, kui müügitulu oli suurem raha laekumistest ja krediteeritakse kui oli vastupidi. Raha kassasse vastuvõtmise kohta vormistatakse kassa sissetulekuorder. Raha väljamaksel vormistatakse kassa väljaminekuorder. Orderite vormistamisel ei tohi teha parandusi. Kassaraamat Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus.
julgeolek ja turvalisus (Politsei ja Piirivalveamet, Päästeamet, Kaitsevägi) ühistransport (bussid, trammid, trollid, rongid) maanteed ja tänavavalgustus, veevärk pensionid. Kõik inimesed tarbivad ühiskonna hüvesid, aga kui makse enam ei maksta, siis riigil ei jätku rahalisi vahendeid ja need hüved muutuvad kättesaamatuks.Maksu ja Tolliameti üheks põhiülesandeks on tagada riiklike maksude ja tollitulude laekumine riigieelarvesse. Maksupuu on selle näitlikustamiseks. Juurte osa kujutab nelja kaalukamat maksu Eestis: tulumaksu ja sotsiaalmaksu (otsesed), aktsiise ja käibemaksu (kaudsed). Aktsiisid jagunevad tegelikkuses veel: alkoholi, tubaka, kütuse ja pakendiaktsiisiks. Jooniselt on välja jäänud: maamaks, sotsiaalkindlustusmaksed, tollimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks, mis moodustavad ca 2% kogutud maksudest. Maksupuu võra osa kujutab maksuraha kulutamist
3 RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS 3.1 Ettevõttes kasutatavad arvelduste vormid ja vastavad dokumendid Ettevõtte arvelduste vormid on kassa ja pangakontod. Kassasse raha laekumise vormistamise aluseks on kassa sissetuleku order. Raha väljamaksmisel kassast vormistatakse kassa väljaminekuorder. Kõik kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatus kajastatakse kassajääk päeva alguses, raha laekumine ja väljamaksed ning raha jääk päeva lõpuks. Kassatehinguid kajastatakse kontol Kassa, mille deebetis kajastatakse raha laekumist ja kreeditis väljamakseid. Pangatehinguid kajastatakse kontol Pank, mille deebetis kajastatakse raha laekumisi ja kreeditis raha väljamakseid. Pangatehingute sooritamist kinnitab pank kontoväljavõtte kaudu. Pank kajastab firma pangakontot passivapoolel kohustistena . Ettevõttele laekunud raha,
Õige vastus on: Juhtkond, ettevõtte töötajad (ametiühingud). Küsimus 22 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Ettevõtte põhivara hulka kuuluvad: Vali üks: Hooned ja seadmed Kasum Tööriistad ja toormaterjal Toodang Tagasiside Õige vastus on: Hooned ja seadmed. Küsimus 23 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Bilansi mahtu ei mõjuta järgmise tehing: Vali üks: Palgavõla väljamaksmine Materjali ostmine järelmaksuga Laenu tagastamine Raha laekumine varem esitatud arvete eest Tagasiside Õige vastus on: Raha laekumine varem esitatud arvete eest. Küsimus 24 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Rahavoogude aruanne kajastab: Vali üks: Kui suur on bilansis Raha ja pangakontode saldod kokku, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks
TALLINNA POLÜTEHNIKUM TSÜKLIÕPE KEE-07 Kodune kontrolltöö Variant 7 Elektriajamite juhtimine Kodutöö nr. 1 Juhendaja: R. Kask Töö laekumine TPT-sse ....................... 2009 Hinne ....................... Kuupäev ................... Õpetaja allkiri ................................... Tallinn 2009 Sisukord Kodune kontrolltöö .......................................................................................................................................... 1 Sisukord........................................................................................................
Kulud kokku: 6 833 000 Tootmisomahind: 229 krooni Täisomahind: 273,3 krooni Raha laekumise plaan Nimetus Jaanuar Veebruar Märts Müük sularaha eest 130 000 120 000 90 000 Müük järelmaksuga: detsembrikuu müügist 300 000 Jaanuarikuu müügist 520 000 Veebruarikuu müügist 480 000 Laekumine kokku 430 000 640 000 570 000 Kaupade ostuplaan Nimetus jaanuar Veebruar märts Soovitud lõppvaru 78 000 72 000 54 000 Müüdud kaupade omamaksumus 390 000 360 000 270 000 Koguvajadus 468 000 432 000 324 000 Miinus algvaru 100 000 78 000 72 000 Ostusumma kokku 368 000 354 000 252 000
strateegias on ette nähtud tõus, tänu suurenenud sotsialamaksu laekumisele, valmistab endiselt küsimust riigi tervisehoiu jätkusuutlikus. Tööjõu maksustamisele tuginenud tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkust mõjutab oluliselt rahvastiku vananemine ja tööhõive. Rahvastiku vananemine mõjutab tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkust nii tulude kui kulude poolelt. Ühest küljest väheneb tööjõud, seega väheneb ka tööjõu maksustamisele baseeruv ravikindlustustulude laekumine inimese kohta. Teisest küljest toob rahvastiku vananemine kaasa ka nõudluse suurenemise tervishoiuteenuste järele. Kasvab krooniliste haiguste osakaal ja suurenevad kulutused raviks. Seega tekib küsimus, kas peaks suurendama erasektorite osakaalu raviastustes? Leian, et erakindlustusturu osakaalu suurendamine oleks kindlasti positiivseks ilminguks. Haigekassa süsteem, mis tugineb põhiliselt ühiskondlikul solidaarsusel, ei suuda tagada jätkusuutlikku
09.2018). Kassa- ja pangakontode jääk (01.09.2018) 200 Puhaskahjum 1000 Materiaalse põhivara kulum 700 Kahjum põhivara maha kandmisest 70 Laekumine põhivara müügist 25 Võeti pikaajalist laenu 200 Aktsiakapitali sissemaks rahas 50 Aktsiakapitali sissemaks põhivarana 60
omakapital koku 14 090 Finantsaruanded (financial statements) Marsha Walker, konsultant Rahakäibearuanne (statement of cash flows) 01. - 31.12.2006 $ Äritegevus (operating activities) Laekumine ostjatelt 2 300 Maksmine tarnijatele -1 000 äritegevus kokku 1 300 Investeerimistegevus (investing activities) Soetatud põhivara -2 000 investeerimistegevus kokku -2 000 Finantseerimistegevus (financing activities)
Koostatakse kasumiaruandega ühtse perioodi kohta, mis on oluliseks täienduseks kasumiaruandele peegeldades tegelikke rahalisi kulusid ja tulusid teatud perioodil. Rahavoogude aruanne hõlmab kolme põhilist osa rahavood äritegevusest, investeerimis- ja finantseerimistegevusest. 7. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni äritegevuse rahavoogude koostamiseks? Rahavoogude aruandest äritegevuse alamaruandest RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) · kaupade müügist ja teenuste osutamisest (ettemaksed); · saadud õppe- ja liikmemaksud litsentsitasud; · maksude tagasimaksed; · tagastamised tarnijatelt; · kindlustussummade laekumine; · võidetud kohtuasjad. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED) · tarnijale kaupade, materjalide ja teenuste eest tasumised (ettemaksed); · teenuste eest tasumine; · töötajatele palkade ja lisatasude maksmine (avansid); · intresside maksmine*; · kindlustus- maksed;
INVESTEERIMISTEGEVUS Sissetulekud 0 0 0 0 0 Väljaminekud 0 0 0 0 0 Kokku 0 0 0 0 0 Rahajäägi muutus infesteerimistegevuses 0 0 0 0 0 FINANTSEERIMISTEGEVUS Sissetulekud Nimiväärtuse laekumine 0 0 2556 0 0 Kokku 0 0 2556 0 0 Väljaminekud 0 0 0 0 0 Kokku 0 0 0 0 0 Rahajäägi muutus finantseerimistegevuses 0 0 2556 0 0 RAHAJÄÄGI KOGUMUUTUS -15247 -15247 -10840 -7300 -7300
Koostatakse kasumiaruandega ühtse perioodi kohta, mis on oluliseks täienduseks kasumiaruandele peegeldades tegelikke rahalisi kulusid ja tulusid teatud perioodil. Rahavoogude aruanne hõlmab kolme põhilist osa – rahavood äritegevusest, investeerimis- ja finantseerimistegevusest. 7. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni äritegevuse rahavoogude koostamiseks? Rahavoogude aruandest äritegevuse alamaruandest RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) • kaupade müügist ja teenuste osutamisest (ettemaksed); • saadud õppe- ja liikmemaksud litsentsitasud; • maksude tagasimaksed; • tagastamised tarnijatelt; • kindlustussummade laekumine; • võidetud kohtuasjad. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED) • tarnijale kaupade, materjalide ja teenuste eest tasumised (ettemaksed); • teenuste eest tasumine; • töötajatele palkade ja lisatasude maksmine (avansid); • intresside maksmine*; • kindlustus- maksed;
aktsiakapitali suurendamise kande tegemiseks. Näide Märgiti 50 000 aktsiat, mille nimiväärtus on 1 euro ning emissioonihind 1,1 eurot. Märkimisel maksti sisse 50% summast. Raamatupidamiskanne: D Pangakonto 27 500 D Nõuded (tulevaste) aktsionäride vastu 27 500(Märgitud aktsiad laekumisel) K Märgitud aktsiakapital 50 000 K Üleväärtus (Ülekurss, Aazio) 5000 Märgitud aktsiate eest raha laekumine: D Pangakonto 27 500 K Nõuded (tulevaste) aktsionäride vastu 27 500(Märgitud aktsiad laekumisel) Äriregistris tehti kanne aktsiakapitali suurendamise kohta: D Märgitud aktsiakapital 50 000 K Aktsiakapital 50 000 Kasumi jaotamine (1) Näide 20x2. aastal otsustati jaotada 20x1. aasta kasum 5000 eurot järgmiselt: dividendideks 0,05 eurot aktsia kohta, käibes on 50 000 aktsiat; 250 eurot (1/20 kasumist) kanda kohustuslikku reservkapitali (kohustuslik aktsiaseltsile);
Püsivad 9500 9500 9500 28 500 57 000 114 000 kulud kokku Kasum -3500 -2500 -1500 -1000 33 000 24 500 Rahavoogude aruanne(Rahavoogude prognoos) Periood 1 kuu 2 kuu 3 kuu 2 kv. 2 poola. kokku Algsaldo 74 500 75 500 73 000 71 500 60 500 355 000 Müügi 6000 7000 8000 17 500 90 000 laekumine 128 500 Palgakulu 0 4500 4500 13 500 17 000 49 500 Rent 6000 6000 6000 18 000 36 000 72 000 Lõppsaldo 75 500 73 000 71 500 60 500 93 500 374 000 10.Riskid Majanduse halvenemise tõttu on võimalik kaotada kliente. Vastumeetmena tuleb lihtsalt reklaam huvitavamaks muuta,
12.02. 4 Sisestada andmed kõigi nelja Ostja kohta Toode Toote nimetus ja müügihind võtta (kopeerida) eelmisest tabelist Kohvisai 5 Sisestada järgmine kuupäev ja... Teesai Võisai 6 Kogus määrata ise ( 40 - 200 tükki) Kringel 7 Arvutada kassasse laekumine (Kassa) Viinisai 8 Anda töölehele nimi Müük Moorapea 9 Kopeerida tabel veel kahele töölehele Meekook 10 Esimene koopia - töölehe nimeks Ostja Teine koopia - töölehe nimeks Toode 11 Ostja: Järjestada andmed ostja nime Ostja järgi (algselt kuupäeva järgi) Toode: Järjestada andmed toote nime Toode järgi
Riigivõim Kindralkubernerid, nt. LM Kindralkubernerid Ühine asevalitseja a. esindajad kindralkuberner J. Skytte (TÜ) Kindralkubernerid, nt. George Johann Hastfer (reduktsioon). Browne Ülesandeks sõjaväe kamandamine, riigiametnike ametissepanek ja kontroll, raha laekumine ja kulutamine, posti- teenistus, silllad, teed, avalik kord b. suhted b. kujunes vastuolu riigivõimu ja b. kohalik aadelkond saavutab b. asehalduskorra ajal toimus baltisaksa kohalike aadlike, eriti LM aadlike balti erikorra sätestamise muutus keskvõimu ja aadli aadliga vahel suhetes, mõned privileegid kaotati
ning ka pea- ja päevaraamatu väljavõttel. Kõik saabunud arved kontrollib ja viseerib juhataja ning seejärel edastab need raamatupidajale. Majandustehingute kajastamiseks kasutatakse raamatupidamise tarkvara Standard Books. Müügiarved sisestatakse raamatupidamisprogrammi Standard Books kasutatdes moodlit müügireskonto, registrid arved. Müügiarvete laekumine kajastatakse samas moodulis registris laekumised (vt Sele X). Tähtis on alati märkida õige pangakonto kuhu laekumine tekib ja kuupäev. Müügiarve (vt Sele x) sisetsamiseks tuleb valida müügireskontro, müügiarved ja koosta uus. Uuele müügiarvele märgib programm ise järjekorra numbri, lisada tuleb ettevõtte nimi kellele arve koostatakse, kuupäev, arve number, tasumistingimus, bilansi konto ja summa.
kohta. Antud juhul ei ole välja toodud ostjaid eraldi vaid on arvestatud kõiki laekumisi. Vastavalt ettevõtte statistikale , teame, et OÜ Õunake käibest laekub 80% samas kvartalis ja ülejäänud 20% käibest laekub järgmisel kvartalil(vt.Tab 2) 2. Laekumiste plaan I kv II kv III kv IV kv Aasta Laekumata arved 153 000 153 000 Laekumine I kv müügist 224 000 56 000 280 000 Laekumine II kv müügist 392 000 98 000 490 000 Laekumine III kv müügist 448 000 112 000 560 000 Laekumine IV kv müügist 168 000 168 000 Laekumine kokku kr. 377 000 448 000 546 000 280 000 1 651 000
Varimajandusest, maksude laekumisest ja maksubaasist üldiselt Läti Statistikaameti andmetel moodustas Läti varimajanduse osakaal 2004.a. seisuga 17-18% SKT-st. Varimajanduse osakaal on küll võrreldes varasemate perioodidega vähenenud, kuid Läti jääb antud näitajaga siiski Kesk- ja Ida-Euroopa keskmisele tasemest (15-16% SKT-st) allapoole. Varimajandus Lätis puudutab ennekõike kaubandust (kuni 30-35%), järgnevad teenused, kalandus ja metsandus Maksude laekumine on 2003-2004 suurenenud. 2004.a. paranes maksude laekumine 14-15% võrreldes 2003.a. 12%-ga. Laekumiste tõusu taga on kindlasti ka ekspeaminister Repse ajal alanud ettevõtete tegevuse hoolikam monitoorimine. Kasvanud on kütuseaktsiisi- ja käibemaksulaekumised. Märgatavalt on suurenenud ka üksikisiku tulumaksu laekumised, kuid Läti ametkondade info kohaselt on ümbrikupalkade maksmine endiset levinud praktika. Alates 01.01.2004. on ettevõtte tulumaks Lätis 15%. Möödunud 2004.a
Käibekapitali laen on lühiajaline laen (kuni aasta) mis on mõeldud käibekapitali rahastamiseks näiteks hooajalisusest tingitud ajutise rahapuuduse leevendamiseks, samuti suurtellimuse täitmisest tekkiva lühiajalise kapitalivajaduse rahastamiseks või mõne muu lühiajalise iseloomuga investeeringu tegemiseks. Raha tagasimaksmise allikaks on ennekõike debitoorse võlgnevuse laekumine. Arvelduskrediit on laenutoode, mis lubab ettevõttel siluda ebakorrapäraseid rahavoogusid ning tagada likviidsus ootamatutes olukordades. Erinevalt käibekapitali laenust puudub arvelduskrediidil konkreetne sihtotstarve, ennekõike on tegemist ettevõtte likviidsuse juhtimise ning tagamise vahendiga. Faktooring on laenutoode, mis on mõeldud debitoorse võla (st laekumata arvete) finantseerimiseks, tagamaks ostjate arvete kiire laekumine. 32
mugavamat arstiabi erakliinikutes, seega tuleks panustada pigem avaliku sektori tervishoiu kulutuste suurendamisse, mis püüab tagada arstiabi kõigile, sest paratamatult võib õigeaegne ravi rahapuudusel jääda saamata. Teisalt mõjutab tervishoiu rahastamist oluliselt maksumaksjate hulk, mis väheneb iga päevaga seoses rahvastiku vananemisega ja tööhõivega. Selle tagajärjel väheneb tööjõud, millega koos väheneb ka tööjõu maksustamisele kuluv ravikindlustustulude laekumine inimese kohta. Samas kaasneb rahvastiku vananeminsega ka suurem nõudlus tervishoiuteenuste järele. Seega ei suuda riiklik tervishoiu süsteem tagada jätkusuutlikku rahastamist tööealise rahvastiku vähenemisel ning ravi kallinemisel. Leian, et riik peaks suurendama nii avaliku sektori kulutusi tervishoiu süteemi kui ka samas erakindlsutusturu osakaalu, sest tervis on siiski vägagi oluline igale inimesele ning sel juhul
Tulu kajastamine kaupade müügil: Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik alljärgnevalt loetletud tingumused on täidetud: a) Olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale b) Müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle c) Tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta d) Tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline e) Tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata. Kui olulised omandiga seotud riskid ei ole ostjale üle läinud, siis müügitulu ei kajastata, sõltumata sellest, kas juriidiline omandiõigus on üle läinud või mitte. Juhul, kui müüjale on jäänud ainult ebaoluline osa kauba omandiga seotud riskidest, kajastatakse müügitulu isegi juhul, kui juriidiline omandiõigus ei ole veel üle läinud.
annaabi.ee 
