kindlad, et vestluse teine osapool annab meile teada meile mingis mõttes vastuvõetamatut infot. Me keskendume kuulates kehvasti seetõttu, et ei loodagi midagi uut ja vajalikku kuulda. Säärase hoiaku on meis kujundanud varasem negatiivne kogemus tühja juttu ajavate inimestega. Tihti ei püüa me kuulates mitte niivõrd tabada teise isiku mõtteid, kuivõrd reageerime üksikuile võtmeärritajaks saanud sõnadele, mis kutsuvad meis esile kas positiivset või negatiivset reaktsiooni. Kuulamisoskust mõjutavad ka kuulaja haridus, eriala, temperament ja iseloom. Mõned inimesed teesklevad noogutuste ja naeratustega osavalt pühendunud kuulajat, samal ajal kui tema mõte uitleb oma radu. Agarad püüavad tabada ja meelde jätta kõneleja iga sõna. Paraku ei seisne jutu sisu kuulamine selle üksikute fraaside talletamises, vaid palju olulisem on tabada öeldu juhtmõtete ja need oma kogemuste ning arusaamadega vastavusse viia. Esineb
............................................. 3 AKTIIVNE KUULAMINE JA EFEKTIVENE KUULAMINE............................................ 4 KUULAJAROLLID....................................................................................................... 5 KUULAMISTÕKKED................................................................................................... 6 KUULAMISTEHNIKAD................................................................................................ 8 KUIDAS KUULAMISOSKUST TREENIDA................................................................ 10 HEA KUULAJA MEELESPEA................................................................................... 11 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 12 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................... 13 SISSEJUHATUS
Kuulamisoskus iseseisev töö Nimi Klass Suhtlemise juures ei tohiks alahinnata kuulamise tähtsust. Ükski muusikapala ei saa edukaks, enne kui kuulaja ütleb, et see on hea kuulajaskond määrab edu. Ent me ei saa olla head kuulajad enne, kui oleme treeninud oma kuulamisoskust. MILLISED ON SIIS HEA JA HALVA KUULAJA OMADUSED? Hea kuulaja: 1. Kasutab piisavalt silmkontakti 2. On tähelepanelik rääkija verbaalse ja mitteverbaalse käitumise suhtes 3. On kannatlik ega katkesta rääkijat (ootab alati, kuni rääkija lõpetab) 4. Reageerib rääkijale, kasutades nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid väljendeid 5. Küsib küsimusi sõbraliku tooniga 6. Toetab rääkijat lisaküsimuste ja kokkuvõtetega 7
enesearmastus loodab alati kasu saada. Kuid tegelikult on sõprus midagi hoopis teistsugust, palju enamat ja erilist. O ma tulevasi sõpru võib kohata koolis, tööl, kaubanduskeskuses, tänaval, kohvikus, teatris või kinos. Vahest hoopis puhkusereisil olles. Sõber olemine ei eelda kelleltki teatud sugu, vanust, nahavärvi või jalanumbrit. Sõbralt oodatakse just usaldust, abivalmidust, avatust ja kuulamisoskust. Ka väike laps ja naabrimees võivad olla sõbrad, sest vahet pole et naabrimees on vanema kui nende vahel tekib side siis seda on raske lõhkuda. Filmis 7 aastat tiibetis oli hea näide sellest kuidas väike laps ja täiskasvanud mehest said head sõbrad ningi nende vahel oli usaldus. Dalai laamale meeldis kuulata kuidas heinrich rääkis talle erinevatest asjadest . Nad aitasid üksteist ning peavad siiani sidet kuna nende vahel tekkis nii tugev side selle 7 aasta jooksul
eneseväljendusoskusega; hea pingetaluvusega, nõudlik ent paindlik keeruliste olukordade lahendaja. IT projektijuht majandus- või infotehnoloogiaalast kõrgharidust, tehnilisi teadmisi IT-st ja äriprotsesside loogika mõistmist; projektijuhtimise kogemust; võimet ja tahtmist kiirelt omandada teadmised projekti valdkonnas; iseseisvust, kohanemisvõimet, tulemustele orienteeritust koostöövalmidust, head suhtlemis - ja kuulamisoskust; head inglise keele oskust nii kõnes kui kirjas Hansa Elukindlustuse arendusjuht ülikooliharidusega,harjunud oma teadmisi pidevalt täiendama; varem töötanud arendus- või projektijuhina; ärksa meele ja strateegilise mõtlemisega, süsteemne ning järjekindel tegutseja; tunnustatud koostööpartner ja erinevate osapooltega paindlik läbirääkija; sügava huviga elukindlustuse ja selle valdkonna parimate maailmapraktikate vastu Kuidas hinnatakse Hansapangas
Muusikalis-rütmiline liikumine. Võrdselt laulmise ja muusika kuulamisega aitab muusikalis- rütmiline liikumine avada ja mõista muusika sisu, äratada huvi muusika vastu. Lapsele on liikumine loomulikuks eneseväljendusviisiks. Muusika ja liikumise ühendamine ühtsesse õppeprotsessi loob tõeliselt lapsekeskse lähenemise õpetamisele, võimaldades õpetuses omandatut väljendada loovalt keha abil. Musitseerimine pillidel aitab arendada lapse põhivõimeid: Kuulamisoskust, ansamblitunnetust, peenmotoorikat, koordinatsiooni- ja keskendumisvõimet ning tämbrilist dünaamilist kuulmist. Kui lapsele anda võimalus pilli mängida, teeb ta seda innustunult ja rõõmuga (Muldma, 2008a, 257, 263). 4 Kokkuvõte Väärtuskasvatus on lasteaia igapäevategevusest. On väga tähtis, et poleks suuri erinevusi väärtushinnangutes, mida edastavad lapsevanemad ning õpetajad. Lasteaia õpikeskkonna
advokaat, sa ei karda vastanduda, kui lisasid seale palju detaile: oled analüütiline, rahulik ja umbusklik, kui tal pole palju detaile: sa oled emotsionaalne, puhtsüdamlik, mitte eriti metoodiline ja sa riskeerid palju, kui joonistasid seale vähem kui 4 jalga: oled kõhklev või elad hetkel läbi suuri muutusi, kui joonistasid 4 jalga: oled enesekindel, visa ning usud oma ideaalidesse, kui joonistasid talle rohkem kui 4 jalga: noh, sa oled idioot, kõrvade suurus näitab sinu kuulamisoskust mida suuremad need on, seda parem! saba pikkus näitab sinu armusuhete kvaliteeti. Ka siinkohal, mida pikem see on, seda parem! OK! Ja kes unustas saba joonistada????? Ei, testi ei saa uuesti teha... Aitäh!
oskusi edaspidistes olukordades ja teiste ainete õppimisel (Muldma, 2008). Muusikaõpetuse eesmägiks on: lapse positiivne enesehinnang – eduelamus; lapse õnnelik olemine – kindlustunne; head suhted teistega – sallivus, teistega arvestamine, sõbralikkus. Lapse vanemaks saades võivad muutuda ka tema väärtushinnangud ja ajendid. (samas, 2010.) Muusikalised tegevused väärtuskasvatuse protsessis Oma esimesed teadmised muusikast saab laps muusikat kuulates, see arendab tähelepanu, kuulamisoskust, muusika kirjeldamiseks vajaliku sõnavara, väljendusoskust, emotsioonide äratundmist. Kuulates erinevate rahvaste muusikat, kujundab see lapses rahvuslikku määratlemist ja arendab tolerantsust teiste rahvaste suhtes. Laulmise abil saab laps end ehk kõige rohkem väljendada, sest laulda saab ükskõik millises olukorras ja ainuomasel moel. Laulmine arendab last ka keeleliselt ja vaimselt, avaldab olulist mõju fantaasia, huvide ja tundemaailma arengule
Suhtlemisstiil (agressiivne, alistuv, ennastkehtestav). Milline on Sulle kõige omasem? Too näiteid selle kohta, millist stiili oled erinevates olukordades kasutanud (3 näidet). Suhtlemistasandid (Laps, Täiskasvanu, Vanem). Too näiteid oma elust, kus oled kasutanud rööpseid ja ristuvaid tasandeid. Millist tasandit kasutad oma elus kõige rohkem? Kontakti loomine, hoidmine ja lõpetamine. Kirjelda, kuidas Sa seda teed. Kas on raskusi? Kui jah, siis milliseid? Iseloomusta oma kuulamisoskust. Millised on Sinu enim kasutatavad kuulamistõkked? Kellega ja mis teemadel rääkides kasutad kõige sagedamini kuulamistõkkeid (nimeta milliseid)? Käitumine konfliktsituatsioonis. Tuleta meelde mõni oma konflikt ja analüüsi seda. Millised olid Sinu vajadused, mida tundsid, mida mõtlesid? Kuidas lahendasid? Küsi lähedaste arvamust oma suhtlemisoskuste kohta. Kas midagi oli Sinu jaoks üllatavat või oli kõik ootuspärane? Põhjenda!
eksib, ära võta kõike südamesse, ära tee sääsest elevanti jne. 15. Semantiline barjäär erinevate elukogemuste, väärtusarusaamade või mõttemallide tõttu moonutatakse rääkija mõtteid tegelikult mõeldule vastukäivaks. 16. Omaenda superesinemise ettevalmistamine teist inimest ei mallata korralikult kuulata lihtsalt seetõttu, et palju olulisem tundub sõnajärje saades iseenda esinemiseks valmistuda. 4. KUULAJAROLLID Kuulamisoskust mõjutavad ka kuulaja haridus, eriala, temperament ja iseloom. Levinumad kuulajarollid: 1. Simulant teeskleb noogutuste ja naeratustega osavalt pühendunud kuulajat, samal ajal kui tema mõte uitleb oma radu 2. Üliagar püüab tabada ja meelde jätta kõneleja iga sõna. Paraku ei seisne jutu sisu kuulamine selle üksikute fraaside talletamises, vaid palju olulisem on tabada öeldu juhtmõtete ja need oma kogemuste ning arusaamadega vastavusse viia. 3
eksib, ära võta kõike südamesse, ära tee sääsest elevanti jne. 15. Semantiline barjäär erinevate elukogemuste, väärtusarusaamade või mõttemallide tõttu moonutatakse rääkija mõtteid tegelikult mõeldule vastukäivaks. 16. Omaenda superesinemise ettevalmistamine teist inimest ei mallata korralikult kuulata lihtsalt seetõttu, et palju olulisem tundub sõnajärje saades iseenda esinemiseks valmistuda. 4. KUULAJAROLLID Kuulamisoskust mõjutavad ka kuulaja haridus, eriala, temperament ja iseloom. Levinumad kuulajarollid: 1. Simulant teeskleb noogutuste ja naeratustega osavalt pühendunud kuulajat, samal ajal kui tema mõte uitleb oma radu 2. Üliagar püüab tabada ja meelde jätta kõneleja iga sõna. Paraku ei seisne jutu sisu kuulamine selle üksikute fraaside talletamises, vaid palju olulisem on tabada öeldu juhtmõtete ja need oma kogemuste ning arusaamadega vastavusse viia. 3
ümbersõnastamine tunnete peegeldamine (vahe)kokkuvõtete tegemine EMPAATILINE KUULAMINE: positiivne hoiak tunnete mõistmine teate tähtsuse mõistmine heasoovlikkus eneseusaldus ja austus MÄLU: keskendumine lühi- ja pikaajaline mälu KOKKUVÕTE Huviga kuulamine väljendab soovi mõista, pakkuda abi ja lohutust või saada mingit informatsiooni. Et oma kuulamisoskust parandada ning arendada on olemas erinevaid kuulamistehnikaid mida võiks inimene teadlikult kasutada. Hea on ka silmas pidada kuulamistõkkeid, et neid vältida, ning eduka kuulamise tähtsamaid märksõnu. Hea kuulamisoskus on õpitav. KASUTATUD ALLIKAD Bolton R. 2007. Igapäevaoskused, Väike Vanker Postimees [WWW] URL http://www.postimees.ee/221105/lisad/tegija/183055.php Weebley [WWW] URL http://mentorile.weebly.com/uploads/6/9/6/5/696590/suhtlemine_ja_kuulamistokked.p df
Mida sa veel teada oleksid tahtnud? · Milliseid ettepanekuid teeksid esinejatele/ kontserdiorganisaatoritele? Vormistamine · Märgi nimi, klass, kuupäev. · Kasuta reavahet 1,5 ning kirja suuruseks vali 12, (Times New Roman). · Olümpiaadile esita töö, mille pikkuseks 1 1,5 lehekülge. · Loe töö mitu korda läbi, et ühtki viga poleks (kontrolli ka nimede õigekirja!). Miks kirjutada? Arendab sinu kuulamisoskust. Arendab sinu analüüsivõimet. Arendab sinu keelekasutusoskust. Võimalus kasutada muusikatundides õpitud sõnavara. Kirjapandud mõte on korrastatud mõte. Õpetaja käsib. Kuhu minna? Külastatav kontsert peaks toetama gümnaasiumi muusikakursust ning mahtuma mõiste 'süvamuusika' alla. Näiteks: sümfoonilise muusika kontsert; kammermuusikakontsert; koorikontsert; jazzmuusika kontsert; pärimusmuusika kontsert; lavamuusika (ooper, operett, ballett, muusikal).
Jaan Kõrgesaare poolt on ka tehtud 1984. aastal intervjuu Niina Tsõpinaga. Niina Tsõpina oli tollal vaimse arengu peetusega laste pedagoogika ja psühholoogialabori pedagoogigagrupi juhendaja pedagoogikakandidaat. Intervjuu oli tehtud Niina kolmepäevasest kogemusest Tartus, kus ta korraldas vaimse arengu peetusega laste klasside ja koolide tarbeks kavandatud rütmikaprogrammi esitlemist. Ta tutvustas ideed, et rütmika parandab tähelepanu keskendumist, arendab kuulamisoskust ja koordinatsiooni ning et need momendid on hea korrektsiooniväärstusega vaimse arengu peetuse puhul. Tsõpina arvates oli tol hetkel vaimse arengu peetusega laste klasside ja koolidega seotud põhiprobleemid järgmised: vaimse arengu peetusega õpilastele mõeldud koolidesse vastuvõtu valikumeetodeid peab täpsustama, peab ettevalmistama diagnoosijaid ja õpetajatekateedrit ning tuleb välja töötada õpikud, programmid ja õppekomplektid. Tollal olid
Kuulamise parandamisele saavad kaasa aidata mõlemad pooled, nii rääkija kui kuulaja ise. Rääkija saab seda teha läbi kuulaja tähelepanu tõstmise oma mitteverbaalse käitumise abil, tähtsamate ideede ülekordamisega, kasutades suuri ja värvilisi illustreerivaid tabeleid, ettekande ülesehituse jälgitavamaks muutmisega. /4, 7/ 21 Mida peaks aga teadma ja tegema kuulaja, et oma kuulamisoskust parandada? Eelnevas peatükis on mõningaid võimalusi kuulamisoskuse parandamiseks juba käsitletud, olgu nad siinkohal toodud kompaktsemalt: Tuleks mõista, et kuulamine on protsess Üheks võimalikuks kuulamise parandamise teeks on see, et saadakse aru kuulamisprotsessi olemusest. Ei piisa ainult signaali vastuvõtmisest (kuigi ilma seda vastu võtmata on edasine kuulamine võimatu), vaid oluline on ka signaali dekodeerimine ning selle mõistmine võimalikult ligilähedaselt sellele,
jooksis peitu kuuse alla." (Peida jänes selja taha.) Hiiremäng Eesmärk: Arendab kõneoskust ja lihtsamaid motoorseid oskusi. Hoia käsi enda ees. Loe järgmist salmi ja tee nõutud liigutused: ,,Jookse, jookse, hiirelaps, sind ajab taga kassipaps! Jookse, jookse hiirelaps, lipsa urgu, vups!" (Pigista üks sõrm pihku.) Korda salmi, peites iga kord pihku järgmise sõrme. Tore sõber Eesmärk: Arendab lapse kuulamisoskust ja koordinatsiooni. Mängige tuntud laulumängu: ,,Mul on üks tore sõber, see sõber on voh nii! (Tõsta pöial tunnustavalt püsti) ja kui see sõber tantsib, siis jalad käivad nii." Mõtle uusi tegevusi. Näiteks võite hüpelda, joosta, kikivarvul kõndida, tammuda, marssida jne. Võib asendada sõna ,,sõber" laste nimedega. Kui ma oleks... Eesmärk: Arendab kõneoskust ja kujutlusvõimet. Laula või loe:
võtab. Mees peaks natuke endas tugevust kasvatama, et mitte laste naisel endale pähe istuda. Naine kasutab osavalt ära erinevaid veenmistehnikaid, rääkides kui hea elu varem oli, lootes, et mees murdub, valib teise palgalise töökoha või võtab laenu, et finantseerida naise soove. Mõlemad peaksid ennast seirama, st. lähtuma oma otsustes sisemisest, mitte välisest minapildist. See hoiaks tõenäoliselt ära paljusid probleeme tulevikus Kuulamisoskused Naisel ei ole head kuulamisoskust. Ta võib küll kuulda, kuid mitte kuulata. Kuulata tähendab ka mõista. Mees oskab hästi kuulda, mõista, seletada ning aru anda. Ta on äärmiselt sihikindel. Naine tunnistab peale tüli, et ta saab oma vigadest aru, kuid ei suuda end tülide ajal kontrollida. Peale tülisid isegi suudab naine mingi lühikese aja aktsepteerida mehe seisukohti ning näidata toetuse märke. Nende suhtluse vahe on ka selles, et olukorda kirjeldades üritab mees kõnelda
sellest kohe. Ausalt ja austavalt. Kuidas õppida lahendama konflikte edukates meeskondades? Lapsed ei õpi enamasti efektiivseid kommunikatsioonivõtteid ja probleemi lahendamist kodus. Austust ei õpetata alati koolis. Ja kui lapsed kasvavad üles ning lähevad tööle, siis ei pruugi nad teada, kuidas lahendada erimeelsusi ning kuidas vastata kriitikale. Selleks, et olla sobiv osa efektiivsest meeskonnast, tuleb arendada kuulamisoskust, konflikti lahendamisoskust ja probleemide lahendamisoskust. Konflikt ei ole halb või hea, see lihtsalt on. See on osa tööst. See, kuidas inimesed konfliktidega toime tulevad, saab olla hea või halb. Kas me näitame üles head tahet või vastupidi? Kas me väldime konflikte ja tähtsaid probleeme? Kas me mõtleme ainult sellele, mis on parim meile endile või mõtleme me kogu meeskonna heaolule? Tehnikaid konfliktide lahendamiseks
Iga otsuse suhtes eksisteerib eelnev nõustumispiirkond, nõustumispunkt ja vastuvõetamatu piirkond Juhul kui teade on liiga kaugel nõustumispunktist (ankrust), siis tajutakse seda veelgi kaugemana Juhul kui teade on üsna ligidal ankrule, siis tajutakse seda lähemal kui ta tegelikult on 23. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt
ta sealjuures kahjustaks teiste inimeste samalaadseid kohustusi, õigusi ja nõudeid. Selman (1980) määratleb sotsiaalse kompetentsuse kognitiivsete, emotsionaalsete ja motoorsete võimete valdamisena, mis korduvais sotsiaalsetes situatsioonides tagavad eduka tegutsemise. 24. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval
Juba puht informatsioonivahetuse tasandil jääb uurijate sõnul 75% suulisest suhtlemisest tähelepanuta, seda ei mõisteta või unustatakse see kiirest. Veel haruldasem on oskus öeldust sügavamat tähendust leida. Kui laastava mõjuga ja ometi kui tavaline on see, et räägitakse millestki endale väga olulisest ja avastatakse äkitselt, et kaaslane õigupoolest ei kuulanudki ja andis vaid automaatseid ja mehaanilisi vastuseid. 2.1 Mis mõjutavad meie kuulamisoskust? Meie ühiskonnas levinud viletsa kuulamisoskuse peamine põhjus on see, et juba varakult saame me range koolituse mittekuulamisest. Terapeut Franklin Ernst ütleb, et ,,elu esimestest aastatest peale on kuulamisoskus inimese kõige enam treenitav tegevus." Ernst märgib, et tavaliselt määratakse laps tema kõige mõjutavamas eas pidevale kuulamisvastaste käskude dieedile. Vanemad ütlevad: ,,Selliseid asju meie peres kuulda ei tahaks."
nende kulgu. 3. Enesetundmine. See on võime enese suhtlemisoskust realistlikult hinnata. 4. Sotsiaalpsühholoogiline tähelepanelikkus oskus laias laastus ära tunda liidriks pürgimist, rivaalitsemist, matkimist ja konformismi, emotsionaalset nakatumist, rollikäitumist hõlbustavaid ja takistavaid asjaolusid, pinevuskollete teket ja muid grupipsühholoogilisi nähtusi. Kommunikatiivsed oskused sisaldavad: 1) kuulamisoskust; 2) vestluse juhtimise oskust (võime häälestada vestluskaaslane ühele või teisele teemale, muuta jutuajamine usalduslikumaks ja tuumakamaks jne); 3) argumenteerimisoskust võimet kõrvaldada eneseväljendusest segav mitmetähenduslikkus ja ebaloogilisus, oskus edastada oma mõtteid lühidalt, selgelt, põhjendatult; 6 4) verbaalse eneseväljendamise oskust; 5) mitteverbaalse eneseväljendamise oskust.
Enim esines vigu artiklite ja eessõnade kasutuses, mis B1-tasemel keeleõppijale arusaadavalt mõningaid probleeme valmistavad. Palju oli ka neid õpilasi, kes kirja lõpus oma nime taha punkti olid pannud (eg. ’Best wishes, Kati.’ ). 2. 2. Kuulamine Kuulamisosa keskmine tulemus oli 84% (12,6 punkti 15st), mis on väga lähedane eelmise aasta keskmisele (vrd 2010. a 85%) (vt punktide jagunemist graafik 3). Õpilaste kuulamisoskust kontrolliti kahe ülesandega, millest esimeses kuulasid õpilased lühiintervjuusid igapäevastel teemadel ja pidid valima dialoogide kohta esitatud kolme väite vahel (multiple choice). Teine ülesanne oli lünga täitmise ülesanne (ingl k gap-filling), mis põhines intervjuul jäähotellide kohta. Esimese keskmine tulemus oli 87,5% ja teisel 81,4%. Seega osutus esimene ülesanne õpilastele suhteliselt lihtsaks ja teine ülesanne jäi oma raskusastmelt keskmise kuulamisosa
küsija kompetentsema isiku poole, nõu pidamise korral on oluline lasta nõu küsijal endal oma arvamused välja öelda, st võtta endale kuulaja roll. Probleemist valjusti rääkides võib nõustatav ise oma probleemis selgusele jõuda. Konsulteerimise korral räägib nõustaja alles siis, kui nõustatav temalt uuesti konkreetsemat nõu küsib. Nõustamise tasand eeldab nõustajalt lisaks pedagoogilisele kompetentsusele ka kommunikatsioonioskusi (näiteks head kuulamisoskust), usaldussuhte loomist, teadlikkust, avatust, oma piiride ja tasakaalu hoidmist, tolerantsust, kontakti jms. Nõustamine on kahe isiku vaheline teadmiste ja hoiakute erinevuste teadvustatud võrdsustamise protsess suhtlemise abil, mille käigus nõustaja aitab nõustataval isiksuse ja /või professionaalina areneda, näiteks muuta oma hoiakut, käitumist, mõtlemisviisi vms. Enamik suunatud tegevusi nõustamise ja konsulteerimise toimub peamiselt lastevanemate
ta sealjuures kahjustaks teiste inimeste samalaadseid kohustusi, õigusi ja nõudeid. Selman (1980) määratleb sotsiaalse kompetentsuse kognitiivsete, emotsionaalsete ja motoorsete võimete valdamisena, mis korduvais sotsiaalsetes situatsioonides tagavad eduka tegutsemise. 31. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt
märkmeid, otsustata väidete õigsuse üle (true/false), pildiga sobitada, valida õiged lause lõpud. Samuti kasutatakse kuulamisülesandeid häälduse ja ka juba tehtud ülesannete õigsuse kontrolliks, sündmuste järjekorra leidmiseks. Kuulamisülesannete tüübid varieeruvad ja annavad võimaluse arendada nii funktsionaalse kuulamis- kui ka hääldusoskust. Antud ülesanded võimaldavad arendada õpilaste kuulamisoskust Euroopa keeleõppe raamdokumendis ettenähtud A 2.1. tasemele, kus õpilane mõistab lihtsaid vestlusi ning lühikeste jutustuste, teadete ja sõnumite sisu, kui need on talle tuttaval teemal. Kirjutamisoskuse arendamine Kirjutamisoskuse arendamiseks annab käesolev õppekomplekt mitmeid võimalusi. Alustades lausete lõpetamisest, kus saab kasutada õpitud keele struktuure ja sõnavara ning lõpetades antud informatsiooni põhjal või täiesti iseseisvalt lausete moodustamisega
· Üldiselt on oma suhetes rahulikud, olukorda kontrollivad, kannatlikud ja usaldusväärsed, kuid ei lase mitte kunagi teadlikult ennast kuritarvitada või haneks tõmmata (Lindenfield 2010: 169). 3.2 Ülesehitamine teistes inimestes: · Tuleb panna neid analüüsima oma praeguse hetke tugevaid külgi. · Nad peavad suutma kindlustada oma vastupanuvõime ahvatlustele. · Nad peavad saavutama kontrolli oma eelarvamuste üle. · Nad peavad parandama oma kuulamisoskust. · Parandama oma võimet teha komplimente ja jagada tunnustust. · Hankima endale ja oma missioonile veidi toetust (Lindenfield 2010: 176-190). 4. HOIAKUD Hoiakud on üldised hinnangud teiste inimeste, sündmuste, teemade ning iseenda kohta. Need sisaldavad mitte ainult negatiivseid ja positiivseid tundeid, vaid ka mälestusi ja kogemusi, mis seotud hoiaku objektidega ning kujutluspilte neist. Hoiakud suunavad inimese käitumist
Vahendid: paberriided (alussärk ja -püksid, sokid, pikad ja lühikesed püksid, pluus, kampsun, sall, müts, jope, kasukas, kindad, kingad, saapad jne) Mängu käik: Paksust papist väljalõigatud karu asub seinal laste kõrgusel. Karu jaoks on palju erinevaid paberist riideid, mida saab kihiti üksteise peale kinnitada. Laps hakkab karu õiges järjekorras riietama, alustades aluspesust ja lõpetades pealisriietega. UUDISHIMULIK SULG Eesmärgid: arendada tähelepanu ja kuulamisoskust Vanus: 3 a (sobib ka 2 aastastele) Vahendid: sulg Osavõtjad: mitte väga palju, nii, et laua ümber ära mahuks Mängu käik: Mängijad on väikese laua ümber ringis. Mängujuht küsib midagi, näiteks "Kes on kõige uudishimulikum?" või "Kes jättis täna hommikul hambad pesemata?" Küsimus küsitud, hakkavad kõik korraga sulge endast eemale puhuma. Kelle ette sulg maandub, see on siis vastavalt kõige uudishimulikum või jättis hambad pesemata.
meeldivad, armastavad ka meid. Neid inimesi kohtleme soojemalt. Madala enesehinnangu ja masenduse perioodil meeldivad meile inimesed, kes meid kiidavad. Sotsiaalse kompetentsuse mõiste Sotsiaalseid oskusi vaadeldi kui suhtlemise käitumuslikke komponente. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) · Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused · Verbaalne väljendusoskus rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) · Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval
(probleeme võib tekitada ka oma laps rühmas) Silmas tuleb pidada ka iseloomuomadusi, mis takistavad edukat suhtlemist ning on taunitavad: mossitamine, kaebamine, kadedus, teiste üle naermine, narrimine, kiitlemine ja suurustamine, vaidlemine, virisemine, hädaldamine jne. Suhtlemisoskustes võib esile tõsta: · Sooritamisoskused. Oskus kasutada: - sobivat kehakeelt - silmsidet - emotsionaalset reaktsiooni - kuulamisoskust - kehtestada, kuid mitte domineerida · Tõlgendamisoskused. : - Mõista lapse kehakeelt ja silmsidet - Reageerida lapse tujudele ja emotsioonide väljendustele - Väljendada end asjakohaselt - Vastavalt vajadusele suunata, kontrollida või jälgida Laste suhtlemisoskuse omandamine toimub suhtlemise kaudu, kogemuste kaudu ja matkides. Suhtlemisrepertuaar omandatakse kogu sotsiaalse keskkonna kaudu, sh ennekõike kodust. Teadlased M.Henry ja E
" · Kui laps pöörab end hääle suunas, kiida teda. · Korda mängu, peites heliseva mänguasja iga kord erinevasse kohta. · Kui laps oskab juba roomata, peida mänguasi padja alla või mujale, kust laps võib selle roomates kätte saada. 26 UURINGUTE ANDMETEL suurendavad muusikakogemused tulevikus oskust abstraktselt mõtelda, samuti ruumitaju. Mängud, mis suurendavad lapse kuulamisoskust, tekitavad ajus uusi seoseid. Kuulamisoskus tekib kogemuste kasvades aja jooksul. PEITUSELAUL · Laula ja tee nõutud liigutusi: "Mina kiigun nii, mina kiigun nii, mina kiigun nii ja nii. (Kiiguta last) Mina naeratan, mina naeratan, mina naeratan just nii. (Tõsta laps oma näo lähedale ja naerata.) Mina peidan end, mina peidan end, mina peidan ennast nii.
situatsioone ja informatsiooni erinevatest aspektidest lähtudes. Selliselt läbimõeldud seisukohtadele jõudmine aitab õpilastel rakendada seni õpitut reaalsetes situatsioonides, orienteeruda ebakindlates olukordades ja toime tulla muutustega. Suhtlemisoskus on oluline oskus, mis on vajalik nii koolis, töises maailmas kui perekonna- ja sõpraderingis hakkamasaamiseks. See kätkeb eneses kuulamisoskust, mõtete ja tunnete väljendamisoskust, konfliktolukorras hakkamasaamise ning koostööoskust. Enesetunnetamisoskus on tihedalt seotud enesehinnanguga. Liiga kõrge või madal enesehinnang muutub uimastite tarvitamise ja kuritarvitamise osas riskifaktoriks. Madal enesehinnang võib kujuneda pideva rahulolematuse ja stressi allikaks, liialt kõrge enesehinnang võib aga põhjustada enese ülehindamist riskide võtmisel
oma vastuse koostamine, jooksev nõustamine, valikuline kuulamine, mõtete lugemine, mõtete kõrvale kaldumine, võrdlemine, takka kiitmine. Hea kuulamise põhireegel ütleb, et järeldused tuleb teha pärast seda, kui oled vestluskaaslase sõnumit kuulnud ja järele 27 mõelnud. On avastatud, et meie igapäevane teise inimese kuulamine on küllaltki valikuline, pealiskaudne ja enesekeskne. Järelikult tuleb oma kuulamisoskust oluliselt lihvida. Hea kuulamine on põhjalik ja rääkijakeskne ning täpsustavate lisaküsimustega. Erimeelsuste tekkimisel on tarvis kliendil lasta oma probleem ära rääkida ning ennast välja elada, teda tuleb üritada mõista, kasutada viisakaid suhtlusvõtteid, vajadusel vabandada ning pakkuda probleemidele lahendust. Äärmiselt ärritunud klient, keda ei õnnestu maha rahustada, on soovitav suunata kellegi teise juurde.
Loova ja kriitilise mõtlemise oskus aitab teha arukaid otsuseid, hinnata situatsioone ja informatsiooni erinevatest aspektidest lähtudes. Selliselt läbimõeldud seisukohtadele jõudmine aitab õpilastel rakendada seni õpitut reaalsetes situatsioonides, orienteeruda ebakindlates olukordades ja toime tulla muutustega. Suhtlemisoskus on oluline oskus, mis on vajalik nii koolis, töises maailmas kui perekonna- ja sõpraderingis hakkamasaamiseks. See kätkeb eneses kuulamisoskust, mõtete ja tunnete väljendamisoskust, konfliktolukorras hakkamasaamise ning koostööoskust. Enesetunnetamisoskus on tihedalt seotud enesehinnanguga. Liiga kõrge või madal enesehinnang muutub uimastite tarvitamise ja kuritarvitamise osas riskifaktoriks. Madal enesehinnang võib kujuneda pideva rahulolematuse ja stressi allikaks, liialt kõrge enesehinnang võib aga põhjustada enese ülehindamist riskide võtmisel
Stopp! (Jää seisma.) Olen päevast väsind ma, (haiguta) lähen heidan magama." (Viska ennast pikali.) · Kui oled hüplemise lõpetanud, küsi lapselt, miks jänku ära väsis. · Vihja põnevatele asjadele, mida jänes võis hüpeldes näha. · Rääkige paikadest, kuhu jänes võis sattuda - aed, tänav, mets jne. · Paku lapsele sõnu ja sa üllatud, kui ruttu mõtleb ta välja oma salmi. ÜKS VÄGA ARMAS LAPS · Arenda lapse kuulamisoskust, lugedes talle salmi: "Ma tean üht väga armast last. Kas sa tead, keda? Ma keerutan ja keerutan (keeruta ennast) ja näitan sulle teda." (Osuta sõrmega lapsele.) · Palu lapsel salmi lugemise ajal keerutada. · Korda salmi, kuid vaheta tegevust. Keerutamise võib asendada üles-alla hüppamise, plaksutamise, kätega lehvitamise või muu liikumisega. KASS JA HIIR
Loobutakse võitlemisest, sest "pole viisakas võidelda" Vältimine pingeid ei väljendata, püütakse jääda neutraalseks, tõmbuda eemale, loodetakse, et küll keegi või miski asja lahendab. Sellega käib tavaliselt kaasas ka salatsemine, varjamine, valetamine. Edukaks (konstruktiivseks) konfliktilahendamiseks vaja kuulamisoskust (aktiivset) enesekehtestamist ehk selget eneseväljendamist paindlikkust uute lahendust otsimisel 39 Teenindus teenimine abistamine kasulik olemine Tipptasemel teenindus taandub kahele võrdselt tähtsale asjale:
osapoolte vahel ja laseb neil oma huvidest, vajadustest, toimunud faktidest ja ka tunnetest teisele rääkida. Vahendaja kontrollib, et teine pool ei sekkuks. Seejärel annab vahendaja sõna teisele poolele. Rääkimise korrad vahelduvad. Lõpuks jõutakse nii kaugele, et vahendaja saab eemale tõmbuda ja osapooled hakkavad ise omavahel asja arutama. Nagu eelnevast märgata, on edukaks (konstruktiivseks) konfliktilahendamiseks vaja kuulamisoskust (aktiivset) enesekehtestamist ehk selget eneseväljendamist paindlikkust uute lahendust otsimisel Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 130 Targalt käituda saab mitut moodi ehk kokkuvõtteks TARGALT KÄITUDA SAAB MITUT MOODI ehk kokkuvõtteks Eelpool loetud peatükkides vaatlesime koos mitmeid põhjusi, miks
annaabi.ee 
