Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kvaliteedijuhtimissuesteemid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kvaliteedisüsteem, kvaliteedijuhtimis, kvaliteedijuhtimise, vastutav, kvaliteedijuhtimine, parendamine, ülevaatus, käsiraamat, juhtkond, tervet, investeering, tooma, paranenud, osalema, tippjuhid, leviks, rakendamise, prioriteedid, kaardistamine, plaanimine, elluviimine, auditid, läbiviimine, mittevastavused, ennetavad, ennetavate, jälgimine1997 2001 Lennujaamade käitamine , TLK 2001 2003 Ärijuhtimise magister, TÜ · Täienduskoolitus: 2003 Kvaliteedijuhi pädevuskoolitus, TTÜ 2004 Audiitori koolitus, BVQI 2005, 2006, 2007, 2009 Assessor · Elukool: 2010 - ... Poja sünd ja kasvatamine Ainekava · Õppeaine maht: 2,0 EAP · Õppeaine hindamisviis: Mitteeristav · Töömaht: kontaktõpe 22 tundi, iseseisev töö 30 tundi · Õppeaine eesmärk: on anda ülevaade kvaliteedijuhtimise põhialustest Õppeaine õpiväljundid Õppeaine läbinud üliõpilane: · omab ülevaadet kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja toimimisest; · tunneb kvaliteedijuhtimise mudeleid ja standardeid; · mõistab kvaliteedijuhtimise vajadust organisatsiooni kui terviku juhtimisel ja oskab nimetada organisatsiooni juhtimist mõjutavaid tegureid; · teab kvaliteedijuhtimisele seatud nõudeid lennunduses ja oskab selgitada nende tähtsust lennuohutuse tagamisel.
........................................17 3.2.1.Protsessijuhtimise astmed.......................................................................17 3.2.2. Protsesside hindamine...........................................................................18 3.3.Organisatsiooni protsessikeskne juhtimine.....................................................20 3.3.1. Protsessijuhtimine ja kvaliteedijuhtimissüsteem...................................20 4. Kvaliteedijuhtimine..........................................................................................21 4.1.Kvaliteedijuhtimise olemus............................................................................21 4.2.Kvaliteedijuhtimise ajalugu............................................................................23 4.3.Erinevad kvaliteedikontseptsioonid ja nende omavahelised seosed................27 4.3.1. Kvaliteedikontseptsioonide areng............................
JUHTIMISSÜSTEEMI STANDARDID ISO 9000 ja ISO 14000 JUHTIMISSÜSTEEMISTANDARDID: ISO 9000 SEERIA STANDARDID ISO 9000 standardite ’perekonna’ peaeesmärk on tarbija rahuldamine läbi toote/teenuse kvaliteedi tagamise organisatsioonis ning selleks organisatsiooni töötaja motiveerituse ja pühendumuse saavutamine ISO 9000 standardid on loodud, et abistada mistahes tüüpi ja suurusega organisatsioone, et juurutada ja kasutada efektiivselt kvaliteedijuhtimise süsteeme Olulisemad ISO 9000 seeria standardid ISO 9000 - kirjeldab kvaliteedijuhtimise süsteemi aluseid ja kvaliteedijuhtimise süsteemi terminoloogiat ISO 9001 - kirjeldab kvaliteedijuhtimise süsteemidele esitatavaid nõudeid, kus organisatsioon peab demonstreerima oma võimet pakkuda toodet, mis täidab tarbija poolt esitatud ja seadusandluses ettenähtud nõudeid ning taotleb tarbija rahuldamist ISO 9004 - pakub juhendid kvaliteedijuhtimise süsteemi
x Kliendikeskne. Lähtub kasutamiskõlblikkusest ja kliendi ootuste ja nõuete täitmise vajadusest. Kliendikeskne käsitlus hõlmab lisaks tootele ka hooldus- ja teenindus-protsessi. x Väärtuskeskne. Arvestab kvaliteedi ja hinna suhet. Selle käsitluse järgi ei ole väga kallis toode, mis tahes omadustega, kvaliteettoode. Aspektid: x filosoofiline x sotsioloogiline x tehniline Kvaliteedi juhtimise süsteemid Kvaliteedijuhtimissüsteemi võib määratleda kui kogumit tervikliku kvaliteedijuhtimise ellurakendamiseks vajalikest komponentidest, nagu juhtimisstruktuur, kohustused, protsessid ja ressursid. Kvaliteedijuhtimis- süsteem peaks rakenduma organisatsiooni kõigi protsesside suhtes ja nii see süsteem kui ka protsessid peaksid üksteist vastastikku mõjutama. Hea kvaliteedijuhtimissüsteem tagab järgmiste kriteeriumite täitmise: x kliendi nõuded et klient usaldaks organisatsiooni võimet stabiilselt pakkuda soovitud toodet või teenust
x kvaliteedi planeerimine x kvaliteedi parendamise abinõude väljatöötamine x kvaliteeditööde organiseerimine x ettevõtte juhtkonna otsused x personali väljaõpe ja motiveerimine x abinõude evitamine x kvaliteedikontroll x väliskeskkonnaga arvestamine. Kvaliteedijuhtimissüsteemi võib määratleda kui kogumit tervikliku kvaliteedijuhtimise ellurakendamiseks vajalikest komponentidest, nagu juhtimisstruktuur, kohustused, protsessid ja ressursid. Kvaliteedijuhtimis- süsteem peaks rakenduma organisatsiooni kõigi protsesside suhtes ja nii see süsteem kui ka protsessid peaksid üksteist vastastikku mõjutama. Hea kvaliteedijuhtimissüsteem tagab järgmiste kriteeriumite täitmise: x kliendi nõuded et klient usaldaks organisatsiooni võimet stabiilselt pakkuda soovitud toodet või teenust
mikrokeskkond on pidevas muutumises, on oluline rakendada tegutsemismehhanismi, mis 8 võtab arvesse riskide pideva identifitseerimise käigus tekkinud muutused ning juhtida riske nende järgi. Riskiprotsessi käigus tuleb arvestada, et midagi muutes võivad tekkida uued riskid. 3. Kontrollitegevused Mõeldakse poliitikaid ja protseduure, mis aitavad tagada organisatsiooni juhtimist selliselt, nagu juhtkond seda kavandas. Sellised tegevused tagavad, et organisatsiooni eesmärke ohustavate riskide korral rakenduvad vajalikud meetmed. Kontrollitegevus toimib organisatsiooni kõikidel tasanditel ja kõikides funktsioonides. Kontrollitegevused hõlmavad: 1) autoriseerimist – litsentsid, vastavad litsentsile, patenteeritule vastavus; 2) kinnitamised ja aktsepteerimised – (osakonnajuhataja võib alla kirjutada nt 10 000-
aidata kaasa tööprotsessi kvaliteedi tõstmisele. 4. Kontrolli eesmärgid-oluline on määrata asutuse iga tegevusvaldkonna kontrollimiseks asjakohased, kõikehõlmavad ja mõistlikud ning organisatsiooni üldiste eesmärkidega hästi integreeritud kontrolli põhimõtted ja eesmärgid. Kontrolli eesmärgid on positiivsed tulemused, milleni tahetakse jõuda või ebasoodsad tagajärjed, mida juhtkond tahab vältida. 5. Järelevalve - Toimiv sisekontrolli süsteem peab tagama efektiivse järelevalve mõistlike kuludega. Juhtide kohustus on tagada ettevõtte pidev järelevalve ja ebakohtade avastamisel tuleb need koheselt kõrvaldada. Järelevalve eeldab sise- ja vandeaudiitorite aruannetes kajastatud puuduste arvestamist ja tehtud soovituste alusel nende kõrvaldamist ja vastavate meetmete rakendamist.
töötajatele. Igal asjal peab olema oma koht. 11. juht peab pühenduma alluvatele igat alluvat tuleb võrselt kohelda 12. stabiilne juhtimisstruktuur Juhid peavad püüdlema vähese tööjõu voolavuse poole. Juthimisel on tähtis eesmärk hoida töötajate produktiivsust. 13. initsiatiiv Juhtidel tuleb töötajate initsiatiivi alati julgustada. 14. kõrge moraal (lojaalsus; organisatsiooni kultuur) Juhtkond peab julgustama harmooniat ja üleüldisi häid emotsioone töötajate seas. Fayoli juhtimispõhimõtted, mis käivad printsiipidega käsi käes: · plaanimine eesmärkide püstitamine · organiseerimine eesmärkide täitmise korraldamine · mehitamine sobilike töötajate leidmine · käsutamine juhendamine, tegevuse koordineerimine · kontrollimine info kogumine täitmise käigust
3.1. Organisatsioonikultuur Kohvikus on tugev organisatsioonikultuur kuna inimene veedab enamuse oma ajast töökohal, siis ettevõtted on asunud parandama tööelu kvaliteeti. Töö rikastamine, laiendamine, paindlik tööajagraafik. Töötajate ja meeskondade otsustusõiguse suurendamine. Sünnipäevadel peetakse töötajaid meeles, lühikest aega istutakse ka kohvilaua taga, ning alati degusteeritakse uusi tooteid.Tehakse ühiseid väljasõite. 3.2. Kvaliteedisüsteem Standardite määratluse kohaselt on kvaliteedijuhtimine üldise juhtimise see osa, mis määratleb ja viib ellu kvaliteedipoliitika. Praktikas tähendab see teenuste kvaliteeditaseme suunamist. Käitise edukuse üheks aluseks on teatavasti inimestevaheline hea koostöö, mis aga eeldab ülevaadet kogu kohviku tegevusest. Kvaliteedipoliitika osa selles on ainult ühtse nägemuse kujundamine, millele
· Enesekindlus, mis tähendab, et kontrolli keskkond töötab efektiivselt ja tulemuslikult ja minimeerib riske kõigil juhtimistasanditel · Kinnitus selle kohta, et kontrolli vastavuse ja monitooringu protseduurid töötavad kavandatud viisil · Kindlus, mis tähendab seda, et süsteemid saavad hakkama võimalike muutustega · Usaldusväärsus, mis peab organisatsiooni välistele osapooltele andma kinnituse, et juhtkond teeb kõik endast oleneva selleks, et sisekontroll toimib tulemuslikult eesmärkide saavutamiseks. 30.01.2014 Tulemusliku sisekontrollisüsteemi põhialused: 1) Sobivus õiged eeskirjad, protseduurireeglid ja menetlused õigel ajal õiges kohas ning vastavuses asutuse riskidega ja püstitatud eesmärkidega. 2) Pidev toimimine süsteem peab funktsioneerima kavandatud järjekindlusega kogu perioodi jooksul.
9. Teadusliku juhtimise koolkonna looja ja põhiseisukohad F. Taylor . 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrooli eest, töölised oma töövaldkonna eest. Taylor jagas töö osadeks ja üksikuteks operatsioonideks ning soovitas tööd normeerida. Ta on kronometraazimeetodi esmarakendaja. Meetod põhineb tööoperatsiooni korduvate elementide uurimises ja tööaja kulu mõõtmises kellaga, kaameraga või muude tehniliste vahenditega. Taylori eestvedamisel töötati välja tükitööl, sh
Juhtide ootusi sisekontrolli toimimisest hinnatakse järgmiste tunnustega: enesekindlus- tähendab seda, et kontrolli keskkond toimib efektiivselt ja tulemuslikult, vähendades riske kõigil juhtimistasandeil kinnitus selle kohta, et kontrolli-, vastavuse- ja montooringu protseduurid töötavad kavandatult kindlus, mis tähendab seda, et kõik süsteemid saavad hakkama muutustega usaldusväärsus, mis on suunatud org-i välistele tarbijatele selle kohta, et juhtkond teeb kõik endast oleneva, et saavutada kontrolli süsteemi eesmärke. Sisekontroll tulemuslikkuse alusel · Sobivus tähendab õigeid eeskirju, protseduuri reegleid ning menetlusi õigel ajal ja õiges kohas ning vastavuses org-i põhieesmärkidega, ülesannetega ja riskidega. · Pidev toimimine - peab funktsioneerima kogu aeg kavandatud järjekindlusega. · Tasuvus. Süsteemi sisseseadmise ning teostamise kulud ei tohiks reeglina ületada
tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The Principles of Scientific Management (1911) esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi: 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrooli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 10. Administratiivse koolkonna looja ja põhiseisukohad Administratiivne koolkond uuris organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust. • Henri Fayol – juhtimise põhifunktsioonide ja juhtimispõhimõtete väljatöötamine. Esitas juhi tegevuse viis põhifunktsiooni: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine.
Kuna mittefinantsiline info ei kajastu firma finantsaruannetes, kasutavad finantsarvestuse spetsialistid (raamatupidajad) aruannete koostamisel põhiliselt finantsinformatsiooni. Seevastu juhtimisarvestuse spetsialistid tegelevad oma töös firma juhtimise infosüsteemi kõigi allsüsteemidega, et anda juhtkonnale asjakohast infot firma tegevuse kõigist aspektidest. Mittefinantsiline info on eriti oluline, kui päevakorral on eelarvete (plaanide) koostamine või kvaliteedi parendamine. Lisaks sellele on juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks finantsinfo tõlgendamine, et seda saaksid kasutada ka firma teised allüksused. Juhtimisarvestuse põhiülesanneteks on: ● otsustamiseks, kavandamiseks ja kontrolliks vajaliku info tagamine juhtkonnale; ● juhtkonna motiveerimine, saavutamaks firma eesmärke; ● juhtkonna ja allüksuste tegevuse edukuse hindamine. Ettevõtte arvestussüsteem peab genereerima infot järgmistest eesmärkidest lähtudes: 1
elutsükli ja elutsükliliste etappidega seotud tegevuste määratlemine 5. protsesside teostuse analüüs ja muutmisvõimaluste määratlemine a. olemasolevate protsesside (ja iga tegevuse) mõõtmine b. soovitud parameetrite määratlemine c. protsesside automatiseerimise ja ümberkorraldamise võimaluste määratlemine · Ettevõtte/organisatsiooni protsesside muutmise võimalusi protsessi parendamine (process improvement) - protsessi teostuse kvaliteedi tõstmine. Tegevusi ja nende järjekorda ei muudeta, üritatakse tegevuste kvaliteeti tõsta (vigu vähendada). Muutmise riskid on minimaalsed (ebamäärasus parendatud protsessi suhtes on minimaalne), samas oodatavad kasud on ka väikesed (vähemalt lähiajalises perspektiivis) protsessi ümberkujundamine (process redesign) - protsessi osade (alamprotsesside) muutmine töö tegemise viiside muutmise või automatiseerimisega
kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The Principles of Scientific Management esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi ( töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks/ töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada/ tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö/ tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest). Taylor jagas töö osadeks ning soovitas seda normeerida. Taylori eestvedamisel töötati välja tükitöö, sh valmistoodangul põhinevad töötasustamise süsteemid. Henry Ford- autotööstur. Arendas tootmisprotsessi, mille tulemuseks oli masstootmissüsteemi (konveieri) loomine. Henry Gantt- rõhutas omanike ja
Ettevõtte tunnuslause (slogan) Omavad tähtsust eelkõige turundussuhtluse seisukohalt Registreeritakse ettevõtte kaubamärgina EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE Seisukoht: Eesmärke püstitavad ettevõtte omanikud, juhid aga tegelevad eesmärkide saavutamisega. Ettevõtte pikaajalisele edukusele ja tema väärtuste kasvule mõjub hästi see, kui eesmärkide püstitamisel arvestatakse tasakaalustatult erinevate huvigruppide eesmärkidega. Võimalikud huvigrupid: Omanikud Juhtkond Töötajad 9 Kliendid Hankijad Kreeditorid Omavalitsused Eesmärkide sõnastamine Prioritiseeritus Mõõdetavus, konkreetsus, spetsiifilisus Keskendatus tulemusele, mitte tegevusele Seotus kindla ajakavaga (tähtaeg) Reaalsus - pingutust nõudvad, kuid saavutatavad Omavaheline kokkusobivus Aktsepteeritus töötajate poolt
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
organisatsiooni strateegiliste eesmärkide alameesmärgid (kuidas organisatsioonile püstitatud eesmärke kõige paremini ellu viia). Infovajaduste näiteid: · millised on kvartali müügitulemused võrreldes eelmise aasta sama perioodiga? · milline on tööjõu voolavuse näitaja? · ülikooli lõpetanute arv võrrelduna sisseastunute arvuga või teiste kõrgkoolidega? Kõrgema astme (tipp-) juhtkond Jälgib pikaajalist perspektiivi planeerides järgmisteks aastateks. Tippjuhi info jaoks vajalikud andmed omavad väärtust pikema perioodi vältel (1-st 5 aastani või rohkem) Kõrgema astme otsustamine nõuab kõrge taseme kogemust ja teadmisi. Infovajaduse näiteid: · millises suunas peaks organisatsioon arenema (milliseid tegevusvaldkondi muutma, juurde tooma)? · täielik üleminek e-õppele? Andmete liikumine organisatsioonis (formaalne ja mitteformaalne suhtlus)
ülesannet täitma II Ettevõtte sise- ja väliskeskkond SWOT: välised tegurid, SWOT-i olulisemate tegurite väljatoomine 2,5 Konkurentsianalüüsi arutelu, konkurentsieeliste väljatoomine ja ettevõtte 2,5 positsioneerimine (tegevusharus oluliste näitajate alusel) Turu analüüsi ülevaatus 1 Kliendisegmentide ülevaatus 1 III Organisatsiooni profiil, eesmärkide püstitamine Organisatsiooni profiili ülevaatus 1,5 Toote elutsüklite kirjeldamine/analüüs 1,5
23. Teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi: 24. 1.Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 25. 2.Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, töötajaid tuleb hoolega valida, treenida ja arendada. 26. 3.Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 27. 4.Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrooli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 28. 10. Administratiivse koolkonna looja ja põhiseisukohad 29. Henri Fayol juhtimise põhifunktsioonide ja juhtimispõhimõtete väljatöötamine. Fayoli üldiste tegevuste jaotus, kus eristatakse kuus tegevuste rühma: tehnilised, kommerts-, finants-, turvalisuse-, arvestuse-, ja juhtimisalased tegevused. 30. Esitas juhi tegevuse viis põhifunktsiooni:
11. Kuidas iseloomustaksid õppivat organisatsiooni? · Avatus uutele ideedele · Õppimist soodustavad tingimused · Töötajate loovus · Organisatsiooni kitsaskohad on võimalik kõrvaldada personali arendamise ja koolituse kaudu 12. Kuidas iseloomustaksid radikaalset ümberkorraldust? Organisatsiooni kõigi aspektide põhjalik ümberkorraldamine. Ümberkorraldusprotsessi etapid: · Eesmärkide ja strateegia väljatöötamine · Juhtkond juhib ümberkorraldusprotsessi · Ümberkorralduste hädavajalikkuse selgitamine töötajatele · Ümberkorraldusprotsessi käivitamine vahetu juhtimine · Vahetu juhtimise ja altpoolt tuleva initsiatiivi hoidmine optimaalses tasakaalus 13. Milline juhtimissüsteem on TQM ja mis on selle eesmärgiks? Täielik kvaliteedijuhtimine inimkeskne juhtimissüsteem, mille eesmärgiks on pidev kliendi rahulolu suurendamine järjest väiksemate kuludega
Organisatsiooni personali arendamisel tuleb tagada, et iga töötaja teab, millised on tema organisatsiooni edutegurid ning et täiendav informatsioon nende kohta jõuab samuti iga töötajani. Kriitiliste tegurite väljaselgitamine, arutamine, nende viimine töötajateni kuulub arendusjuhi või teiste arendustööga tegelevate töötajate vastutusvaldkonda. Arendusjuht ei tee kõike seda üksinda, ent kannab hoolt selle eest, et kogu see töö saaks korralikult tehtud. Personali arendamine kvaliteedijuhtimise rakendamisel Kvaliteedijuhtimise rakendamine eeldab, et organisatsioonis järgitakse vastavaid nõudeid ja põhimõtteid ehk kas ISO kvaliteedisertifikaati taotletakse või on see organisatsioonile juba välja antud. 9 Kvaliteedisertifikaadi olemasolul jätkavad organisatsioonid enamasti kvaliteediuhtimise arendamist
mõjudele. · Organisatsioon on süsteem, mille kõik allsüsteemid peavad töötama efektiivselt ja üksteisega harmooniliselt, oluline on hästitoimiv kommunikatsioon · Sünergia tekkimine kui süsteemipõhine käsitlus on rakendatud edukalt 44. 45. Süsteemiteoreetiline lähenemine jagatakse: 46. Eesmärgiline juhtimine 47. Douglas McGregor, Peter Drucker 48. Terviklik kvaliteedijuhtimine 49. Edward Deming 50. Ameerikas 1950-ndatel ignoreeriti kvaliteedi tähtsust, Jaapanis kvaliteet väga oluline. 51. Protsesside kulgemise matemaatiline määratlemine, kontroll-lehed, meeskonnatöö, pidev tulemuste parandamine -kõik see sobis jaapani kultuuri suurepäraselt. 52. 53. 54. 55. Situatiivne käsitlus. 56. Edukaima juhtimisstiili valik oleneb olukorrast. Milliseid muutujaid arvestada? Väliskeskkonna stabiilsus
vaatlused, fookusgrupid (vt ptk 8) jpt. Kommunikatsiooniaudit ja selle eesmärgid Kommunikatsiooniaudit on organisatsiooni sise- ja väliskommunikatsiooni analüüs. Tavaliselt kesken- dub audit kahe kuni nelja sihtgrupi info liikumisele ning nende suhtluse hetkeolukorra hindamisele. Auditisse võidakse selle eesmärkide põhjal kaasata nii sise- kui ka välissihtgruppide esindajad. Esimeste hulgas on näiteks organisatsiooni töötajad, juhtkond, omanikud, teiste hulka kuuluvad partnerid, kliendid, ajakirjanikud, arvamusliidrid või muud auditi tellijale tähtsad inimesed. Auditi käigus määratakse sihtgruppide informeerituse tase ning nende ettekujutus auditeeritavast orga- nisatsioonist (organisatsiooni imago). Saadud ettekujutust võrreldakse omakorda organisatsiooni 2
olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia. Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega püütakse süsteemi entroopiat vähendada. Sünergia st tervik on suurem kui tema koostisosade summa, näit. inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi 2 Olukorrateooriad 2.1Terviklik kvaliteedijuhtimine ( E.Deming) TQM (Total Quality Management) on kõigi töötajate koostööl põhinev juhtimise teooria ja meetod, mille aluseks on toote /teenuse kvaliteet ja klientide rahulolu. TQM eeldab süsteemset mõtlemist ja organisatsiooni kui terviku nägemist, ühendades omavahel kõik juhtimisfunktsioonid ning teeninduse valdkonnad. TQM on kvaliteediorientatsiooniga juhtimine. Ta on kogu organisatsiooni hõlmav
1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.4 Juhid ja juhtkond 9 1.4.1.1 Inimeste ühendused 10 1.1.4.2 Kapitaliühendused 11 1.1.5 Juhtimise tasandid ja juhi karjäär 12 1.2 Juhtimise mitmemõõtmelisus 14 1
Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad), Keskastme juhid, esmatasandi juhid 4. Juhtide klassifikatsioon juhtimisvaldkondade järgi Juhtimisvaldkondade järgi jagunevad juhid järgmiselt: finantsjuhid, turundusjuhid, personalijuhid, operatsioonijuhid, haldusjuhid, muud juhid. Finantsjuht tegeleb otseselt organisatsiooni finantsressurssidega. Ta on vastutav finantsarvestuse ja investeeringute eest. Operatsioonijuht vastutab nende süsteemide loomise ja juhtimise eest, mis annavad organisatsiooni toodangu ja teenused: toodangu kontrolli, sisseseade kontrolli, kvaliteedi kontrolli jm eest. Haldusjuht ei ole otseselt seotud ühegi oma ette, eri juhtimise valdkonnaga, seetõttu on ta pigem generalist kui spetsialist. Personalijuhi töövaldkonnad on organisatsiooni personalipoliitika ja strateegia
varasematele kogemustele. Tegevus jaguneb osategevusteks. Arvutuslik juhtimisteooria - probleemi lahendus lähtub matemaatilistest ja statistilistest andmetest, otstarbekusest ja terviklikkusest. Olukorraline juhtimine - probleemi lahendus lähtub konkreetsest olukorrast. Kaasaegsed juhtimisteooriad - rakenduslikud lahendused. X, Y ja Z teooria - rõhutab koostööd otsustamisel, tegutsemisel, ülemuse-alluva suhetes jne. TQM (total quality management) - igakülgne kvaliteedijuhtimine rõhutab igas asjas, eelkõige aga klientide vajaduste rahuldamisel pidevat täiustamist ja tõhustamist. Õppiv organisatsioon - valmistumine muutusteks sel teel, et teavitatakse töötajaid toimuvast, pannakse nad loominguliselt mõtlema ning otsima võimalusi uue õppimiseks. Täielik ümberkorraldus - alustatakse algusest peale, s.t kujundatakse ümber kogu organisatsioon ja juhtimine, tegutsemislaad jne (loeng). Juhtimise ajalooline ülevaade
5) töötajate motiveerimine ja koolitus. Strateegilise planeerimise raamistik ehk stratbplaneerimise juures on võimalik rakendada erinevaid mudeleid seega on teoorias pakutud erinevaid viise kuidas stratplaan koostada.planeerimise viisi valikul tuleb lähtuda iganpanga konkreetsetest huvidest ja eesmärkidest võib ka rolli omada panga suurus v tema tegevuse haare. 14.01.2014 Strateegilise planeerimise vormid/ v6imalused 1. keskselt kavandatav strateegia. Eesm2rgid s6nastab juhtkond. Eesm2rigd on s6nastatud v2ga formaalselt. Suur r6hk on kontrollil. Tegevusi pyytakse v6imalikult t2pselt ja kaugele ette n2ha. 2. ettev6tja kesksed strateegiad. Strateegia tuleneb tugeva liidri visioonist. Sellised strateegiad ei ole sageli v2ga t2pselt s6nastatud. 3. Ideoloogilised strateegiad. Strateegia on panga t66tajate kollektiivne n2gemus. Kontroll suuna 6igsuse yle saavutatakse panga yhisev22rtuste abil. Strateegia rakendamisel v6etakse keskkonnas toimuvaid muutusi. 4
eluline/praktiline näide. Demokraatlik juhtimisstiil: saavad töötajad osaleda otsustusprotsessis ja kõik otsustavad võrdselt koos, kõigi arvamuste ära kuulamisel ja juhi toetusel NT: Demokraatlik juht arutab enne otsuse tegemist teemat teiste seonduvate inimestega ning teeb seejärel otsuse, vajadusel arvestades teiste soovitustega. 28. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Passiivne juhtimisstiil: juht ei ole vastutav ning ei taha seda ka võtta. Delegeerib nii võimu kui vastutust. Juht väldib võimu ja vastutust. Liidri roll on minimaalne. NT... 29. Selgitage Blake ja Moutoni Juhtimise võrkmudeli toimimise põhimõtet. Robert Blake ja Jane Moutun juhtimisvõrgustik on üks tuntumaid käitumisteooriaid, mille puhul arvestatakse ka konkreetset olukorda. Selles mudelis esitatakse 5 juhtimise tüüpi, mis on paigutud telgedega määratud ruudu nurkadesse ning keskele. Mudel:
(terviklikku protsessi tükeldama asudes) aspektist. Protsessi mudeliga saab esitada erinevaid äriprotsessi aspekte, kus tähtsamateks on juhtimisvoog, andmetevoog ja ressursivoog. Juhtimisvoog määrab ära tegevused, mis on seotud sissetulnud tellimustega. Andmevoog määrab ära missuguseid andmeid kogutakse, töödeldakse ja liigutatakse erinevate tegevuste vahel. Ressursivoog märab ära, kes või mis peaks tegutsema või on vastutav erinevate tegevuste täitmisel 62. Selgita andmemudelit (ER, OM) ja eesmärke, lisa näide Andmemudelid (ER, OM) annavad ülevaate säilitatavatest andmetest ning nende vahelistest seostest (reeglitest). Vastavad diagrammid on juba selgeks juhiseks infosüsteemi teostajatele. Lihtsustatult on andmemudel andmete struktureerimise viis andmebaasis, millega üritatakse kirjeldada reaalse maailma andmeobjekte. Andmed on koondatud ühte või mitmesse tabelisse.
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
annaabi.ee 
