Barokk
Koostas: Rasmus Li v
Barokk:
Sai alguse 16.sajandi lõpu poole Itaalias. Levis Itaalias, Hispaanias, Flandrias ja
Lõuna-Saksamaal ja ka Eestis. Barokki iseloomustab: jõulisus, hoogusus.
Skulptuur : veidrad poosid , jalad üleval , pürgivad poosid, dünaamilised,
ülevoolavad tunnetes.
Tuntuim skulptor: Lorenzo Bernini.
Barokk-i Riided
Riided: materjalideks olid siid , samet , pits, linane , rasked kangad . Värvid olid
tumedamad, pidulikud , uhked, jäigad, kaarjad, kaunistatud. kõrge vöökoht,
lopsakad varrukad , all alussärk või -kleit, naistel slepp, mis näitas klassikuuluvust,
peenike piht, dekoltee tõusis kõrgemale, mantoo, ümar krae kandilisemaks ja
musta pitsi kanti talveriietuse juures. Meestel oli polsterdatud jäik riietus, kuub,
vest , põlvpüksid, linased särgid, kingad topelttallaga.
Juuksed: lokisoengud, parukad, laiaäärelised peakatted , kõrgustesse soengud . Ka
meestel olid pikad juuksed.
Aksessuaarid: päikesevari , lehvikud.
Barokki Maalikunst:
toonitab liikumist, ruumi sügavust näidatakse hele-tumedusega (nn keldriluugi
valgus).
Tuntumad maalikunstnikud :Caravaggio ja Caracci .
Barokk eestis:
Kadrioru loss- õunkonna barokk
•Pärnus Kuninga tn- rikaste kaupmeeste barokk
• Palmse ja Sagadi mõis
•Narva Raekoda - kõrged trepid, uhked uksed, tornike
LÕPP
Kasutatud allikad:
http://kunstistiilidvoolud.blogspot.com/search/label/Barokk
Iluravi Rahvusvaheline Erakool Juuksur, veebruar 2013 Lilian Seeme BAROKK JA ROKOKOO Referaat Tartu 2013 1. BAROKK Barokk alguse 16. sajandi lõpu poole Itaalias. Levis Itaalias, Hispaanias, Flandrias ja Lõuna-Saksamaal ja ka Eestis. Barokki iseloomustab: jõulisus, hoogsus, tunneteküllus, kummalisus, veidrus. (4) 17. sajandil muutus Prantsusmaa kuninga õukond moe loojaks. Selle sajandi lõpul hakkas ilmuma esimene moeajakiri. (3) 1.1 Soengud Moes olid lokisoengud. Kanti palju parukaid ning laiaäärelisi peakatteid. Soengud ulatusid kõrgustesse. Ka meestel olid sellel ajal pikad juuksed (4)
TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond Jekaterina Kudenko KUKKB-2 Rõivastiilide kronoloogiline ülevaatetabel Koostaja: Kudenko Jekaterina Juhendaja: PhD Ene Lind Tallinn 2014 eKr ÜRGAEG Ürdaeg Rõivastus: loomanahad, erinevad taimsed kiud Ehted: luudest-, teokarpidest keed 2778. a eKr MUINAS-EGIPTUS Vana riigi periood Vana riigi periood (2778-2263 a eKr) - rõivad on hästi tugevast ja paksust linast - proportsioonid olid mõlema soo puhul ühesugused - palju eh
Barokkajastu Ajalooline ülevaade Barokk oli kunstistiil, mis valitses Euroopas umbes 1600-1750 a. Sõna "barocco" oli algselt juveliirikunsti termin, mis portugali keeles tähendab korrapäratut poolümmargust pärlit. Sõna "barokk" hakati kunstistiili üldnimetusena kasutama alates 19. saj. Barokkstiil tekkis ja arenes Itaalias, Hispaanias ja Flandrias, rõivamoe dikteerijaks sai Prantsusmaa. Barokile on iseloomulikud rahutus, tundepaisutus, teatraalne efektsus. Peamise kunstiliigina arenes arhitektuur, kujundati suurejoonelisi paleeansambleid: Versailles Prantsusmaal, Petrodvorets Venemaal, Belvedere Austrias. Eelistati tugevaid värvusi, värvilist kivi ja kullatud pronksi. Hooneid kaunistati rikkalikult ornamentide, reljeefide, kujude ja sageli väänlevate sammastega. Moodustusid eredad valguse ja varju kontrastid. Eesti barokkehitised on rangemas nn."põhjamaade barokkstiilis". Tuntuim barokkehitis Eestis on Kadrioru loss. Kujutavas kunstis o
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. .................................................................
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. .................................................................
✱ jälgiti Itaalia eeskujusid, kuid portreekunstis oldi iseseisvad ● JEAN CLOUET ja poeg FRANCOIS CLOUET * parimad portreistid, töötasid õukonnas *õlimaalid: realistlikud, kuivad, täpsed * portreejoonistused: tundlikult kujutatud portreeritavate iseloom * Jean: “Francois I” ja “Henri III” * Francois: “Austria Elisabeth” ja “ Francois I hobusel” arhitektuur itaalias saksamaal barokk 17-18 saj lk 116-120 ✱ arhitektuuris peamine kirikute ehitus ✱ valitsev kirikutüüp pikergune hoone (kohasem liturgiale) ✱ üks avar saal (saalkirik) ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism ei jagune löövideks ✱ külglöövide asemel kabelite read (põhja- ja lõunaküljes) ✱ valgusallikaks kupli allosas asuvad aknad ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism valgus koondus idaossa (koorile) ja tõstis selle esile ● GIACOMO da VIGNOLA
Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Kõik kommentaarid