TAASTOOTMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED Triin Engmann KP41 1. Programmi õiguslik tagapõhi 1.1 Eesti Vabariigi seadused ja eeskirjad · Kalapüügiseadus* · Looduskaitseseadus* · Kaitstavate loodusobjektide seadus* · Säästva arengu seadus * · Eesti keskkonnategevuskava 20042006 ja keskkonnastrateegia 2010* · Eesti bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia ja tegevuskava* · Eesti punane raamat * 1.2. Eesti jaoks siduvad rahvusvahelised konventsioonid · Bioloogilise mitmekesisuse kaitse konventsioon, Rio de Janeiro, 1992* · FAO kohuseteadliku kalanduse koodeks* · IBSFC Salmon Action Plan 19972010 (Rahvusvahelise Läänemere Kalanduskomisjoni Lõhekava)* · Berni konventsioon* · Euroopa Liidu (EL) loodusdirektiiv* 2. Programmi tegevus 1. Kalade ning nende elukeskkonna kaitset reguleerivate seaduaktide täiendamine ja muutmine. ...
(veerand) merre laskub 20% oodatust · Meriforell Eksikülalised Läänemeres: Tursalised: neljapoiseluts, pollak, süsikas Ahvenalised: makrell, mõõkkala, tuur Läänemere kalastiku vaenlased · Ülepüük - tursk, lõhi, angerjas kiskjad, põhjatraal · Mehhaanilised tõkked - jõgede tammid, väljakorjamata kalavõrgud · Haigused kalafarmidest põhiliselt furunkuloos, eutrofikatsioon on sage haiguste süvendaja · Saastained viimase 30 a jooksul mõnevõrra vähenenud · Kaadmium · Dioksiinid ja PCB (polükloriid bifenüülid) · Tinaühendid (C-Sn) suguproduktide hävimine polüvinüülkloriidiss termostabilisaator tributültiinoksiid puidukonservant · N-butültiinkloriid tinaoksiidkihina klaasanumatel - mõjuvad konsentratsioonis 1 ng l-1 keelatud kogu maailmas
2) haigustekitaja levimise teedest organismis (vere ja lümfisüsteemi kaudu , kokkupuute teel,närvisüsteemi kaudu); 3) mehhanismidest ,mis kujundavad patoloogiliste protsesside iseloomu ja lokalisatsiooni ( paikne toime,mis kahjustab üksikelundit või üldine toime kogu organismile ). Paikne patoloogiline protsess avaldab aga tegelikult mõju kogu organismile ja on seega ainult üldhaigestumise paikseks väljenduseks. 2)Lõhelaste furunkuloos Lõhelaste furunkuloos on ägedalt kulgev bakteriaalhaigus, mis iseloomustub mädapaisete moodustumisega lihaskoes, septitseemiaga ja kalade massilise hukkumisega. Furunkuloos on maailmas üks levinumaid lõhelaste haigusi. Haigustekitaja on fakultatiivselt anaeroobne kepikujuline bakter Aeromonas salmonicida, mõõtmetega 0,8 × 0,5 µm. Bakter esineb peamiselt orgaanilise ainega saastunud vees. Haiguse teket soodustavad sööda ja muu orgaanilise aine lagunemine veekogus ja sinna sattunud reoveed
Vaktsiini kasutatakse koos söödaga, aga ka kõhuõõnde süstituna, ning see annab häid tulemusi nii vibrioosi profülaktikas kui ka haigestunud kalade ravil. Kliiniliste tunnuste kadumist ja kalade suremuse vähenemist on saadud sulfamiid ja nitrofuraan preparaatide kasutamisel (furasolidoon). PLUSS LEHELT !! Lõhelaste frunkuloos Lõhelaste furunkuloos on ägedalt kulgev bakteriaalhaigus, mis iseloomustub mädapaisete moodustumisega lihaskoes, septitseemiaga ja kalade massilise hukkumisega. Furunkuloos on maailmas üks levinumaid lõhelaste haigusi. Haigustekitaja on fakultatiivselt anaeroobne kepikujuline bakter Aeromonas salmonicida, mõõtmetega 0,8 × 0,5 µm. Bakter esineb peamiselt orgaanilise ainega saastunud vees. Haiguse teket soodustavad sööda ja muu orgaanilise aine lagunemine veekogus ja sinna sattunud reoveed
Kalakasvatus Karpkala Nõuded keskkonnale: Temperatuur: taluvuse piirid 00 - 350, kasvu jaoks optimaalne üle 200, alla 150 toitumise aktiivsus madal. Paljunemiseks sobiv üle 200, 17 - 180 juures on võimalik saada järglasi indutseeritud kudemisega. Hapnikuvajadus - 2 - 3 mg/l talutav; 3 - 4 mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus - talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres. Vähetundlik stressi suhtes - kohastunud käsitlemisega inimese poolt. Väldib edukalt püüniseid. Talub hästi ka sogast, kõrge toitelisusega vett Bioloogia, süstemaatika ja levik maailmas Tiikides kasvatatav karpkala Cyprinus carpio (ingl. common carp, sks. karpfen, sm. karppi, aga tsehhi k. kapr). on ulukkarpkala e. sasaani kodustatud vorm. Kodustati Euroopas ja Hiinas sõltumatult umbes 2000 aastat tagasi. Euroopa ja Kaug-Ida alamliigid, nende ristamisel tekib heteroos. Kalatõud. Peegelkarpkala pole liik ega tõug vaid kahe g...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
