1.Sissejuhatus.................................................................................................................3 2.Tähtsamad faktid.........................................................................................................4 2 Sissejuhatus Teen selle referaadi Kuubast, sest mulle meeldib see riik ja see on minus tekitanud sügavat huvi. Tahtsin Kuuba kohta rohkem teada, kui ma enne teadsin ja ka see oli üks põhjustest miks valisin just selle riigi. Kuubat kutsutakse Kariibi saarte pärliks, sest seal on olemas kõik huvitav ajalugu ja tänapäev, kaunis loodus ning nostalgiahõnguline olustik. Kuuba on suurim saar Kariibimeres. Kuubal on tõeliseid paradiisirandu, kus imepeen valge liiv vaheldub sinirohelise kristallpuhta veega ning seda pilti raamivad Kuuba rahvuspuud võimsad kuningpalmid.
A Juhendaja: Siiri Seljamaa 2006 1 ÜLDANDMED Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti) Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica Haldusjaotus: 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet Sõltlasalad: puuduvad President: Fidel Castro Ruz Erakonnad: PCC (Kuuba Kommunistlik Partei) Põhiseadus: 1976. a Iseseisvus: 20. mai 1902 Valimisõigus: üldine, 16. eluaastast Õiguskord: Hispaania ja USA õigus, kommunistlikud õigustraditsioonid; ei tunnusta RK jurisdiktsiooni
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Oscar Tammemäe 9c Klass Fidel Castro Referaat Tallinn 2011 Fidel Castro SISUKORD 1. Sissejuhatus..........................................lk 3 2. Fidel Castro lapsepõlv ..............................lk 4 3. Poliitika Castro elus.................................lk5-6 4. Tõus võimule.........................................lk7 5. Osa revolutsioonist...................................lk 8 6. Kokkuvõte.............................................lk 9 7. Allikad.................................................lk10 2 Fidel Castro Sissejuhatus Räägin Fidel Alejandro Castro Ruz, kes sündis 13 Augustil 1926.Ta on Kuuba poliitilinejuht ja endine kommunistlik revolutsionist
Kuressaare Gümnaasium Kuuba Referaat Koostaja: Urmo Saar 10E Kuressaare 2006 Sisukord 1. Sisukord 2. Kuuba majandus 3. Kuuba rahvastik 4. Kasutatud kirjandus Kuuba majandus Kuuba on ikka veel kommunistlik riik ja tema eesotsas on endiselt Fidel Castro. Nagu diktatuurile kohane, on riigi majandus valitsusega tihedalt seotud ja reguleeritud. Kuuba majanduse põhilised sissetulekuallikad on suhkur, tubakas, kohv, kala ja turism. Tänu viimase populaarsuse kasvule maailmas on Kuuba majandus suutnud end pisut korrastada ja uusi reforme ellu viia. Suuremas jaos eksporditakse suhkrut ja tubakat Hollandisse ning Kanadasse, kuigi kõige lähedasem ja tulusam oleks eksportida USAsse. Ameerika võitleb
Eisenhoweri poliitikaga, mis toetas Lõuna-Vietnami valitsust. Ta väitis, et kui Lõuna- Vietnamist saaks kommunistlik riik, oleks kogu mittekommunistlik maailm ohus. Kui Lõuna-Vietnam kukus, Laos, Kambodzia, Burma, Filipiinid, Uus-Meremaa ja Austraalia järgneksid. See teooria sai tunduks kui Doomino teooria. Kuuba kriis Kui Kennedy oli Dwight Eisenhoweri välja vahetanud, räägiti talle CIA plaanist sisse tungida Kuubasse. 1950. aastate lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre ning võimu haaras Fidel Castro, kes asus kehtestama saarel kommunistlikku diktatuuri. Usa toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada. Kennedyl olid küll kahtlused oleva riski suhtes, kuid kartis, et keeldudes peetaks teda kommunismi suhtes pehmeks. Kennedy nõuandjad veensid teda, et Fidel Castro oli ebapopulaarne juht ning et kui invasioon algab, kuuba inimesed toetavad kohesele CIA-d. 14
1961. a Berliini kriisi haripunktiks oli Ameerika ja Vene tankide vastamisi seismine. Üks ainus lask oleks ilmselt vallandanud III MS. Idasakslaste põgenemise takistamiseks suleti lääne ning ida osa eraldavad piirid, sellele järgnevalt ehitati 155km pikkune müür ümber Lääne- Berliini. Samuti ümbritses müüri takistused nagu okastraat ning 3m sügavused kraavid, et vältida igasugust liikumist ühest osast teise. Ajapikku kriis vaibus. 6. Kuuba kriis 1956. a läks rühm revolutsionääre laevaga Kuuba saarele, et alustada diktaator F. Batista vastu partisanisõda, selle tulemusena sai 1959. a võimule Castro (samuti oli ta Batista kukutamise revolutsiooni eestvedaja). Kuuba riik ise oli tegelikult nii mõnestki Euroopa riigist elatustasemelt ja sotsiaalselt ees, kuid riik oli sügavalt korrumpeerunud. Castrot peeti liberaaliks, seega tema kehtestatud diktatuur tuli üllatusena, põhimõtteliselt asendas ta ühe diktatuuri teisega
katkestatakse suhted. Hallsteini doktriini ainsaks erandiks on NSV Liit. 1958. nõudis Moskva, et Lääneriigid viiksid oma üksused Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDV võimudega otsestesse läbirääkimistesse. Eesmärgiks oli saavutada lääneriikide tunnustust SDVle kui iseseisvale riigile. Kuis 13. august 1961 rajasid NSV Liit ja SDV nn Berliini müüri. Suhtlemine Ida ja Lääne vahel lõpetati täielikult. 23. Kuuba kriis 1956 alustas Fidel Castro ülestõusu organiseerimist valitseva diktaatori Batista vastu (kes oli tihedalt USAga seotud). 1959. tuli Castro võimule. Koondas lühikese ajaga võimu enda kätte. Korraldas maareformi ja likvideeris suurmaavalduse. Teravnesid tema suhted USAga. Kui USA teatas 1960. et enam ei osta Kuuba peamist väljaveoartiklit, suhkrut natsionaliseeris Castro USA kapitalile kuulunud ettevõtted. NL avaldas soovi ise see suhkur ära osta
Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul, lääne-Berliinist vägesid välja ei viidud. Tulemuseks: augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool iast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani. Kuuba kriis 1962 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult
● Maailmas ○ Vastanduvad pooled: Suurbrittannia, Prantsusmaa, USA, Saksa LV (eesmärk: demokraatia taastamine) vs NSVL (+ Saksa DV) (eesmärk: sotsialismi levitamine Ida-Euroopas) ○ NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides ○ 1947 - Trumani doktriin ○ 1948-1952 - Marshalli plaan ○ 1949 - NATO ○ 1949 - Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine ○ 1950-1953 - Korea sõda ○ 1956 - Suessi kriis ○ 1962 - Kuuba kriis ○ 1959-1973 - Vietnami sõda ● Euroopas ○ 1948 - Berliini blokaad ○ 1949 - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ○ 1955 - Varssavi Lepingu Organisatsioon ○ 1956 - NL ajas laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu ○ 1956 - Ungari ülestõus ○ 1961 - Berliini müür ○ 1968 - Praha kevad 4. USA sekkumine Euroopa küsimustesse. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Kellele mida lubati ja anti?
VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, NSVL + Ida-Euroopa sotsialismimaad VLO Varssavi Lepinguorganisats. 1955 Söe- ja Teraseühendus - riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis eksisteeris iseseisvana aastatel 19521967. 19672002 oli ta üks Euroopa Ühenduse ja hiljem Euroopa Liidu allorganeid. Idabloki riigid juht NSVL, satelliitriigid: Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Hiina, Albaania, Põhja-Korea, Kuuba Läänebloki riigid juht USA, satelliitriigid: Inglismaa, Prantsusmaa, SLV, Jaapan, Itaalia 3. Berliini blokaad 1948 juunis Nõukogude Liit lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin aga ei alistunud. USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne- Berliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama. 4
Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. KUUBA KRIIS - Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis" Ajalugu: 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA-meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22
22 %C3%B5jad-p%C3%A4rast-Teist-maailmas%C3%B5da.pptx (13.01.2015) 20 Ajakiri Director. 2003. Suessi kriis. Kättesaadav: http://www.director.ee/suessi-kriis/ (13.01.2015) 21 Wikipeedia. 2014. Suessi kriis. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Suessi_kriis (13.01.2015) 22 Ajakiri Director. 2003. Suessi kriis. Kättesaadav: http://www.director.ee/suessi-kriis/ (13.01.2015) 8 2.3. Kuuba kriis Probleemid USA kagurannikust 145 kilomeetri kaugusel asuval Kuuba saarel said alguse õieti juba 1959. aasta jaanuaris, mil pahempoolsed partisanid Fidel Castro juhtimisel kukutasid seal senise USA-meelse diktaatori Fulgencio Batista. Muu hulgas natsionaliseeris uus režiim hinnanguliselt 850 miljoni dollari väärtuses saarel asunud USA ettevõtteid (...). 23 1960. aastal tegi Washington äärmiselt eksliku sammu – ta kehtestas Kuuba uue valitsuse suhtes majandusembargo
Liidu lagunemine. On inimesi, kes arvavad, et Külma sõja lõpetas Nõukogude Liidu otsus, et USA ei ole neile enam ohtlik ning tänu selelle ei tundnud ka USA end ohustatuna Külm Sõda on ühtalasi kuulus mitmete kriiside poolest, mis olid samuti väga olulised kommunismi levitamise takistamises. Selles referaadis on kirjeldatud lähemalt nelja olulist sündmust Külmast sõjast. Nendeks on Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis ja Vietnami sõda. 2 1. KOREA SÕDA Korea sõda algas kodusõjana Põhja- ja Lõuna-Korea vahel, kuid ruttu sai sellest rahvusvaheline konflikt, kui USA asus toetama Lõuna-Koread ning Hiina Rahvavabariik hakkas saatma abi Põhja-Koreale. Selles sündmusega jõudis Külm Sõda ka Aasiasse. II maailmasõja ajal oli Korea allutatud Jaapani alla ning Jaapani kapituleerumisega augustis 1945. aastal jagati Korea mööda 38
mis Lääne-Berliini tihedalt sulges. Müüri tugevdati hiljem tunduvalt, sellele lisandus lai tõkkeriba, millele tunginud inimene ilma hoiatamata maha lasti. Müürist sai külma sõja sümbol, mis mõjus Läänes NSV Liidu mainele võib-olla halveminigi kui Ungari sündmused, mis ajapikku unustati. Kuid müür püsis ja tõestas oma okastraatide ja vahitornidega iga päev, et sotsialismileer kujutab endast vaid hiiglaslikku vanglat. Kuuba kriis 1956. aastal tõi laev nimega Granma salaja Kuuba rannale rühma revolutsionääre eesotsas Fidel Castroga, kes alustasid diktaator Batista vastu partisanisõda. See kujunes edukaks ja 1959. aastal tuli Castro võimule. Esialgu peeti jõukast perest pärit Castrot liberaaliks, kes on tulnud taastama demokraatiat. Paraku muutis Castro meelt ja kehtestas omaenda diktatuuri. Suurmaavaldus likvideeriti, alustati pahempoolseid ümberkorraldusi, suhted USA-ga halvenesid. Ühendriigid ei ostnud enam Kuuba suhkrut, see võinuks saare majandusele
Lääneriigid (siia kuulusid Marshalli plaaniga abi saanud riigid) 1948 sõlmiti Brüsseli pakt (Inglismaa, Prantsusmaa + Beneluxi maade koostöö (poliitiline, majanduslik, sõjaline) leping 50 aastaks). See oli eelkäijaks NATO loomisele. 1949 loodi NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (=sõjaline organisatsioon) Asutajaliikmeid 12 Ingl., Prants., Beneluxi maad, Itaalia, Port., Taani, Norra, Island, USA, Kanada. Praegu on NATO liikmeid 19: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a). Praha tippkohtumisel 2002. a. novembris esitas NATO kutsed liitumisläbirääkimisteks Bulgaariale, Eestile, Leedule, Lätile, Rumeeniale, Slovakkiale ja Sloveeniale (nemad ongi siis hetkel veel kandidaatriigid). Samas
Reaalne üleolek teistest riikidest nii majanduslikult, sõjaliselt, teadusalaselt, tehnoloogiliselt, spordilt etc. Sealt tuli ka nn võidurelvastumine soov olla parim, number 1. N: Esimene kuulkäik- USA. 2.JFK poliitiline pärand - reaalsus või legend? Kuna Kennedy ei saanud kaua olla USA president (1960-1963) ja tema elu lõppes atendaadiga, siis tehti temast kindlalt märter ja tema tegusid idealiseeriti. Ent samas tegi ta ka palju: ei olnud palju puudu Kuuba raketikriisi ajal, et oleks tulnud III maailmasõda, aga tema otsustuskindel käitumine suutis selle ära hoida. Samuti ta oli innovaatiline ning puhus tervele rahvale, samas ka tervele maailmale, elu sisse. Tema teod viisid samuti esimese kuulkäiguni. 3.Hrustsovi optimism põhines järgmistel NL edusammudel. Eesotsas NL maine tõstmises olid teadlased kosmonautika alal (Maa esimese tehiskaaslase loomine, Gagarini kosmoselend)
Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka arenguriikides. · Siiski kõik riigid kindlat poolt sellises bipolaarses (ehk kahepooluselises) maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn. mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950- 1960.vahetuseks), ent see oli pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (seda näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid- Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne). 2 2. Külma sõja sündmused, kriisid ja kriisikolded (kronoloogilises järjestuses): 2.1. Potsdami konverents: (1945.a. suvi): Vt. II maailmasõja aegsed konverentsid ja Potsdami konverentsi otsused Saksamaa suhtes. 2.2. Trumani doktriin: (1947) (Vt. ka õpik lk.52): · See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi
Seal oli rohkem turumajanduse elemetne kui teistes Sotsialismleeri maades. Peetakse kõige demokraatlikus Nõukogude liidu riigiks. UTP esimeheks saab J. Kadar. 1988. Kuuba raketikriis. Ameerika oli esimene riik kes iseseisvus ameerika mandril. 19. sajandil kinnitatakse peamiseks suunaks just oma mandri arendamine. 1832 kuulutab Ameerika Ühendriikide president (Monroe) välja Monroe doktriini, mis ütleb, et käed eemale Ameerikast, ning alustatakse isolatsioonipoliitikaga. Kuuba sai iseseisvaks 1902, ning kuulutatakse välja kuuba vabariik, mis on tegelikult USA kontrolliall. 1959 toimub Kuubas revolutsioon kus kukutatakse USA meelne diktaator Patista. Ülestõusu juhib Fidel Castro, kes saab ka võimule. Castro ei näita välja, et tegemist on sotsialistliku revolutsiooniga ja eesmärgiks oleks võrdne sotsialistlik ühiskond. Castro teostab Kuubal agraalreformi, mille tulemusena suurmaavaldused võetakse omanikelt ära ning need antakse talupoegadele, kuid hiljem
aastatel hakati rääkima, et naised tohivad ja saavad olla ka edukad ja ennast teostavad, kuna ka naised ja mehed on võrdsed. Lisaks tuli ka seksuaalrevolutsioon. Religiooni mõju nõrgenes, suurenes igasugune vabadus. 7. USA presidendid: Eisenhower (53-61), Kennedy (61-63), Johnson (63-69), Nixon (69-73), Ronald Reagan. Peaks teadma USA presidentide järjekorda ning oskama neid ka lühidalt iseloomustada. Majandustõus Eisenhoweri ajal, Kuuba kriis Kennedy ajal, Kennedy kui „hipipresident“, Kennedy tapmine ,Johnson ja mustanahaliste vabadusvõitlus, Nixon ja pingelõdvendus, Watergate’i afäär.. Eisenhower (53-61)- võimekas poliitik, kelle valitsuse ajal jäi USA kindlalt Lääne kõige tugevamaks riigiks. Majandus arenes hoogsalt paljuski tänu tema oskuslikule juhtimisele. Keskendus eelkõige majanduse arendamisele ja sisepoliitikale, seetõttu ei saanud ta hakkama ka külas sõjas NSV Liidu
Püüdis normaliseeruda suhteid väisriikidega eesotsas USAga. Hruštšovi poliitika üritas 1956.a uut liidrit kukutada, katse ebaõnnestus. Visiit Ameerikasse ja kuulus kõne ÜROs. Võttis Bulganini ameti üle. Seitseaastak- 1959-1965. NSVL pidi saavutama toidu jatrabekaupade külluse ning saam maailma rikkamaks maaks. Kommunismi rajamine-1959 ja 1960.aastalo tehtisuurpuhastus Läti NSV võimuladvikus, kust eemaldati kõik rahvuslikult mõtlevad isikud. 1964.a 39. Kuuba kriis- 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud. Viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast tuumasõja kartusest. Hurštšov
vahel peatati. Müür ehitati sellepärast, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände. Ida- Saksamaal valitses tugev kommunism ja selle mõju oli negatiivne majandusele. Inimesed teadsid, et Läänes on hea elu ja põgenesid. 1961.aastaks oli Läände põgenenud juba 2,6 miljonit inimest Lääne-Berliini kaudu. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Müüri pikkuseks oli 166 km. Müür oli külma sõja sümboliks. Kuuba kriis 1959.a. tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada
Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes) Teisel pool oli üliriigiks NSVL 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. Osapooled: Diktatuurirežiimiga: NSVL, Poola Saksa DV Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania; Aasiast: Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam; Ameerikas: Kuuba ja ka Aafrika Kõik need riigid olid diktatuurirežiimid: võim oli koondunud ühe partei kätte, kehtis nn sotsialistlik demokraatia (e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga), kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle. Nendes riikides oli tööstus natsionaliseeritud ja põllumajandus enamasti kollektiviseeritud, kehtis plaani-
1950 Korea sõja algus. 1953 Vaherahu sõlmimine Korea sõjas. 1954 Indo-Hiina sõja lõpp; Vietnami jagamine kaheks riigiks. 1955 Saksamaa Liitvabariik sai NATO täisliikmeks. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) loomine. 1956 Suessi kriis. Kommunismivastane rahvaülestõus Ungaris. 1957 USA-Iisraeli erisuhete loomine Eisenhoweri doktriini alusel. 1959 F.Castro juhitud partisanid kukutasid Kuubal USA-meelse F.Batista reziimi. 1961 Berliini müüri püstitamine ümber Lääne-Berliini. 1962 Kuuba kriis. 1964 Vietnami sõja algus; USA laialdane sekkumine sõjategevusse Vietnamis. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Breznevi doktriini deklareerimine NSV Liidu poolt. 1972 SRP-1 sõlmimine USA ja NSV Liidu vahel. 1973 Vietnami sõja lõpp; USA väljumine otsesest sõjategevusest.
1948 Lääneliit: SB, OM, Belgia, Holland, Luksemburg (osalisi oli liiga vähe, et üles kaaluda Moskva võimsust) 1949 NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon): 10 Euroopa riiki, Kanada, USA; sõjalis-poliitiline ü. o Kui ühte NATO osalist rünnati, astuvad teised tema kaitseks välja o Geopoliitilises võtmes on oluline, et NATOga liitusid Türgi (väljuti E tavapärastest piiridest) ja Franco Hispaania (oli olnud pikka aega muust maailmast isoleeritud diktatuuri tõttu) o Eesmärgid: kaitse NSVLi vastu, ühendada Läänt, ennetada uut MS 1949 VMN (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) – asutas NSVL Marshalli plaanile ja L-E tihenevale koostööle vastukaaluks; NSVL, rahvademokraatiamaad 1955 VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon): NL, selle Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid; põhjus: SM liitus
poole palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Seepeale sekkusid NLi väed ja vallutasid Budapesti. Relvakokkupõrked kestsid kaks kuud, hukkus kümneid tuhandeid inimesi, Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeriti ning ametisse pandi Moskvale kuulekas valitsus. USA kritiseeris küll NLi tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud. KUUBA KRIIS 1962.a Poliitiline karikatuur: Hrustsovi ja Kennedy mõõduvõtmine 1959.a jaanuaris kukutati Fidel Castro juhtimisel Kuuba senine USA-meelne diktaator. Uus valitsus kuulutas end kommunistlikuks ja hakkas abi saama NLlt. USA vastas majandusblokaadiga ja üritas Sigade lahe operatsiooniga Castro valitsust kukutada. Dessant ebaõnnestus ja Kuuba nihkus veelgi enam Moskva embusse. Oktoobris 1962 märkas USA luurelennuk U-2 Kuubale paigutatud NLi tuumalõhkepeaga keskmaarakette. Arenes terav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis, mis on ajalukku läinud kui Kuuba ehk Kariibi mere kriis.
kontrollima, t vältida haiguste levikut. 1908 - Presidendiks vabariiklane William Taft (120kg). Muutis ameerika meesideaali. 1912 - Presidendiks demokraat Woodron Willson. Võitles monopolide vastu. Seisis Rahvasteliidu loomise eest. Ta oli esimene Ameerika president, kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat (käis Pariis Konverentsil). Propageeris rahvasteliidu ideede USA-s mööda riiki ringi sõites. Suri 1920. 1.1.3 VÄLISPOLIITIKA USA-Hispaania sõda. Selle tulemusena sai USA Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid. Valitses isolatsionism. 1 1.2 SAKSAMAA Saksa keisririik kuulutati välja 1841. aastal Prantsuse-Preisi sõja tulemusena Versailes. Viimaseks Keisriks oli Wilhelm II: "Saksa tulevik on merel." (kuni 1918). Kantsler Otto von Bismarc. 1.2.1 MAJANDUS Saksamaa ühendamine kiirendas majanduse arengut. Saksamaa oli saanud Prantsusmaalt Elsass'i ja Lotringi kaevanduste piirkonnad
välja läbikukkunud Suurbritannia ja Prantsusmaa. USA mõju kasvu põhjuseks oli Eisenhoweri doktriini rakendamine alates 1957, millega lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile Lähis- ja Kesk-Ida riikidele, keda ohustab mõni kommunistliku orientatsiooniga riik. See doktriin viis USA-Iisraeli erisuhete tekkeni ning teatava lähenemiseni araabia monarhiatega, kes kartsid sotsialismiideede levikut Lähis-Ida riikides. 12. Kuuba kriis 1962. (eel - ja järellugu) 1959 kukutasid Fidel Castro poolt juhitud partisanid USA-meelse Kuuba diktaatori F.Batista. Castro uue valitsuse teostatud maareform ja USA suurettevõtete natsionaliseerimine viis suhete pingestumiseni Kuuba ja USA vahel. Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele liitlaseid võimaliku konflikti korral USA-ga. Kuubale tuli rõõmuga appi Nikita Hrustšovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks.
USA pakkus abi kogu Euroopale, kuid tingimusel, et loobutakse ettevõtete riigistamisest ja abi kasutamist kontrollitakse. Nõukogude Liit nimetas seda teiste riikide siseasjadesse sekkumiseks ja koos Ida-Euroopa ning Soomega keelduti abist. 1949a asutasid Nõukogude Liit ja rahvademokraatia maad vastukaaluks VNN'I ehk Vastastikkuse Majandusabi Nõukogu (NSVL, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, RUmeenia, Bulgaaria. Hiljem liitusid Saksa DV, Mongoolia, Kuuba, Vietnam ja Albaania) Kriisid ja kriisikolded Külma sõja ajal Berliini blokaad Saksa läänetsoonides kujunes mitme-partei-süsteem ja toimus erastamine. Idas koondus NSV Liidu ja sõjaväelaste survel võim kommunistliku partei kätte ja toimus riigistamine. Saksa riigimark oli väärtusetu, kuid NSV Liidu vastuseisu tõttu ei suudetud kokku leppida ühtse rahareformi suhtes. 21 juuni 1948 asendati Saksa läänetsoonides riigimark Saksa margaga ja mindi üle turumajandusele
Nad imetlesid tema ilusat naist Jaqueline'i ja nende armsaid lapsi. Valimiseelselt lubas ta vähendada vaesust, võtta luubi alla rassiline diskrimineerimine ja vähendada pingeid NSVL-ga. Ametikohale astus ta 43 aastasena ning ajaloo minimaalseima häälteenamusega (Nixon 49,6 % - Kennedy 49,7%). Hüüdnimi: ,,JFK" Välispoliitika Juba ametisse astudes oli selge, et Kennedy´l tuleb silmitsi seista mitmete keeruliste rahvusvaheliste väljakutsetega. Esimeseks suuremaks intsidendiks sai Kuuba. Kennedy oli ainult ametis olnud vaid kaks kuud, kui ta andsi rohelise tule plaanile, mis pidi kukutama Kuuba diktaatori Fidel. Luure Keskagentuur (CIA) oli välja õpetanud Kuuba pagulasi, et saata neid tagasi kodumaale ja valmistada ette ülestõus. 17. aprilli varajastel tundidel 1961, maabusid umbes 1500 Kuuba pagulaste Sigade lahte Kuuba lõunarannikul. Rünnak kukkus aga haledalt läbi. Kennedy, kes oli heaks kiitnud Eisenhoweri
" Tapeti 1963. Dallases. Siis tuligi Lyndon Johnson. 1963. aastal mustanahaliste õiguste jaluleseadmised võimas demonstratsioon marss Washingtoni. Marin Luther Kingi juhtimisel, Nobeli rahupreemia. NSVL. Kosmonautika kuldajastu. Seitseaastak plaanid. Majanduslik olukord paranes. Hrustsov sunniti parteiladviku poolt 1964. aastal valitsusohjad käest andma. Siis tuli Breznev. Liiduvabariikide õigusi kärbiti jällegi. Kuuba kriis. Castro tuli 1959. võimule. Esmalt arvati, et ta tuleb demokraatiat tooma, kuid kehtestas hoopis diktatuuri. Likvideeriti suurmaavaldus, pahempoolsed ümberkorraldused. USAga suhted halvenesid. USA ei ostnud enab Kuuba suhtkrut, kuid NSVL ostis selle ise ära. Sotsialistlik revolutsioon. Washington kuulutas välja majandusblokaadi. USA toetusel üritati Castrot kukutada, kuid ebaõnnestuti. Hrustsov paigaldas Kuubale maa-maa-tüüpi rakette. Kennedy teavitas 1962
maailmasõja järel saanud liiga vähe. Ja üks võimalik tee oma alasid laiendada oligi sõjaliselt nõrga Etioopia hõivamine. Sõja tulemusena sai Etioopiast Itaalia asumaa. Rahvasteliit arutas neid probleeme, Jaapanist ja Itaaliast said agressorid, kehtestas nende suhtes ka majandussanktsioonid, aga Itaalial oli savi, sest tema kaubanduspartneriks oli Saksamaa. Ja Rahvasteliidust lahkusid ka Itaalia ja Jaapan, ning Rahvasteliit ei saanud neid enam käsutada. Kolmas sõjakolle oli Euroopas Hispaania. Hispaania oli kuningriik, aga 1931 kuningas Alfonso loobus troonist ja Hispaaniast sai vabariik. Hispaanias moodustati Rahvarinne, mis ühendas erinevad parteid (kommunistid, sotsialistlikud parteid, ja ka kodanlikud parteid kes toetasid vabariiki; otseselt rahvarindesse ei kuulunud, aga nende tegevust toetasid anarhistid ja separatistid taotlevad eraldumist). 1936 parlamendivalimiste tulemusena sai võimule rahvarinde valitsus. Üks osa vasakpoolsetest hakkas panustama natsionaliseerimisele
Araablaste riigi pealinnaks sai Süürias asuv Damaskus. Kuna siiamaani oli olnud kalifaatide elu tavaline, siis Damaskuses rajasid nad uhkeid losse purskkaevudega ja elasid oma elu rikkuses ja toreduses. Alistatud rahvast koheldi üsna leebelt. Islami usku vägisi peale ei surutud, aga kuna alistatud rahvastelt nõuti makse ja islami usulistelt seda ei nõutud, siis võtsid paljud rahvad vabatahtlikult islami usu vastu. Damaskuse kaliifide juhtimisel vallutati veel Põhja-Aafrika, Hispaania, suur osa Kaukaasiast, Afganistan ja Kesk-Aasia. Galliat vallutada ei suudetud. Üle vallutatud maade levis islami usk. 8. sajandi l õnnestus Mesopotaamia asevalitsejatel Damaskuse kalifaatide üle võim saada ja riigi uueks pealinnaks sai Bagdad. Uusi vallutusi enam ette ei võetud, kuid selle eest arenes riigis majandus, kultuur, käsitöö ja kaubandus. Ning ka põlluharimine oli õitsval järjel. Rajati ka niisutussüsteeme. 9
Korea sõda Esimene suurem sõjaline kokkupõrge külma sõja raames oli Korea sõda aastatel 1950-1953. 1950. tungis sotsialistlik Põhja-Korea Hiina ja NSVL toetusel kallale Lõuna-Koreale. Peamiselt USA sõduritest koosnevatele ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada. Korea mõlemast osast sai lõpuks lihtsalt ÜRO Hiina sõjatanner, kusjuures vastased olid tasavägised. 1953a. tehti vaherahu, kuid rahulepingut pole tänaseni sõlmitud. Kuuba kriis 1. jaanuaril 1959 võitis Kuubas rahvarevolutsioon, mida juhtis Fidel Castro. Kuubal hakati ehitama sotsialismi. Ettevõtted natsionaliseeriti, aga s.h. ka mitmed USA kapitalistide ettevõtted. USA saatis 1961 Kuuba vastu pagulasüksused, mis aga purustati. Kuuba pöördus abipalvega NSVL poole, kes hakkas 1962 paigutama Kuubale oma keskmaarakette. Selle peale teatas Kennedy, et kui NSVL oma rakette Kuubalt ei korista, USA ründab. NSVL andis Kolmanda maailmasõja puhkemise hirmus järele ning kõrvaldas raketid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
