Füüsika - Elektriõpetus (0)

ELEKTRILAENG on füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud keha võimet võtta osa elektromagneetilisest vastastikmõjust.
ELEKTRIVOOLUKS nim. Vabadae laetud osakeste suunatud liikumist. Selle tekkeks vajalikud tingimused on vabade osakeste ja elektrivälja olemasolu. Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid, elektrolüüdi vesilahuses pos. ja neg. ioonid .
ELEKTRIVOOLU VOOLUTUGEVUS on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivoolu ja ta on võrdne juhi ristlõiget mingi ajavaheminu jooksul läbinud vabade laetud osakeste laengu ja selle ajavaheminu suhtega. SI-s mõõdetakse elektrivoolu voolutugevust amprites (1A), kusjuures 1A on võetud SI põhiühikuks. Seda mõõdetakse ampermeetriga, kusjuures ta ühendatakse tarbijaga (takistusega) alati jadamisi. SI-s on elektrilaengu ühik defineeritud elektrivoolu tugevuse def.valemi abil:
SI-s on elektrilaengu ühikuks võetud selliste laetud osakeste laeng, mis läbivad juhi ristlõiget 1s jooksul juhul, kui elektrivoolu voolutugevus on 1A ja seda ühikut nim. üheks kuloniks (1C). Annab tõestada, lähtudes juhi sisemisest ehitusest, et elektrivoolu voolutugevust saab arvutada valemiga , kus -elektrivoolu tekitavate vabade laetud osakeste laengu absoluutväärtus; -vabade laetud osakeste konsentratsioon juhis , -juhi ristlõike pindala ja -vabade laetud osakeste suunatud liikumise kiiruse absoluutväärtus.
PINGE ehk POTENTSIAALIDE VAHE on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivoolu ja ta on võrdne elektrivälja poolt vabade laetud osakeste ümberpaigutamisel ühest ruumi punktist teise tehtud töö ja ümberpaigutavate laetud osakeste laengu suhtega.
SI-s on pinge ühikuks võetud sellise kahe ruumipunkti vaheline pinge, mille korral elektriväli teeb vabade laetud osakeste ümberpaigutamisel ühest ruumi osast teise töö 1J juhul, kui ümberpaigutatavate laetud osakeste laeng on 1C ja seda ühikut nimetatakse üheks vatiks (1V). Pinge määramise mõõteriista nimetatakse vattmeetriks, kusjuures ta ühendatakse tarbijaga (takistusega) alati paralleelselt.
TAKISTUS on füüsikaline suurus, mille väärtus sõltub juhi materjalist, mõõtmetest, kujust ja temperatuurist ning on homogeense ja ühtlase ristlõikega juhi korral võrdne eritakistuse ja juhi pikkuse korrutise suhtega juhi ristlõikepindalasse. Ohmi seadus vooluringi osa kohta: Elektrivoolu voolutugevus juhi on võrdeline juhi otspunktidele rakendatud pingega ning pöördvõrdeline juhi takistusega.Takistuse ühik defineeritakse Ohmi seaduse põhjal:
SI-s on takistuse ühikuks võetud sellise juhi takistus, mida läbib elektrivool voolutugevusega 1A juhul, kui selle juhi otspunktidele on rakendatud pinge 1V ja seda ühikut nimetatakse üheks oomiks (1).
ERITAKISTUS on füüsikaline suurus, mille väärtus sõltub juhi materjalist ja temperatuurist ja mis on arvuliselt võrdne sellise juhi takistusega, mille pikkus ja ristlõikepindala on ühikulised.
SI-s on eritakistuse ühikuks võetud sellise materjali eritakistus, millest valmistatud juhi takistus on
juhul, kui selle juhi pikkus on 1m ja ristlõikepindala 1m2 ning seda ühikut nimetatakse üheks oommeetriks .
ELEKTRIVOOLU TÖÖ all mõeldakse seda tööd, mida teeb elektriväli vabade aletud osakeste ümberpaigutamisel ühest ruumi punktist teise. Selle põhiarvutusvalem on: , kus I- juhti läbiga elektrivoolu voolutugevus, U- juhi otspunktidele rakendatud pinge ja t- ajavahemik , mille jooksul juhti läbis elektrivool. Kuna eletrivoolu töö põhivalem on
ja Ohmi seadus , siis elektrivoolu tööd saab arvutada ka valemitega
Joule-Lenzi seadus:
Metaalijuhist elektrivoolu toimel eraldunud soojushulk on võrdeline juhti läbiva elektrivoolu voolutugevuse ruuduga , juhi takistusega ja selle ajavahemikuga, mille jooksul juhti läbis elektrivool.
ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS
Juhtide järjestikune ühendamine
Juhtide rööpühendus ehk paralleelne ühendamine:
Täielik ohm’i seadus: