Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kvaliteedi olemus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
juhtumid, siseaudit, klient, kvaliteedinäitajad, ohje, oodatud, sünergia, saadu, teostab, 9001, vigade, kulusid, inimtegurid, toimingud, reputatsioon, piisavad, milleni, kvaliteedijuhtimise, ootame, maksame, tahad, hindab, usaldusväärsus, usaldatavus, teenindusvalmidus, sõbralikkus, viisakus, kindlus, ehitame, uurimine, konstrueerimine, sisseost2.Teenuse kvaliteet..............................................................................................7 1.3.Protsessi kvaliteet.............................................................................................7 1.4.Erinevad vaated kvaliteedile..............................................................................8 1.5.Kvaliteedi tähtsus...............................................................................................8 2. Klient...................................................................................................................11 2.1.Kliendikeskne organisatsioon.........................................................................11 2.2.Kvaliteedisuunitlus kliendi rahulolu............................................................13 2.2.1.Kliendikesksuse juurutamine...................................................................14 2.2.2
rahuldamine läbi toote/teenuse kvaliteedi tagamise organisatsioonis ning selleks organisatsiooni töötaja motiveerituse ja pühendumuse saavutamine ISO 9000 standardid on loodud, et abistada mistahes tüüpi ja suurusega organisatsioone, et juurutada ja kasutada efektiivselt kvaliteedijuhtimise süsteeme Olulisemad ISO 9000 seeria standardid ISO 9000 - kirjeldab kvaliteedijuhtimise süsteemi aluseid ja kvaliteedijuhtimise süsteemi terminoloogiat ISO 9001 - kirjeldab kvaliteedijuhtimise süsteemidele esitatavaid nõudeid, kus organisatsioon peab demonstreerima oma võimet pakkuda toodet, mis täidab tarbija poolt esitatud ja seadusandluses ettenähtud nõudeid ning taotleb tarbija rahuldamist ISO 9004 - pakub juhendid kvaliteedijuhtimise süsteemi efektiivsuse ja tulemuslikkuse tagamiseks ISO 19011 - esitab auditeerimise juhendid ja keskkonna juhtimissüsteemide juhendid
Kuuluvad normid, mis aitavad interpreteerida esimese põhigrupi normide sisu ning 22. Kvaliteedi tähtsuse põhjused (vähemalt 6) Tarbijatel on väga raske erinevate teha valikut nende vahel. firmade tooteid üksteisest eristada. Tarbijad on muutunud märksa haritumaks ja neil 4. Käsitlevad audidite korraldamist. on võimalik kasutada palju suuremat informatsiooni hulka. Tarbijate ootused kasvavad 5. Käsitlevad kvaliteedistatistika küsimusi. pidevalt. Klient paneb suurt rõhku kompetentsele nõuandele ja toetusele toote või 6. Sisaldavad terminite definitsioone. teenuse valiku puhul ning tutvumisel. Kõrge kvaliteediga tooteid on vähem kulukas 48. TQM printsiibid (vähemalt 6) Keskendumine kliendi rahulolule. Töötajate pidev tooota, kui madala kvaliteediga tooteid. harimine ja koolitus. Standardiseerimine. Põhjalik kultuuriline muutus. Keskendumine 23
· Kvaliteedijuhtimissüsteemile esitatavad nõuded lennunduses JAA, EASA määrus. Kvaliteedialast informatsiooni · Eesti Kvaliteediühing www.eaq.ee · Eesti Vabariigi Standardikeskus www.evs.ee · Euroopa Kvaliteediorganisatsioon www.eoq.org · EFQM www.efqm.org · ISO www.iso.ch · ASQ www.asq.org Kirjandus · Oakland, J.S. Terviklik kvaliteedijuhtimine. Teooria ja praktikad. 2006 · Organisatsiooni juhtimise käsiraamat. 2004 · ISO 9001 väike ettevõtetele. Mida teha? ISO käsiraamat, 2003. · J.Alaver, L. Reinberg. Juhtimisarvestus. 2002 Eesti Lennuakadeemia 2010 Õppekavade üleminekuhindamine 2004 Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhind 2004 konkursil osalemine 2003 Õppekavade akrediteerimine 2002 - ... Tagasiside ankeetide koostamine ja küsitluste läbiviimine Eesti Lennuakadeemia · Lennukoolitusorganisatsiooni (FTO) sertifikaat Väljastaja: Lennuamet Kehtib kuni: 06. märts 2012
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi:
y valitakse asukoha hindamise kriteeriumid (tulu, lähedus tarbijale, kulud kokku, tööjõud jne) y identifitseeritakse tähtsust omavad tegurid, näiteks turgude asukoht või toormaterjalid y leitakse alternatiivsed asukohad: o määratakse asukoha paiknemise regioon o määratakse mitu alternatiivset ehituskrunti y hinnatakse alternatiive ja tehakse valik. Asukoha valimise meetodid: y Kaalumismeetod - hindab nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid kulusid erinevates asukohtades. Asukoha hindamiseks on vaja: o määrata olulised kriteeriumid: turu paiknemine, tooraine lähedus, kommunikatsioonid, juurdepääs jne o seada kriteeriumid tähtsuse järjekorda ja anda neile osakaal o hinnata kriteeriume punktisüsteemis iga asukoha kohta eraldi (nt hinnaskaalas 0-100 punkti) o kasutada ühesugust punktisüsteemi iga asukoha hindamisel o korrutada kriteeriumide osakaal saadud punktide arvuga ja tulemused summeerida
tavaliselt kaasata ka mitmeid muid komponente- riistvara, keskkonda; need peavad pidevalt toimima (protsessid); seda toimimist tuleb mõõta (näitajad). Teenustaseme lepe määratleb teenused ja nende sihttasemed. Leppes kirjeldatakse kvaliteedinõuded, mille täitmiseks peavad tavaliselt nii tarkvara, protsessid, organisatsioon kui ka keskkond rahuldama nendele kehtestatud nõuded. Teenustaseme leppeid on vaja, et teenuseosutaja ja klient saaksid sätestada nõudeid konkreetsele teenusele. 19. Mis on test, testimine, viga, hea test, edukas test, silumine, verifitseerimine, valideerimine, sertifitseerimine? Test- komplekt sisendandmeid ja sisendandmetele vastav oodatud komplekt väljundandmeid. Testimine- programmi täitmine eesmärgiga leida vigu. Viga- programmi käitumine spetsifikatsioonile mittevastavalt. Hea test- test, mis avastab võimalikult palju vigu.
Klienditeenindus kui logistika oluline protsess LH5 Klienditeenindus logistikas on laotöötoimingud, kogu klienditeeninduse protsess. Kogu süsteem peab toimuma kliendi heaks. Klienditeenindus kui juhtimist vajav süsteem. MIDA klienditeenindus logistikas tähendab? Kogu protsess tellimuse edastamisest kuni kohaletoimetamiseni kliendile.. 1. Mille poolest erineb klient „edasimüüja“ kliendist „tarbija“? Edasimüüja on oma tarnija jaoks klient (äriklient), kes ostab kaupu eesmärgil teenida neid edasi müües või tooteid valmistades äritulu, tarbija aga eraisik või ettevõte, kes soetab tooteid selleks, et rahuldada nende kasutamisega oma soove ja/või vajadusi. 2. Missugune kliendi kategooria on tarnijale üldjuhul olulisem, kas klient „edasimüüja“ või klient „tarbija“? Klient „edasimüüja“. 3. Millised peaksid olema tootmisettevõtte, hulgifirma ja jaekaubandusettevõtte klienditeeninduse peamised eesmärgid
arvukus jne. · Arendusprotsessiga seotud riskid, nt kiired tähtajad, tellija või täitja ressursside vähesus jne. Riskipõhise testimise tulemuste põhjal võib võtta vastu otsused riskide vähendamiseks, aktsepteerimiseks või jagamiseks, tegevuse lõpetamiseks jne. Riskipõhine testimine on osa laiemast organisatsiooni IT riskihaldusest. IT riskihaldus on infotehnoloogilise süsteemi ressursse mõjutada võivate määramatute sündmuste tuvastuse, ohje ja välistamise või minimeerimise protsess tervikuna. Riskihalduse põhitegevused: · Riskianalüüs (riskide tuvastamine, hindamine ja turvameetmeid vajavate alade tuvastus). Milline on vajalik tase? Milline on olemasolev tase? · Riskihalduse strateegia väljatöötamine. Kuidas katta vahe olemasoleva ja vajaliku taseme vahel? · Riskide minimeerimine või välistamine. Meetmete rakendamine, et jõuda vajaliku tasemeni. "Riskihalduse 4 T": treat, transfer, tolerate, terminate.
Kvaliteedi juhtimise süsteemid Kvaliteedijuhtimissüsteemi võib määratleda kui kogumit tervikliku kvaliteedijuhtimise ellurakendamiseks vajalikest komponentidest, nagu juhtimisstruktuur, kohustused, protsessid ja ressursid. Kvaliteedijuhtimis- süsteem peaks rakenduma organisatsiooni kõigi protsesside suhtes ja nii see süsteem kui ka protsessid peaksid üksteist vastastikku mõjutama. Hea kvaliteedijuhtimissüsteem tagab järgmiste kriteeriumite täitmise: x kliendi nõuded et klient usaldaks organisatsiooni võimet stabiilselt pakkuda soovitud toodet või teenust x organisatsiooni nõuded niihästi sisemised kui välised, kaasa arvatud seaduste täitmist puudutavad nõuded, mis on ellu viidud optimaalsete kuludega, olemasolevaid ressursse tõhusalt ära kasutades. Oluline on, et süsteem rahuldaks hea rahvusvahelise standardi nõudeid. Kvaliteedisüsteemi loomise etapid: x informeerimine x kvaliteedisüsteemi loomise otsuse vastuvõtmine
väljund/tulemus planeerimine sisend protsess väljund ootus tagasiside/õppimine Kvaliteedisilmus KVALITEEDIPROBLEEMIDEGA TULEB TEGELEDA JUBA KLIENTIDE NÕUETE KINDLAKSTEGEMISE PROTSESSIS NING SISENDITE HANKIMISEL. NII ON VÕIMALIK VÄHENDADA VIGADE AVASTAMISEST/PARANDAMISEST TINGITUD HILISEMAID KULUSID NING ENNETADA KLIENTIDE RAHULOLEMATUST HANKIJA SISEND PROTSESS VÄLJUND KLIENT VÄLTIMINE AVASTAMINE Kvaliteedisuundumised Kvaliteediliikumine masstootmisest kogu ühiskonda (sotsiaalne aspekt) Tööstus Teenused Avalik setor Kogu ühiskond 1920 1940 1950 1970 1980 1990 2000 Kvaliteedijuhtimise areng Standardiseerimine Pidev parendamine Läbimurre * 1940 – mass- * 1970 – konkurents, * 2000 – globali- tootmine,
konseptsioonile 2) Tarbijakeskne periood 1960-1980 , suurenes nomenklatuur ja ilmusid erinevad tooted, tekkis vajadus jaotuse järele 3) Logistikakeskne 1980-1990 kuidas paremini kiiremini kliendile toimetada kaup. 4) Täieliku integratsiooni periood 2000 - IT tuleb logistikasse Aastal 2003 Ameerika Logistika Juhtimise Keskuse Konverents. Logistika on osa tarneketi tegevusest, mis planeerib, teostab ja kontrollib kaupade, teenuste ja informatsiooni efektiivset liikumist ja ladustamist lähtepunktist tarbimispunkti jõudmisel eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi. Logistika konseptsioonid: Logistika on kaupade tootmise, hankimise ja jaotusega seotud strateegiliselt juhitud materjali, informatsiooni, raha ja teenuste voogude integreeritud protses, mille eesmärgiks on suurendada ettevõtte kasumit ja retaablust õigete strateegiliste valikute kaudu Logistika funktsioonid:
muutmine töö tegemise viiside muutmise või automatiseerimisega. Ümberkujundamisega muutub tegevuse teostusviis (käsitsitehtav tegevus muudetakse automatiseerituks – tegevust teeb tarkvara ilma inimese vahelesekkumiseta või poolautomatiseerituks – inimene teeb tegevust IT toega ehk kasutades tarkvara või kaotatakse üldse ära). Samuti võib muutuda tegevuse teostaja, n: klienti ei teeninda mitte klienditeenindaja, vaid klient teenindab end ise. Muutmise riskid on keskmised, samuti ka oodatavad kasud. protsessi ümberkorraldamine (process re-engineering) - protsesside teostuse põhimõtete muutmine organisatsiooni strateegilisel ehk terviktasemel. Äriprotsesside põhjalik ümberkujundamine, et saavutada dramaatilist paranemist toimimise sellistes kriitilistes näitajates nagu kulu, kvaliteet, teenindus ja kiirus. Tavaliselt tähendab protsesside
3. konkurentide analyys. 4. keskkonna yldiste muutuste analyys, mis v6ib panka m6jutada nii pos. kui neg. Seega peab analyys andma visiooni koostajatele loendi m6istlikest eeldustest, millest strateegia kujundamisel l2htuda. M6neti probleemsem on saada ylevaade panga reaalsetest v6imalustest . Selle valdkonna info kipub olema yldisem ja ebat2psem ja sageli l2htutaksejuhtide kogemustest. Kasutusel on ka efektiivsemad hindamisv6tteid, millest peamine on siseaudit. Siseauditi enamlevinud primaarsem ylesanne on riskide hindamine. Kuid rohkem on hakatud kasutama ka systeemi- ja protsessiauditit. Hinnangute kujundamisel on juhtkonna oluliseks abivahendiks SWOT analyys. Analyys sisaldab hinnangut neljale valdkonnale. Kaks sisemist ja kaks v2limist. Sisemised: org. tugevad kyljed, org. n6rgad kyljed. V2limised: ohud, mis v6ivad tekkida keskkonna muutustest ja tekkivad v6imalused seoses keskkonna arenguga. Myygiplaan.
Vastava arvutitöö teeb tavaliselt keegi laotöötajaist, erandina kontoritöötaja. Cross-dockingit kasutatakse suures ulatuses vaid üksikutes ladudes. Vaatamata sellele ollakse arvamusel, et selle osatähtsus hakkab pidevalt suurenema. Cross-docking koosneb vastuvõtust, sorteerimisest ja lähetamisest. Selleks, et cross-docking oleks efektiivselt teostatav, peaksid olema täidetud järgnevad tingimused: saabuvad pakkeüksused on korralikult markeeritud autojuht teostab maha- ja pealelaadimise 15 pakkeüksused sorteeritakse tarneaadresside järgi pakkeüksused sorteeritakse veoringide põhiselt ostult saabub eelnev informatsioon ostetavatest kaubakogustest töökoormuse ühtlustamiseks ajastatakse saadetiste kohalevedu saabunud pakkeüksused/tarnepartiid registreeritakse kohe vastuvõtualal
Vastava arvutitöö teeb tavaliselt keegi laotöötajaist, erandina kontoritöötaja. Cross-dockingit kasutatakse suures ulatuses vaid üksikutes ladudes. Vaatamata sellele ollakse arvamusel, et selle osatähtsus hakkab pidevalt suurenema. Cross-docking koosneb vastuvõtust, sorteerimisest ja lähetamisest. Selleks, et cross-docking oleks efektiivselt teostatav, peaksid olema täidetud järgnevad tingimused: saabuvad pakkeüksused on korralikult markeeritud autojuht teostab maha- ja pealelaadimise pakkeüksused sorteeritakse tarneaadresside järgi pakkeüksused sorteeritakse veoringide põhiselt ostult saabub eelnev informatsioon ostetavatest kaubakogustest töökoormuse ühtlustamiseks ajastatakse saadetiste kohalevedu 12 saabunud pakkeüksused/tarnepartiid registreeritakse kohe vastuvõtualal
Inimene või teine süsteem (arvuti, seadeldis) · tarkvarasüsteemi kasutamise lugu või juhtum, kuidas tarkvarasüsteemi kasutades tehakse midagi kasulikku - kasutusloo ainus eesmärk on anda kasutajale mingit väärtust (infosüsteemi kontekstis lisada, muuta, töödelda, vaadata andmeid) · üksteisele järgnevate tegevuste (transaktsioonide) kogum, mida tarkvarasüsteem teostab, et jõuda mõõdetava tulemuseni tegutseja jaoks - tegevused võivad sisaldada suhtlemist teiste kasutajate ja süsteemidega · seos tegutseja ja kasutusjuhtumi vahel. Näitab, milline tegutseja saab kasutusjuhtumi teostusest kasu Kasutusjuhtumi tekstilise (sõnalise) seletuse põhimõtted/küsimused · mida üritatakse sellega saavutada, mis on selle eesmärk? · kes tegutsejatest käivitavad kasutusjuhtumi?
ning positsioneeritakse teenindusettevõte turul. Tehniline joonis on teenuse kättetoimetamisprotsessi tehinguid sisaldav tootmise organiseerimise skeem (mida nimetatakse ka tehnoloogiakaardiks). Tehingud võivad olla andmetöötlus, suhtlemine klientuuriga ning osa otsustuspunktidest, millel on tähtis osa vigade vältimisel. Joonisel 1. toodud nähtavuspiir eraldab eesliinis toimuvaid tegevusi tagaliinis toimuvatest. Eesliini tegevustega puutub klient kokku, tagaliinis toimuvaga mitte. Teenuse kättetoimetamise protsessi suure ja väikese kontaktsusega osad võivad asuda teineteisest eraldi, kuid nad on omavahel seotud. Käesolev eristus tõstab esile vajadust pöörata erilist tähelepanu nähtavuspiirist ettepoole jäävale osale, mille põhjal kujuneb kliendi kogemus teeninduse tõhususest. Teeninduskeskkonna paigutus, kujundus, teenistuja suhtlemisoskus ning isegi trükitud materjal — need kõik jätavad teenindamisest teatud mulje
vastuvõtja kohus on kontrollida kas pakkeüksuste arv ja ühikud on kooskõlas kauba saatedokumentidel märgituga, kas saadetis on veoks nõuetekohaselt pakendatud ja kas tootel või pakendil pole vigastusi 83. Millisel juhul on saajal õigus keelduda kauba vastuvõtmisest? Kauba vastuvõtmisest on saajal õigus keelduda kui koguses ja saatedokumentidel on vahe või kui tegemist ei ole õige tootega, kui toode ei vasta kvaliteedile ja kui toode on saanud kahjustada. 84. Kes teostab üldjuhul kauba pealelaadimise jaotusautole ja mahaladimise sellelt ning millistel põhjustel. Kui saadetisele tuleb järgi veoettevõtte autojuht jaotusautoga, teostab ta laadimise üldjuhul ise. Sest vastuvõtja kohus on kontrollida, kas pakkeüksuste arv ja ühikud on kooskõlas kauba saatedokumentidel märgituga, kas saadetis on veoks nõuetekohaselt pakendatud ja kas toodetel ja pakenditel pole vigastusi. Kui kui kaup viiakse ära treileris või konteineris
plaanimisotsused mõjutavad tulevikku. 11. Kvaliteedijuhtimine. TQM. Lähiminevikus tähendas kvaliteet toote või teenuse vastavust spetsifikatsioonile, standardile ISO 9000 kehtestatud nõuetele. Kuid standardile vastav toode ei pruugi rahuldada klienti ega olla seetõttu müüdav. Kaasajal on kvaliteet toote või teenuse vastavus kliendi hetke ning tuleviku tegelikele vajadustele. Teenindamise puhul oleneb oodatud kvaliteet reklaamist, firma mainest, kliendi varasamatest kogemustest ja vajadustest. Kogetud kvaliteet oleneb tehnilisest ja tegutsemise kvaliteedist, teistest klientidest ja muudest teguritest. Kvaliteet on kliendi ootuste ettenägemine, nende täitmine ja ületamine, see on ettevõtte avatus vastu võtta kliendi tähelepanekuid ja soove. TQM- (tugev kliendikesksus, seotud pideva parandamisega, kvaliteet kõiges, täpne mõõtmine,
x tagasiside x fookus x aeg Mida annab kõrge tarbija rahulolu? x Lojaalsuse suurenemine ettevõtte suhtes x Ettevõtte mainekuse kasv x Tarbijate vähenev hinnaelastsus x Tööjõu tootlikkuse kasv x Madalamad ettevõtte kulud tulevikus x Ettevõtte kasumi suurenemine x Tarbijate kaebuste oluline vähenemine x Rahulolevad kliendid toovad ise kliente x Tarbija rahulolu suurendab innovatsiooni Hea äri kuldreeglid: x Klient on minu äri jaoks kõige tähtsam inimene x Klient ei ole meist sõltuv, ettevõte sõltub kliendist x Klient ei sega meie tööd, ta on meie töö eesmärk x Kliendi teenindamine ei ole talle meiepoolse teene osutamine x Klient on meie äri osa x Klient ei ole meie jaoks külm statistika, vaid inimene oma tunnete ja emotsioonidega nagu meiegi x Kliendiga ei vaielda x Klient toob meile oma vajadused ja soovid, meie ülesanne on neid täita
A2. Sisukord A.2 Infotehnoloogia juhtimine Management of IT..........................................................................................................2 A.2.1 Infotehnoloogia strateegia IT strategy .............................................................................................................. 2 A.2.1.1 Mõista infotehnoloogia strateegia vajadust. Evaluate the need for an IT strategy. ....................................2 A.2.1.2 Kirjeldada infotehnoloogia strateegia ja äristrateegia integreerimist. Describe how integrate the IT strategy with the business ..........................................................................................................................................2 A.2.1.3 Seostada infotehnoloogia strateegia äriplaaniga. Relate IT strategy with business processes. ..................2 A.2.2 Erinevate organisatsiooniliste struktuuride infotehnoloogiavajadused. The IT needs of differ
täitmata jätmisest) sõltub teiste huvigruppide huvide täitmine. Omanike huve ei saa täita enne kui ei ole täidetud klientide vajadused; klientide vajaduste täitmine sõltub juhtide ja töötajate huvide täitmisest. Ettevõte saab tulemusi anda ainult kliendi vajadustele vastates nii nagu kliendid ise neid vajadusi määratlevad. Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma. · Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid
teenuse või tulemi loomisele. Huvigrupid- inimesed või organisatsioonid, kes on aktiivselt haaratud projekti või kelle huvid võivad olla positiivselt või negatiivselt mõjutatud projekti poolt. Projektijuhtimine- teadmiste, oskuste, vahendite ja tehnikate rakendamine projekti tegevuste läbiviimisel, saavutamaks projekti nõuete täitmine. Funktsionaalne juht- inimene kes vastutab teatud allüksuse tegevuse eest. Juhib gruppi, mis tegelikult valmistab toodet või teostab teenust. Projekti elutsükkel- on projekti üldjuhul lineaarsete faaside kogum, kusjuures faaside nimed ja arv on määratletud projekti hõivatud organisatsiooni või organisatsioonide kontrollivajadusega. Klient- selle all mõistetakse inimest või organisatsiooni, kes hakkab projekti toodet, teenust või tulemit kasutama. Skoop (ulatus)- kõigi toodete, teenuste ja tulemite summa, mida projekt peab tagama. Kvaliteet- näitab, kui hästi teatud sisemiste karakterisikute kogum rahuldab nõudeid
Organisatsioon on terviklik ja keerukas võrgustik, kuhu kuuluvad struktuurid, tehnoloogia, töötajad ning tööd mõjutavad sotsiaalsed ja tehnilised protsessid. Organisatsiooni erinevad osad ja protsessid tuleb panna omavahel sobima ning luua selline süsteem, mis aitaks kaasa muudatustele organisatsioonis. Süsteemi heaks näiteks on inimorganism, mille paljude koostisosade kooskõlastatud talitlus loob kordumatu indiviidi. Süsteemi iseloomustavad entroopia, sünergia, allsüsteemide olemasolu. Süsteemid jagunevad avatud ja suletud süsteemideks. Entroopia on süsteemide universaalne omadus, mis viitab süsteemide tendentsile laguneda ja surra. Entroopia on süsteemi märamatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Kui süsteem ei saa uusi sisendeid ja energiat keskkonnast, siis ta lõpetab eksisteerimise. Organisatsioonid peavad jälgima keskkonda, kohanema muutustega ning pidevalt tooma organisatsiooni uusi sisendeid , et mitte ainult
Kogemuskurvi efekti olemasolu Toodete diferentseeritus ja tarbija lojaalsus Ümberlülituskulud Kapitalivajadused Suurusest olenematu mahajäämus kuludes Juurdepääs turustuskanalitele Riiklikud ja omavalitsuse piirangud Oluliste ressursside nappus 4. Sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel M. Porteri käsitlus hankijate mõjukusest Tootel ei ole sobivat asenduskaupa ja toode ise oluline Haru ettevõte ei ole oluline klient Unikaalne või diferentseeritud toodeharu ettevõttel puudub võimalus vertikaalseks integratsiooniks Võimalik ähvardus hankija enda sisenemiseks harru Harus domineerib väike arv suurettevõtteid 5. Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel Hankiv haru koosneb väikeettevõtetest, ostjaid on vähe ja nad on suured Ostud moodustavad suure osa hankiva tegevusharu väljalaskest Ostjate ümberlülitumine konkureerivate toodete kasutamisele on võimalik ja odav.
(primaar-) andmeid. Andmete hankimine algab alati teoreetilise uuringuga: otsitakse välja teisesed (sekundaarsed) andmed. See on info, mis on juba hangitud mõne teise probleemiga seoses. Alustuseks on hea otsida info, mis ettevõttes on juba olemas. Näited sellisest “sisemistest sekundaarsetest andmetest” on: varasemad uuringud, raamatupidamise andmed, käibeanalüüsid (nt Näiteks saab välja selgitada keskmise kulutatud summa iga oma kliendi kohta ja kui kaua ta on firma klient olnud). Kui selgitame ise välja vajaliku informatsiooni ja korraldame turu-uuringu, nimetatakse saadud andmeid esmasteks (primaarseteks) andmeteks. Kolm peamist turu-uuringu vormi on vaatlusuuring, eksperiment ja küsitlusuuring. Vaatlus on uuringu praktiline vorm, mille puhul uuritakse erinevate tarbijate ostukäitumist supermarketites ja kaubamajades. Uurija teab, mida tarbija teeb, kuid ei tea, miks. Ainult tarbijaküsitluste kaudu saab välja tuua motiivid.
finantsjuhtimine, transport jnejne. Logistikajuht ei saa olla pelgalt spetsialist vaid oma alas Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid, arenguetapid, logistika kui süsteem Logistika tähtsustumise põhjus a kommunikatsiooni ja transpordikulude alandamine tarneahela ulatus, turu kvalifitseerijad ja turu võitjad Turu kvalifitseerijad minimaalsed standardid, mis tuleb saavutada selleks, et turul tegutsed Turu võtjad omadused mille tõttu klient eelistab just sinu toodet Tavaline T-särk Moetoode Valiku laius standardsuurused, vähe Palju värve, lõikeid, disaini värve Tootearendus harv Pidev Hind taskukohane X % ++ Kvaliteet tavapärane Originaalsed materjalid ja töövõtted
See, kui viisakalt ja abivalmilt käitutakse kliendiga, määrab ära ettevõtte edukuse pikemas perspektiivis. Teenindusele spetsialiseerinud ettevõtete puhul on iseenesest mõistetav, et kliendi soovid ja vajadused on kõige tähtsamad. Need ettevõtted investeerivad pidevalt kliendisuhete parendamisele ning turu-uuringutele, et teada saada, millist teenindust tuleb pakkuda. See kajastub kliendi tagasisides, kui palju nad on valmis pakutava teenuse peale kulutama. Lõppkokkuvõttes on klient see, kes maksab palga. Kliendisuhete ja -lojaalsuse olemust hakati põhjalikumalt uurima 1940ndate aastate lõpul 1950ndate aastate algul Ameerika Ühendriikides. 1960ndate aastate keskpaigaks keskendus suur osa uuringuid teabe ökonoomikale, s.t. klientide kulutustele ja võimele otsida informatsiooni alternatiivide kohta ning mõista margivalikuid. 1970ndate aastate alguses tõstatasid Jacoby ja Kuner küsimuse margitruuduse ja taasostukäitumise vaheliste suhete kohta
Turundusplaani koostamise juhendmaterjal Tellija: Juhendmaterjali koostajad: 2005 Sisukord EASi pöördumine ......................................................................................................................2 Eessõna ....................................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine ..........................................................................................8 Projekti tegevuskava ja ajakulu...
Tsentraalne logide haldamine – logid koondatakse kokku samasse faili või andmebaasi ja sealt saab luua korrelatsioone. 2) Probleemihaldus /ITIL/ Problem Management, PM Eesmärk: Minimeerida IT vigadest põhjustatud juhtumite ja probleemide negatiivset mõju ärile Hoida ära nendest põhjustatud juhtumite taasesinemist ehk selgitada välja juurpõhjused sisendid : Protsessi sisenditeks on * juhtumihaldusest juhtumid või nende alternatiivsed ajutised lahendused; * konfiguratsioonihalduse andmebaasist konfiguratsiooni detailid; * muudatusehalduse detailid; * teenusetasemehalduse SLA (teenusetaseme kokkulepe) nõuded; * mahuhalduse jõudluse analüüsi info * käideldavushalduse info Protsess: 1. Probleemide juhtimine (root cause identifitseerimine) 2. Tuntud vigade juhtimine 3. Proaktiivsus 4. Info tootmine 5. Ülevaated olulistest probleemidest Väljundid: • SLM: raportid
ETTEVÕTTEKULTUURI KUJUNDAMINE KONKURENTSIVÕIME TEGEVUSTE TÕSTMINE KOOSKÕLASTAMINE TURG PÜÜDKE TOOTA SEDA, MIDA SAATE MÜÜA, MITTE VÄGISI MÜÜA SEDA, MIDA OSKATE TOOTA LEIDKE VAJADUSI JA PÜÜDKE NEID RAHULDADA ARMASTAGE KLIENTI, MITTE TOODET INSENERID LOOVAD TOOTE, MARKETOLOOGID KAUBA KLIENT ON KUNINGAS TURUNDUSKONTSEPTSIOONI JUURUTAMINE ANNAB ETTEVÕTTELE: suure arvu rahulolevaid kliente turu hea tundmise ja võime teistest kiiremini reageerida muutustele tarbijad, kes on väiksema hinnatundlikkusega oskuse paremini määratleda oma konkurentsieeliseid ja seetõttu edukamalt suurendada või kaitsta oma turuosa. 7 1.6 Turunduse tegevussfäärid Aegade jooksul on turundusse lisandunud üha uusi tegevusvaldkondi
Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S. Council of Logistics Management) formuleerib logistikat tooraine, pool- ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti vedamise, ladustamise ning sellega seotud info korraldamise ja kontrollimisena, et rahuldada kliendi nõudmisi. Kaupade ja teenuste ajalis-ruumilist kättesaadavust ja nende hinda on ikka kritiseeritud. Kui mõni kaup on tar
annaabi.ee 
