1. Sissejuhatus Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost, legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtustesse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Arhitektuuris on romantismiajastule iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine.
enamasti ühekülgne, nähes ainult kapitalismi varjukülgi ja märkamata seda progressiivset, mida uue korra võit endaga kaasa tõi. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Olevikupõlgus võis põhjustada ka feodaalse reaktsiooni, näiteks restauratsiooni, pooldamist. Siit tuleneb ka see, et romantikud armastavad erakordseid olukordi ja fantastilisi kujusid. Ühtlasi väljendas romantism üldsuse laiade ringkondade protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korralduse süsteemi vastu, poliitilise reaktsiooni vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopilise iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku. Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib
ROMANTISM (XIX saj I pool) Koostaja: Mairi Kohanski 11. klass Johann Heinrich Füssli Romantism Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just
vabadusearmastus. THEODORE GERICAULT EUGENE DELACROIX ,,Chiose "Meduse`i parv,, veresaun" ROMANTISM KIRJANDUSES ·Romantikute kirjandusliigiks kujunes luule, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. ·Romantism oli Euroopa kirjanduses valitsev 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel. ·Romantismile oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanrite segunemine. ·Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. ·Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus. Eestis oli romantismil feodalismi- ja saksavastane värving. ROMANTIKUD KIRJANDUSES Välismaal: Victor Hugo (1802-1885) ,,Hüljatud" ·Alexandre Dumas (1802-1870) ,,Kolm musketäri" · Aleksandr Puskin (1799-1837) luule ja romaanid Eestis: ·Eduard Bornhöhe (1862-1923) ,,Tasuja" ·Lydia Koidula (1846-1886) ,,Mu isa maa on minu arm" ·Friedrich Reinhold Kreutzwald (1802-1882) ,,Kalevipoeg" KASUTATUD KIRJANDUS ·http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romantism.htm
Michael Farady leiutas elektrigeneraatori,millega sai elektrit hulgi toota 19. Saj II poolel leiutati grammofon Graham Bell leiutas 1876. aastal telefoni W.A. Burt leiutas esimese trükimasina 1851 Isaac Singer leitas õmblusmasina 9 Muusika Üleminek romantismi ajastusse jääb 19. sajandi esimesse veerandisse, mil üheaegselt tegutsesid klassik Beethoven ning esimesed romantikud Weber ja Schubert. Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsioni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilisolustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilisromantilisi
Pariisis. MÕISTED Eklektitsism - eklektika, erinevate stiilide printsiibitu mehaaniline ühendamine kunstiteostes Animalist - loomade maalija Krutsifiks - (lad k-s - crutcifixus- ristilöödu); rist ühes ristilöödud kristuse kujutisega Marinist - meremaalija Spaatel - maalimisnuga Historitsism - ajalooliste stiilide (gooti, romaani, renessanss) matkimine 19. sajandi II poole arhitektuuris Romantism - peamiselt 19. sajandi I poole vaimu suund. Romantism rõhutas subjektiivset maailmanägemist ja tundeelu tähtsust. Pidas ideaale, soove, võimalusi jms olemasolevast tähtsamaks. Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Avaldus eriti maalikunstis ja graafikas. Ainestik valiti ajaloost, legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Romantismiaja arhitektuurile on iseloomulik minevikustiilide eklektiline kasutamine
ROMANTISMI MOOD Mis puudutas moodi, siis romantism, positivism ja neo-romantism ei erinenud teineteisest märkimisväärselt. Need olid kaunite valgete ballikleitide ja suuresti Inglise mõjutustega kaasaegse meestemoe sünniajastud. Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikk-kuub Valged lisandid, nagu särgid, lipsud, vestid ja kindad, mida kanti koos tumedate sabakuubede, frakkide ja hiljem ka jakkidega, on siiani jäänud meestemoe klassikalisteks ning ajatuteks elementideks, mis lõid elegantse mene imidzi tema jaoks olulistel hetkedel. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurmt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19.sajandil tekkis kõrgmood ning uued suunad rõivastuses: tuntumad rõivastusstiilid olid
Kunstiakadeemiates oli aukohal kipskujude joonistamine ja vanade meistrite kopeerimine. Tavaelu otsest kujutamist peeti labaseks, seda tuli parandada ja idealiseerida. Pariisis hakkas levima salongikunst: juba tunnustatud kunstnikutest zürii kujundades näitusesaalide ilme oma maitse järgi, andes seeläbi ehk vähemtuntule kunstnikule `tõelise kunstniku` tiitli. Romantism 19. sajandi esimestel kümnenditel olid mitmed Euroopa riigid haaratud rahvaliikumistest võõraste võimude või omamaiste rõhujate vastu. Rahulolematus kaasajaga, uute eeskujude ja ideaalide otsimine, kangelaslikkus, mis seda ajajärku iseloomustavad, kajastus ka kunstis. 19. sajandi esimese poole vaimuelu suunaks oli romantism, mis ilmnes nii kunstis, kirjanduses kui muusikas
Kõik kommentaarid