- L tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

1

Lageraie on lubatud puistutes, mis on raiutakse puistust välja teatud hulk puid, tema koosseisust iseharvenemise käigus vanemad kehtestatud raievanusest või on allesjäänud puudele (tulevikupuudele) jääb väljalangevate puude arvel.

Materjalid metsanduseks

0

Lageraielangi laius – Vastavalt Metsaseadusele ei tohi lageraielangi laius tulundusmetsade kategooriasse kuuluvates, kõvalehtpuu või okasmetsades ületada 100 m ja pindala 5 ha. Pehmelehtpuupuistutes ei tohi laius ületada 150 m ja pindala 7 ha. Kaitsemetsades on maksimaalne langi laius 30 m ja pindala 2 ha. Mida väiksem on raiesmik, seda soodsamad on seal tingimused metsauuenemiseks ja seda lihtsam on ala taasmetsastada.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Lehed 5 - 9 (11) lehekesega kuni 20 cm pikkused paaritusulgjad liitlehed, lehekesed piklikmunajad, leheroots 1…6 cm, pealt tumerohelised, tugevasti läikivad, lehekesed hõredalt kuni tugevalt saagja servaga, puhkedes pronksjad, talvel violettpruunid. Õisikud 30…60 õielised, võrsete tipus asuvate 3…8 cm pikkuste püstiste kobaratena, kuldkollased.

Ülase 8 haljastusprojekt

0

Lageraiet on soovitav teha vaid külmunud pinnasega, vähendades juurepessuohtu, lõhkudes vähem pinnast ja taimestikku, häirides vähem loomi ja linde (k. a. raierahu periood 15. 04.-15. 06.) Lageraielangile jäetakse kasvama Ks ja Mä seemnepuud, millisteks valitakse heakasvulised, terved, heade tüve- ja võraomadustega ning hea viljakandvusega puud.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud kehtestatud keskmise rinnasdiameetri (sihtdiameetri, küpsusdiameetri). Samuti tohib puistu lageraie korras raiuda, kui ta on liiga hõre (kui puistu rinnaspindala või täius on väiksem Metsaseadusega kehtestatust).

Üldmetsakasvatus

0

Lasundis 5 - 7 kraadi Filtratsioonikoefitsient 40 cm osas muutub 10 astmes 7 korda Turba botaaniline koostis Turbaliigiks nimetatakse enam-vähem ühesuguse botaanilise koostisega turbaid, mille suhteliselt sarnased füüsikalised ja keemilised omadused annavad tunnistust ühistest tekketingimustest.

Turbatootmise kordamisküsimuste vastused

0

Laululindudest on männikutes rohkem kuulda metskiuru kõvat häält.Üksildasemates nõmmemetsa osades võib pesitseda meie metsade suurekasvulisemaid ,metsis. Mõnikord uuristab kuiva liivakünkasse meeleldi urge mäger.Noores männikus võib teinekord kohata ka üsna rohkesti kentsaka välimusega

Nõmmemetsad

0

Lehekesi 5 - 9, ,lehekesed elliptilised, pealt paljad,tumerohelised, tugevalt kortsus, alt hallikaskarvased. Õied üksikult või väiksearvuliste õitega õisikutes, väga suured, 5-10 cm läbimõõdus, valkjasroosad kuni tumepunased, lõhnavad, õitseb juunist septembrini.

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

0

Langust kuni - 35 C: har. pihlakas, har. toomingas, sanglepp, har. ja punane tamm, har. pärn, har. ja tatari vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, h. sarapuu, torkav ja kanada kuusk, euroopa ja kuriili lehis, h. ebatsuuga, har. elupuu, hõbehaab, hall ja mandzuuria

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Lahuskoristamine e. kogumine suurendatud vallidest (HAKU):  freesimine;  pööramine;  vallitamine;  laadimine ja väljavedu auna; Lahuskoristamisel esimesed kolm tööliiki moodustavad ühe tsükli, viimane tegevus toimub harvem

Turbatootmise kordamisküsimuste vastused

0

Lehed 1 - 3 cm pikad, ja kuni 1,5 cm laiad, ovaalsed kuni elliptilised, terveservalised, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised, paljad, meenutavad sinikalehti. Abilehed väikesed, süstjad kuni munajad, varisevad varakult.

Dendroloogia

0

Laiaulatusliku võrgustiku – seeneniidistiku ehk viljakehad (pruunikaskollased). Levib mulla mais-juunis. Haude rajamiseks eelistab mütseeli. Ühe seene mütseel võib mullas hargneda ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele.

Materjalid metsanduseks

0

Lehed 3 - 5 lehekesega, kuni 20 cm pikad, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega. Õied valged, õitseb juunis, viljad punased, valmivad augustis.

Dendroloogia

0

Lehekesed piklik - elliptilised (paralleelsete servadega), kuni 20 cm pikad ja kuni 8 cm laiad, teritunud tipu ja saagja servaga, pealt noorelt tihedalt karvased, alt näärmekarvased, sügisvärvus helekollane.

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

0

Lehekesi 5 - 7, munajad või elliptilised, pika terava tipu ja Lehed teravsaagja servaga, 4-8 cm pikad Õied õied väikesed, rohekaskollased, tihedates kerajates pööristes, mille läbimõõt on 3-7 cm

Puu ja põõsad

0

Lehed 5 - 12 cm pikad ja 2-4 cm laiad, äraspidimunajad kuni piklikud, lühikese terava tipuga, laineliselt saagja servaga, pealt veidi karvased, rohelised, alt hallikasrohelised, viltkarvased.

Dendroloogia

0

Langetamine on keelatud: • tuule tugevusega alates 6 pallist (40 km/h); • äikese ja paduvihmaga; • tihedas udus, kui nähtavus on alla 50 m; • tuulemurrus ja põlendikel ilma abilisteta.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Lageraie on lubatud mis tahes vanusega või keskmise rinnasdiameetriga männikus, kuusikus, kaasikus, sanglepikus, haavikus ja kõvalehtpuu puistus kui selle täius on 30% või vähem.

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

0

Lehe pikkus on 4...6 cm. 57. Harilik toomingas (Prunus padus) ja magus kirsipuu (Prunus avium) Prunus avium - 20 kuni 35 m kõrguseks kasvav jämedatüveline munaja võraga puu pärineb

Dendroloogia eksami konspekt

0

L latimets - Puistu peapuuliigi keskmise rinnasdiameetriga üle 6cm ja kuni12 cm ning keskmise vanusega alla 1/2 küpsusvanusest. Hall-lepikutes latimetsa arenguklassi ei määrata.

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

0

Larix sibirica - Areaal: Venemaa Euroopa osa kirde- ja idaosa, Uraalid, Lääne- ja Ida-Siber. Kõrgus alla 40 m. Koos euroopa lehisega on siberi lehis meil kõige levinum lehiseliik.

Dendroloogia eksami konspekt

0

Lainepikkustel 10 – 12 µm. Pikalaineliseks muundunud kiirgus viib osa energiat läbi atmosfääri tagasi maailmaruumi, osa tagasi peegeldunud energiast neeldub aga atmosfääris.

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

0

Lausmetsakorraldus on suhteliselt tugeva subjektiivse varjundiga, sest osa näitajaid määratakse silmamõõduga ja metsakorraldajat võivad mõjutavad eelmise inventuuri andmed.

Raiemaht Eesti metsades ja seda mõjutavad tegurid

0

Langust kuni - 25 C: har. robiinia e. valge ebaakaatsia, h. valgepöök, har. pöök, põldjalakas, põldvaher, mägivaher, kreeka pähklipuu, har. jugapuu, kaukaasia nulg.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Lage ala - so. lage või üksikute puudega lagendik, raiesmik, põlendik või muu metsata metsamaa, mis sobib metsa kasvatamiseks, kuid mis on antud hetkel metsata.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Lehed 1 - 3 cm pikad, ja kuni 1,5 cm laiad, ovaalsed kuni elliptilised, terveservalised, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised, paljad, meenutavad sinikalehti.

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

0

Lehekesed piklik - äraspidimunajad, täkilissaagja servaga, 4….10 cm pikad, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt sinakad, sügisel värvuvad punastes toonides.

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

0

Leedu metsaseaduses on kirjas, et erametsa omanikul pole õigust keelata isikutel oma metsas käia, ühtlasi võib korjata vilju, ravimtaimi, pähkleid, marju ja seeni.

Leedu metsaseadus ja -poliitika

0

Langust kuni - 350 C: har. pihlakas, har. toomingas, must lepp, har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Langust kuni - 15 0 C: ranniksekvoia, diferentseerumiseks. põhjust: hukkub, seda valgusenõudlikum ta mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid.

Materjalid metsanduseks

0

Larix decidua - Kasvab looduslikult Kesk-Euroopa mägedes − Alpides, Karpaatides ning Sudeetides. Eestis kasvab paljudes parkides, ka metsakultuurides.

Dendroloogia eksami konspekt

0

Leedu metsaseaduses on kirjas, et ka erametsades kehtib üldriiklik metsakaitse tuletõrjevahendite süsteem, mida finantseerivad metskonnad ja omavalitsused.

Leedu metsaseadus ja -poliitika

0

Lehekesi 3 - 7 Paaritusulgjas liitleht Munajad, üksikute teravate hammastega (sisselõiked) Roots kinnituskohast kaetud sinakasrohelise härmatisega

Dendroloogia pp

0

Leedu kogupindala on 6 268 000 ha ja 34,5% (u. 2 160 000 ha) Leedust on kaetud metsadega. 20 aastaga on metsade pindala suurenenud umbes 215 000 ha võrra.

Leedu metsaseadus ja -poliitika

0

Laast - ja kiudplaat 6,0% Muu 8,2% 8 2002.a. puidutööstuse eksport koguekspordist 19,5% 11 094,3 miljon kr sellest mööbel ja detailid 16%.

Puidutöötlemine I, II, III

0

Langetussuunda mõjutavad - puu kalle, võra asetus, teised puud, maastik, kokkuveotee, tuul, elektriliinide paiknevus, sõiduteede paiknevus, kraavid, hooned.

RAIE EKSAMIKS

0

Lehed 4 - 7 (kännuvõsust). 10 kaupa võrsete tippudes, valmivad cm pikad, 2,5-4 cm laiad, kolmnurksed Levinud Euroopa ja Aasia põhjaosas.

Materjalid metsanduseks

0

Lehekesi on 5..7, need on piklik-ovaalsed, pealt hõredalt, alt tihedalt lühikarvased ja hallid, kuni 5 cm pikad ning 1...2 cm laiad.

Lehtpuud

0

Lehed 3 - 5 lehekesega, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega.

Dendroloogia pp

0

Laasimist on mõtet teha koos oskusliku ja õigeaegse harvendusraiega Ia, I või äärmisel juhul II boniteediklassi puistutes.

Raiete eesmärgid ja nende süsteemid

0

Lehed 3 - 5 hõlmased, hõlmad tipuosas üksikute hammastega, pealt matid, paljad, alapoolelt noorelt paljad kuni karvased.

Vahtrate kirjeldused

0

Lagedal alal on lume sulamise ajal muld veel külmunud ja lume sulamisest tekkinud vesi voolab ära mööda maapinda.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Lank - raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid kasutatakse ka raiutud ala

Üldmetsakasvatus

0

Leedu metsaseadus on suhteliselt lühike ja lihtne võrreldes Eesti metsaseadusega, mis on palju mahukam ja detailsem.

Leedu metsaseadus ja -poliitika

0

Laanemetsade muld on hea drenaaziga, viljakas, paiknedes enamasti liivsavimoreenidel, mõnikord kaetud peenliivaga.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Lageraie on raie kus jäetakse kasvama ainult seemnepuud ja säilikpuud ning muu loodussõbralik materjal.

Harilik kuusk

0

Lehekesed on saagja või kahelisaagja servaga ja terveservase alusega, allküljelt hallikad ning karvased.

Dendroloogia eksami konspekt

0

Lausmetsakorralduse andmed on üldjuhul keskmisena viis aastat vanad, seevastu SMI kogub metsade kohta andmeid iga aasta.

Raiemaht Eesti metsades ja seda mõjutavad tegurid

0

Laasitud oksad on kuivamiseks otstarbekas ladustada ja hakkida pärast okaste ja leh- tede varisemist.

Nimetu

0

Lagunemistingimused on head. Huumushorisont on kõrrelised: metskastik, punane aruhein, Umbes 7% metsadest.

Materjalid metsanduseks

0

Lehed 3 - 5 cm pikad, munajad, pealt tugevalt läikivad,alt hõrekarvased,sügisvärvus punane.

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

0

Lageraie - raiutakse peaaegu kõik puud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja loomine.

Materjalid metsanduseks

0

Lageraie on ka lubatud mistahes vanusega või rinnasdiameetriga, kui täius on 40% või vähem.

MÄNNI MAJANDAMINE

0

Laiad säsikiired on nähtavad palja silmaga ja need on iseloomulikud näiteks tammele ja pöögile.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Lammi muld - tekkinud järvede ja jõgede perioodiliselt üleujutatud aladele – lammidele.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Lehe pikkus on 3...6 cm. 40. Perekond kontpuu (Cornus) ja verev kontpuu (Cornus sanguinea)

Dendroloogia eksami konspekt

0

Lankide liitmisaeg on ajavahemik aastates, mis on vajalik eelmise raiesmiku taasmetsastamiseks.

Harilik mänd

0

Lehekesi 11 - 31, piklikmunajad, terava tipuga, hõredalt saagja servaga, 5-12 cm pikad.

Puu ja põõsad

0

Lankide liitumisaeg - s.o. ajavahemik aastates, mis kulub eelmise raiestiku taasmetsastamiseks.

Üldmetsakasvatus

0

Lehed ovaalsed - munajad, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt hallikate karvadega.

Metsaükoloogia ja majandamine I Test

0

Labidaga on võimalik materdada tulekolded ja kasutada seda pinnase pööramiseks.

Metsatulekahjud

0

Langust kuni - 150 C: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Lehed ovaalsed - munajad, 4-10 kokku) moosustavad 31% kõikidest külgroodude nurkades.

Materjalid metsanduseks

0

Lank - raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata.

Metsaökoloogia ja majandamine III Test

0

Lageraied - raiutakse peaaegu eranditult kõik puud raielangil 1 aasta jooksul.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Lauatööstus - palkidest saetakse lauad, prussid, toorikud, tehnoloogiline laast.

Puidutöötlemine I, II, III

0

Laudpõranda peitsimisega on võimalik muuta puidu värvitooni, samas säilib pinna loomulik

Puitpõrandad - referaat

0

Leede - glei (LG) või leede turvastunud mullad Lähtekivim karbonaatne.

Materjalid metsanduseks

0

Lageraie on Eestis tingimustes peamiseks viisiks küpse metsa raiumisel:

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Langust kuni - 250 C: har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, har. pöök.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Lehed 4 - 6 cm pikad, sama dekoratiivsete värvirohkete lehtede tõttu.

Materjalid metsanduseks

0

Langemiseks on soodsad. Sageli esinevad mõlemad külmaliigid samaaegselt.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Lagunemiseks on head. Kõdu hulk sõltub otseselt mullaviljakusest: näit.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Leesikaloo - loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp.

Metsaökoloogia ja majandamine II Test

0

Lageraie - raiutakse peaaegu kõik puud raielangil 1 aasta jooksul.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Lageraietele on kehtestatud mõningad piirangud, mida ei tohi ületada:

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Langust kuni – 25 oC: h jugapuu, h robiinia, h valgepöök, h pöök.

Dendroloogia eksami konspekt

-1

Lankide liitumisaeg - s.o. ajavahemik aastates, mis kulub eelmise raiestiku taasmetsastamiseks. Männi ja kõvalehtpuude loodusliku uuenduse või kultiveerimise korral on see aeg 4 a., kuuse loodusliku uuenduse või kultiveerimise korral 3 aastat ja muudel juhtudel 2 aastat.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Latt – Saetud pinnaga puitmaterjal, mõõdud alla 75*75

Puidutöö

0

Lahemaa rahvuspark - loodud 1971. a. esimese rahvuspargina Baltikumis.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Lehed äraspidimunajad - ümmargusedtömbi- või pisut pügaldunud tipuga.

Metsaükoloogia ja majandamine I Test

0

Lehed kitsas - või laisoomusjad või kahepoolse kitse kerajad.

Puud

0

Lasita - Aken. Liimitud massiivpuidu tootmine - laienev.

Puidutöötlemine I, II, III

0

Lehekahjurite hävitajatena on tuntud suuri kuhilpesi ehitavad kuklaseliigid.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Lahenduseks on kobraste arvukuse reguleerimine küttimisega.

Ulukikahjustused

0

Labidagaauki istutamine on kasutatav peale lehtpuude ja okaspuudel.

Metsauuenduse ja metsakasvatuse komplekstöö

0

Laius 95 – 120 mm MUUD SISEVOODRIPROFIILID LIISTUD

Sisevooderdus

0

Laialdaselt allee - ja pargipuuna nii üksikult kui grupiti.

Dendroloogia

0

Larix – suvehaljad ühekojalised kõrged puud.

Dendroloogia eksami konspekt

0

Laululindude seas on tavalised metsvint ja lehelinnu liigid.

Salumetsad

0

Laastu paksus on näha eesmise töölaua kõrval oleval

Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid

0

Lae - ja sisenurgaliistud Välisnurgaliistud

Sisevooderdus

0

Laialdaselt lõuna - ja Kagu-Eestis, umbes 3,5% metsadest.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Laialeheline ebajasmiin – heledad kolmnurgad, koor on hall.

Lehtpuu oksade kirjeldused

0

Langi pikkus - mitte üle kvartali külje pikkuse.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Lehed 20 - 30 cm pikad, 6-9 paari lehekestega.

Puu ja põõsad

0

Lageraie on ka peamisi puidu varumise viise.

Harilik Mänd

0

Lehed piklik - elliptilised/süstjad. Paljas.

Dendroloogia lehtpuude ja põõsaste kirjeldused

0

Laialsäsikiirel on üle viie rakkude rea.

Puiduteaduse konspekt

-1

Legeeritud terasteks nimetatakse teraseid, mis sisaldavad legeerivaid elemente: kroomi, volframi, niklit, koobaltit, molübdeeni jt. Legeerivad elemendid avaldavad terase omadustele märgatavat mõju.

Metallide kasutamine puidutööstuses