Müüja I kutstaseme detailne kirjeldus I kutsetaseme müüja täidab oma tööülesandeid tavapärases olukorras, on omandanud kutsealased oskused ja teadmised sh. töökohapõhise õppe või täiendkoolituse teel. Valdab põhilisi töövõtteid, tuleb iseseisvalt toime tavapärastes olukordades tööülesannete täitmisega ja vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Müüja töö eeldab füüsilist ja vaimset vastupidavust ja võimet paindlikult lülituda ühelt tegevuselt teise. Müüja töö eeldab iseseisvust ning kehtestavust. Töö sujumisele aitab kaasa kannatlikkus, meeldiv ja viiskas käitumine ning hea suhtlemis- ja väljendusoskus. Töö nõuab korrektset välimust
Tööülesanded Klienditeenindaja tööülesanded on: Kaupade käitlemine ja kaubatundmine: 1) kaupade vastuvõtmine; 2) kaupade ladustamine; 3) kaupade ettevalmistamine müügiks ja müügisaali paigutamine; 4) pakendite, taara ja ohtlike jäätmete käitlemine; 5) kaupade realiseerimisaegade jälgimine; 6) kaupade inventeerimine; 7) kaupade kvaliteedi hindamine 8) kaubagruppide liigitamine. Teenindamine ja müümine: 1) kliendikontakti loomine ja kliendi vajaduste väljaselgitamine; 2) kaupade tutvustamine, kliendi nõustamine, müümine; 3) kliendikontakti lõpetamine; 4) müügijärgne teenindamine. Kassatöö: 1) kassatoimingud ja arvete koostamine; 2) raha käitlemine; 3) kassaaruande koostamine. Müügitöö korraldamine: 1) kliendi tagasiside edastamine; 2) kaubavarude juhtimine (tellimine, laovarude ja müügianalüüs;) 3) hindade kujundamine;
tavapäraseid Veaolukorrad, nende teenindussituatsioone tekkepõhjused ja nendega toimetulek. Kaebuste ja probleemide kliendikeskne käsitlemine. Meeskonnatöö olemus, tähtsus.
ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamine, teostamine ja kontrollimine ning kaasabi sellega seotule, eesmärgiga saavutada süsteemset tulemust (European Committee for Standardization, 991 Logistika on see osa tarneahala Luhtimises mis planeerib, teostab ja kontrollib kaupade, teenuste ja asjassepuutuva informatsiooni efektiivset edasi- ja tagasisuunalist liikumist ja ladustamist lähtepunkti ning tarbimispunkti vahe eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi. (U. S. Council of Logistics Management, 1 1 1 ', asendas eelmise definitsiooni. Antud definitsioon deklareerib üheselt, et logistika on ainult osa tarneahela juhtimisest). Logistika on ressursside ajaline positsioneerimine (time related positioning of resource) või kogu
saadetiste sorteerimine ja erinevate lisaväärtusteenuste osutamine 6 19. Milliseid ülesandeid täidavad transiitlaod? kaupade pikaajaline hoiustamine samu ülesandeid, mida täidavad logistikafirmade läbivooluterminalid samu ülesandeid, mida täidavad tavalised tollilaod riiki läbivate kaupade lühiajaline hoiustamine ja käsitlemine 20. Kui müüja ladustab temale kuuluva kauba ostja ruumides ostja vastutusel, on tegemist frantsiisimüügi laoga konsignatsioonilaoga reservlaoga 3PL laoga 21. Kuidas toimub töö poolautomaatladudes? robotid ja automaatliinid teostavad laotoimingud ilma inimese vahetu osavõtuta üksikud järjestikused toimingud teostatakse seadmete poolt automaatselt inimese poolt antud juhtimiskäsu peale
saadetiste sorteerimine ja erinevate lisaväärtusteenuste osutamine 19. Milliseid ülesandeid täidavad transiitlaod? 5 kaupade pikaajaline hoiustamine samu ülesandeid, mida täidavad logistikafirmade läbivooluterminalid samu ülesandeid, mida täidavad tavalised tollilaod riiki läbivate kaupade lühiajaline hoiustamine ja käsitlemine 20. Kui müüja ladustab temale kuuluva kauba ostja ruumides ostja vastutusel, on tegemist frantsiisimüügi laoga konsignatsioonilaoga reservlaoga 3PL laoga 21. Kuidas toimub töö poolautomaatladudes? robotid ja automaatliinid teostavad laotoimingud ilma inimese vahetu osavõtuta üksikud järjestikused toimingud teostatakse seadmete poolt automaatselt inimese poolt antud juhtimiskäsu peale
19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimise praktilist kunsti. See määratlus hõlmas suurt küsimuste ringi – planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokat- sioon, väeosade teenindamine transpordiga ja sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logisti- kat kui “vägede manöövrite praktilist kunsti”. Kuni 18. sajandi lõpuni moodustasid relvad ja laskemoon suhteliselt tühise osa kogu varus-
11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel pidevalt juurde. Kandeloomade seljas ja vankritel veeti sadu tonne söögikraami
mudeli kasutamisega ning eesmärgiks kasum tarbija rahulolult. Firma peab tundma tarbija vajadusi ja soove. 5. Sotsiaalse turunduse kontseptsioon See on oma olemuselt sarnane eelmisega, tarbija vajadustele lisanduvad ka ühiskonna vajadused. Eesmärgiks on ühiskonna elukvaliteedi säilitamine ja parandamine. 6. Suhtlusturunduse kontseptsioon Siin tuleb tarbija asemele klient, mis tähendab personaalset lähenemist. Selles kontseptsioonis on aluseks klient, tema vajaduste ja soovide täpne tundmine. Vahendiks klienditurundus ning eesmärgiks kasum kliendi hoidmiselt. 4 2. TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE) 2.1 TURUNDUSE JUHTIMISE MÕISTE Turunduse juhtimine on protsess, mis koosneb järgmistest etappidest: keskkonna analüüsimine, turundusmeetmestiku plaanimine, teostamine ja kontrollimine firma ning tarbijate eesmärkide saavutamiseks. 1. Missugune on praegune olukord? Kus me oleme
selgemat ettekujutust tulevikust, et teha paremaid turu- ja tootmisotsuseid. Suurte inimgruppide käitumise uurimine aitab välja tuua uusi trende, tarbijanõudmisi, ostjate pretensioone ja tarbimise kasvu või kahanemist. 10. Mikrokeskkond: tarnijad, nende valikukriteeriumid Tarnijateks on kõik organistatsioonid ja isikud, kes müüvad ettevõttele vajalikke ressursse ja tooret (energiat, matrejale, detaile, poolfabrikaate, teenuseid jms). Ostes neilt, teostab ettevõte hankeid. Seega on tarnimine ja hankimine vastupidised protsessid. Turundusjuhid on enamasti oma tähelepanu keskendanud müügile, kuna turumajanduses on valdavaks ostjate turg. Samas ei tohi unustada, et äritegevus saab alguse hangetest. Mida raskemaks kujuneb müümine, seda olulisemaks muutub õige tarnija valik. Tarnijate hindamisel tuleb arvestada järgmiste tunnustega: · Pakutavad kaubakogused
1. Vaimne võimekus loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne. 2. Teotahe valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. 3. Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega. 4. Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine. 5. Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus. 1.3. Naiste eripära ettevõtjana Välismaiste kirjandusallikate ja Eesti ettevõtjate seas läbiviidud uuringute alusel võib välja tuua järgmised naisettevõtjate ja nende ettevõtete iseärasused: 1. Raskendatud tõus karjääriredelil (meestega võrreldes) on sageli ettevõtlusega alustamise tõukejõuks. 2
algatusvõimest • On omandanud teoreetilised teadmised, kuid kogemus juhina on vähene. Spetsialist Oskab panna organisatsiooni tootma häid tulemusi • Näeb tervikut, oskab seostada asju • Tegevusviis on sujuv, usaldusväärne ja olukorda arvestav • On võimeline juhtima ja välja õpetama. Meister On arendanud organisatsiooni tipptulemusteni • Suudab panna organisatsiooni jätkuvalt tegema parimat • Valdab juhitööd ehedalt ja terviklikult, on hinnatud spetsialist • Suudab arendada iseseisvalt tegevust, organisatsiooni ja personali • On otsusekindel, kuid mitte jäärapäine • Oskab näha probleeme ka teiste seisukohast • Teab võimalusi, nii et otsus viiakse lõpuks ellu. Pole otsusega abielus, vaid on võimeline sellest vabanema, kui see ei ole õnnestunud. Hea esimees on seotud klientidega Suhtumine sisestesse klientidesse paistab välja välistele klientidele
4. Aruka teenindusajastu inimese hariduslikud vajadused Töö ei ole enam selge ja konkreetne tegevus seda tuleb nüüd vaadelda kui teenust, mida pakutakse klientidele, organisatsioonidele ja ühiskonnale. 1 Ühiskonna edukuse määravaks teguriks on muutumas inimestevahelised suhted, hoiakud ning valmis olek teenindamiseks. Teeninduses on tegemist dilemmaga: Paljud tööd ei nõua väga kõrget haridust või tehnilisi oskusi Teenindamine esitab töötajatele väga kõrgeid nõudeid, oskusi käitumiseks eri situatsioonides, probleemide lahendamisel paindlikkust, suhtlemisoskusi jne Teenindus on tegevus mis nõuab: Mõtlemisoskust ja loovust Otsuste vastuvõtmist Klientide vajaduste ja soovide tundmist Sotsialiseerumise oskus Emotsionaalseid, eetilisi ja esteetilisi pädevusi Enesekontrolli oskus Meeskonnatöö oskus Viisaka käitumise oskus
Murelikuks võib teha muidugi vastutuse igasugused füüsilised barjäärid. teema, kuid mulle näib, et ebakindluse põhjused ei ole seotud juriidiliste küsimustega. Eelduste kohaselt peaks nõustamine toimuma selleks ette nähtud, Paljude aastate vältel aktsepteerisin ma nõustamisruumi suhtes kehtivaid kirjutamata kindlaksmääratud ruumis. tavasid. Nüüd olen ma üha rohkem hakanud mõtlema, kuidas neid tavasid muuta ja paremini kohandada sedalaadi aktiivsele nõustamisele, mida mina soovitan. Allpool on 7
1. Vaimne võimekus – loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne. 2. Teotahe – valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. 3. Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega. 4. Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine. 5. Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus. 1 1.3. Naiste eripära ettevõtjana Välismaiste kirjandusallikate ja Eesti ettevõtjate seas läbiviidud uuringute alusel võib välja tuua järgmised naisettevõtjate ja nende ettevõtete iseärasused: 1
12. 1993. Seaduse ülesanne. Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. Asjaõigused Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. VALDUS Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Isik, kes valdab asja rendi, üüri, hoiu, pandi või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. 5
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
5.7 Kommunikatsioonitõkked 118 5.8 Kommunikatsiooni parandamine organisatsioonis 119 6. Juhtimisalane otsustamine 121 6.1 Juhtimisalase otsustamise olemus ja osa juhtimises 121 6.2 Otsustamise käsitlemise suunad ja otsustamisteooriad 121 6.3 Otsustamise käsitlemine tegevuse seisukohalt 121 6.3.1 Probleemi selgitamine 121 6.3.2 Alternatiivsete lahendite väljatöötamine 122 6.3.3 Valik ehk otsustamine 122 6.3.4 Otsuse ellurakendamine 122 6
1. Iseteenindamisega kohvikud Teenindusliin: Ettevõttesse sisenedes saab klient kohe aru, kuidas on vaja toimida. Menüü on nähtaval kohal. Kõige ees on kandikud ja söögiriistad, siis toiduvalik, lõpuks joogid. Tellimuse eest tasutakse teenindusliini lõpus. Kasutatud nõud paneb klient söögisaalis kärudesse või kindlale lauale. 2. Kohvikud, kus toimub lauas teenindamine Teenindusliin: Kliendid istuvad vabasse lauda. Ettekandja võtab neilt tellimuse ja toob toidu lauda. Tellimuse eest tasutakse ettekandjale lauas. Ettekandja koristab laualt kasutatud nõud. 3. Kohvikud, kus osa laudu on iseteenindamisega, osa laudu aga lauas teenindamisega. --------------------------------------------------------------------------------------------------- KORDAMISEKS 1. Kirjelda kohvikute äriideed. 2
Tavaliselt on indikaatoriks mingi suhtarv, mugav on kasutada protsente. Määratledes näitajaid, mille põhjal tulemusi mõõdetakse tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest. Näitaja peab olema: - asjakohane: kajastab otseselt tulemust, sobib mõõtmiseks, statistiliselt korrektne; - lihtne: töötajad mõistavad selle tähendust; - üheselt mõistetav: töötajad teavad, millisel juhul näitaja suurenemine on hea või halb. Näiteks kliendirahulolu mõõtes kaebuste arvu suurenemine on halb, vähenemine aga hea; - võltsimiskindel: näitu või mõõtmistulemust pole võimalik teisiti mõista või võltsida - pakub võrdlemise võimalust (suhtarvuna näitab nihet arengus) - mõistlik maksumus (kulutused näitajate arvutamisele pole liiga suured) jne. Organisatsiooni arendusjuhi ülesanne on luua kõik vajalikud tingimused mõõtmiseks vajalike näitajate aruteluks ja nende tähendustes kokkuleppimiseks.
2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad. 5) Postmodernistlikud teooriad ja teised juhtimise paradigmad. 50-ndail ja 60-ndail aastail oli organisatsiooni- ja juhtimisteooriate käsitlemine in. Iga majandus-, sotsiaal- ja psühholoogiateema käsitleja, kel vähegi võimalik, lülitas oma kirjatükki kas lühemal või pikemalt midagi ka organisatsiooni- või juhtimisteooriast. Mujalt kirjutatust vähem või rohkem haarates esitati lisaks ka oma algmõtteid ja omapäraseid seisukohti. 60-ndate aastate algul olid teooria käsitlejate mõtted ja jõupingutused
Teadmiste muundumisele oskusteks aitavad kaasa praktika ja praktikumid, kuid heaks juhiks kujunemine võtab enam aega kui seda üheski õppekavas on praktilisteks harjutusteks ette nähtud. Juhtimise õppimise/õpetamise vajalikkust see siiski ei vähenda ilma juhtimisalaste teadmisteta ehk teooria poolt ette antud ideaalse situatsiooni kirjeldust tundmata on praktikas edukaks juhiks kujunemine juhuslik ja hea õnnega seotud. Teooria tundmine aitab teadlikult liikuda heaks juhiks saamise suunas. Käesoleva peatüki mõisted peaks tulema paljuski tuttavad ette juba ,,Juhtimise aluste" aines kuulduist, samas on kordamine oluline ja teadagi mille ,,ema". Juhtimine on oskus teha tööd inimestega pannes nad tööle tulemuslikult. Juhtimise defineerimise üheks võimaluseks on öelda, et (Türk 2001:19): juhtimine seisneb eesmärgi saavutamiseks
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik;
Need fn-d on omased kõikidele riikidele. Riigi välisfunktsioonidest on kõige olulisem riigi kaitsefunktsioon, vastastikuse koostöö ja abistamise funkstioon. Riigi funktsioone teostatakse õiguslikes (funktsioonide teostamine õigusloome, riigi täidesaatva tegevuse, õigusemõistmise, kontrolli ja järelvalve kaudu) ja organisatsioonilistes vormides (riigiaparaadi lülide vahendusel teostatav korraldusliku iseloomuga operatiivne töö riigielu juhtimisel). Riik teostab funktsioone riigiaparaadi kaudu. Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostsiosa ja riigi kehastus. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline kogum, vaid on nende organite rangelt korrastatud terviklik süsteem. Selles on täpselt määratud nii iga üksikorgani õiguslik seisund (tema pädevus) kui ka tema koht teiste organite suhtes.
Pole võimalik ja kindlasti ka vaja teada peast kogu meditsiinilist sõnavara. Ometi aitab teatud terminoloogia valdamine erakorralise meditsiini tehnikul oma igapäevase tööga paremini hakkama saada. Seejuures peab erakorralise meditsiini tehnik siiski teadma, kuidas patsientidega suheldes selgitada nende haigustega seotud olukordi ka võõrsõnu kasutamata. Meditsiinisõnavara eesmärgiks ei ole teadmatute kiusamine, vaid lühike, täpne ja ühtne suhtlemisviis. Meditsiinilise terminoloogia tundmine hõlbustab ka välismaalasest patsiendi abistamist, kuna diagnoosid ja põhimõisted on rahvusvaheliselt kasutatavad. Need oskussõnad on aegade jooksul välja kasvanud kreeka- ja ladinakeelsetest terminitest. Näiteks viitab sõna insult (ladina keelest pärinev nimetus ajurabanduse kohta) sõnale insultare ’tuikuma’. Kreeka keelest pärineb sama tähendusega sõna (sünonüüm) apopleksia, mis tähendab lööki. Viimasel ajal võetakse palju oskussõnu ja lühendeid üle inglise keelest
4) koordineerib noorte tervistava puhkuse korraldamist; 5) koordineerib noorte teavitamist ja nõustamist; 6) koostab ülevaate noorsootöö tulemuste ja uuringute kohta; 7) täidab teisi seadustes, Vabariigi Valitsuse määrustes ja oma põhimääruses sätestatud ülesandeid. [RT I 2002, 90, 521 jõustunud 1. 01. 2003] § 5. Maavanema ülesanded Maavanem: 1) koordineerib riikliku noorsoopoliitika kujundamist ja elluviimist maakonnas; 6 2) teostab järelevalvet riigieelarvest noorsootööle eraldatud rahaliste vahendite kasutamise üle maakonnas; 3) korraldab noorte teavitamist ja nõustamist maakonnas, sõlmides nimetatud teenuse osutamiseks lepingu juriidilise või füüsilise isikuga. § 6. Valla- või linnavolikogu ülesanded (1) Valla- või linnavolikogu: 1) määrab noorsootöö prioriteedid oma haldusterritooriumil ning sätestab nende saavutamiseks vajalikud ülesanded valla või linna arengukavas;
kulupiiranguid. KOV fragmentaarne süsteem on kõige eelistatavam, kuna on kõige efektiivsem kohalike teenuste osutamise aspektist. 2. Kohaliku omavalitsuse alusteooriast Eesti Vabariigi 1992. a põhiseaduses PS § 154 eristab kohaliku elu küsimusi (lg 1) ja riiklikke kohustusi (lg 2) PS-s on kohalikku omavalitsust järjekindlalt eristatud täidesaatvast riigivõimust (§§ 86, 14, 139 lg 1) PS § 56: kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas: - Riigikogu valimisega - rahvahääletusega J. Raidla: "Omavalitsuste esinduskogude valimist ei ole me põhimõtteliselt nõus käsitlema riigivõimu teostamise viisina. Vastasel korral me avaksime põhiseaduslikult kanali omavalitsuste allaheitmisele riigi poolt! Käsitletav eelnõu taotleb KOV-st, mitte aga pooleldi riigistatud omavalitsust. Seetõttu teostab rahvas KOV-e esinduskogude valimisega omavalitsuslikku võimu, mitte aga riigivõimu. Sellest lähtub XIV peatükk." 3
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
