Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kvoodiülesanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
televiisor, kvoodi, tasakaaluhind, import, kvoodiülesanne, mingite, nõudmine, graafik, tasakaalukogus, 800000, 100000, 700000, tuhat, rahvamajanduse, eelduselTöö nr 10 Kvoodiülesanne Võtame hüpoteetilise näite televiisorite turust. Eeldus on, et Venetsueela kujutab sellel turul endast “väikest avatud majandust”, s.t. ei suuda mõjutada maailmaturu hinda mingite oma toimingutega. Venetsueelas kehtib järgmine nõudluse-pakkumise skeem televiisoritele: Ühe televiisori hind Nõudmine televiisoritele Televiisorite pakkumine Venetsueela turul Venetsueelas dollarites tuh. tk. tuh. tk. 100 900 0 200 700 200
Kvoodiülesanne Võtame hüpoteetilise näite televiisorite turust. Eeldus on, et Venetsueela kujutab sellel turul endast "väikest avatud majandust", s.t. ei suuda mõjutada maailmaturu hinda mingite oma toimingutega. Venetsueelas kehtib järgmine nõudluse-pakkumise skeem televiisoritele: Ühe televiisori hind Nõudmine televiisoritele Televiisorite pakkumine Venetsueela turul Venetsueelas dollarites tuh. tk. tuh. tk. 100 900 0 200 700 200 300 500 400
joonis 11.1), mis näitab, et päeva keskmine vahetuskurss kujuneks välja tasemel OA ning käive oleks OB. Mõõtes dollarites oleks käive võrdne piirkonnaga OAEB. Vahetuskurss (USD/EUR) Pakkumine (EUR) E A Nõudmine (EUR) O B Valuuta hulk (EUR) Joonis 11.1 Valuuta nõudmine ja pakkumine (EUR) Maksebilansi tasakaalu iseloomustab järgmine seos: CA + B = L kus CA on jooksevkonto ülejääk, B on välislaenamine ja L iseloomustab muutust rahvusvahelises likviidsuses. Maksebilansi tehingud iseloomustavad välisraha liikumist. Seega on valuutaturgu arvestades antud tingimus täidetud.
2 800 200 4 600 300 6 400 400 8 200 500 10 0 600 a) Kandke joonisele nõudmise ja pakkumise kõver. Missugune on tasakaaluhind ja tasakaalukogus. Tasakaaluhind on kuus eurot ja tasakaalukogus 400 tonni. b) Oletame, et hävitav haigus (näiteks Hullulehma tõbi) hävitas suure osa karjast. Selgita joonise abil, kuidas see võiks mõjutada nii nõudmist kui pakkumist. Kuidas muutub tasakaaluhind ja kogus. Selgita! Tulemuseks on pakkumiskõvera nihkumine vasakule. Uus pakkumiskõver on S1. Eeldades muutumatut nõudlus toob selline pakkumiskõvera nihe kaasa tasakaaluhinna tõusu ja tasakaalukoguse vähenemise.
likvideerumine. Konkureeriv turg (hind on madalaim ja Invisible kogus suurim võimalik: Hand tarbija saab max lisakasu) Tavaline monopol Hinnakontroll (müüb vähem ja kõr- (valitsus kehtestab gema H eest: teenib hinnalae: tekib üle- supernormaalset nõudlus/defitsiit; kasumit) tasakaaluhind tekib niikuinii) Diskrimineeriv monopolist (müüb iga ühiku oksjoni kor- ras konkretesele tarbijale kõrgeima võimaliku H-ga: omastab kogu lisakasu) 6 Konkurents ja ressursside paigutus X ? Suhtelised hinnad Px /P y
Näide: Nõudluse muutus. Eeldame, et suvi osutus äärmisel palavaks ning uurime, kuidas see mõjub jäätiseturule. Ilmselt: 1. Kuum ilm mõjutab nõudluskõverat, kuna inimesed on valmis ostma jäätist iga etteantud hinna juures. 2. Kuna kuuma ilma tõttu inimesed ostavad rohkem jäätist, nihkub nõudluskõver paremale. See nihe näitab, et jäätise koguseline nõudmine on kõrgem iga hinnanivoo juures. 3. Pakkumiskõver ei muutu, kuna ilm ei mõjuta jäätisemüügi firmasid. Järelikult kuum ilm põhjustas nii jäätise hinna kui ka müüdava koguse suurenemise. 26 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Kõvera nihkumine ja liikumine mööda kõverat. 1. Antud näites pakkumine ei muutunud seetõttu, et ilm ei muutnud firma soovi
Tulemusena langeb hind ja kaubeldav kogus. 2 2) Oletame, et keskmiselt toodavad Ameerika Ühendriikide põllumehed aastas 500 miljonit vakka sojaube ja kaks miljonit tonni aprikoose. Lühiajaliselt (s.t. igal konkreetsel aastal) on nende toodete pakkumiskõver vertikaalne selliste koguste juures. Nõudlust iseloomustab järgmine tabel. Soja hind Soja nõudmine Aprikooside hind Aprikooside (miljonites nõudmine vakkades) (miljonites tonnides) 2,00 600 1,60 2,4
o Kui pakkumine muutub (kasvab või kahaneb) pakkumiskõver nihkub (alla ja paremale või üles ja vasakule). Sel juhul pakkumise mõjurid on muutunud. o Kui muutub pakutav kogus, toimub liikumine pikki pakkumiskõverat üles või alla poole. Pakkumise mõjurid jäävad samaks, muutub ainult kauba hind. Turu tasakaal · Turg on tasakaalus, kui nõutav kogus võrdub pakutava kogusega. Seda kogust nimetatakse tasakaalukoguseks. · Tasakaaluhind on kokkuleppehind, mille eest müüjad on nõus samapaju müüma, kui ostjad on nõus ostma. · Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. · Turu puudujääk (ehk defitsiit) on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna · korral ületab pakutava koguse. · Nii üle- kui ka puudujäägi korral ressursside kasutamine on ebaefektiivne.
5 v(%) SKP kasv 0 -5 -10 Aastad Eesti SKP kasv aastate lõikes. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majanduse hetkeseisu hindamiseks kasutatakse majandusaktiivsuse indeksit (ICI - Index of Coincident Indicators). Majanduse baromeetrina kasutatav ICI on koostatud nelja SKP-ga kõige paremini korreleeruva muutuja (rahapakkumine M1 import, M1, import kohalike omavalitsuste tulud ja tööstustoodangu müük) baasil. baasil Indeksi muutused järgivad SKP arengusuundi ning võimaldavad hinnata operatiivsemalt majanduslikku olukorda kui SKP kvartali numbrid.Lembit Viilup PhD IT Kolledz % 1076 4,4 8,3?
Selgita, mida selline pakkumiskõver iseloomustab. Tegemist on vertikaalse pakkumiskõveraga. See tähendab, et pakkumine on fikseeritud mingi kindla koguse juurde sõltumata hinnast. Pakkumine on sellisel juhul täiesti mitteelastne. Täiesti mitteelastse pakkumise korral ei mõjuta hinna muutus pakutavat kogust. Kinopiletite pakkumine ongi üheks näiteks mitteelastset pakkumisest, sest kinodes olevate istekohtade arv on lühiajaliselt fikseeritud. b) Missugune on tasakaaluhind ja -kogus. Tasakaaluhind on 4 ja kogus 800. c) Oletame, et Tartu ülikoolid suurendavad vastuvõttu 500 üliõpilase võrra. Lisanduvate üliõpilaste kinopiletite nõudlust iseloomustab järgnev tabel. Koosta joonis, kuhu on lisatud ka uute üliõpilaste nõudlus. Selgita, kuidas ja miks muutus tasakaaluhind ja -kogus! Hind (P) Nõutav kogus (QD) 2 400
Majandusteooria peab selgeks õpetama majanduslikud põhimõisted ja-seosed. Majandust tundev inimene teab, miks asjad just nii toimivad, majandust mitte tundva inimese jaoks asjad lihtsalt juhtuvad. Majandust tundva ja seletada oskava inimese puhul on tõenäosus hakkama saada tunduvalt suurem. Seetõttu võib ka inimeste käitumist pidada majanduslikult ratsionaalseks ja ebaratsionaalseks. Ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et inimesed maksimeerivad kogukasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides. Majandusteooria uurib erinevate majandussubjektide ratsionaalset käitumist. Kõik majandussubjektid maksimeerivad mingit kasulikkust. Erinevad majandussubjektid : kasulikkus: Tarbija kasulikkus Ettevõte kasum Valitsus ühiskonna heaolu Ressursside piiratus.
Mõne aja möödudes on toote disain ja tehnoloogia lihvitud nii, et on võimalik kulusid vähendada. . Kui toode muutub standardiseerituks ja tuntuks (küpsus), on järjest vähem põhjust toota teda riigis, mille suhteliseks eeliseks on kõrgtehnoloogia. Toote valmistamine hakkab "emigreeruma" teistesse riikidesse, mis on kerge vaevaga võimelised rakendama nüüd juba standardset tehnoloogiat. 17. Väike riik rahvusvahelises kaubanduses: eksport ja import, nende hindade kujunemine. Kaubandus(kauplemis)tingimused (terms of trade). · Eksport- Eksport väikeses avatud riigis on vahe kogustes, mida pakutakse ja nõutakse kodusel turul maailmaturu hindades. · Import- Import väikeses avatud riigis on vahe nõudmise ja pakkumise vahel sisemaal maailmaturu hinna juures. · Ei mõjuta maailmaturu hinda. · Väike riik saab ühineda rahvusvahelise kaubandusega maailmaturu hinna juures ja
Tabelarvutust kasutades võime me muuta ka algandmeid, "läbi mängides" erinevaid võimalusi, uurida "mis juhtub, kui..". Näiteks võime leida, kuidas muutuvad summaarsed kulud, kui õnnestub vähendada fikseeritud kulusid 2500 kroonini päevas või kui muutuvkulud ühiku kohta suurenevad 7 kroonini. Peale kulufunktsiooni tabuleerimist võime kulude muutumise iseloomustamiseks kasutada graafikut. Joonis 15 Kulufunktsiooni graafik ©Audentese Ülikool, 2003. Koostanud A. Sauga MAJANDUSMATEMAATIKA I Funktsioonid ja nende algebra 12 Müües teenust või toodet, saab firma tulu (revenue). Tulufunktsioon on funktsionaalne seos müüdud tooteühikute (või tegevusmahu) ja brutotulu R vahel. Lihtsaimal juhul on seos võrdeline ja võrdeteguriks on hind (price) p. Tulufunktsioon = nõutav kogus · hind
MIKROÖKONOOMIKA 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ja miks mõnedes riikide
8 Reklaamikulu kuus 6000 9 Komisjonitasu müügimeestele/ühik 10 10 Tootmishoone kulum kuus 1500 a) Liigitada kulud järgmise skeemi kohaselt põhipalk 300000 põhimaterjal 800000 tootmise üldkulud 144500 perioodikulud 30500 esmaskulud 1100000 tootekulud 124.45 konverteerimis(töötlemis)kulud 444500
meetmed pöörduvad omaenese vastu. · Ka võib töökohtade loomine ja areng ühes harus toimuda mõne teise haru arvel, tegelikult saavutatakse tööhõive eesmärgid siis, kui piirangute tulemusena tööjõud paigutub ümber kapitalimahukatest harudest töömahukatesse harudesse. · Impordipiirangute arvel loodavate töökohtade hind riigi jaoks pole selge (järgmine slaid). · Lõpuks tuleb arvestada, et välisinvesteeringud ja import ise loovad samuti töökohti, millest protektsionistliku poliitika rakendamisel ilma jäädakse. Import võib luua töökohti ka teistes harudes ja siit tulenevad survegrupid protektsionismi vastu. · Sotsiaalsed kaalutlused seoses tööpuuduse argumendiga · On väga raske mõõta rahas töötute stressi ja meeleheidet · Teisalt on raske veenda töötavaid ühiskonnaliikmeid, et nende olukord on
meetmed pöörduvad omaenese vastu. • Ka võib töökohtade loomine ja areng ühes harus toimuda mõne teise haru arvel, tegelikult saavutatakse tööhõive eesmärgid siis, kui piirangute tulemusena tööjõud paigutub ümber kapitalimahukatest harudest töömahukatesse harudesse. • Impordipiirangute arvel loodavate töökohtade hind riigi jaoks pole selge (järgmine slaid). • Lõpuks tuleb arvestada, et välisinvesteeringud ja import ise loovad samuti töökohti, millest protektsionistliku poliitika rakendamisel ilma jäädakse. Import võib luua töökohti ka teistes harudes ja siit tulenevad survegrupid protektsionismi vastu. • Sotsiaalsed kaalutlused seoses tööpuuduse argumendiga • On väga raske mõõta rahas töötute stressi ja meeleheidet • Teisalt on raske veenda töötavaid ühiskonnaliikmeid, et nende olukord on
(3000) = 3000 + 6 × 3000 = 3000 + 18000 = 21000. Vastus: 3000 ajalehe trükkimisel tehtavad kulutused on 21 000 kr päevas. Kulufunktsiooni teadmine võimaldab leida kogukulusid suvalise tootmismahu korral. Tööd teeb lihtsamaks tabelarvutuse vahendite kasutamine, kus meil on võimalik muuta ka algandmeid ning mängida läbi erinevaid võimalusi. Kulufunktsiooni iseloomustamiseks saame kasutada ka vastavat graafikut. Näide 2-4 Kulufunktsiooni graafik 25 000 Kogukulud C(q), kr 20 000 15 000 10 000 5 000 0 0 1 000 2 000 3 000 4 000
Põltsamaa Ametikool Kohv Referaat Maiu Roio Põltsamaa 2010 Kohvi kodumaa on Aafrika. Kohvi avastamise kohta on mitmesuguseid lugusid. Ühe tuntuma legendi kohaselt olevat kohvitaime avastanud kitsekarjus, kes märkas, et tema loomad ei taha enam öösiti magada. Ta jälgis loomi ning pani tähele, et kitsed närivad mingi tundmatu taime lehti. Seejuures hakkasid loomad rõõmsalt kepslema. Karjus rääkis oma avastusest naabruses asuva kloostris, kus otsustati asja uurida. Mõistatusliku taime lehtedest ja viljadest valmistati jooki, mille mõju osutus üllatavalt tugevaks. Tõenäoliselt 6. sajandil levis kohvipuu Etioopiast Jeemenisse ning sealt teistesse islamiusulistesse maadesse. Legend räägib kohvi jõudmisest Jeemenisse järgmist. Kord jäi üks rändav araabia kaupmees peatuma kitsekarjuste juu
1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väid
EESTI MAAÜLIKOOL Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse Loengukonspekt (I osa) Raul Omel Mikroökonoomika loengukonspekt varustab üliõpilase teadmiste pagasiga mikroökonoomika probleemistiku mõistmiseks. Mikroökonoomika raames omandatavad teadmised ja loodavad pädevused on oluliseks baasiks individuaalsete tootmis- ja tarbimisotsuste tegemisel ning kitsama suunitlusega majandusliku sisuga ainete edukaks läbimiseks. Mikroökonoomika baasteadmised omandanud üliõpilane omab süsteemset arusaamist tarbijate ja tootjate käitumisest turul, hindade ja koguste kujunemisest turul ning piiratud ressursside optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS
Nende koostegevusest võib turul kujuneda tasakaal või tekkida kas puudu- või ülejääk. Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse Turu puudujääk on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse Hinda, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad, nimetatakse tasakaaluhinnaks. Selle hinna puhul saavutab turg "korra", so seisundi, kus nõutav ja pakutav kogus on võrdsed. See on tasakaalukogus. Ülejääk surub hinna alla, puudujääk aga tekitab hinnale ülespoole suunatud surve Kui tasakaal on saavutatud, langevad ostjate ja müüjate soovid kokku, nii et turujõud ei avalda enam mingit survet ei hinnale ega kogusele Turg võib tasakaalust väljas olla pikemat aega siis, kui tema tegevusse sekkub riik kas miinimum- või maksimumhinda kehtestades. Maksimumhind on seadusega kehtestatud kõrgeim hind, mida antud hüvisele kehtestada võib (näiteks üüri piirmäär)
Ette on antud firma töötajate arv ja toodangu kogus. Leia kuuenda töötaja piirprodukt: 15 ühikut(Õige, kuna 165-150 = 15 ühikut) NÕUDLUS JA PAKKUMINE Kas kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutuse? Ei too! Kas kõrgharidusega IT spetsialistide arvu kasv suurendab nende nõudlust? ei Kui valitsus kehtestab bensiinile piirhinna, mis on kõrgem kui tasakaaluhind, siis: nõudlus tasakaalustub Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis: tööpuudus suureneb Kui tarbijate sissetulek väheneb ja kauba nõudluskõver nihkub vasakule, millise kaubaga on siis tegemist? Sel juhul on tegemist normaalse kaubaga Milliseid kaupu nimetatakse asendatavateks kaupadeks? kui ühe kauba hinnalangus põhjustab teise kauba nõudluse langust Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? kui
KULUARVESTUS (OMAHINNA ARVESTUS) FJ-011 Cost accounting Loengukonspekt Koostanud Ülle Pärl, MA Tartu 2010 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kauds ed_kulud.html 1 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kaudsed_kulud.html............................1 ..............................................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 Kulude käitumine: muutuvad kulud ja pü
Tarbimise meetodi komponendid SKP= C + I + G (X-M) C- kodumajapidamiste eratarbimine (kui me suudame rohkem tarbida, siis suurendab see SKP/ mida rohekm suudame tarbida, seda jõukamad oleme) I- Kodumaised koguinvesteeringud (Mida rohkem investeerime, seda jõukamad oleme G- avaliku sektori tarbimiskulutused (suurendada võimalik, kui tõstame makse) X (eksport) / kui suudame eksporti suurendada, siis meie heaolu suureneb) M (import) / mida suurem on import, seda väiksem on meie heaolu) netoeksport. SKP prognoosimine Valitsus alustab eelarveotsuste ettevalmistamist alati SKP prognoosimisest Alus riigieelarve koostamisel Nominaalne ja reaalne SKP Nominaalne SKP- jooksvate aasta hindades Reaalne SKP- püsivates hindades, nominaalne SKP on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga (aitab hinnata, kas majandus on kasvanud/kahanenud) SKP deflaator = nominaalne SKP/reaalne SKP x 100
omandamine. Majandust tundev inimene teab, miks asjad just nii toimuvad, majandust mitte tundva inimese jaoks asjad lihtsalt juhtuvad. Igapäeva elus ei õnnestu meil ka parima tahtmise juures majanduses mitte osaleda. Soovime seda või mitte, tuleb meil valikuid ning majanduslikke otsuseid teha iga päev. RATSIONAALNE MAJANDUSLIK KÄITUMINE Ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et erinevad majanduselus osalejad püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames. Sarnaste huvidega majanduselus osalejaid nimetatakse majandussubjektideks. Kes või mis on majandussubjektid? Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. Tarbijad tahavad oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju ja häid tooteid ja teenuseid (edaspidi hüvised). Ettevõtted püüavad saada maksimaalset kasumit selleks, et suurendada ettevõtte omanike omandit.
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 25 5. Firmateooria 5.1 Tootmise organisatsioon Maailma kõik ettevõtted erinevad oma suuruse, tegevusala ning ellujäämise tõenäosuse poolest. Mille poolest on kõik need ettevõtted omavahel sarnased? Mis iseloomustab ettevõtet? Kuidas on ettevõtted organiseeritud? Miks me vajame ettevõtteid majandustegevuse koordineerimiseks? Miks me ei osta kõike vajalikku teistelt inimestelt (turult)? Mis on ettevõte Ettevõte on institutsioon, mis ostab tootmistegureid (maa, töö, kapital) koos vahetoodetega nagu näiteks tooraine, mida ostetakse teistelt ettevõtetelt, ning kasutab neid tootmises. Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Ettevõte sellises definitsioonis on oluline sõna `organiseerib'. Lisaks eelöeldule on ettevõttel olemas juhtimise struktuur, kes tegeleb ettevõtte juhtimisega. Ka ettevõtete olemasolu põhjuseks on nappus. Ett
MAJANDUSEALUSED 27.01.2010. Mis on iga ühiskonna suurim majandusprobleem? Iga ühiskonna suurim majandusprobleem seinseb selles. · Et inimeste tahtmised ja soovid on piiramatud · Ressursid nende rahuldamiseks aga piiratud. Seda, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada, uurib mikro- ja makroökonoomika (MMÖ) Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine. Firma . reatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Makroökonoomika analüüsib majanduse kui terviku käitumist ningi majanduspoliitilisi valikuid Makroökonoomika uurib majanudse kui tevikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Rahvamajanduse ringkäik Sissetulek (raha) Tööjõud
rahvuslike säästude kahanemise, negatiivsed netovälisinvesteeringud 14. Eeldame, et mõned suured avatud majandusega riigid vähendavad avaliku sektori kulutusi, mis toob kaasa maailma intressimäära alanemise. Mis aga kõige tõenäosemalt juhtub seetõttu väikeses avatud majandusega riigis? kaubandusbilansi defitsiidi suurenemine 15. Kui väikeses, avatud majandusega riigis on eksport 5 miljonit rahaühikut ja import 7 miljonit rahaühikut, siis kaubandusbilanss on ………. ning kapitali netoväljavoog on …….……...: puudujäägiga; negatiivne 16. Kui väikese avatud majandusega riigi valitsus tõstab üksikisiku tulumaksu määra, siis netoeksport suureneb 17. Kui investeeringute nõudlus väikeses avatud majandusega riigis alaneb, siis netoeksport suureneb 18. Kui Muppetlandia riigi valitsus seaks sisse kõrged tollid importkaupadele, siis
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine; organ
Me tahaksime selle eest osta süüa, maksta telefoniarve ja minna kinno. Piiratud ressursside tingimustes aga kõike ei saa, järelikult ühe kauba tarbimine tähendab teisest kaubast loobumist ja loobutud kauba kasulikkus peaks olema väiksem meie poolt valitud kauba kasulikkusest. Kasulikkus on aluseks tarbija valiku ja nõudmise seletamisel. 1.3 Tootmisvõimaluste kõver, selle kujunemine mingi näite põhjal, näita seisundid seespool ja väljaspool kõverat, põhjenda, graafik! Toodetakse leiba ja raamatuid, 4 töötajat S- maj langus; T- üle võimete ei ole võimalik toota piiratud ressursi tingimustes Tootmisvõimaluste kõver näitab ühe kauba tootmise taseme juures maksimaalset võimalikku teise kauba tootmise mahtu. Seisundid seespool TVKd on võimalikud, kuid siis jääb osa ressursse (tööjõud ja tooraine) kasutamata, järelikult pole need efektiivsed. Seisundid väljaspool TVKd pole saavutatavad, kuna sellist tootmismahtu pole meie tehnoloogia ja
alternatiivkulu seda enam, mida rohkem seda kaupa toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, siis selleks, et tootjad suudaksid pakutavat kogust suurendada, peavad nad selle toodangu eest saama kõrgemat hinda. Kui piima tootmismaht on väike, suudavad farmerid suhteliselt kergesti piima tootmisse kaasata selleks hästi sobivaid ressursse. Sedamööda, kuidas piimatoodang kasvab, läheb täiendavate ressursside leidmine üha raskemaks, kuna nad võivad sobida mingite teiste põllumajandussaaduste tootmiseks. Järelikult on lisatoodangu alternatiivkulu kõrgem. Seepärast võimaldabki piima kõrgem hind kaasata piima tootmisse täiendavaid ressursse alternatiivsetelt kasutusaladelt. Ka pakkumise puhul saab eristada individuaalset ja turupakkumist. Turupakkumine kujutab endast individuaalsete pakkujate poolt igal konkreetsel hinnatasemel pakutavate koguste summat. Pakkumisest rääkides peetakse silmas just turupakkumist. 1.15 Pakkumist mõjutavad tegurid. 1
Leitakse asenduskaupu. Pakkumise hinnaelastsus- põhimõtteliselt on samasugune lähenemine, aga aluseks on pakkuja Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid 1. Ajaperiood reageerimiseks- kohanemiseks vajaminev 2. Toote keerukus- kui on keeruline tehnoloogia, siis elastsus on väiksem 3. Kulustruktuur 4. Kas erasektor või avalik sektor- erasektor on võimeline reageerima tundlikumalt 5. Turukonkurentsi iseärasused Mida järsem on graafik seda jäigem on. Teised elastuse näitajad 1. Nõudluse sissetuleku elastsus. Koefitsent:kogukoguse muutus% /sissetuleku muutus% + Normaalkauba väärtus positiivne -Inferioorsed kaubad, väärtus negatiivne 2. Nõudluse ristelastsus Koefitsent: Kauba A koguse muutus%/kauba B muutus% + Asenduskaupade väärtus on positiivne - Täiendkaubad väärtus on negatiivne Tarbija valik ja nõudlus Traditsiooniline piirkasulikkuse teooria 1
annaabi.ee 
