Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuulmine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuulamine, rääkija, kuulmine, kuulaja, kuulamistehnika, kuulmise, empaatiline, arusaamise, etappe, variante, kuulmist, kuulamistehnikad, partner, kuulajale, sõnaline, avaja, ümbersõnastamine, cache, oskaks, suhtlemine, suudad, kontekstides, analüüsivõime, tutvumine, arvame, kaastöötaja, empaatiat, kaaslast, arusaamist, noogutamine, sõnatuSISSEJUHATUS Valisin selle teema kuna arvan, et kuulamine on suhtlemisel üks väga olulistest osadest. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja hoidmisel väga vajalik. Kui inimene oskab kuulata, siis saab ta aru mida teised inimesed tahavad ja mis neid ärritab või haavab. Ka teisel inimesel on hea rääkida, kui teab, et teda kuulatakse. Nende inimestega, kes ei oska kuulata, on väga ebameeldiv rääkida. Jääb mulje nagu neid ei huvitakse üldse mis teine inimene räägib ja nagu nad mõtleksid ainult enda peale
Sisukord 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 1.1 Aktiivne kuulamine.............................................................................................. 4 1.1.1 Vaikne kuulamine..........................................................................................4 1.1.2 Peegeldav kuulamine.....................................................................................5 1.1.3 Empaatiline kuulamine..................................................................................5 2 KUULAMISTÕKKED............................................................................................... 6 3 KUULAMISTEHNIKAD........................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................
Kadrina Keskkool Kuulamine ja suhtlemine Referaat .... .... Juhendaja õp: ... .... 2011 Kuulamine Sissejuhatus Selleks, et inimesed saaksid üksteist kuulata on vajalik eelkõige kuulda. Inimese kuulmis ja tasakaalu elundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv -koosneb omakorda kahest osast: kõrvalestast- mille ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku ja kuulmekäigust mille lõpus on õhuke
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KUULAMINE Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 2 HUVIGA KUULAMINE JA PSEUDOKUULAMINE...........................................
SISSEJUHATUS Igapäevasuhtluses moodustab uuringute kohaselt kuulmine 45%, millest 75% jääb tähelepanuta. (Postimes 2010) See tähendab, et seda osa kas siis ei mõisteta või siis lihtsalt unustatakse kiiresti. Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot, võib öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja kahte inimest ja ühte juttu. Enamik arusaamatusi tuleneb inimeste suhtlemise iseärasustest. Esitatud probleem ei pruugi olla peamine, sest soov peita midagi iseendas, hirm kontrolli kaotamise või
KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures. Oluline oskus inimsuhete loomiseks, kompliment sellele, keda kuulatakse. Väga oluline oskus lapsevanemale. Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: · tingimusteta aktsepteerimine · empaatia · sotsiaalne soojus Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: · saada vajalikku infot · nautida seltskonda · mõista kedagi · pakkuda abi ja lohutust Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest: · saada hiljem ise ära kuulatud · vältida tõrjutu seisundisse sattumist · hankida teatud infokilde · näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone · hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi · olla kena inimene · mitte solvata partnerit
KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures. Oluline oskus inimsuhete loomiseks, kompliment sellele, keda kuulatakse. Väga oluline oskus lapsevanemale. Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: tingimusteta aktsepteerimine empaatia sotsiaalne soojus Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: saada vajalikku infot nautida seltskonda mõista kedagi pakkuda abi ja lohutust Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest: saada hiljem ise ära kuulatud vältida tõrjutu seisundisse sattumist hankida teatud infokilde näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi olla kena inimene mitte solvata partnerit
KUULAMISOSKUS Kuulamine on midagi enamat kui lihtsalt kuulmine. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja alalhoidmisel hädavajalik, mille puudumisel kannatab sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl. .Kuulata, see tähendab mõista. Kuulamine pole üksnes info hankimine, vaid ka teise inimese aktsepteerimine. Kuulamisoskus on õpitav nagu teisedki suhtlemisoskused. Kuulamise etapid: · kuulmine füüsilises mõttes; · interpreteerimine kuuldu teadvustamine; · hindamine info olulisus, rääkija prestiiz ja karismaatilisus; · meeldejätmine; · vastamine reageerimine kuuldule, ka mitteverbaalne. · Kuulamise tüübid: · Sisu kuulamine eesmärk on salvestada kuuldu. Segavad tegurid viia miinimumini ja hoida tähelepanu püsivana. Oma peamiste probleemidega sidumine. · Kriitiline kuulamine eesmärk on kuuldu hindamine (loogilisus, faktide
TALLINNA TEENINDUSKOOL REFERAAT KUULAMINE - OLULINE OSA SUHTLEMISPROTSESSIS Kristina Manilkina TO11MK TALLINN 2010 SISUKORD 2 Lk. SISUKORD.................................................................. 2 SISSEJUHATUS.............................................
...................................................................... 6 5. TSITAATE KUULAMISE KOHTA.......................................................................... 7 6. KOKKUVÕTE......................................................................................................... 8 7. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................... 9 Sissejuhatus Aktiivne kuulamine koosneb kuuest elemendist. Kõiki neid ühel ajal kasutada pole võimalik, näiteks ei saa vaikivat ja peegeldavat kuulamist korraga rakendada. Küll aga tajub tähelepanelik kuulaja ära, millal vait olla ja millal teise juttu peegeldada. 16 märki heast kuulajast . Et saada paremaks kuulajaks, tuleb meeles pidada erinevusi hea ja halva kuulaja vahel. HEA KUULAJA 1. On rohkem kannatlikum ning valmis edasi kuulama lootuses, et kogu jutt ei ole asjatu
Iga inimese jaoks on kõige tähtsamaks inimeseks tema ise ja kui sa tema vastu siirast huvi tunned, oled võitnud rohkem kui andnud. Hea vestleja tunnuseks on oskus kuulata nii, et teised tunneksid, et neid kuulatakse. Aktiivne kuulaja annab kuuldust oma sõnadega tagasisidet. Ta teeb seda kolmel põhjusel: · veendumaks, et ta on kõigest õigesti aru saanud; · kinnitamaks kõnelejale, et teda on kuulatud; · innustamaks kõnelejat ennast veelgi rohkem avama. 2. KUULAMINE SEE ON MIDAGI ENAMAT KUI LIHTSALT KUULMINE Kui te olete vähegi tavaline inimene, kulub teil kuulamisele enam virgeolekuaega kui ühelegi teisele tegevusele. Erinevate elualade esindajaid hõlmav uurimus näitas, et inimesed kulutasid suhtlemisele 70% oma ärkvelolekuajast. Sellest võttis 9% kirjutamine, 16% lugemine, 30% rääkimine ja 45% kuulamine. Ka teised uurimused rõhutavad suurt ajahulka, mille eri elukutsete esindajad kulutavad kuulamisele
Miks me ei võiks hoopis ...?" Paarisuhtes võib tekkida ka selline olukord, et eitav vastus viib kaaslase segadusse, ta võib olla pettunud, pahane, kurb või saada hoopis vihaseks, kuid hiljem ta siiski mõistab ja austab sellist otsust. Konfliktisituatsiooni lahendades tuleb eelkõige olla tähelepanelik ja heatahtlik. 3 OSKUS KUULATA Väga vähestel inimestel on oskus teisi kuulata sellega võib kaasneda ka oskamatus teist inimest hädaolukorras aidata. Selleks, et olla hea kuulaja peab uskuma, et kuulamises on kogu suhtlus. Rääkijad jagavad oma mõtteid ja püüavad teisi veenda, ent kuulajad annavad kuuldule mõtte - nemad teevad lõppotsuse, kuidas kuuldu põhjal tegutseda. Kuulamisoskus on eriti oluline alal, kus vastastikune mittemõistmine võib minna kalliks maksma või kus kliendi või töötaja ärakuulamine võib tõsta kõigi poolte rahulolu. Ehk eriti tähtis on kuulamisoskus klienditeeninduses. Klienditeenindaja peab ära kuulama, mida klient soovib. 3
süüdistavat tooni. Suhtlemine toimub ülevalt alla. Sisemine täiskasvanu - teeb info töötlemisel adekvaatseid otsuseid, ta analüüsib ümbritsevat ja ennustab oma tegevuse tagajärgi. Normaalsel täiskasvanu tasandil suhtleja teab lapse vajadusi ja on teadlik lapsevanema käskudest keeldudest. Ta suhtleb ja teeb otsuseid iseseisvalt, tema jutt on otsekohene ja sirgjooneline, ta kirjeldab olukordi, esitab küsimusi, kaalub võimalikke variante, vaeb tundmatut ja tuntut, õiget ja valet, veendumuste asemel on arvamused. Suhtlusstiililt kasutab kindlat suhtlusstiili. 6. Mida kujutab endast isikusisene suhtlemistasand? isikusisene suhtlemine avaldub sisekõnes, mille tulemusel kujunevad mina-pilt ja suhted teiste inimestega. 7. Loetle ja kirjelda, millised on inimeste baasemotsioonid. Baasemotsioonid on kaasasündinud ning on laias laastus kõigil inimestel ühesugused.
et ta tekitab emotsionaalset distantsi. Rahustamist (успокоение) kasutavad sageli inimesed, kes tahavad olla abivalmid, kuid ei soovi kanda sellega kaasnevat emotsionaalset taaka. Kui te soovite oma suhtlemist parandada, on näpuga teistele näitamine viletsaks stardipakuks. Halvast harjumusest vabanemiseks on palju kergem asendada see heaga, kui püüda sellest lahti saada vaid tahtejõu abiga. 3 Kuulamine - see on midagi enamat kui lihtsalt kuulmine «Üks sõber, inimene kes tõeliselt mõistev, kes vaevub meid kuulama, kui me oma probleeme arutame, võib muuta tervet me maailmavaadet» (Dr. E. Mayo). - Kuulmine - sõna, mis kirjeldab füsioloogilisisensoorseid protsesse, mille abil kõrvade vahenduselsaadakse auditiivseid aistinguid ja antakse need edasi ajju. - Kuulamine - sõna, mis kirjeldab psühholoogilise protseduuri, mis hõlmab sensoorse
7. Retkejuht ei pillu labaseid nalju. 8. Retkejuht ei tutvusta objekti teemat valdamata ega ettevalmistust omamata. 9. Retkejuht ei tarbi alkoholi tööl olles vaid vastutab grupi eest ja on adekvaatne. 10. Retkejuht ei jäta abivajajat hätta. KÄSUD 1. Retkejuht on rõõmsameelne ja optimistlik. 2. Retkejuht peab valdama teemat, mida tahab tutvustada. 3. Retkejuht peab olema meeldiv suhtleja ning aktsepteerima teiste vajadusi. 4. Retkejuht oskab olla empaatiline kuulaja. 5. Retkejuht on kohanemisvõimeline. 6. Retkejuht väljendab end selgelt. 7. Retkejuht oskab anda esmaabi. 8. Retkejuht oskab toime tulla pingelises olukorras ja konflikte lahendada. 9. Retkejuht peab olema füüsiliselt ja vaimselt terve inimene. 10. Retkejuht peab armastama seda maad, kus ta elab, seda õhku, mida ta hingab ning neid inimesi, kellega ta retke läbi viib ehk armastama seda tööd, mida ta teeb. KONSPEKT Kuulamine ja enesekehtestamine
Sotsiaalpsühholoogia Inimestevaheline suhtlemine Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Suhtlemine, kehakeel 4 2. Suhtlemistõkked 5 3. Mõjutamine ehk interaktsioon 6 3.1. Mõjutamismehhanismid 6 4. Kuulamine 8 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Suhtlemisoskus kuulub sotsiaalsete oskuste alla ja nagu iga oskus nõuab ka suhtlemisoskus õppimist. Suhtlemisoskuse õppimine algab sünniga ja lõppeb surmaga. Suhtlemisoskus on elus vajalik. Me suhtleme iga päev ja ainult head suhtlejad saavutavad elus edu.
Peab meeles pidama, et vihane inimene võib vajada aega, et oma tundeid korrastada. Ei tohi passiivselt oodata kuna klient rahuneb, sest agressiivne inimene ei tunnista, et ta on eksinud. Võimalik, et ta jätkab oma taktikat nii kaua kuni mõistab, et see lihtsalt ei tööta enam . Aidata tal maha rahuneda, võib talle öelda: :" See on minu jaoks väga oluline, et te pöördusite just minu poole". Kripsi (2011) kohaselt käitutakse lähtuvatest tehnikatest : Aktiivne kuulamine on oskus, mis väljendab kõige paremini mõistmist ja empaatiat ning aitab abivajajal oma probleemidega toime tulla ja neid iseseisvalt lahendada. Aktiivne kuulamine on spetsiaalne teise inimese poolt väljendatu tagasipeegeldamise ja ümbersõnastamise viis, mis: · ütleb teisele, et te kuulate ja mõistate teda; · aitab kontrollida, kas te olete räägitust õigesti aru saanud;
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. See on võime luua ja kasutada sümboleid, millest inimkommunikatsioon koosnebki. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimene vajab inimkommunikatsiooni füüsilise heaolu jaoks. Selle läbi toimub ka enesemääratlus st iga inimene peab tundma, et ta kuulub kuhugi sotsiaalsesse rühma, et ta pole üksi. Selline enesemääratlus toimub inimkommunikatsiooni abil. Inimkommunikatsiooni on vaja ka tööalaselt, näiteks tööjaotuse ja ülesannete
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Inimkommunikatsiooni otseseks tulemuseks on looming, mingi reaalsus. Kommunikatsioon on kollektiivne protsess. Inimühiskonna ja inimsuhete vahel eksisteerib sõltuvussuhe: see väljendub inimkommunikatsioonina. Eesmärgiks on inimestevahelise informatsiooni edasiandmine ja vastuvõtmine. See võib toimuda nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Inimkommunikatsiooni osadeks on saatja, vastuvõtja, tagasiside ja aeg. Nii
mingi probleem või tugev vajadus. KUULAMISOSKUSED Sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl – need sõltuvad küllalt suurem määral teie kuulamisvõimest. Mõne eksperdi arvates suudame efektiivselt kuulata vaid kolmandiku või kaks kolmandikku koguajast. Kuulamine – on sõna, mis kirjeldab füsioloogilisi sensoorseid protsesse, mille abil kõrvade vahendusel saadakse auditiivseid aistinguid ja antakse need edasi ajju. Kuulamine viitab aga keerukamale psühholoogilisele protseduurile, mis hõlmab sensoorse kogemuse olulisuse määramist ja mõistmist. TÄHELEPANU VÄLJENDAMISE OSKUSED Tähelepanu osutamine ilmneb tähelepanu väljendavas kehahoiakus, silmsides, sobilikus kehakeeles ja segajateta keskkonna tagamisest, et kuulaja saaks kõneleja jaoks ka psühholoohiliselt kohal olla. Oskus kasutada ukseavajaid (mitteverbaalsed vihjed – need tunded ilmnevad
Olukord, kus nõustaja asetab kliendi madalamale positsioonile (nt käitub ülihoolitsevalt või võtab ülemusliku eksperdirolli), viib kliendi madala eneseväärikuse tunnetamiseni ning suurendab sõltuvust ja see võib takistada usalduse loomist. Kui nõustaja saavutab kliendiga hea psühholoogilise kontakti, on loodud psühholoogiliselt turvaline nõustamisruum, kus klient saab jagada oma elust sügavalt isiklikke aspekte. Empaatia on võime mõista kliendi tundeid, kogemusi ja arusaamu. Empaatiline olla see ei ole lihtsalt lahke ja järeleandlik käitumine, kliendi identiteedi omaksvõtmine, kliendiga emotsionaalselt üheks isikuks saamine. Sel juhul pakuks nõustaja vaid kaastunnet. Empaatia erineb kaastundest. Kaastunne tähendab haletsust ning võib süvendada kliendi abituse tunnet ja meeleheidet. Empaatia on sisse elamine teise inimese elamuslikku maailma, haavatavuse või valu mõistmine. Empaatia tähendab vaadata olukorda kliendi vaatepunktist
Mittesõnalistest suhtlemisvahenditest rakendatakse lisaks silmsidele näiteks ülakeha kerget kliendi poole kummardamist. Oluline, et partnerite silmad oleksid samal tasandil. Rääkima peaks "naeratusega hääles" meeles pidades, et soe intonatsioon soodustab kontakti. (Uverskaja 2006 ) Spetsialisti kuulamisoskusel ja aktiivse kuulamise võtete rakendamisel on märkimisväärselt suur tähtsus orientatsiooni läbiviimisel. Aktiivne kuulamine võib toimuda vaikse ja ka peegeldava kuulamise vormis. Vaikne kuulamine on oskus tähelepanelikult kõnelejat kuulata teda katkestamata. Selline kuulamine eeldab vaimset keskendumist ning laseb väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Rääkija peab märkama ja aru saama, et teda kuulatakse ja kuuldakse. ( Ibid:5) Silmside, huvitatud näoilme ja toetavate repliikidega "Ja" , "Jätkake palun" , "Rääkige lähemalt"
LUUA METSANDUSKOOL KUULAMINE Referaat suhtlemispsühholoogias Koostaja Katrin Pukk Metsamajanduse kaugõppe III kursus Räpina 2005 1. SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste
Tallinna Teeninduskool KUULAMINE Referaat suhtlemispsühholoogias Õpilane: Anna Popova 2013 1. SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on ära kuulatud. Kuulamisoskuse puudumine on ohtlik
Suhtlemisoskused Matthew McKay, Martha Davis, Patrick Fanning Põhioskused Kuulamine Kõige hullem on see, et need, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Kuulamine on ühtaegu enese sidumine ja kompliment. Ärakuulamise kavatsused: 1) Mõista kedagi. 2) Nautida kellegi seltskonda. 3) Saada midagi teha. 4) Pakkuda abi või lohutust. Vajadused, mida psudokuulamine rahuldab: 1) Jätate inimestes mulje, et olete nende jutust huvitatud; nii hakate neile meeldima. 2) Olete valvel, märkamaks ohtu saada tõrjutud.
Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele Teenindaja võimalikud käitumisstiilid Teenindus mis see on? Hea teenindaja Teenindaja kõnekasutus Kliendi tüübid Sumomaadlejast klient või väljakutse Erilised kliendid
Väljendusoskus 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 6
Informatsiooni edastamine: soojendus avameelsus ja sümpaatia sõnumite sobitamine Informatsioon võib esineda faktide, tunnete, mõtete, soovide või vajaduste kujul. Võtmesõnaks on enesekohane tõeline MINA. JOHARI AKEN Eneseavamise plussid: õpite end paremini tundma inimsuhted muutuvad lähedasemaks suhtlusringkond laieneb süütunne leevendub ammutate energiat Eneseväljenduse kategooriad: 1) Tähelepanekud faktid selle kohta, mida rääkija on kuulnud, lugenud või ise läbi elanud. 2) Mõtted järeldused sellest, mida olete kuulnud, lugenud või märganud, et paremini aru saada, mis tegelikult toimub ning mõista, miks ja kuidas miski aset leiab. 3) Tunded kui annate teistele teada, mis teid vihastab, hirmutab ning rõõmustab, mõistavad nad teid paremini ning ühtlasi on neil võimalus oma käitumist muuta nii, et see rahuldaks teie vajadusi. 4) Soovid inimesed pole selgeltnägijad. Keegi peale teie enda ei tea kõige
(võimu)positsioonile - Sõprade ja lähedaste kolleegidega - Vanemate inimestega B - Suhtlemisel tundlike inimestega (hakkab nutma, füüsiline rünnak) - Keerulises olukorras oleva inimesega (nt praktikant, õpilane) Kehtestamise tüübid Basic /....../ - inimene väljendab enda seisukohta kaitstes enda õigusi, uskumusi, tundeid, arvamusi. "Vabanda, ma ei ole nõus selle väitega, et ..... Ma arvan teisiti." Empaatiline ollakse tundlik teise isiku suhtes. "Ma tean, et see arvamus on sulle oluline, kuid ma leian, et ..." Eskaleeruv samm-sammult "kasvav/tugevnev"* kehtestamine "Ei, ma ei soovi osta.", "Ma juba ütlesin, et ma ei soovi osta", "Ma olen juba mitu korda ... . " Konfronteeruv juhul, kui kokkuleppest ei peeta kinni (viidatakse kokkuleppele) Mina-sõnumeid kasutav objektiivne olukorra kirjeldus ja selle mõju isiku tunnetele, elule jne.
terrorismikahtluse, pommiähvarduse, röövimiskatse või looduskatastroofiga), kus teenindajatel tuleb käituda vastavalt ettevõttes kehtestatud reeglitele. Kõikidel muudel juhtudel tuleb klienditeenindajal alati klienti teenindada ja temaga teeninduslikult suhelda. Ükskõik, millisel viisil klienditeenindaja klientidega suhtleb, tuleb tal hoolitseda selle eest, et suhtlus õnnestuks, teades suhtlusahela koostisosi ja etappe ning mõistes nende omavahelist toimimist. Selleks, et suhtlus üldse saaks toimuda, peavad olemas olema vähemalt kaks suhtluspartnerit ja sõnum, mis nende vahel liigub, st mille üks suhtluspartneritest saadab ja teine vastu võtab. Saatja on isik, kes räägib, kirjutab või zestikuleerib selleks, et edastada sõnumit. Vastuvõtja on isik, kes, kuulab, jälgib või loeb edastatavat sõnumit. Sõnum koosneb
INIMKOMMUNIKATSIOON 1.Mis on inimkommunikatsioon?nimkommunikatsioon on: võime luua ja kasutada sümboleid,ühise arusaamise loomine inimeste vahel. 2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema.
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Milline roll on teretamisel kommunikatsioonis? *esmamulje loomine 4. Milline roll on hüvastijätmisel kommunikatsioonis? 5. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? *arusaamine *meelelahutus *arvamuse mõjutamine *paranenud suhted *tegevus 6. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 7
................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117 Konfliktis käitumise strateegiad ......................................................124
annaabi.ee 
