eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus ( vastused ei ole alati õiged vasatakse huupi; ei saa kõiki küsitluslehti tagasi ), kuid üldjuhul annavad nad ammendavaid tulemusi vajalikul tasemel. Küsitlusmeetodi puhul tuleb esmajärjekorras püstitada ja fikseerida selle uuringu eesmärk ja seejärel koostada küsimused.
ANKEET ehk kirjalik küsitlus Kuidas ankeete koostada Kui meil on eesmärgiks tagada võimalikult suur vastanute protsent, ei tasu inimest kohe esimeste küsimustega eemale peletada. Kui see vähegi võimalik, võib vastajaid pigem stimuleerida kiirema või põhjalikuma vastuse preemiaga vms. Ankeedi üldine ülesehitus Hästi koostatud ankeedi juurde peaksid kuuluma ka järgnevad lisad: Ankeedi sissejuhatus Andmed uuringu korraldaja kohta Uuringu eesmärk ja tähtsus Anonüümsus ja konfidentsiaalsus Kuidas küsimustele vastata Kuhu ja mis ajaks ankeet saata Tänusõnad Küsimuste järjekord Soovitatav küsimuste järjekord 1. Lihtsad küsimused (sugu, vanus, haridus, elukutse) 2. Rasked küsimused (faktilised andmed, hinnangud ) 3. Tundlikud (peletavad) küsimused (eraelu, intiimelu, peresuhted) Nõuded ankeediküsimustele
Osalemist puudutav hinnang peab olema vabatahtlik Laste puhul tuleb küsida nõusolek vanematelt Osaleja peab olema pädav andma küpseid vastuseid Osalejal on õigus igas etapis uuringust loobuda Anonüümsuse tagamine Tuleb selgitada, kuidas osalejate nõusolek on saadud 11. Milliseid eetilisi põhimõtteid tuleb järgida uuringu läbiviimisel? Vaata ülemist! 12. Millistest osadest koosneb ankeet? Sissejuhatus - pöördumine vastaja poole Põhiosa – esitatake küsimused vastavalt eesmärgile Demograafiline osa ehk pass(sugu, vanus jne) Tänusõnad 13. Millest sõltub andmekogumismeetodi valik? 14. Milleks on vaja küsimustikku piloteerida? Selleks, et saada aimu saadavatest vastustest. Näha kas küsimustik toimib või ei. küsimustiku uuringueelne kontrollimine. Vähendab probleemide ja vigade tekkimist reaalse andmekogumise käigus. 15. Mis on juhuvalim (simple random sample)?
Meelis Zimmermann 1981- 1990 – Kõrgtehnoloogia etapp Arvutite pealetulek. Info igatpidi kättesaadav. Loodi keerukaid tugiinfosüsteeme 1991 – 2000 - Infosüsteemi etapp. Turundusanalüüsi keskkonnad 2000 - … Küsitlusserverid, Formularserverid (koos küsimustike ja analüüsidega).Veebilehtedel igapäevased küsitlused. 2. TURUNDUSUURINGU PROTSESS 2.1. Turundusuuring, kui teaduslik meetod. Turundusuuringut, kui teaduslikku meetodit iseloomustavad järgmised momendid : - teadlikkus probleemi situatsioonist, - alternatiivsete lahenduste leidmine probleemile (hüpoteesid), - alternatiivide põhjalik uurimine, - tulemuste analüüs, - ideede kontroll uurimistulemuste põhjal. Teadusliku meetodi rakendamisega on seotud kolm põhimõistet: kehtivus, usaldusväärsus ja objektiivsus: Kehtivus, valiidsus
vastamast, arvates, et uurimus pole muud, kui varjatud müügitellimus või siis on nad lihtsalt hõivatud. Seetõttu ei anna uuring tihtipeale usaldusväärseid tulemusi. TELEFONIKÜSITLUS. Telefoni teel tehtav küsitlus on suhteliselt odav ja kiire ning tagab küllaldase info mitmekülgsuse. Tavaliselt kuvatakse küsimused intervjueerija arvuti ekraanile ja küsimuste esitamise järel sisestatakse kohe vastused. Sellise küsitluse halvaks küljeks on aga asjaolu, et saadud andmete hulk on piiratum kui kirjaliku küsitluse, intervjuu ja rühmaarutelu puhul, sest info tuleb vaid telefoniomanikelt. 8 Turundusuuring KIRJALIK KÜSITLUS. Kirjaliku küsitluse puhul lähetatakse tarbijale postiga ankeedid, mille nad täidetult tagastavad
intervjuu mõjud piirduvad esmase kontaktiga.( võimalikud vead valimis, telefoniomanike valim on piiratud; intervjueerija mõjud; visuaalseid abivahendeid ei saa kasutada; tehnilised probleemid vastuseprotsendi hindamisel. 3. Kuidas on võimalik intervjuu edukust tõsta? Oluline, et intervjueeritav hoiab intervjueeritavat motiveerituna. Sõbraliku atmosfääri loomine, kirjeldamine, küsimuste esitamise viis; oluline on esitata arusaadavaid ja selgeid küsimusi, sõnastuse ja küsimuste järjekord; korduse puhul vaadata üle eelnev vastus; Vastajaid innustab intervjueerija positiivne tagasiside ja tunnustus. 4. Mida peaks silmas pidama küsimustike koostamisel? Hästi koostatud küsimustik on selge sõnastusega, kergesti arusaadav ja kiiresti vastatav. Ta peab olema koostatud nii, et oleks minimiseeritud vastajate ja nende vastuste töötlejate poolsete vigade hulk. Valmista küsimustik, mida on kerge
meile tõesti vajalik ja kasulik. Turu-uuringu sissejuhatuseks on vajalik mõista kolme lähtepunkti (Oliver): 1. Vajadus defineerida probleem õigesti; 2.Tõlkida probleem küsimustikuks, mis võimaldaks koguda andmeid; 3. Hinnata uuringut tervikuna ja arvestama selle mõju. 3 Kui on selge, et uuring on meile vajalik, siis järgmise etapina peame defineerima probleemi. Probleemist lähtuvalt tuleb koostada küsimustik selliselt, mille abil oleks võimalik vajalik infot koguda. Kui probleem on defineeritud valesti või pole üldse defineeritud, siis võib juhtuda et uuringul pole mingit väärtust otsuste langetamisel. Probleemi defineerimine hõlmab endas turunduse probleemi selgitamiseks informatsiooni allikate valikut ja vajamineva informatsiooni täpsustamiseks. Pärast probleemi defineerimist võib asuda tegeliku turu-uuringu kavandamiseni. Turu-uuringu
1. Küsitlusmeetod. Ankeetide tüübid. Küsimuste tüübid. Levinumad andmete kogumise meetodid infoteadustes on (ankeet)küsitlused, intervjuud, rühmaintervjuud ehk-arutelud, dokumentide analüüs, vaatlus. Küsitluseks nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. See meetod on mitteeksperimentaalne, kirjeldav uurimismeetod. Küsitlus osutub vajalikuks, kui uurija soovib koguda andmeid nähtuse kohta, mida ei saa vahetult vaadelda, see sobib isiklike faktorite nagu arvamuste, hoiakute ja suhete uurimuslikuks analüüsiks, samuti põhjus-tagajärg suhte väljaselgitamiseks. Uurija moodustab populatsioonist valimi. Populatsioon ehk üldkogum on inimeste või objektide hulk, kellel on vähemalt üks ühine tunnus. Meetodi tugev külg on võimalus
Kvalitatiivsete meetodite kasutajad kogevad eetilist vastutust eriti. See vastutus puudutab mitte ainult vastutust uue teadmise avastamise ja avaldamise, vaid ka uuritavate subjektide suhtes. Intervjuu või osalusvaatluse käigus toimiv isiklik kontakt uurimise subjektidega on üheaegselt nii info kogumine kui inimlik suhtlus. Uurija ja uuritav subjekt muutuvad isiklikeks tuttavateks. Strömpl arvab, et kvalitatiivne sotsiaaluurimus ei ole üksnes demokraatlik uurimismeetod, mis võimaldab uurijale ja uurimuses osalejale partnerlust, vaid see on ka oluline vahend ühiskondliku sidususe suurendamiseks, sest selle kaudu areneb inimestevaheline usaldus. See eeldab ka uurimustulemuste avaldamist uurimuse subjektidele. Hea kvalitatiivuurija teab, et ühiskonna tavalise liikmena võib ta omada arvamusi, mis on erinevad uurimissubjektide omast. Vältida tuleks oma uurimusele toetudes formaalsete ettepanekute tegemisest. Ükskõik kui
kodanikeühendustesse kuulumise määr, Instrument: küsitlus Mõõduühik: protsendid, sots kapitali tugevuse skoorid Mõtle, kuidas operatsionaliseerida Inimeste maailmavaade parem-vasakskaalal Riigi religioossuse määr Erakonna sisedemokraatia Probleeme mõõtmise juures Mõõtmistäpsust võivad mõjutada mingid kõrvalised muutujad, mida me ei saa elimineerida. Võib mõjutada küsimuse sõnastus. Võib mõjutada vastaja tuju/tervis, küsitleja sugu/vanus/välimus... Küsitlejad või andmetöötlejad teevad vigu Vastajad saavad skaaladest ja instruktsioonidest erinevalt aru Üldjoontes on eristatavad kahte tüüpi mõõtmisvead: Süstemaatiline viga Juhuslik viga Kausaalne seos Ühe muutuja muutumine viib muutuseni teises Kolm kindlat tingmust peavad olema täidetud: Demonstreeritud seos kahe või enama muutuja vahel
• Vaba vaatlus: tulemuste fikseerimine • Põhimõtted: katsevaatlused, sama asja erinevad vaatlejad, vaatlus eri ajaperioodidel, mittesekkumine VAATLUSTULEMUSTE ANALÜÜS JA JÄRELDAMINE • Tüüpilised analüüsivõtted: sagedus, ajaline dünaamika, rühmade võrdlemine • Arvulised näitajad + vaatleja subjektiivne mulje/hinnang • Järeldused: probleemi/hüpoteesi kohta, piiratud sihtrühmaga, seostatud varasemaga INTERVJUU • Laialtkasutatav uurimismeetod • Eelised: täpsus ja tõekindlus (vrdl ankeet) • Puudused: töömahukus • Intervjuu liigid: standardiseeritud ja vaba intervjuu, süvaintervjuu, telefoniintervjuu • Fookusgrupid VABA INTERVJUU • Uuringu ettevalmistamisel, probleemi täpsustamisel • Sihtrühm – eksperdid, arvamuse esindajad • Vabalt formuleeritud küsimused, vastused kirja või diktofonile • Tulemused kvalitatiivsed FORMALISEERITUD INTERVJUU
küsimused ja registreerib vastused, mis antakse samuti suuliselt. Küsitletava ja küsitleja vahel on otsene kontakt (kontakt võibolla silmast-silma, aga ka näiteks telefoni teel ). eelised: Otsene kontakt intervjueerija ja intervjueeritava vahel - võimaldab küsitlejal registreerida ka mitterverbaalseid reaktsioone,raskem keelduda, suurendab tagasisaadud vastuste osakaalu.,annab võimaluse esitada vastastikku täpsustavaid küsimusi . puudused: - Intervjuuolukord kui sotsiaalne suhe võib vastuseid kallutada,Üldjuhul on kulukam ja töömahukam kui kirjalik küsitlus . Kirjalik küsitlus: küsimused esitatakse küsitletavale kirjalikus vormis, vastaja vastab kirjalikus vormis, otsene kontakt küsitlejaga tavaliselt puudub. Standardiseeritud kirjaliku küsitluse tugevad küljed : - küsitletul on piisavalt aega vastata - vastamist ei mõjuta intervjueerija isik
Me võime veendunult öelda, et seda tüüpi olukorras on see lahenduseks. Uurimus teeb järelikult meie elu kergemaks, mitte ainult äris, vaid üldiselt. Äriuuringud ei erine palju praktilisest probleemide lahendamisest. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE UURING KVALITATIIVSED MEETODID KVANTITATIIVSED MEETODID · Rõhk arusaamisel · Rõhk testimisel ja tõestamisel · Fookus vastaja vaatenurgal · Fookus sündmuste faktidel ja/või põhjustel · Interpretatsioon ja ratsionaalne lähenemine · Loogiline ja kriitiline lähenemine · Vaatlused ja mõõtmised loomulikus ümbruses · Kontrollitud mõõtmine · Subjektiivne asjaosalise vaatekoht ja lähedus · Objektiivne kõrvalseisja vaatekoht distantsiga andmetele andmetest
Selle juures on olulised etapid: uuringuülesande sõnastamine - millistele küsimustele on uuringuga tarvis vastata? millised on kasutajate ootused ja prioriteedid? uuringu planeerimine ja sellega seotud valikud - sihtrühma määratlemine, metoodika ja uuringulahenduse valik, andmekogumismeetodi valik, professionaalse uuringupartneri valik uuringu praktiline ettevalmistamine ja läbiviimine - ankeedi väljatöötamine ja kooskõlastamine, töötajate andmebaaside korrastamine, töötajate kaasamine tulemuste töötlemine ja analüüs - tehniline andmetöötlus, statistilised näitajad ja analüüsimeetodid, uuringuteabe ja muu info ristanalüüs, tulemuste esitamine järelduste formuleerimine ja tegevuskavade koostamine 5 1.2 Uurimismeetodid
2.2 Küsitlus Ühiskondliku ja poliitilise aktiivsuse uurimiseks kasutati individuaalandmeid, mida koguti veebikeskkonnas Surveymonkey.com. Koostati ankeet pealkirjaga Valimisaktiivsuse küsitlus. Vaatluse alla võeti küllaltki laia sihtgrupp. Ainukeseks nõudmiseks vanusele oli vähemalt täisealisus. Alustuseks teostati proovitesti autorite sõprade peal, kellel paluti vastata küsimustikule. Nende tagasiside oli küllaltki positiivne, kuid tuli ka kriitikat teatud küsitluse punktide kohta. Võeti nõu kuulda ning kohandati küsimusi, lähtudes inimeste soovitustest. Pärast seda korrati katseuuringut ning lasti uuesti inimestel vastata küsimustele. Seekord jäädi ankeediga rahule. Valminud küsitlusankeedi link laeti üles veebipõhisesse suhtluskeskkonda facebook.com ning paluti kõigil vastata küsimustikule. 7 2.3 Vaatlus
aluseid: · miks kasutati just selliseid küsimuste tüüpe (avatud, valikvastustega, hinnanguskaalaga jne); · mida mõne kindla küsimusega taheti teada saada (mida küsimus ,,mõõdab"); · milliste küsimuste vastuseid soovitakse omavahel võrrelda (milliseid seoseid otsida). Küsida on mõtet neid andmeid, mida pärast ka kasutatakse. Nt kui taustaandmetena küsitakse vastaja sugu või vanust, siis tuleks ka analüüsida vastuste sõltuvust vastaja soost või vanusest. 9 Vastajate väike arv ja küsimustiku metoodika (nt avatud küsimused, vastusevariant ,,muu") ei õigusta tulemuste esitamist protsentidena, sest saadud andmetel puudub statistiline (ennustav) väärtus. Sageli on võimalik ja ka huvitavam esitada vaid teatud tendentse ja arusaamu, mille põhjal ei saa ega soovitagi teha statistilisi üldistusi. Uuringu läbiviimine
• Inimeste maailmavaade parem-vasakskaalal • Riigi religioossuse määr • Erakonna sisedemokraatia Probleeme mõõtmise juures • Mõõtmistäpsust võivad mõjutada mingid kõrvalised muutujad, mida me ei saa elimineerida – nt. mõõtes inimeste maailmavaadet tekib alati küsimus, kas me ei mõõda samaaegselt ka inimeste poliitilist teadlikkus • Võib mõjutada küsimuse sõnastus – nt. “Kas te osalesite viimastel valimistel?” • Võib mõjutada vastaja tuju/tervis, küsitleja sugu/vanus/välimus… • Küsitlejad või andmetöötlejad teevad vigu • Vastajad saavad skaaladest ja instruktsioonidest erinevalt aru (nt. inimesed tajuvad 7-palli skaalat erinevalt) • Üldjoontes on eristatavad kahte tüüpi mõõtmisvead: – Süstemaatiline viga – tuleneb mõõtmis-instrumendist, on püsiv – Juhuslik viga – sisestusvead, vastaja/küsitleja ei saa juhendistest alati aru, näpuvead, jne. Mis on kausaalne seos?
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi, vaid suunab intervjueeritavat teatud teemadest rääkima, esitab kuuldu põhjal täpsustavaid küsimusi ning julgustab teda oma mõtteid põhjalikult lahti seletama ja põhjendama. Loomulikult võib ette kujutada ka vahepealset varianti, kus vastajale esitatakse kas kirjalikult või suuliselt vastamiseks avatud st ilma vastusevariantideta, kuid küllalt konkreetseid küsimusi, millele eeldatakse vastaja oma tõlgendusest lähtuvat, kuid siiski suhteliselt lühidat vastust
struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi, vaid suunab intervjueeritavat teatud teemadest rääkima, esitab kuuldu põhjal täpsustavaid küsimusi ning julgustab teda oma mõtteid põhjalikult lahti seletama ja põhjendama. Loomulikult võib ette kujutada ka vahepealset varianti, kus vastajale esitatakse kas kirjalikult või suuliselt vastamiseks avatud st ilma vastusevariantideta, kuid küllalt konkreetseid küsimusi, millele eeldatakse vastaja oma tõlgendusest lähtuvat, kuid siiski suhteliselt lühidat vastust
struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi, vaid suunab intervjueeritavat teatud teemadest rääkima, esitab kuuldu põhjal täpsustavaid küsimusi ning julgustab teda oma mõtteid põhjalikult lahti seletama ja põhjendama. Loomulikult võib ette kujutada ka vahepealset varianti, kus vastajale esitatakse kas kirjalikult või suuliselt vastamiseks avatud st ilma vastusevariantideta, kuid küllalt konkreetseid küsimusi, millele eeldatakse vastaja oma tõlgendusest lähtuvat, kuid siiski suhteliselt lühidat vastust
kui palju me suudame koos teistega töötada, kuidas me talume pingelisi, piinlike või stressirohkeid olukordi ja palju muud. Kool on õpilase põhitöökoht, olgu ta siis juba täiskasvanu või mitte. Kool on koht, kus inimene õpib esmalt tundma iseend ja siis alles tööd, mida ta tegema hakkab. Oma töös uurime Tartu KHK õpilasi nende suhtumist kooli, õppetöösse ja pahedesse. Selleks viisime läbi küsitluse ning oma töösse tõime saadud andmed sektordiagrammidena. 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS Selleks, et välja selgitada koolikaaslaste soovid koolile ja õppetööle ning nende informeeritust kooli eeskirjadest ja reeglitest, viisime läbi Põllu õppekorpuse keskkooli baasil õppijate seas küsitluse
Eesmärk – teadustöö kirjutamise kogemus, bakalaurusetöö kirjutamise kogemus. Anda üliõpilastele teoreetiline ettevalmistus ja reaalne kogemus ärialaste praktiliste ja akadeemiliste ülesannete lahendamiseks teaduslikel meetoditel. 2015 plaan : • Vähendada kodutöö kirjaliku osa mahtu • Uurida ettevõtete asemel kaastudengeid • Alustame uuringu ettevalmistust kohe esimestes seminarides Kodutöö üldteema ‘innovatsioon/ õppimisvõime’ Kvantitatiivne küsimustik Kvalitatiivne case-study – intervjuud (avatud küsimused, läheb sügavuti) Kodutöös on kohustuslik leida 25 kontakti Kvantitatiivne küsimustik: statistiline analüüs, seosed kodutööti erinevad – valim 50 Kvalitatiivne intervjuu – trantskribeerimine, within-case analüüs, märksõnade leidmine. Psühholoogilised faktorid: • Values • Traits • Beliefs • Emotions • Cognitive bias Väärtused – saavutus, võim, traditsioonid Omadused – ausus, integrity
Kvalitatiivne uuring 25% · · Intervjuu frame koostamine, transkripteerimine, andmeanalüüs, raport 20 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 5 · Empiirilise töö raames valmistatakse ette · Eksam 35% (tulemusele vähemalt 51%) · Seminarid 15% küsimustik, kogutakse andmeid ja Osavõtt 7,5 analüüsitakse ettevõtete projektide Aktiivus 7,5 portfellihaldust või dünaamilisi võimekusi Uuringu teemad · Projektijuhtimine ja projektide portfellihaldus
Delfi meetod ja tesied prognoosimise meetodid 6 domineerimisel ja arvamuste ühtlustamisel grupi arvamusega, mille on tinginud iseloomuomaduste erinevused või inimestevahelised konfliktid. [3] Delfitehnikat saab kõige paremini visualiseerida üksteisega seotud astmetena: 1. samm - Grupi koostamine Huvigrupp on tavaliselt koostatud analüüsimaks vastastikku huvipakkuvaid küsimusi. Selle sammu üheks põhiküsimuseks on, milline peaks olema proportsioon analüüsija ja osalejate poolt püstitatud teemade vahel. Kuigi gruppi kuuluvaid indiviide ühendab ühine huvi (delfianalüüsi teema), esindavad nad siiski tavaliselt erinevaid vaatenurki, nende suhteline mõjuvõim ja formaalne autoriteet on erinevad. Valimi suurus on tavaliselt 10 kuni 30 inimest, suurus sõltub probleemi olemusest. Mida heterogeensem on osalejate ring, seda
seadustamise vastu. Võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti inimesed selles osas sallimatud.(Eesti Päevaleht 2003) Meie uurime Eesti noorte arvamust homoseksuaalide kooselu kohta. Noortelt pole otseselt selle teema kohta oma arvamust küsitud ja meile on noorte arvamus sama tähtis kui teiste oma. Küsitlusega saame noorte arvamuse homeseksuaalide kooselu, lapsendamise, abielu ja üldise arvamuse homoseksuaalide kohta Eestis. Küsitluse tulemuse analüüsi põhjal põhinebki meie uurimustöö. Küsitluse ise viisime läbi interneti keskkonnas. Infoallikateks olid meediavõrgud Eesti Päevaleht ja Postimees. Täname ka juhendajat Kaarel Rundut, kes andis vajalikku informatsiooni ja motivatsiooni. Mitteabieluline kooselu: Justiitsministeerium (JM) avaldas 2009.a suvel mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüsi, edastades selle arvamuste avaldamiseks ja ettepanekute tegemiseks
Lisaks igapäevastele probleemidele on inimestel alati tekkinud ka nn. Fundamentaalseid probleeme. Rakenduslik uuring selle tingib inimeste praktiline vajadus või lahendatakse praktilist probleemi. Põhiuuring otsitakse uut teaduslikku teadmist teadmiste endi pärast. 3. Miks on vajalik kasutada argiprobleemide lahendamiseks teaduslikku teavet? Mida teaduslik teave annab? Teaduslik teave: · Täpsustab probleemidega seotud küsimusi ja võib nii juhtida tähelepanu olulistele asjadele. · Võib anda sügavusdimensiooni ja arusaamise sellest ,,milles on küsimus" · Aitab vabaneda traditsioonilisest mõtlemisharjumusest ja sõltuvustest · Annab mõtlemisainet, rikastab ja mitmekesistab argiteadmiste poolt loodud pilti asjades ja olukordades, annab uusi ideid oma töö arendamiseks. · Äratab huvi uute valdkondade vastu
käitumiskarakteristikutest. Suured ettevõtted kulutavad suuri summasid turu-uuringutele. Keskmise ja väikese suurusega ettevõtetel tuleb koguda infot teiste vahenditega. Väiksemate ettevõtete eelis on, et neil on sageli otsene kontakt tarbijatega. Näiteks kaubanduses, kuid ka toitlustusteeninduses ja teistes teenindusettevõtetes, kus ettevõtte töötajad kohtuvad tarbijaga iga päev silmast silma. Ettevõtja ja tema töötajad võivad hankida infot küsimusi esitades, jälgides toimuvat jms viisidel. Näiteks saab välja selgitada keskmise kulutatud summa iga oma kliendi kohta ja kui kaua ta on firma klient olnud. Hea viis kliendi tagasisidet saada on kaupluses, kus klient on tulnud ostukohta ning juba häälestanud end ostmisele. Sel hetkel on hea küsida tagasisidet tema otsustusprotsessi, müüja nõustamisoskuse ja toodete- teenuste kohta. Tagasisidet saab küsida kas kampaaniatena või jooksvalt. Tihti on kampaania korras inimesed rohkem
käitumiskarakteristikutest. Suured ettevõtted kulutavad suuri summasid turu-uuringutele. Keskmise ja väikese suurusega ettevõtetel tuleb koguda infot teiste vahenditega. Väiksemate ettevõtete eelis on, et neil on sageli otsene kontakt tarbijatega. Näiteks kaubanduses, kuid ka toitlustusteeninduses ja teistes teenindusettevõtetes, kus ettevõtte töötajad kohtuvad tarbijaga iga päev silmast silma. Ettevõtja ja tema töötajad võivad hankida infot küsimusi esitades, jälgides toimuvat jms viisidel. Näiteks saab välja selgitada keskmise kulutatud summa iga oma kliendi kohta ja kui kaua ta on firma klient olnud. Hea viis kliendi tagasisidet saada on kaupluses, kus klient on tulnud ostukohta ning juba häälestanud end ostmisele. Sel hetkel on hea küsida tagasisidet tema otsustusprotsessi, müüja nõustamisoskuse ja toodete- teenuste kohta. Tagasisidet saab küsida kas kampaaniatena või jooksvalt. Tihti on kampaania korras inimesed rohkem
...........................31 0.7 Kriisireguleerimismeeskond...............................................................................32 0.8 Riskianalüüsis hinnatud suuremad tekkida võivad hädaolukorrad Eestis.........34 0.9 Rahvusvaheline kriisireguleerimine................................................................... 36 2. VALITSUSASUTUSTE DOKUMENDI- JA ARHIIVIHALDUSE KRIISIREGULEERIMISE HETKEOLUKORRA ANALÜÜS............................38 2.1 Ankeetküsitluse metoodika ja valimi kirjeldus................................................. 38 2.2 Uurimistulemused ja nende analüüs..................................................................41 2.2.1 Dokumendi- ja arhiivihalduse kriisiks valmisoleku planeerimine valitsusasutustes................................................................................................... 41 2.2.2 Dokumendi- ja arhiivihalduses ennetamise osaks olev analüüs valitsusasutustes......
k) 5 Küsitletud Uuring viidi läbi sihtgrupiga tihedalt seotud võtmeisikute hulgas, nagu mittetulundusühingute liikmed, vanglatöötajad, politseinikud ja kinnipeetavad ise. 6 2 Metoodika Uuringus kasutatud Rapid Assessment and Response (RAR)2 metoodika on teaduslikult juhitav kiire uurimismeetod leidmaks reageeringu viisi, põhjust ja vajadust olemasolevale või eeldatavale probleemile lühikese aja vältel, piiratud kulutuste ja suure praktilise kasuteguriga. Seetõttu saab seda vaadelda kui ühenduslüli praktiliste vajaduste ja teaduslikus uurimistöös kasutatavate meetodite vahel. RAR kasutab arvestataval määral ära sotsioloogiliste uuringute üksikuid elemente, olles oma olemuselt kvalitatiivne. Mitmete indikaatorite ja
minimaalselt nõutava valimimahu määramiseks. Võib osutuda, et arvutustel põhinev valimimaht on suurem kui üldkogumi maht, sel juhul peab soovitud täpsust vähendama. 1.3. Mõõtmismeetod ja mõõtmisvahend Mõõtmismeetod on viis, kuidas uurija kogub andmeid ehk kasutab mõõtmisvahendit. Kuna sotsiaalvallas on mõõtmisvahendiks enamasti ankeet-küsimustik, siis mõõtmismeetoditest võib näiteks tuua ankeedi edastamine postiga, elektroonselt, käest-kätte jagades (või kuskile jätmine), vahetu vestluse või telefonivestlus abil ja muud meetodid. Mõõtmismeetodi valik sõltub uurija ajalistest ja rahalistest võimalustest. Mõõtmisvahend on abivahend uurijat huvitavate näitajate hindamiseks. Mõõtmisvahendiks on vahetult mõõdetavate näitajate ehk mittelatentsete tunnuste puhul näiteks kaal, termomeeter,
Muidugi pole võimalik väga adekvaatset ülevaadet anda, kui võimsat päikeseelektrijaama on vaja igale majapidamisele täpselt, kuna kõigil majapidamistel on erinev tarbimismuster ja tarbimiskogus. Võimalik on aga järeldada aritmeetilise tarbimiskeskmise järgi, et tingimused Eestis päikeseenergia jaoks on head. 21 3. UURIMISTÖÖ METOODIKA JA ANDMETÖÖTLUS Uurimus viidi läbi ankeetküsitluse vormis. Küstiluse eesmärk on uurida inimeste huvi päikeseenergia vastu ja välja selgitada inimeste teadlikkus päikeseenergiaga seonduvatest teemadest. Küsimustik sisaldas 16 küsimust, millele vastamine võttis aega maksimaalselt 5 minutit. Küsitlus oli anonüümne ning see viidi läbi internetis veebipõhise rakenduse abil (https://www.google.com/docs/about/). Vastanute arv oli 100. Vastused on analüüsitud individuaalselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
