Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Stantsid ja pressvormid ül. 5 (0)

1 Hindamata
Punktid

ÜLESANNE NR. 5
Määrata lõikestantsi survekeskme asukoht. Stantsi eskiis (skeem) teha ise, kusjuures templite arvuks valida vähemalt 4 erimõõtmelist ja erikujulist templit.
Matriitsi minimaalsed mõõtmed on 80x100mm. Panna skeemile mõõtmed.
Stantsi survekeskme asukoht määrata:
a) analüütilisel meetodil;
b) graafilisel meetodil.
Mõlema meetodi korral märkida skeemile survekeskme asukoht koos määratud
mõõtmetega. Graafilisel meetodil graafilise lahenduse osa täidab kogu lehe formaat A4 pinna.
Valin stantsi mõõtudega:
  • Kuusnurkne ava külje pikkusega 18 mm, siis lõikejoone pikkus
    L1=P1= 6*a = 6*18=108 mm
  • Võrdkülgse kolmnurga kujuline ava küljepikkusega a = 25mm, siis lõikejoone pikkus
    L2 = P2 = 3 * a = 3 * 25 = 75 mm
  • Ümmargune ava Ø30mm, lõikejoone pikkus L3 =P3= * d = * 30 ≈ 94,25 mm
  • Ristküliku kujuline ava mõõtudega A x B (30mm x 50mm) , siis lõikejoone pikkus
    L4 =P4= 2 * (A + B) = 2 * (30 + 50) = 160 mm
  • Analüütiline meetod:
    x = =
    = 51,78 mm
    y =
    = 69,68 mm
  • Graafiline meetod:
    Graafilise ja analüütilise meetodi erinevused on väga väikesed ja tulevad sellest, et solid edge näitab peale koma kaks kohta. Kui panin kolm koma kohta siis numbrid klappisid, aga ma ei hakanud enda töös neid muutma kuna muidu oleks joonis ja arvutamine liiga kirjuks läinud.
    Graafiline skeem järgmisel lehel.
  • Vasakule Paremale
    Stantsid ja pressvormid ül- 5 #1 Stantsid ja pressvormid ül- 5 #2 Stantsid ja pressvormid ül- 5 #3 Stantsid ja pressvormid ül- 5 #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor unknown88 Õppematerjali autor
    Määrata lõikestantsi survekeskme asukoht. Stantsi eskiis (skeem) teha ise, kusjuures templite arvuks valida vähemalt 4 erimõõtmelist ja erikujulist templit.
    Matriitsi minimaalsed mõõtmed on 80x100mm. Panna skeemile mõõtmed.
    Stantsi survekeskme asukoht määrata:
    a) analüütilisel meetodil;
    b) graafilisel meetodil.
    Mõlema meetodi korral märkida skeemile survekeskme asukoht koos määratud
    mõõtmetega. Graafilisel meetodil graafilise lahenduse osa täidab kogu lehe formaat A4 pinna.

    Sarnased õppematerjalid

    Stansid 5-kodutöö
    3
    docx

    Stansid 5. kodutöö

    ÜLESANNE NR.5 Lähte ülessanne Määrata lõikestansi survekeskme asukoht. Stantsi eksiis (skeem) teha ise, kusjuures templite arvuks valida vähemalt 4 erimõõtmelist ja erikujulist templit. Matriitsi minimaalsed mõõtmed on 80x100 mm. Panna skeemile mõõtmed Stansi survekeskme asukoht määrata a) Analüütilisel meetodil b) Graafilisel meetodil Mõlemal meetodi korral märkida skeemile surve keskme asukoht koos määratud mõõtmetega Graafilisel meetodil graafilise lahenduse osa täidab kogu lehe formaat A4 pinna Matriitsi ekskiis Analüütiline meetod

    Materjaliõpetus
    Stantsid ja pressvormid kodused tööd
    52
    pdf

    Stantsid ja pressvormid kodused tööd

    190,4 Teine tõmme templi, matriitsi eskiis: 156,7 1,65 1,5 Tallinn 2017 20 130 Ivo Hein ÜLESANNE NR. 5 Määrata lõikestantsi survekeskme asukoht. Stantsi eskiis (skeem) teha ise, kusjuures templite arvuks valida vähemalt 4 erimõõtmelist ja erikujulist templit. Matriitsi minimaalsed mõõtmed on 80x100mm. Panna skeemile mõõtmed. Stantsi survekeskme asukoht määrata: a) analüütilisel meetodil; b) graafilisel meetodil. Mõlema meetodi korral märkida skeemile survekeskme asukoht koos määratud mõõtmetega. Graafilisel meetodil graafilise lahenduse osa täidab kogu lehe formaat A4 pinna. Valin stantsi mõõtudega:

    Masinaehitustehnoloogia
    Rakendusmehaanika
    252
    doc

    Rakendusmehaanika

    Liikumatud liited võivad omakorda olla lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad. MASINA STRUKTUURIOSAD KUJU- JA VORMI- LIITED AJAMID ELEMENDID DETAILID ÜLEKANDED 3 Ülekannete all mõistetakse seadmeid, mis võimaldavad mehaanilist energiat üle kanda vahemaa taha ning seejuures muuta pöördemomente, jõude, kiirusi või liikumise iseloomu. Ajam on töömasinat või -mehhanismi käivitav seade, mis koosneb jõuallikast, ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist. Eristatakse mehaanilist, elektrilist, hüdraulilist, pneumaatilist ajamit, vedruajamit, sisepõlemismootorit jt. Mehhanismi kinemaatikaskeem koostatakse mehhanismi liikumise uurimiseks. Skeem tehakse mõõtkavas, millest peetakse rangelt kinni

    Materjaliõpetus
    Geodeesia I Eksami vastused
    13
    docx

    Geodeesia I Eksami vastused

    1. Mille põhjal valitakse sobiv pindala määramise meetod? Maakatasrti seadusega on kehtestatud, et maatüki üldpindala määramise suhteline viga ei või ületada tiheasustusega alade kruntide puhul 0,05% ja haljaasustusega aladel üle 2 ha suuruste maatükkide puhul 0,1%. Sellist täpsust on võimalik saavutada, rakendades üldpindala analüütilise arvutamise viisi. Kõlvikute pindala määratakse tavaliselt digitaalsel plaanil vastava tarkvara abil või varem koostatud maaüksuse plaanil planimeetri või paleti abil. Pindalade arvutamisel looduses saadud mõõtmisandmete järgi peame teadma pindala määramisele esitatavaid täpsusnudeid ja nendest lähtuvalt kavandama oma välimõõtmised.

    Kõrgem geodeesia 1
    TEOREETILINE MEHAANIKA
    118
    doc

    TEOREETILINE MEHAANIKA

    3 kujutatud F  punkti A rakendatud jõuga F1 . Järelikult võib tõepoolest jäigale kehale rakendatud jõudu nihutada mööda selle jõu mõjusirget mistahes keha punkti. Seega lühidalt: Jõud on libisev vektor, seda võib alati nihutada mööda oma mõjusirget teise punkti. Rõhutame siin veelkord eriliselt kahte väga tähtsat asja. 1) Jõudu võib nihutada ainult mööda selle jõu mõjusirget. Jõudu ei tohi üle kanda paralleelselt iseendaga mingisse punkti väljaspool esialgset mõjusirget. 2) See järeldus kehtib ainult absoluutselt jäiga keha korral. Deformeeruva keha puhul see järeldus ei kehti. Deformeeruva keha puhul me ei tohi jõudu nihutada mööda oma mõjusirget! Et see nii on, seda võib selgitada ühe väga lihtsa näite varal. Olgu meil tegemist näiteks defor- meeruva vardaga AB. Vaatame seda varrast kolmes eri olukorras, mis on toodud joonistel 2.6.

    Füüsika
    Geodeesia Eksamiabimees
    18
    doc

    Geodeesia Eksamiabimees

    Nurk môôdetakse ühe täisvôttega, mis koosneb kahest poolvôttest: RV ja RP. Alidaadi pööramisel päripäeva viseeritakse tagumisele punktile (A) ja tehakse vajalikud lugemid (1) ning kirjutatakse môôtmiszurnaali. Suunad määratakse tähestiku järjekorra vôi numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse vajalikud lugemid (2).Nurk (2)- (1)=(3). =lugemC-lugemA. See on esimene poolvôte. Teiseks poolvôtteks keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse alidaad ja pöörates päripäeva viseeritakse järgemööda eesmisele A ja tagumisele B punktile ning tehakse vajalikud lugemid (4) ja (5). Nurk (5)- 1 (4)= (6). Tulemeid (3) ja (6) tuleb omavahel vôrrelda. Lugemite vahe ei vôi olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: (6)- (3)<=2' 4.Joone orienteerimine. Joone orienteerimine tähendab joone suuna määramist meridiaani suhtes.

    Geodeesia
    Puitkonstruktsioonide materjal 2010
    212
    pdf

    Puitkonstruktsioonide materjal 2010

    plaat 2 0,20 0,30 0,45 0,60 0,80 Märkus: Kui konstruktsioonile mõjuvad erinevate kestusklassidega koormused, siis enamasti valitakse kmod lühema kestusklassi järgi. Koormuse kestusklassid Koormuse kestusklass Normkoormuse kestus Koormamise näited Alaline üle 10 aasta omakaal Pikaajaline 6 kuud – 10 aastat laokoormus Keskkestev 1 nädal – 6 kuud kasuskoormus, lumi Lühiajaline vähem kui 1 nädal lumi, tuul Hetkeline tuul, avariikoormus

    Ehitus
    Teraskonstruktsioonide abimaterjal
    79
    pdf

    Teraskonstruktsioonide abimaterjal

    Juhtumi (c) korral leitakse koormuse efektiivpikkus ly valemiga, mis annab väikseima tulemuse : 2 m1 l e ly = le + t f + + m2 2 tf l y = l e t f m1 + m 2 k F E t 2w le = ss + c 2 f yw h w Jäiga toetuspinna ss leidmine: Kui koormus antakse üle valtsprofiililt leitakse toetuspikkus ss valemiga: ( ) s s = t w 1 + 2t f 1 + 2 2 - 2 r1 , kus indeks ,,1" viitab koormavale talale Kui koormus antakse üle keevisprofiililt, leitakse toetuspikkus ss valemiga: s s = t w 1 + 2t f 1 TERASKONSTRUKTSIOONID ­ABIMATERJAL 27/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 5

    Ehitus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun