Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Küsimuste vastused kompleksülesande analüüsiks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kattetulu, müügitulu, tootmiskulud, omahind, püsikulud, muutuvkulud, amortisatsioon, kulurentaablus, käiberentaablus, kogukulud, tootmistüübi, tootlikkus, kogukasum, taimekasvatuse, tööjõukulud, sõnnikukulu, traktorid, kindlustus, maamaks, kütusekulu, üldkulud, remondi, korrashoid, hoolduskulu, tootmisomahind, kulusid, optimeerimine, samade17. Milline on taimekasvatuskulude kalkuleerimisel sõnnikukulude jaotamise üldpõhimõte kultuuride vahel ja miks? 18. Tootmise spetsialiseerumise - põhiolemus.... - liigid... - iseärasused põllumajanduse jaoks... 19. Ettevõte kasvatas hernest 10 hektaril. Herne keskmine saak hektarilt oli 3500 kg. Kogusaagist soovitakse müüa 28 000 kg. Herne tootmisega seotud kulud olid järgmised: muutuvkulud 2400 kr, püsikulud 6000 kr. Milline peaks olema herne keskmine müügihind, kui ettevõtet rahuldaks kulurentaabluse 15%- line tase ja milliseks kujuneksid siis: herne tootmisomahind kasum toodanguühiku kohta herne müügihind ettevõtte kasum kavandatud koguse müügist käiberentaablus kattetulu kaubalisus
pakutav kogus. Hinnale vastavat kogust nimetatakse pakutavaks koguseks. 9. Toote/teenuse kogupakkumist mõjutava tegurid.+ näide Pakkumist mõjutavad tegurid: · Tehnoloogia tase · Ressurside hinnad, mis on antud toote tootmiseks vajalikud · Pakkujate arv · Pakkujate ootused · Alternatiivsete kaupade hinnad ja nende tootmiseks vajalike ressurside hinnad · Maksud ja subsiidiumid ?? · Keskkonnatingimused · Toodangu omahind ?? Näide: 10.Elastusnäitajad. mida need näitajad iseloomustavad, kuidas arvutatakse? (nõudluse poolt)?? Elastsusnäitajad iseloomustavad nõudluse ja pakkumise reageerimitundlikkust neid mõjutavate tegurite muutumisel. Elastsus on tarbijate/pakkujate reageerimistundlikkuse mõõt. 11. Turuhäire olemus. Välistulude ja väliskulude mõiste. Liigitus etteantud andmetel. Turuhäire-turu ebaefektiivne funktioneerimine.
erimasinad, mis täidavad ainult kindlaid tööoperatsioone ( nt kombainid) ja siis ka üldkasutatavad masinad (traktorid, veoautod jne). Masinakulude leidmisel kasutatakse kahesugust metoodikat: 1) traktoritele leitakse töötunni maksumus (kulud töötunni kohta, kr/h) 2) haagitavatele põllutöömasinatele, teraviöjakombainidele ja teistele erimasinatele leitakse maksumus (kulud) hektari kohta (kr/ha). Masinatöökulude a) muutuvkulud (*kütuse ja määrdeõlide kulu maksumus, *korrashoikulud, mis sõltuvad masina liigist, tüübist, vanusest jne, *traktori ja kombainijuhi töötasu. B)püsivkuludeks: *masina amortisatsioon, *hoiukulud, *kindlustuskulud, *ettevõtte üldkulud, *intressikulud. 17. Põllumajandustehnika arengut iseloomustavad suundumused 1) üleminek järjest võimsamatele traktoritele ja järjest suurema tootlikkusega põllutöömasinatele
• väetustarve, ilmastik • eelnev väetamine • mullaharimistöö kvaliteet • Väetise majanduslik efektiivsus- saagi andmed tuleb viia üle rahalisteks näitajateks • Väetiste kasutamise maksimaalse piiri hektari kohta määrab ära kasumi juurdekasvu muutmine nulliks • Pestitsiidide efektiivsus- leitakse enamsaagi abil kattetulu meetodil Söötade efektiivsus • söötadest sõltub veiste jõudlus ja piima ning veiseliha tootmise tasuvus • Söötade toiteväärtuse tagavad toiteained: o energia- saadakse söödas olevast rasvast ja süsivesikutest o proteiin- koostises aminohapped o mineraalelemendid o vitamiinid • Eestis on kasutusel söötade toiteväärtuse mõõtjana omastatava ehk metaboliseeruva energia ( MJ) näitaja
Väetise majandusliku efektiivsuse selgitamiseks on vaja saagi andmed üle viia rahaliseks näitajateks .Söödakultuuride majandusliku efektiivsuse leidmisel kasutataks väärindushinda, mis iseloomustab loomakasvatuses väärindatud söötade tegelikku (või selle lähedast )väärtust. Väärindushind tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuse kujunenud rentaabluse alusel. h= C+0,01r *C r - rentaabluse tase loomakasvatuses % c söötade keskmine omahind kr / kg 14: Söötade üldefektiivsus. Sööda erikulu Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang ühe söötühiku kohta., seda nim söödatasuvuseks. Tegelikult näitab see söödatootlust ehk kasutatud söötade efektiivsust, Söödatootluse näitaja (p sü ) võib leida p sü = P/ sü P toodangu hulk kilogrammides Sü kulutatud söötühikute kogus Praktikas kasutatakse söötade üldefektiivsuse väljendamiseks rohkem ülaltoodud näitaja
muldaviimise kuludega (/kg); ce= 1 kg enamsaagi koristamise kulud (/kg) Majanduslikult optimaalse väetisnormi all on mõeldud väetamise taset, mille juures väetise viimase kiloga saadava enamsaagi hind on võrdne väetisekilo hinnaga, millele on liidetud väetamise kulum ning kavandatav kasum. Väetiste kasutamise maksimaalse piiri hektari kohta määrab ära kasumi juurdekasvu muutumine nulliks. Pestitsiidide efektiivsust võib leida enamsaagi abil kattetulu meetodil. Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang 1 söötühiku (energiaühiku) kohta. Seda näitajat nimetatakse söödatasuvuseks. Tegelikult näitab see söödatootlust ehk kasutatud söötade efektiivsuset. Söödatootluse näitajat (psü) võib leida: psü= P / sü, kus P= toodangu hulk kg; sü= kulutatud söötühikute (energia) kogus. Praktikas kasutatakse söötade üldefektiivsuse väljendamiseks näitaja pöördsuurust (sü/P), s.o
Hinna olemus ja tähtsus.....................................................................................................14 2.Hinnastrateegia olemus, seda mõjutavad tegurid ..............................................................14 3.Hinnameetodi valimine .....................................................................................................15 4.Hinna kohandamine, diferentseerimine ............................................................................18 III OMAHIND 19 1.Omahinna kujunemine põllumajandustootmises...............................................................20 2.Omahinna arvutamine masintöödel....................................................................................23 3.Omahinna arvutamine taimekasvatuses.............................................................................30 4
AKTSIASELTSIS Lõputöö Juhendaja: Merje Õun, MA Mõdriku 2018 Sisukor РЕЗЮМЕ.......................................................................................................................4 SISSEJUHATUS............................................................................................................5 1 TOOTE VÕI TEENUSE OMAHIND JA TASUVUSE ANALÜÜS........................7 1.1 Kulude olemus ja liigitamine................................................................................7 1.2 Omahinna arvutamine.........................................................................................12 1.3 Tasuvusanalüüs ja tasuvuse näitajad..................................................................16 2 EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA...............................................................23
kasutuse efektiivsus väljendub kulude ökonoomikas) C. TOODANG-TOODANG (ressursside kasutus on muutumatu, uuritakse alternatiivsete toodangute majanduslikku tulukust) 3. Maksimumi-miinimumi seadus Vahendite muutmise korral ilmnevad maksimumi-miinimumi seaduspärasused: · suurendades produktiivvahendite (lehmade) arvu üle optimaalse piiri, hakkab piima kogutoodang vähenema ja toodanguühiku omahind suureneb · vähendades produktiivvahendite (lehmade) arvu optimaalsest allapoole, kogutoodang väheneb ja toodanguühiku omahind suureneb. Ressursside optimum Bioloogiline optimum määratakse bioressursside tehnilise tootmisvõimega ehk potentsiaalse võime kasutamise maksimaalse piiriga kasutatava tehnoloogia ja tehnika taseme puhul. Majanduslik optimum määratakse kulude tasemega, mille puhul ressurssidest saadav kasum on kõige suurem ressursiühiku kohta.
· Kulud Kulu on majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustuste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed. (SME IFRS 2.23). · Kulud tähendavad ühe või mitme ressursi kulutusi, mõõdetuna koguselises või rahalises vääringus. 5 Kulud kasumiaruandes Kasumiaruanne skeem 1 · Müügitulu · Muud äritulud · Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus · Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt · Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus · Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel · Kaubad, toore, materjal ja teenused · Mitmesugused tegevuskulud · Tööjõukulud · 1. palgakulu · 2. Sotsiaalmaksud 6
soetusväljaminekute tähistamiseks (capital expenditures ehk CAPEX); kuluobjekt - iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada (toode, teenus, tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus, tootmisliin, projekt jne); kulukäitur - sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutumise. --- Tootmisettevõtte kulud jagunevad tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks. Tootmiskulud on kulud, mis on seotud tootmisega, st toorme ja materjali transformeerimisega lõpptoodanguks. Mittetootmiskulud (kõik ülejäänud kulud) hõlmavad turunduskulusid, üld- ja halduskulusid ning finantseerimiskulusid. 6 Tootmiskulud jagunevad põhikuludeks (põhimaterjal ja põhitööliste palk) ning lisakuludeks (kõik muud tootmiskulud). - Põhimaterjal on materjal (toore), millest valmistatakse lõpptoodangut ning mida saab
piima kõrgem hind kaasata piima tootmisse täiendavaid ressursse alternatiivsetelt kasutusaladelt. Ka pakkumise puhul saab eristada individuaalset ja turupakkumist. Turupakkumine kujutab endast individuaalsete pakkujate poolt igal konkreetsel hinnatasemel pakutavate koguste summat. Pakkumisest rääkides peetakse silmas just turupakkumist. 1.15 Pakkumist mõjutavad tegurid. 1.15.1 Tehnoloogilise tase Tõustes, kui leitakse kauba tootmiseks senisest efektiivsem meetod, tootmiskulud alanevad. Järelikult tootjad tahavad ja suudavad igal konkreetsel hinnatasemel pakkuda rohkem kaupa. Pakkumine kasvab ja sellega kaasneb pakkumiskõvera nihkumine paremale. Teiseks tähendab pakkumise kasv seda, et tootjad soovivad ja suudavad sama kogust pakkuda madalama hinnaga. 1.15.2 Vajalike ressursside hind Langedes tootmiskulud vähenevad ja pakutav kogus kasvab ning pakkumiskõver nihkub paremale. Ressursside hinna tõus toob aga kaasa pakkumise vähenemise. 1.15
kasutanud oma varasid.Üldiselt antakse efektiivsusnäitajatele hinnang mitte käibekordaja, vaid käivevälte järgi, sest väldet on lihtsam mõista. Näitaja väljendatakse päevades. a)Põhivarade kasutamise efektiivsus: näitab keskmist põhivarade käibimist päevades. Tõlgendus: 1 põhivarasse investeeritud euro annab ühe käibeeuro DFAH päeva pärast: 360 DFAH= , kus S- müügitulu ja FA-põhivarad. S /FA 9. Likviidsus (sh 1 näide suhtarvust koos selle defineerimisega) Likviidsuse all mõeldakse ettevõtte varade võimet muutuda rahaks kui kõige likviidsemaks maksevahendiks. Samuti võib varade likviidsust vaadelda kui õigel ajal arvete tasumise võimet. Likviidsuse ja maksevõime analüüs on üks olulisemaid analüüse, sest ettevõtete pankrotte põhjustab valdavalt maksevõimetus.
määratlemine ja 3)tulemusüksuste majandustulemuste määratlemine. Kulukandjatena vaadeldakse tooteid, aga järjest enam tegevusi, kuna teatud tegevuste tulemusena sünnivad tooted.tegevuspõhine kuluarvestus mõõdab kulusid ning tegevustega,kuluressurssidega ja kulukandjatega seotud tulemusi.ressursid seostatakse tegevustega ja tegevused omakorda kulukandjatega lähtudes oluliste tegevuste kasutamisest. TOOTEÜHIKU OMAHIND:annab infot, kui palju toodang tootjale maksma on läinud.muutuvad kulud/tooteühikute kogus+püsikulud/tooteühikute kogus ehk (muutuvkulud+püsikulud)/toodanguühikud. 1. Traditsiooniline omahinna metoodika. Tooteühiku omahind=muutuvad kulud/ühikute hulk+püsikulud/plaaniline ühikute hulk. Paraku toodud valem eeldab ühtlast ja kõrget tootmisvõimsuste koormatust ja praktiliselt elimineerib
Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul
......................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 Kulude käitumine: muutuvad kulud ja püsikulud............................................................7 Ühiku kulu (omahind) (unit cost)........................................................................................8 Toodete/teenuse omahinna arvutamise võimalused ja selle kasutamine otsustamisel ehk kuhu kadus kasum? (vt ka artiklit aripaev.ee-s)...............................................................8 Kuluinformatsiooni kasutusvõimalused organisatsiooni efektiivsuse juhtimisel..............13
strukturaalanalüüs, mis peab näitama, kuidas kujuneb firma kui terviku majandus- tulemus erinevate allüksuste (tütarettevõtete) ja nende sisemiste juhtimistasandite (segmentide) tulemuste kaudu. Ettevõttesisene arvestussüsteem aitab anda vastuseid väga olulistele ettevõtte juhtimisküsimustele nagu näiteks: milliste toodete müügiga teenime me kasumit? milline müügimahu ja müügihinna juures saame vähemalt oma kulud kaetud? Milline on meie toodete omahind? Miks on meie kulud konkurentide omadest suuremad? Kui suurt kasumit võime loota järgmisel kuul? jpt Järelikult on ettevõtte juhtimiseks vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse, planeerimise ja aruandluse süsteem, mis võimaldab piisavalt detailselt planeerida, arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. Peamine ettevõttesisene informatsioonivajadus tuleneb, ühelt poolt, planeerimis- ja kontrolliprotsessi teostamise vajadusest
Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul
Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul
Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul
uksnes raha abil. Ehk mitu % luhiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma. Naitab intresside maksevõimet arikasumi abil ehk sisuliselt mitu korda uletab arikasum intressi. 12. Võlakordaja. Soliidsuskordaja. Naitab võla osakaalu kapitali strukuuris ehk mitu % varadest on finantseeritud kohustustega Naitab omanike panust ettevõttesse, seda mitu % varadest on finantseeritud omakapitalida. 13. Kaiberentaablus. Varade rentaablus. Käiberentaablus ehk tegevuskulukus ehk kasumimarginaal (profit margin PM) naitab muugikaibe iga rahauhiku tasuvust. Tõlgendus: 1 muugikaibe euro tekitab PM senti puhaskasumit. Üldtunnustatud kriteerium: oleneb tugevalt tegevusharust. Jaekaubanduses võib piisata juba 1%, aga tööstuses nt 20%. Juhtimisotsus: maksimeerida. PM = ¿ EBIT Puhaskasumi jargi: arikasumi jargi: PM ¿ =
TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................. 5 2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS
Kasum on tulude ja kulude vahe ning selle arvestamiseks on vajalik kulusid ja tulusid korrektselt kajastada ning analüüsida. Selleks, et vältida mittekasumlikku teenuse tegemist on vajalik tulude ja kulude õige arvestus, rakendades ettevõttes kasutusel olevat kasumiaruande skeemi (Karu, 2008, lk 162). Tähtis on teadmine, et oluline pole mitte kulude täpne teadmine, vaid tulude tekitamine ja juhtimine (Pärl, 2016, lk 16). Finantsarvestuses ei ole oluline kui suur on toote või teenuse omahind, vaid kuidas on ettevõttes tulud ja kulud kirjendatud. Selleks, et kasumiaruanne näitaks välistele infotarbijatele õiget ja usaldusväärset informatsiooni, tuleb tulud ja kulud kajastada õigetel raamatupidamiskontodel ning sellega peab suutma tagada tulude ja kulude õige kirjelduse nii kasumiaruande esimese kui ka teise skeemi järgi. Järgides ettevõttes kasutatavat kasumiaruande skeemi, tuleb kulud kajastada kas tootmiskuluna või perioodikuluna (Alver, J. & Alver, L., 2017, lk 85).
Et alguses tööjõu lisandumisega saavad töötajad spetsialiseeruda vähestele tööülesannetele, siis iga täiendava töötaja lisandumisel TP suureneb järjest rohkem (TP kõver muutub järsemaks), mistõttu MP kasvab. Mingist hetkest jõutakse punkti, kus on liiga palju tööjõudu ja liiga vähe kapitali ning iga täiendava töötaja poolt loodud täiendav toodang hakkab langema (MP langeb, TP kõver muutub laugemaks). Kõik firma kulud kokku moodustavad kogukulud (total costs, TC). Lühiperioodil saab kogukulud jagada püsikuludeks (fixed costs, FC) ja muutuvkuludeks (variable costs, VC) ehk teisisõnu on kogukulud muutuvkulude ja püsikulude summa Püsikulude all mõeldakse kulusid, mis ei sõltu toodangu mahust. Kui toodangumaht on null, siis firma kogukulud võrduvad püsikuludega. Muutuvkulud sõltuvad toodangumahust. Kui toodangumaht on null, siis firmal muutuvkulusid pole. FC tase toodangumahu muutudes ei muutu
Suurettevõtetes toimub finantseerimine läbi börsi avaliku kaubeldava aktsia Ettevõtte finantseerimise laiemad võimalused: Sisemised Välised finantseerimisallikad finantseerimisallikad Omakapital Võõrkapital Väljamaksmata kasum Fikseerimata Pikaajalised Amortisatsioon tootlusega võõrvahendid Fikseeritud tootlusega Lühiajalised Hankijate lühiajaline krediit võõrvahendid Muud võõrvahendid Kapitali vabastamine Võõrkapitali kaasamise tulud ja kulud: Üldiselt on ettevõtte finantseerimise allikaks aktsiakapital. Võõrkapitali kaasamine finantseerimise struktuuri toob kaasa järgmisi aspekte: Tulud:
o Kui suur on pr Lepa jaoks nõudluse hinnakoefitsent? 3 o Kas kauba hinna tõus suurendab, vähendab või jätaks samaks kaubale kulutatava rahasumma? Vähendab o Kas kauba nõudlus on pr Lepa poolt on elastne, ühikuelastne või mitteelastne? Elastne · IV loeng Tootmine ja kulud, TKT · Iga firma eesmärk on kasumi maksimeerimine o Millest sõltub firma kasum? · Kasum=TR-TC, kus TR on kogutulu, TC on kogukulud · TR=TP*p, kus TP (total product, koguprodukt) on teatud perioodi jooksul valmistatud toodang (Q) ja p on kauba turuhind. · Tootmine on turustatavate hüviste valmistamise protsess. · Tootmisprotsessi sisendid on tootmistegurid (maa, kapital, töö ja ettevõtlikkus) · Tootmisprotsessi väljundiks on koguprodukt (TP, total product) ehk kindla perioodi vältel valmistatud toodang.
privaatlaos 5. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud? 3 avaliku lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted
4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 5. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud? avaliku lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 4 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted
logistilise süsteemi efektüvsust ja minimeerida logistilise süsteemi toimimise kogukulusid. Eelpooltoodu on aluseks logistilise juhtimise kolmele omavahel seotud põhikontseptsioonile: kogukulude, suboptimeerimise vältinüse ja kulude kompromissi kontseptsioonile. 1) Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept). Eeldab, et köikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes köiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, müle puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme). Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minünaalseid kogukulusid. Kontseptsioon tuli kasutusele seoses õhutranspordi laialdase kasutuselevõtuga peale II maailmasõda. Eesmärk oli illustreerida, et ehkki õhuveo maksumus ületab märkimisväärselt muude transpordiliikidega teostatavate veo maksumuse, on õhutransport paljudel puhkudel kõiki
seaduspärasused). Toimub suur infokadu, lihtsustamine tingib selle, et makroökonoomilised mudelid on alati stohhasstilised. Majapidamissektorid eelkõige tarbekaupade lõpptarbijad ja maksumaksjad (vahendeid saadakse tööjõumüügist, tulusiirdest, individuaalsest tegevusest, omandist). Ettevõttesektor kõik õiguslikult iseseisvad majandusüksused, mis toodavad ja müüvad kaupu ning teenuseid, reeglina sellise hinnaga, mis katab tootmiskulud. Valitsussektor riiklikud ja kohalikud halduüksused ning muud riiklikud institutsioonid. Välissektor kõik välisresidendid. Valiku- ja jaotusprobleem mikroökonoomika keskne probleem. Parima alternatiivi valik ja nappide ressursside jaotamine parimal viisil. Mudeli püstitamisel tehtavad ranged eeldused võimaldavad mudeli analüüsil kasutada täpseid matemaatilisi seoseid. Vaadeldakse üksikute majandussubjektide käitumise detaile või hindade kujunemist erinevatel turgudel.
1 Kulufunktsioon Matemaatiliste meetodite kasutamisel majandusprotsesside analüüsimisel puututakse kokku mitmesuguste funktsioonidega. Mikroökonoomikast on tuntumad kulu-, tulu- ja kasumi- funktsioon ning nõudlus- ja pakkumisfunktsioon. Kulufunktsioon on funktsionaalne seos tootmismahu (tegevuse mahu) q (quantity) ja kulude C (cost) vahel. Kulufunktsioon koosneb kahest komponendist fikseeritud kuludest ja muutuv- kuludest. Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud = + kus q - tootmismaht; CF - fikseeritud kulud; cv - muutuvkulu tooteühiku kohta. 7 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Fikseeritud kulud ehk püsikulud on kulud, mis ei sõltu toodangu mahust. Näiteks rent, büroo- töötajate palgad jms
25. Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust? Võib eristada käibevälteid ja kordajaid. Käibekordajad: Koguvarade käibekordaja (Müügikäive / Koguvarad) ja investeeringute käibekordaja (Müügikäive / Investeeringud). Mida suurem koguvarade käibekordaja, seda efektiivsemalt ettevõte tegutseb (st olemasolevad varud on hästi kasutatud). Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1. euro kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) euro kohta genereerida müügitulusid. Käibevälted: Välte hindamiseks võetakse päevade arv aastas (n 365) ja jagatakse mingi vara (näiteks varud, debitoorne võlgnevus) käibekordajaga. Välde näitab kui palju aega päevades võtab keskmiselt aega vara (või mõne kohustuse nagu kreditoorne võlg) ringlus. Kui välde pikeneb, võib see näidata, et varade müümisel on probleeme (red flag).
Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed 21
annaabi.ee 
