Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Matemaatilise analüüsi kollokvium nr.1 (0)

1 Hindamata
Punktid

 
1.  Arvrea  mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus . Näiteid koonduvate ja hajuvate 
arvridade  kohta. 
Avaldist  
    ,  kus 
  on   reaalarvud ,  nimetatakse 
arvreaks
Selle  rea  esimese 
liikme   summat  
  nimetatakse  selle  rea 
-ndaks  osasummaks,  st. 
 
Eeltoodud rida nimetatakse koonduvaks, kui selle rea osasummade jada {
} on  koonduv , st 
,   kusjuures   suurust  S  nimetatakse  selle  rea   summaks .  Kui  ei  eksisteeri 
lõplikku piirväärtust 
 siis nimetatakse seda rida hajuvaks
Näide  1.  Uurime  rea 
  koonduvust.  Et 
    siis 
  , seega see rida on hajuv
Näide  2.  Uurime  rea 
  koonduvust.  Tegu  on  positiivse  arvreaga,  sest 
 Võrdleme seda rida geomeetrilise reaga 
, see geomeetriline 
rida on koonduv, sest 
 ja 
. Et 
 , siis on uuritav rida 
koonduv. 
2. Integraaltunnus. Näidata, mis tingimustel rida ja vastav päratu  integraal koonduvad 
samaaegselt. Muutujavahetus päratus integraalis (
). 
Integraaltunnus: 
Olgu 
 
positiivsete 
liikmetega 
rida, 
kusjuures 
    Peale  selle  olgu 
  mingisugune  pidev  ja  monotoonselt  kahanev 
funktsioon, mis rahuldab tingimusi: 
 
. Siis kehtivad järgmised  väited
1.  Kui päratu integraal  
 koondub, siis koondub ka rida  . 
2.  Kui päratu integraal 
 hajub, siis hajub ka rida  . 
Funktsiooni 
 nimetatakse monotoonselt kahanevaks, kui iga 
, kehtib mitterange 
võrratus  

Näidata,  mis  tingimustel  rida  ja  vastav  päratu  ingegraal  koonduvad  samaaegselt. 
Muutujavahetus päratus integraalis (

). 
Kui arvrea 
 korral on täidetud tingimused, et 
 f(k)=ak, 
f(x)≥0 (xϵ[1, lõpmatus )) 
f(x) kahaneb (xϵ[1,lõpmatus)), 
siis  rida 
ja  päratu  intergraal 
  kas  koonduvad  või  hajuvad 
samaaegselt. 
3. Positiivsete arvridade võrdlustunnused. Võrdlus harmoonilise reaga. 
Positiivseks arvreaks nimetatakse  arvrida  kujul 
 
                                                                     
1.Kui positiivsete arvridade Σk=1 ak ja Σk=1bk üldliikmete vahel kehtib võrratus  
ak≤bk, siis  
 rea Σk=1bk koondumisest järeldub rea Σk=1 ak  koondumine
 rea Σk=1 ak hajumisest järeldub rea Σk=1bk  hajumine
2.Kui  Σk=1  ak    ja    Σk=1bk    on  positiivsed  arvread  ja  eksisteerib  lõplik  nullist  erinev   piirväärtus  
nende üldliikmete ak ja bk suhtes 
limk - ∞ ak/bk =γ≠0, siis read koonduvad või hajuvad üheaegselt 
Tõestus. Lähtuded jada piirväärtuse definitsioonidt, leiame 
 
Võime piirduda juhuga k0=1. Et 
 
Siis saame tulemuseks võrratuste ahela 
 
Käsitleme kahte juhtu. 1.Eeldame, et rida 
 on koonduv. Olgu arv ε >0 selline, et  
γ-ε>0.  Ahela  esimese  võrratuse  põhjal  (γ-ε)bk    N(ε)  ja  iga  XϵXUC  korral  kehtib  |Sn(x)-S(x)|N(ε)). 
Weierstraßi tunnus. 
Kui leidub selline positiivsete liikmetega arvrida 
 
Et iga  naturaalarvu  kϵN ja iga x ϵ X
(x)|≤a
UC korral kehtib |UK

Siis funktsioon Σ UK(X)  Koondub ühtlaselt hulgal XUC 
8.Astmeread. Astmerea  koonduvusraadiuse  mõiste. Koonduvusraadiuse leidmine. 
Abeliteoreem: ühtlase ja absoluutse koonduvuse seos koonduvusraadiusega. 
Astmeread 
Astmereaks nim. Funtksiooni kujul (tϵR) 
 
Suurusi a ϵ
k R nim. astmerea kordajateks. Astmerea määramispiirkonnaks on R. 
Muutujavahetusega x=t-a saame alati minna üle  kujule  
 
Astmerea koonduvusraadiuse mõiste 
Astmerea 
koonduvusraadiuseks  R  nim.  suurust  (so.  Mittenegatiivset  arvu  või 
+(lõpmatus)), et rida koondub absoluutselt iga |x| korral kui |x-a|R.  Kui   astmerida   koondub  absoluutselt  kogu   reaalarvude   hulgal,  siis  tähistatakse 
R=+(lõpmatus) 
Koonduvusraadiuse leidmine 
Esimene 
Kui astmerea 
 
 
korral a ≠0(k>n)
k
 leidub lõplik või lõpmatu piirväärtus  
 
Siis selle rea  koonduvusraadius avaldub kujul  
 
Teine 
Kui astmerea 
 
korral ak≠0(k>n) leidub lõplik või lõpmatu piirväärtus 
 
Siis selle rea koonduvusraadius avaldub kujul 
 
 
Abeli  teoreem : ühtlase ja absoluutse koonduvuse seos koonduvusraadiusega. 
Kui astmerida 
 
koondub  punktis  x0,  siis  see  astmerida  koondub  absoluutselt  iga  x  korral,  kui  |x|
Vasakule Paremale
Matemaatilise analüüsi kollokvium nr 1 #1 Matemaatilise analüüsi kollokvium nr 1 #2 Matemaatilise analüüsi kollokvium nr 1 #3 Matemaatilise analüüsi kollokvium nr 1 #4 Matemaatilise analüüsi kollokvium nr 1 #5 Matemaatilise analüüsi kollokvium nr 1 #6 Matemaatilise analüüsi kollokvium nr 1 #7 Matemaatilise analüüsi kollokvium nr 1 #8 Matemaatilise analüüsi kollokvium nr 1 #9 Matemaatilise analüüsi kollokvium nr 1 #10 Matemaatilise analüüsi kollokvium nr 1 #11 Matemaatilise analüüsi kollokvium nr 1 #12 Matemaatilise analüüsi kollokvium nr 1 #13
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 115 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 213757 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Matemaatiline analüüs 2-kollokvium 2
16
doc

Matemaatiline analüüs 2, kollokvium 2

Contents Contents.................................................................................................................................. 1 1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Geomeetrilise rea osasumma ja summa valemite tuletamine....................................... 2 2. Integraaltunnus. Näidata, mis tingimustel rida ja vastav päratu ingegraal koonduvad samaaegselt. Muutujavahetus päratus integraalis ()............................................................... 3 3. Positiivsete arvridade võrdlustunnused. Üks tunnustest tuletada........................................ 3 4. D'Alemberti ja Cauchy tunnused. Üks neist tuletada........................................................... 4 6. Vahelduvate märkidega read. Leibnizi tunnus..................................................................... 5 5. Arvridade absoluutne ja tingimisi koonduvus. Absoluutselt koonduva rea ümberjärjestuse koonduvus.

Matemaatiline analüüs 2
Matemaatiline analüüs 2 kollokvium 2
16
doc

Matemaatiline analüüs 2 kollokvium 2

Contents Contents.................................................................................................................................. 1 1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Geomeetrilise rea osasumma ja summa valemite tuletamine....................................... 2 2. Integraaltunnus. Näidata, mis tingimustel rida ja vastav päratu ingegraal koonduvad samaaegselt. Muutujavahetus päratus integraalis ()............................................................... 3 3. Positiivsete arvridade võrdlustunnused. Üks tunnustest tuletada........................................ 3 4. D'Alemberti ja Cauchy tunnused. Üks neist tuletada........................................................... 4 6. Vahelduvate märkidega read. Leibnizi tunnus..................................................................... 5 5. Arvridade absoluutne ja tingimisi koonduvus. Absoluutselt koonduva rea ümberjärjestuse koonduvus.

Matemaatiline analüüs 2
Matemaatiline analüüs II 1-kollokviumi spikker
4
pdf

Matemaatiline analüüs II 1. kollokviumi spikker

1 1 korral ak≠0(k>n) leidub lõplik või lõpmatu piirväärtus lim 𝑘 , siis selle rea koonduvusraadius avaldub kujul 𝑅 = lim 𝑘 . 14. Fourier’ teisenduse omadusi. Fourier’ teisenduse rakendusi.

Matemaatiline analüüs 2
ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS
177
pdf

ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.2.1 Naturaalarvud, täisarvud, ratsionaalarvud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.2.2 Täieliku järjestatud korpuse konstruktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 1.3 Ratsionaalarvud järjestatud korpuses . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 1.3.1 Naturaalarvud. Matemaatilise induktsiooni meetod . . . . . . . . . . 15 1.3.2 Ratsionaalarvude alamkorpus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 1.4 Täieliku järjestatud korpuse ühesus. Reaalarvude definitsioon . . . . . . . . 20 1.5 Reaalarvude korpuse omadused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 1.5.1 n-astme juur positiivsest reaalarvust

Algebra I
Matemaatiline analüüs II 2-kollokviumi spikker
8
pdf

Matemaatiline analüüs II 2. kollokviumi spikker

1. Mitmemuutuja funktsiooni lokaalsete ekstreemumite mõisted. Statsionaarne punkt. Kriitiline punkt. piirkonna D rajajoon. Eeldame, et piirkonnas D on täidetud tingimus f(x,y)>=g(x,y). Kahekordse integraali 𝑥 = 𝜌 𝑐𝑜𝑠𝜑 Mitmemuutuja funktsiooni lokaalse ekstreemumi tarvilik tingimus. Definitsioon 1. Öeldakse, et kahe omaduse tõttu ∬𝐷[𝑓(𝑥, 𝑦) − 𝑔(𝑥, 𝑦)]𝑑𝑥𝑑𝑦 = ∬𝐷 𝑓(𝑥, 𝑦)𝑑𝑥𝑑𝑦 − ∬𝐷 𝑔(𝑥, 𝑦)𝑑𝑥𝑑𝑦. Mõlemad kahekordsed 𝑦 = 𝜌 𝑠𝑖𝑛𝜑 muutuja funktsioonil on punktis P1(x1, y1) lokaalne maksimum, kui sellel punktil leidub niisugune ümbrus tei

Matemaatiline analüüs 2
Matemaatiline analüüs II
14
pdf

Matemaatiline analüüs II

Mitmemõõtmelise ruumi mõiste Def: On antud n reaalarvu x1...xn ja nende järjestatud jada (x1...xn)(-punkt) ­ seda nim n- mõõtmelise ruumi punktiks. Rn={(x1,...,xn) | xi R, i=1,...,n}, P(x1,...,xn) ­ punkt koordinaatidega xi n=1: R1={P(x1) | x1 R} geom. sirge n=2: R2={P(x1,x2) | x1,x2 R} geom. tasand n=3: R3={P(x1,x2,x3) | x1,x2,x3 R} geom. ruum Punkt A on piirkonna D sisepunkt, sel korral kui tal leidub ümbrus, mis sisaldub piirkonnas D. Punkt A on piirkonna D rajapunkt sel korral kui iga tema ümbrus sisaldab nii piirkonna D kui ka piirkonda mittekuuluvaid punkte. Piirkond D on lahtine, kui ta koosneb sisepunktidest. Piirkond D on kinnine, kui ta koosneb nii sise- kui ka rajapunktidest. Mitme muutuja funktsiooni mõiste Def: nMF f:RnR:P(x1,...,xn) Rn a w=f(P) f(x1,...,xn) R Kujutlus, mis seab n-mõõtmelise ruumi punktidele P vastavusse lõpliku reaalarvu w=f(P), nim n- muutuja funktsiooniks. Geom ­ hüperpind n+1-mõõtmelises ruumis. Füüsikaliselt on nMF skalaarv?

Matemaatiline analüüs 2
Kõrgem matemaatika II eksamimaterjal
20
docx

Kõrgem matemaatika II eksamimaterjal

Vektorruum Mittetühja hulka V nimetatakse vektorruumiks üle reaalarvude hulga R, kui sellel hulgal on defineeritud lineaarsed tehted: hulga V elementide liitmine ja korrutamine skalaaridega nii, et on täidetud järgmised tingimused: hulk V on kinnine elementide liitmise suhtes ja hulk V on kinnine skalaariga korrutamise suhtes Vektorruumi 1) leidub nullelement omadused 2) iga elemendi a korral leidub tema vastandelement ­a 3) (a+b)+c=a+(b+c) 4) a+b=b+a 5) k(a+b)=ka+kb 6) (k+l)a=ka+la 7) (kl)a=k(la) 8) 1a=a Vektorruumi Vektorruumi alamruumiks nimetatakse vektorruumi V mittetühja alamhulka U, alamruum kui U on vektorruumi V tehete suhtes vektorruum üle reaalarvude hulga R Lineaarkate

Kõrgem matemaatika ii
Matemaatiline analüüs II konspekt - MITME MUUTUJA FUNKTSIOONID
32
pdf

Matemaatiline analüüs II konspekt - MITME MUUTUJA FUNKTSIOONID

Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad) §1. MITME MUUTUJA FUNKTSIOONID 1. Ruum R m , hulgad selles ruumis Def. Kõigi m reaalarvust koosnevate järjestatud süsteemide P = ( x1 ,..., x m ) hulka nimetatakse m-mõõtmeliseks ruumiks. Def. Kui m-mõõtmelises ruumis defineeritakse süsteemide P = ( x1 ,..., x m ) ja Q = ( y1 ,..., y m ) m vaheline kaugus d (P, Q ) valemiga d (P, Q ) = (x - y i ) , siis nimetatakse seda ruumi 2 i i =1 m-mõõtmeliseks eukleidiliseks ruumiks ja tähistatakse R m . Süsteemi P = ( x1 ,..., x m ) nimetatakse ruumi R m punktiks ning reaalarve xi (1 i m ) punkti P koordinaatideks.

Matemaatiline analüüs ii




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun