Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"furunkuloos" - 5 õppematerjali

TAASTOOTMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED
34
ppt

TAASTOOTMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED

· viljastatud portsjonid inkubeerida eraldi ja ka kasvatada võimaluse korral eraldi, et tagada kõigi vanempaaride võimalikult võrdne esindatus järgmise sugukalade põlvkonna moodustamisel. 3.3. Haiguste leviku vältimine · Asustusmaterjali võib tuua vaid tervetest (st haigusvabadest) kalakasvandustest. · Ei ole soovitav kasutada asustusmaterjali tootmiseks kalakasvandusi, kus on esinenud ohtlikke viirus ja bakteriaalhaigusi (VHS, furunkuloos). · Kalamarja desinfitseerimine enne üleviimist teise kalakasvandusse. · Soovitav kalade profülaktiline töötlemine. · Soovitatakse profülaktilise karantiini rakendamist välismaalt sisse toodud asustusmaterjali suhtes. · Ei ole soovitav tuua kalu mereveelistest kasvandustest sisevetesse, kuna Läänemere kalakasvandustes esineb ohtlikke haigusi (VHS, BKD, furunkuloos) · Kalade üleviimisel ühest looduslikust veekogust teise tuleb eelnevalt kontrollida nii

Merendus → Kalakasvatus ja varude...
8 allalaadimist
Läänemere kalastik
7
doc

Läänemere kalastik

(veerand) ­ merre laskub 20% oodatust · Meriforell Eksikülalised Läänemeres: Tursalised: neljapoiseluts, pollak, süsikas Ahvenalised: makrell, mõõkkala, tuur Läänemere kalastiku vaenlased · Ülepüük - tursk, lõhi, angerjas ­ kiskjad, põhjatraal · Mehhaanilised tõkked - jõgede tammid, väljakorjamata kalavõrgud · Haigused ­ kalafarmidest põhiliselt furunkuloos, eutrofikatsioon on sage haiguste süvendaja · Saastained viimase 30 a jooksul mõnevõrra vähenenud · Kaadmium · Dioksiinid ja PCB (polükloriid bifenüülid) · Tinaühendid (C-Sn) ­ suguproduktide hävimine polüvinüülkloriidiss termostabilisaator tributültiinoksiid puidukonservant · N-butültiinkloriid tinaoksiidkihina klaasanumatel - mõjuvad konsentratsioonis 1 ng l-1 ­ keelatud kogu maailmas

Merendus → Mereteadus
36 allalaadimist
Arvestuse piletid vastustega
12
rtf

Arvestuse piletid vastustega

2) haigustekitaja levimise teedest organismis (vere ­ja lümfisüsteemi kaudu , kokkupuute teel,närvisüsteemi kaudu); 3) mehhanismidest ,mis kujundavad patoloogiliste protsesside iseloomu ja lokalisatsiooni ( paikne toime,mis kahjustab üksikelundit või üldine toime kogu organismile ). Paikne patoloogiline protsess avaldab aga tegelikult mõju kogu organismile ja on seega ainult üldhaigestumise paikseks väljenduseks. 2)Lõhelaste furunkuloos Lõhelaste furunkuloos on ägedalt kulgev bakteriaalhaigus, mis iseloomustub mädapaisete moodustumisega lihaskoes, septitseemiaga ja kalade massilise hukkumisega. Furunkuloos on maailmas üks levinumaid lõhelaste haigusi. Haigustekitaja on fakultatiivselt anaeroobne kepikujuline bakter Aeromonas salmonicida, mõõtmetega 0,8 × 0,5 µm. Bakter esineb peamiselt orgaanilise ainega saastunud vees. Haiguse teket soodustavad sööda ja muu orgaanilise aine lagunemine veekogus ja sinna sattunud reoveed

Merendus → Kalade ihtüpatoloogia ja...
16 allalaadimist
IHTÜPATOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED eksam
17
doc

IHTÜPATOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED eksam

Vaktsiini kasutatakse koos söödaga, aga ka kõhuõõnde süstituna, ning see annab häid tulemusi nii vibrioosi profülaktikas kui ka haigestunud kalade ravil. Kliiniliste tunnuste kadumist ja kalade suremuse vähenemist on saadud sulfamiid ja nitrofuraan preparaatide kasutamisel (furasolidoon). PLUSS LEHELT !! Lõhelaste frunkuloos Lõhelaste furunkuloos on ägedalt kulgev bakteriaalhaigus, mis iseloomustub mädapaisete moodustumisega lihaskoes, septitseemiaga ja kalade massilise hukkumisega. Furunkuloos on maailmas üks levinumaid lõhelaste haigusi. Haigustekitaja on fakultatiivselt anaeroobne kepikujuline bakter Aeromonas salmonicida, mõõtmetega 0,8 × 0,5 µm. Bakter esineb peamiselt orgaanilise ainega saastunud vees. Haiguse teket soodustavad sööda ja muu orgaanilise aine lagunemine veekogus ja sinna sattunud reoveed

Merendus → Kalade ihtüpatoloogia ja...
22 allalaadimist
Kalakasvatuse konspekt
13
docx

Kalakasvatuse konspekt

juurde. *Ringvooluga basseinis paikneb kala ühtlasemalt *Kiirvoolukanalid (100 X 4 X 1 m) milles vee korduvkasutus Kiirvoolukanalid *Kiirvoolukanalid milles vee korduvkasutus *Taani tehnoloogia järgi sõnnikuärastuseks settekoonused ja vee ringvoolu tekitamiseks õhktõstuk (airlift). Sumbakasvatus merevesi/ magevesi *Sumbad *Püsiv veetemperatuur *Eesti rannikul sobivaid kohti vähe *Suvised ja sügisesed ohu *Kalu tuleb vaktsineerida (vibrioos, furunkuloos) Veevarustus Isevoolsed ­ odav ja töökindel. Vesi voolab kanaleid, renne ja torustikke mööda, läbivool reguleeritav. Pumbatavad ­ kulukam, rikete ning elektrikatkestuste oht. Retsirkulatsioonisüsteem *Suletud veekasutusüsteemideks on basseinid *Vesi pidevas ringluses *Biopuhasti (nitrifikatsioon) *Mehaanilised filtrid, setitid, vee desinfitseerimise seadmed (osonaator, UV lambid) Rajatiste ja sedmete hooldus

Bioloogia → Kasvatavate kalade bioloogia
46 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun