Elekrtivool (0)

1. MIS ON ELEKTRIVOOL ?
...on positiivsete või negatiivsete elektrilaenguga laengukandja korrapärane liikumine.
2. ALALISVOOLU JA VAHELDUVVOOLU ERINEVUS JA SARNASUS:
Alalisvoolu suund ja tugevus ajas ei muutu, kuid vahelduvvoolul perioodiliselt muutub.
--MILLIST VOOLU KUMBKI NEIST ANNAB? Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat ( akud , patreid jne). Vahelduvvool annab muutliku vooliu, mis tuleb ainult otse vooluvõrgust.
3. VOOLU TEKKIMISE TINGIMUSED:
*elektriväli
*vabad laengukandjad
4. VOOLUTUGEVUST MÄÄRAVAD SUURUSED (1.valem S=vSqn(konsedratsioon))
v=laengukandjate suunatud liikumise keskmine kiirus
*q= elektrilaeng ?
*S=ristlõike pindala?
*n= laengukandjate konsedratsioon
5. OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA (I=U/R)
Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R).
, kus

• I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse näiteks amprites (A)
  
• U on pinge, mida mõõdetakse näiteks voltides (V)
  
• R on vooluringi lõigu takistus, mida mõõdetakse näiteks oomides (Ω).
  

6. KUS KASUTATAKSE JADA- JA KUS RÖÖPÜHENDUST? (tabel)
7. MILLEST SÕLTUB JUHI TAKISTUS? SELGITUS „KUIDAS?” (R=(ROO)*L/S)
Juhi takistus sõltub juhi mõõtmetest ja materjalist.
*juhi takistus R on võrdeline tema pikkusega l - - - ntx. Suurendada juhi pikkust kaks korda on sama, mis ühendada teine täpoelt sasugune juht esimesega jadamisi. Niisuguse ühenduse kogutakistus on esialgsest kaks kroda suurem.
*juhi tkaistust R on pöördvõrdeline juhi ristlõike pindalaga S - - - juhi ristlõikepindala kahekordne suurendamine teise samasuguse juhi ühendamsit esimsesega rööbiti. See põhjsutab taksituse kahekordse vähenemise.
*maetrjalist
*tembepratuurist
*omadustest
--KUS KASUTATAKSE TAKISTUSEL T0 SÕLTUVUST? SELGITA..
8. MIS ON ÜLIJUHT JA KUS NEID KASUTATAKSE? Ülijuht on juht, millel puudub takistus.
9. ALALISVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS. TÄHIS JA ÜHIK. (1 ÜLESANNE)
TÖÖ: Elektrivälja tööd lanegukandjate suuantud liikumise tagamisel nimetaatakse sageli ka elektrivoolu tööks. Tähiseks on A jaühikuks J.. Valem = A=Nt ja A=Uit v voolumõõtja.
VÕIMSUS: Ajaühikus tehtav töö. Tähiseks N ja ühikuks W ja hobujõud. Valem=N=A/t
10. MIKS ELEKTRIMOOTORID KINNI KIILUDES LÄBI PÕLEVAD?
11. MIS ON KÕRVALJÕUD VOOLUAKKIKAS? Kõrvaljõud on mittelektrilised jõud. Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelekrtilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Näiteks keemilised vooluallikad, töö=elektromotoorjõud, pinge.
12. MIS TEKITAB ELEKTRIVOOLU R-VÄLJA?
13. MIS ON ELEKTROMOTOORJÕUD? TÄHIS JA ÜHIK.
Elektromotoorjõud on jõud, mis näitab kui palju ülde vooluakkikas tööd teha võiks. Tähiseks on suur E ja ühikuks volt V
14. KUIDAS MÕÕTA VOOLUALLIKA SISETAKISTUST? ideaalse vooluallika sisetakistus on lõpmatus. Pingeallikal aga 0. Sisuliselt on tegemist energiaallikaga.
15. VOOLUALLIKA TÜHIJOOKS JA LÜHIS. Tühijooks on vooluallikas, kui seda ei kasutata (näiteks pole patarei ühendatud). Vooluring on lüliti abil avatud või puudub. Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga , mille takistus on selle
osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud
juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Et see on väga väike,
tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse
järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase
kuumenemise ning rikkuda vooluallika.
16. MIS ON ELEKTRIVOOL VEDELIKUS ? MILLES SEISNEB JA KUIDAS KASUTATAKSE? Elektrivool vedelikes on siis, kui on vabu laengukandjaid ehk ioone. Vedelik juhib elektrit kui elektrolüüdi lahus.
Elektrolüüdisk nimetatakse keemilist ühendit, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid vüi keemilsied rühmad.
Kasutatakse metallvormide ja jäljendite tegemisel. Rakendadakse näiteks metallidega katmisel ( jnoois)
17. ISELOOMUSTA ELEKTRIVOOLU GAASIDES ( NING NENDE RAKENDUSED). Gaasid on väga halvad elektrijuhid. Gaasi aineosakesed paiknevad võrreldes vedeliku ja tahke aine  aineosakestega teineteisest väga kaugel. Kiirelt liikuvatel ja vaid hetkeks teineteisega kokkupõrkuvatel gaasiosakestel oleks väga raske vabu laengukandjaid edasi anda. Seetõttu elektrivool gaasi enamasti ei läbi. Tead aga, et välgulöök äikese ajal kujutab endast elektrivoolu. Äikesepilves on väga palju elektrilaenguid. Selle tõttu tõuseb äikesepilve ja maa vaheline pinge nii suureks, et õhk hakkab elektrivoolu läbi lööma. Sellise läbilöögi ajal näedki sa heleda jutina taevas pikselööki. Ka siis, kui sa kelleltki “elektrit” saad, lööb õhk läbi. Kuid sellisel juhul on elektrilaenguid palju vähem ning pinge sinu ja sinu sõbra vahel on palju väiksem. Seetõttu toimub selline läbilöök vaid siis, kui sa oled sõbrale väga lähedal. Mida suurem on pinge kehade vahel, seda kaugema vahemaa tagant võib toimuda läbilöök. Äiksepilved asuvad ju maast mitmete kilomeetrite kaugusel.