9 X 1. Ma eelistan kõige ebaõiglasemat rahu kõige õiglasemale sõjale. 2. Eksimused looduse vastu on kõige rängemad. 3. Viimane tähtaeg 4. Hilisem seadus tühistab varasema. 5. Vääramatu jõud. 6. Viimne abinõu 7. Armas sõber, aga tõde on rohkem armas. (Arist.ja Plaaton- Plaaton õpetaja, Aristotelese õpilane Aleksander Suur ) 8. Kõrgem seadus tühistab madalama 9. sdfs 10. Kõrgeim õigus on ka ülim ebaõiglus. 11. Ülimalt korrupeerunud riigis on kõige rohkem seadusi. 12. Testamendid peavad omama kõige laiemat tõlgendamist. 13. Inimeste seas ei ole tugevamat sidet kui vandetõotus. 14. Minimaalne kehaline karistus on suurem kui mistahes rahaline karistus. 15. Parim (kõivõimas) Jupiter 16. Looduse jõud on suurim 17. Tava on seaduse parim tõlgendaja. 10 LK 84 ÜL 14 1. Ex fide bona – heast usust fide- Abl - sg; fides 2
· Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr. · Roomlased kõnelesid sel ajal kreeka keeles. · Hauakirjad. Raidkirjadega kivi lapis niger. · Esimene kirjapandud seadus ladina keeles! 451-450 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine ehk eelklassikalise ladina keele aeg 240-281 eKr. Ladina keele hakkab võtma kultuurkeele ilmet. · Cato Vanem 3
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning akadeemilised h
7) Milles seisneb asja lahendamise olemus. Lisaks: 6.2 Õiguse rakendamise olemus - Õigunormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (kohus, politsei). Õiguse rakendamise vajadus tekib: 1) Kui õigussuhte iseloom on selline et ta ei saa tekkida ilma pädeva aktita. 2) Õigusliku vaidluse korral. Näiteks töövaidlus või mingi varaline vaidlus. 3) Kui on pandud toime õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. 6.3 Õigusloome organisatsioon ja korraldus. (ei pruugi olla tõsi) - Seadused valmivad mitmeetapilise töö tulemusena. Seadusloome esimeses etapis koostatakse seaduseelnõu esialgne tekst. Teises etapis algatatakse eelnõu Riigikogus. Seejärel läbib eelnõu kolm lugemist, mille käigus seda lihvitakse ja täiendatakse. Riigikogus vastuvõetud seadus saadetakse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile ja avaldatakse seejärel Riigi Teatajas
Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi või organisatsiooni
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
Ius est ars boni et aequi. ("Õigus- see on õigluse ja headuse kunst") Tutvustus · Lektor: · R. Narits [email protected] 7375977 sekretär; 7375978 Iuridicum I, 303 (Näituse 20-303) 2.09.08 Miks valisin juristi elukutse? hea küsimus. Defeat your enemies with success. "Õiguse entsüklopeedia" - baasõpik, mille peab endale sebima samuti tutvu ainekavaga soovituslik kirjandus: "Õiglus ja hool", "Õiguse tõlgendamise teooria", "Euroopa Liidu õigus", "Miks õigus muutub?", "Õigusteaduse metodoloogia", "Sissejuhatus õigusteadusesse", "Riigikogu toimetised" (ajakiri), "Juridica" (ajakiri), "Juridic International"(ajakiri), SEADUSED- eriti põhiseadus. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne oleks hädasti vaja:) Seadusevihik mis meelde jäi, mis küsimusi tekitas, selle kirjutan üles. Ja olen üldse tubli ja intelligentne. Eksamile tuleb see kaasa võtta. Õiguse entsüklopeedia teadmis
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid.
2 ja PärS § 10). seadusjärgne pärija loobub pärimisest. (Positiivse pärimislepingu definitsiooni aluseks PärS § 95 lg 1, negatiivne tuletatav PärS §-st 98) Seadusjärgne pärimine leiab aset seega siis, kui: Pärimisleping eksisteerib just saksa õigusperekonnas. Pärimislepingut ei tunnusta ei prantsuse · pärandaja ei jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut; õigusperekond ega ka common law, kuna leitakse, et see on ebamoraalne, kui pärandaja lepib juba
Õiguse entsüklopeedia Raul Narits ([email protected], kabineti tel 7375978, 5015428, Näituse 20 - 304) Õppekorraldus Ave Tiisler ([email protected], 7375977, Näituse 20 303) Seminari ülesanded saab kätte nädal enne seminari toimumist. (ÕIS) Alates 1.oktoobrist. Seminaritöö on üheks eelduseks eksamile pääsemiseks. Kõikide kutsutud seminaride edukas läbimine on teiseks eelduseks. Detsembris järeletegemisajad. Seaduste vihik failina/paberkandjal. Igal nädalal lugeda läbi üks seaduse tekst. Kokku 16 nädalat. Õigustekstide lugemine, kommentaaride kuulamine. Minu enda tähelepanekud loetud seadustekstide kohta. I loeng 03.09.2013 · Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuuluvatest õiguse põhimõistetest. · Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Õigusteadus on o
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime
subjektiivne koosseis Isiku suhtumine oma teosse, teistesse isikutesse, ühiskonna ja riigi huvidesse, õigusesse. Huvid, eemsärgid, motiivid. Õigusrikkumise püshholoogilised aspektid. Isiku süü Tahtlus või ettevaatamatus, mis väljendub õigusvastases teos. 4) Õigusrikkumise objekt Iga õigusrikkumine kahjustab kas teise isiku mingit õigust või vabadust või mingit suhet, mis on kaitstud õigusnormidega. Õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. 5) Õigusrikkumise objektiivne koosseis Inimeste teod, mitte aga nende mõtted või kavatsused. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel ka tegevusetus. Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks? Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik, seega õigussubjektsust, eelkõige deliktivõimet omav isik. Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste?
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle tagajärjeks oli piiram
õigusega õiguspärasteks ja õigusevastasteks tegudeks. Õiguspärane tegu on tegu, mis vastab kehtiva õiguse nõuetele. a) juriidiline akt selline käitumine mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje saavutamisele. b) juriidiline toiming toiming, mis kutsub esile juriidilised tagajärjed sõltumata sooritaja tahtest. c) juriidilise resultaadiga tegu käitumine, mis on suunatud vaimse loomingu saaduse loomisele. Õigusvastane tegu on õigusrikkumine, õigusnormidega vastuolus olev käitumine. Õigusvastaseid tegusid saab liigitada õigusharude järgi. Õiguslike tegude järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub, eristatakse õigusloovaid, õigustmuutvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte. 58. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituste praktiline tähtsus? Lihtakt on selline juriidiline fakt, mis kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu
§10. Piiratud teovõimega isiku ühepoolne tehing Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine. §11. Piiratud teovõimega isiku mitmepoolne tehing (1) Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. (2) Kui seaduslik esindaja on andnud tehingu tegemiseks nõusoleku või tehingu heaks kiitnud, siis eeldatakse, et nõusolek või heakskiit kehtib ka kõigi tehingu ja selle täitmisega seotud toimingute ja tahteavalduste suhtes. (3) Piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta
Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ablativus (ablatiiv) num. distr. numerale distributivum acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik) keskvõrdega)
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
teha, kui seaduslik esindaja on eelneval nõus. Kui eelnevat nõusolekut ei ole, siis see tehing on hõljuvalt kehtetu, st et seaduslik esindaja võib selle heaks kiita. Või siis alaealine ise, kui ta on täisealiseks saanud. Kaua 1 leping hõljuvalt kehtetu on? § 11 tulenev teisele poolele võimalus teine pool võib küsida seaduslikult esindajalt, et kas ta soovib seda heaks kiita (teha ettepanek). Kui ta selle heaks kiidab, siis on korras. Kui ei, siis ta muutub kehtetuks. Kui ta aga 2 nädala jooskul ei vasta, siis pole ta tehingut heaks kiitnud. Tehingu teine pool võib ka võtta oma tahteavalduse tagasi (hõljumise ajal), aga ainult siis, kui ta ei teadnud ja ei pidanudki teadma, et lepingu teine pool on alaealine. Vaidluse lahendamisel tuleb alati arvestada, mis staadiumis on leping (kas keegi on seda juba täitma hakanud vmt). Kolm erandit:
siis teha, kui seaduslik esindaja on eelneval nõus. Kui eelnevat nõusolekut ei ole, siis see tehing on hõljuvalt kehtetu, st et seaduslik esindaja võib selle heaks kiita. Või siis alaealine ise, kui ta on täisealiseks saanud. Kaua 1 leping hõljuvalt kehtetu on? § 11 tulenev teisele poolele võimalus – teine pool võib küsida seaduslikult esindajalt, et kas ta soovib seda heaks kiita (teha ettepanek). Kui ta selle heaks kiidab, siis on korras. Kui ei, siis ta muutub kehtetuks. Kui ta aga 2 nädala jooskul ei vasta, siis pole ta tehingut heaks kiitnud. Tehingu teine pool võib ka võtta oma tahteavalduse tagasi (hõljumise ajal), aga ainult siis, kui ta ei teadnud ja ei pidanudki teadma, et lepingu teine pool on alaealine. Vaidluse lahendamisel tuleb alati arvestada, mis staadiumis on leping (kas keegi on seda juba täitma hakanud vmt). Kolm erandit:
seaduste kogu Corpus Juris Civilis. 12 tahvli seadused I – kohtukohustus II – kohtumenetlus (arhailised vormelid, protsessikautsjon, võitja sai tagasi) III – otsuse täideviimine. Võlgnik anti võlausaldaja kätte (60 päeva), riiklikku täitemenetlust ei olnud. IV – isa võim patria potestas. Koduvõim manus. Lahutuse korral tuli lasta naisel minna, hiljem tuli tagastada tema vara. V – pärimine. Esikohal testament, siis sugulased. VI – vara liikumine tehingutes. Mancipatio – kindla vormi kohane pidulik ost, näiteks maavalduse puhul; in iure cessio – preetori juures teatud vormis toimetatud õiguste üleminek. VII - naabrite kaasomandiõigus nii linnas kui maal VIII – deliktiõigus – needmine, laim, kehavigastused, nõidumine, süütamine, metsavargus. Kliendi kaitse patrooni eest. IX – kriminaalõigus
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid
§10. Piiratud teovõimega isiku ühepoolne tehing Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine. §11. Piiratud teovõimega isiku mitmepoolne tehing (1) Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. (2) Kui seaduslik esindaja on andnud tehingu tegemiseks nõusoleku või tehingu heaks kiitnud, siis eeldatakse, et nõusolek või heakskiit kehtib ka kõigi tehingu ja selle täitmisega seotud toimingute ja tahteavalduste suhtes. 8
Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 SISSEJUHATUS Vajalikud kriteeriumid aine läbimiseks: Riigikohtu lahendid. Kaasuste lahendamine - eksamis sees. Eksamile pääsemise eeldused: seminaride läbimine (tuleb osa võtta). Kui kahes seminaris saadakse MA, siis on kogu aine MA. Seminaril võib kasutada materjale, kuid mitte maha lugeda. Iga seminar saab keegi personaalse küsimuse. I seminar - 26. aprill (teine pool loengust). Peab teadma RK lahendeid ning TsüS-i. Kohustuslik kirjandus: TsüS kommenteeritud väljaanne /aluseks seadus, mitte õpik). Võib kasutada TsüS õpikut (2012. a. variant). Seminarides peab kaasas olema TsüS (raamatuna/ internetis). Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua. Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus. Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C.
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu
2) Õigusrikkumise subjektiivne koosseis – Isiku suhtumine oma teosse, teistesse isikutesse, ühiskonna ja riigi huvidesse, õigusesse. Huvid, eemsärgid, motiivid. Õigusrikkumise püshholoogilised aspektid. Isiku süü – Tahtlus või ettevaatamatus, mis väljendub õigusvastases teos. 4) Õigusrikkumise objekt – Iga õigusrikkumine kahjustab kas teise isiku mingit õigust või vabadust või mingit suhet, mis on kaitstud õigusnormidega. Õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. 5) Õigusrikkumise objektiivne koosseis – Inimeste teod, mitte aga nende mõtted või kavatsused. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel ka tegevusetus. Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks? Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik, seega õigussubjektsust, eelkõige deliktivõimet omav isik. Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste?
1) faktiliste asjaolude analüüs 17 2) õigusnormi valik ja analüüs 3) kompetentse organi poolt otsuse tegemine 4) tehtud otsuse täitmise tagamine Õ. rakendamise vajadus tekib kui: 1. Suhte iseloom on selline, et ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita 2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (töövaidlus) 3. On toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded Õigusnormi rakendamisel tuleb jälgida, et rakendamine oleks · seaduslik, · põhistatud, · otstarbekohane ja · õiglane. Õiguse rakendamise aktid Õiguse rakendamise akt on individuaalse tähendusega õigusakt, millega kohaldatakse õigusnorm konkreetsele subjektile. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi eristatakse:
28. Teovõime piiramine ja piiratud teovõimega isikute tehingud Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine. Piiratud teovõimega isiku mitmepoolne tehing - · Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. · Kui seaduslik esindaja on andnud tehingu tegemiseks nõusoleku või tehingu heaks kiitnud, siis eeldatakse, et nõusolek või heakskiit kehtib ka kõigi tehingu ja selle täitmisega seotud toimingute ja tahteavalduste suhtes. · Piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema
osaluse omandamisega seotud tehingud ja toimingud; 10) rahamaakleri tegevus; 11) vara valitsemine ning investeerimisalane nõustamine; 12) väärtpaberite hoidmine ning haldamine; 13) krediidiinfo kogumine, töötlemine ja edastamine; 14) vara hoidmine; 15) muud tehingud ja toimingud, mis on sisult sarnased käesoleva lõike punktides 114 loetletud finantsteenustega. 17. Mis on pärimine? Mis on seadusjärgne pärimine, pärimine testamendi järgi ja pärimine pärimislepingu järgi. Testamendi liigid? Pärija õigused ja kohustused? Pärimine - on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule, see võib toimuda kahel viisil: · täisõigusjärglusena (universaalne õigusjärglus); · osaõigusjärglusena (singulaarne õigusjärglus). Seadusjärgne pärimine-Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut.
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomine) Õigu
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune
· Leping · Normatiivakt ehk õigusloov akt 60. Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seisneb selle erinevus õiguse 7 realiseerimise teistest vormidest? Õiguse rakendamise vajadus tekib 1) kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita; 2) õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikuse üle; 3) kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. Kui õigussuhtes õigus realiseerub suhte subjektide vastastikus kordineeritud käitumises siis õigusenormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid ( haldusorganid, kohus, politsei jne). 61. Kuidas toimub õiguse rakendamise protsess? Õiguse rakendamine on keeruline protsess, mille moodustavad õigusnormi elluviimiseks vajalikud toimingud. Mõtteliselt kulgeb see konkreetse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
