Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Küsimused c". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valuuta, töötu, sektor, inflatsioon, töötus, konto, tootmistegur, rahapoliitika, kogutoodang, bilanss, keskpank, tööpuudus, konkurents, rahvamajanduse, nõudlus, eksport, intress, fiskaalpoliitika, vahetuskurss, tööhõive, hüvis, majapidamis, hinnatase, neto, hinnaindeks, makroökonoomik, friedman, keinsism, kogukulutused, majanduspoliitika2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 3. Milton Friedman ja Tema roll. Ta oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja
suurendamist nim investeerimiseks) 26. Säästmise piirkalduvus (MPS) on säästmise muudu ja kasutava tulu muudu suhe. 27. Tarbimise piirkalduvus (MPC) on tarbimiskulutuste muud ja kasutatava tulu muudu suhe. 28. Impordi piirkalduvus (MPM) väljendab ühikulist muutust rahvuslikus kogutulus, mida kulututakse impordile 29. Inflatsioonilõhe- kogus , mille võrra kogunõudlus ületab täishõive kogutoodangu taset 30. Kogunõudlus (AD) on reaalne rahvamajanduse kogutoodang, mida tarbijad, ettevõtted, avalik sektor ja välismaised ostjad soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogunõudluse komponendid on planeeritud tarbimis-, investeerimis, ja avaliku sektori kulutused ning netoeksport. 31. Kogupakkumine (AS) on reaalne rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudava toota nin müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. 32. Kogutoodangu täishõivetase 33
(inglise public good) on hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu. Avalikule kaubale vastandub erakaup. 5. SKP ja RKP, nende olemus ja mida nad sisaldavad a. SKP – Sisemajanduse koguprodukt. Aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. i. Kulumeetodil arvutamine: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) b. RKP – Rahvamajanduse kogutoodang. Loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. (Makroökonoomika tähtsaim näitaja) i. Kuluvoomeetod: palk + intressid ja renditulud + korporatsiooniväliste ettevõtete tulud + korporatsioonide kasumid + kaudsed maksud + amortisatsioon. ii. Kaubavoomeetod: eratarbimise kulud + riigi ostetud kaupade ja teenuste maksumus + erainvesteeringud +
Kaudne kulu mõõdab, mida oleks ressurss võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisikorral (firma omanik investeerib oma aega firmasse, kui võiks samal ajal teenida mujal palka). Arvestuslik kasum firma kogutulude ja otseste kulude vahe. Majanduskasum kogutulude ja kõikide (otsesed + kaudsed) kulude vahe. Normaalkasum arvestuslik kasum katab firma kaudsed kulud. Lühiperiood: Püsi- ehk fikseeritud ressurss tootmistegur, mile suurust firma muuta ei saa (lühiperioodil on selleks ntx tootmishooned). Muutuv- ehk varieeruv ressurss tootmistegur, mille suurust saab vähendada (lühiperioodil on selleks palgatud töötajad). Koguprodukt (TP) teatud perioodil valmistatud toodand. Keskmine produkt (AP) TP ja valmistamiseks kulunud muutuvressursi jagatis. Piirprodukt (MP) täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamisel (TP ja kasutatava ressursi hulga muutuse jagatis).
Firma püsib konkurentsis ka siis kui tema majanduskasum on 0, sest sel juhul teenib firma sama palju, kui ta teeniks oma ressurssidega neid ükskõik missugusel teisel moel kasutades. Kui majanduskasum on 0st suurem, on see ajendiks, et kasutada ressursse just selles tootmisharus. LÜHIPERIOOD Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul tootjad suudavad muuta mõne, aga mitte kõigi kasutatavate ressursside hulka. Püsi- e fikseeritud resurss on firma poolt muretsetud tootmistegur, mille suurust firma muuta ei suuda. Nt. Tootmishooned. Muutuv- e varieeruv ressurss on selline tootmistegur, mille suurust saab muuta (suurendada või vähendada). Nt. Firma poolt palgatud töötajad. Koguprodukt (TP) on teatud perioodi jooksul valmistatud toodang. Koguprodukti suurus muutub, kui vaadeldava muutuvressursi hulk suureneb või väheneb. Keskmine produkt (AP) on koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutatava muutuvressursi hulga jagatis.
Rahvamajanduse koguprodukt (RKP, gross national product - GNP) näitab riigi residentide1 poolt toodetud lõpphüviste turuväärtust. RKP aga majanduse väljundit, mis on toodetud selle riigi residentide poolt. 28. Rahvamajanduse ringkäik. Rahvamajanduse ringkäik on makroökonoomika teooria üks baaskontseptsioone, mis kirjeldab majandussektorite vaheliste kauba- ja rahavoogude liikumist. Ringkäigumudeli peamised elemendid on kodumajapidamised, firmad ja avalik sektor (valitsus). Kodumajapidamised pakuvad ettevõtetele (firmadele) tootmistegureid: tööjõudu, kapitali ja maad (loodusressursse) ning saavad nende eest vastu tasu (palk kui tasu tööjõu eest, renditasu või müügitulu kui tasu kapitali ja loodusressursside eest). Need moodustavad majapidamiste sissetuleku. Ettevõtted muudavad tootmistegurid hüvisteks ning müüvad neid kodumajapidamistele. Hüviste müügist saadav raha moodustab ettevõtete tulu. Nii
Kogunõudluse mõju: 1) tarbimine a) kodumaiste kaupade tarbimise asendaminevälismaistega ja vastupidi b) säästmis kalduvuste muutmine c) tuleviku ootuste muutmine d) muudatused maksustamises 2) Investeeringute mahu muutus a) muudatus intressi määrades b) muudatused ettevõtte maksustamises c) tehnoloogia areng d) kasumi ootuste muutumine 3) Valitsuse kulutuste suurendamine või vähendamine 4) Muudatused ekspordis ja impordis a) muudatused kaubanduspartnerite majanduses b) valuuta kursside muutumine Kogupakkumine (AS) on SKP kogus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel ehk siis ettevõtte poolt antud hinnataseme juures pakutud kaupade koguhulk Kogupakkumisekõver seob oma vahel rahvamajanduse kogutoodangu hulga ja üldise hinnataseme. Kogupakkumiskõvere käsitlemisel tehakse vahet lühi ja pika perioodi kogupakkumise kõvera vahel. Lühiperioodi kogupakkumiskõver seob omavahel rahvamajanduse reaalse kogutoodangu
antud aasta. SKP komponentideks kulutuste lähenemisviisi korral on: Tarbimiskulutused (C): kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused hüvistele, mis on aasta jooksul toodetud. Investeerimiskulutused2 (I): kulutused tootmisvahenditele (nt tootmishooned, seadmed jne), elamutele ja varudesse. Varud tähendavad siin nii ettevõtete omatoodangu ja tootmissisendite varusid. Avaliku sektori kulutused (G): summa, mille eest avalik sektor ostab ressursse või hüviseid. Avaliku sektori kulutuste hulka ei arvestata üldjuhul tulusiirdeid 3. Küll aga 2 Siin kasutatakse vahel ka mõistet: erainvesteerimiskulutused, kuna avaliku sektori poolt tehtud investeerimiskulutusi siia üldujuhul ei arvestata. arvestatakse avaliku sektori kulutuste hulka enamasti ka avaliku sektori poolt tehtud investeeringud4. Netoeksport (X - M): näitab ekspordi (X) ja impordi (M) vahet. Ekspordina lähevad
9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2. Automaatne ja situatsioonikohane fiskaalpoliitika 12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON (XV nädal) 12.1.Töötuse olemus ja mõõtmine 12.2.Töötuse liigid 12.3.Inflatsioon ja selle mõõtmine 13. MAJANDUSPOLIITIKA AVATUD MAJANDUSE TINGIMUSTES (XVI nädal) 13.1.Maksebilanss 13.2.Valuutakursi kujunemine 13.3.Euroopa Liidu majanduspoliitika Seminarid: seminarides, mis toimuvad õppekavas nimetatud teemadel, lahendatakse
( kohv, suhkur, nafta) Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad omaks võtavad (vaikiv kollusioon) Ideaalne on täieliku konkurentsi turg. Kui turg ei toimi, muutub oluliseks valitsuse sekkumine. Konkurentsi reguleerivad seadused: o reguleeritakse turujõu kuritarvitamist nõrgemate konkurentide suhtes o tootjate vahelisi kokkuleppeid o ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi Avalik sektor - valitsuse tegevus ja selle tagajärg. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab raha- ja fiskaalpoliitikat kasutades. Wagneri seadus: koos riigi arenguga ehk majanduskasvuga on kalduvus kasvada ka riigikuludel, seda nii absoluutväärtuses kui ka suhtena kogu majandusse. Majanduskasvu teooriad viitavad sellele, et majanduspoliitika ja riigi sekkumine võivad mõjutada
Keskmine muutuvkulu(AVC) kogu muutuvkulu ja toodetud koguse jagatis Keskmine produkt (AP) koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis (AP=TP/Q) Keskmine püsikulu (AFC) on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis Kogukulud (TC) on firma püsi ja muutuvkulude summa (FC+VC) Majanduskasum arvestuslikku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kogutulude ja kõigi kulude vahe. Muutuvressursid on selline firma poolt kasutatav tootmistegur, mille suurus on muutuv. Seda isegi lühiperioodil. Muutuvkulud VC on kulu mille suurus muutub kui firma tootmismaht muutub. Normaalkasum tootmistegevusest saadud tulu mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab oma enesevajadusteks; on vajalik selleks et neid kasutataks just selles firma harus Piirkulu (MC)on ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendav tootmiskulu
lõpetamisele ka: tõstma maksusid ning alandama valitsuse kulutusi 18. Muutujaid, mida väljendatakse rahalistes ühikutes, nimetatakse: nominaalsed 19. Klassikalise dihhotoomia kohaselt kui rahapakkumine väheneb, siis ...... alaneb/alanevad: hinnatase 20. Õigest prognoositud ehk oodatava inflatsiooni kuludeks on relatiivsete hindade muutlikkuse kulu, maksumoonutuste kulu ning ....kingatalla... kulud ja menüü kulud 21. Eurosüsteemi rahapoliitika esmane eesmärk on hinnataseme stabiilsus euroalal. 22. Milline alljärgnevatest on näide relatiivsest hinnast: reaalne intressimäär 23. Nominaalse muutuja näiteks on: rahapakkumine 24. Muutujaid, mida väljendatakse füüsilistes ühikutes või kogutasene, nimetatakse: reaalsed 25. Kui riigi keskpank teatab, et suurendab tulevikus rahapakkumist kuid ei muuda seda praegu (täna), siis: nii nominaalne intressimäär kui ka jooksev hinnatase tõusevad 26
Majanduskasum arvestuslikku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kogutulude ja kõigi kulude (otsene+kaudne) vahe (kasut. Majandusteaduses). Normaalkasum arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu Lühiperiood ajavahemik mille korral vähemalt üks sisenditest on fikseeritud. Pikk periood ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid. Püsiressursid on firma poolt kasutatav tootmistegur mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa. Keskmine produkt (AP) koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis APL=TP/L; APK=TP/K Piirprodukt (MP)- on täiendav toodang mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral MPL= TP/ L; MPK= TP/ K L Kahaneva piirtootlikkuse seadus mistahes majandustegevuses muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist väheneb Püsikulu (FC) on kulu mis ei muutu kui firma lühiperioodil oma tootmismahtu muudab
12. Sisemajanduse koguprodukti SKP saab väljendada voomuutujana, hinnates valmistatud hiiviste hulka kindlal aiamomend. VALE, voomuutuja hindab hüviste hulka kindlal ajaperioodil, nn varumuutuja aga kindlal ajamomendil 13. Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks, akumulatsiooniks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. Õige 14. Potentsiaalne koguprodukt on selline arvestuslik kogutoodang, mida oleks võimalik toota, kui ühiskond suudaks täielikult ja efektiivselt ära kasutada kõiki olemasolevaid ning kättesaadavaid tootmistegureid. Õige 15. Netoinvesteeringud väljendavad kapitalikaupade lisandumist, olles uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringu. 16. Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ja reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukt. Õige 17
saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja turg käsikäes. Adam Smith- ,,Uurimus rahvaste rikkuse loomusest ja põhjustest" Mikro ja marko rajaja Majandusteooria- üldistused majanduskäitmuste kohta Majandusmudelid- eelduste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogum. Ceteris paribuse- teised muutujad on konstantsed. Positivistlik majandusteadus- olemasolevate majandustingimuste ja poliitika ning nende mõju analüüs Normatiivne majandusteadus- hõlmab otsuste tegemist selle kohta, mida
- Muudatused kaubanduspartnerite majanduses - Valuutakursside muutumine Kogupakkumine Kogupakkumine AS- on sisemajanduse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel,ehk ettevõtete ja majapidamiste poolt antud hinnataseme juures pakutud kaupade koguhulk . Kaupade kogupakkumine: Määratakse antud riigi käsutuses olevate tootmisteguritegaja tootmistehnoloogiaga On võrdne majanduse kogutoodanguga Majanduse kogutoodang on igal antud ajamomendil fikseeritud ning muutub ainult siis, kui toimub muutus tootmistegurite pakkumises või tehnoloogias Kogupakkumise muutumise käsitlusel on 2 koolkonda: klassikaline, Keynesi Kompromissikäsitlus Kogupakkumise puhul tehakse vahet lühiperioodi ja pika periood kogupakkumiskõvera vahel! Keynesi koolkond: Lühiperioodil eeldatakse, et tootmistegurite hinnad on jäigad. Seetõttu on lühiperioodi kogupakkumiskõver peaaegu horisontaalne.
Kasvavate alternatiivkulude seadus olukord kus ühe hüvise tootmismahu suurendamiseks peab ühiskond iga kord loobuma aina suuremast kogusest teisest hüvisest. Majandussüsteemis · Käsumajandus ressursse ja toodangut jaotab riik tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. · Turumajandus riik sätestab eraomandi ja kaitseb seda. Ressursse jaotavad inimsed. Hinnad kujunevad konkurentsis. · Segamajanuds resursside jaotuse määravad ära avalik sektor, traditsioonid ja turg. Majandusteooriad on reaalsust kajastavad abstraktsioonid, mille ülesanne on kindlaks teha majandusseadused, mis selgitavad ükskõik, millsed majanduse olemust. Ceteris paribus'e(muudel võrdsetel tingimustel) eeldus selle kohaselt eeldatakse, et kõik tegurid peale uuritava on konstantsed. Positivistlik majandusteadus olemasolevate majandusteingimuste ja-poliitika ning nende mõju analüüs.
22. Kui rahvamajanduse sääst on samasuunaliselt (positiivselt) seotud intressimääraga, siis tehnoloogiline uuendus, mis suurendab investeeringute nõudlust: nihutab investeeringute nõudluskõvera vasakule 23. Kui nominaalne intressimäär on 8 protsenti ja üldine hinnataseme tõus on 5% aastas, siis reaalne intressimäär on: 3% 24. Kui tarbimisfunktsioon on kujul C=100 + 0,8·(Y–T), kasutatav tulu on 1000 rahaühikut ja Y=2000, siis tarbimise piirkalduvus MPC on: 0,8 3. Raha ja inflatsioon 1. Üldise hinnataseme langust nimetatakse delflatsioon ja see on üldise hinnataseme tõusu ehk inflatsioon vastandmõiste. 2. Hiperinflatsiooni korral on hinnataseme tõus rohkem kui 50 protsenti kuus ehk hinnad tõusevad aastaga üle 100 korra 3. Raha funktsioonideks on raha kui väärtpaber, raha kui vahetusvahend ja raha kui väärtusmõõt 4. Bartervahetus eeldab tehingu osaliste vajaduste kahepoolset kokkulangemist 5. Raha millel puudub sisemine väärtus, nimetatakse sümbolraha 6
Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. 2. TÖÖ inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasutatakse hüviste tootmiseks. 3. KAPITAL hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid. Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali. 4. ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid on: 1) kodumajapidamised 2) firmad 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. · MONOPSON on ühe ostjaga turg. 15. Millised on ressursid majanduses ja millised on nende ressursside hinnad? · MAA hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. · TÖÖ inimese vaimsed ja kehalised võimed, mida kasutatakse hüviste loomiseks. · KAPITAL hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali. · ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendabteisi ressursse hüviste valmistamiseks. Selle aja eest mille jooksul ettevõtjad kasutavad mingeid konkreetseid ressursse, saavad nende ressursside omanikud tasu. Ressursside omanikud saavad: renti maa eest, palka töö eest ja intresse kapitali pealt. Ettevõtja saab oma pingutuste eest kasumit, see on vahe müügitulu ja kasutatud ressursside kulu vahel. 16. Mis on vaesus?
Y=C+I+G C=C0 + c ×(Y −T ) tarbimine C0 – autonoomne, (kasutatavast) tulust sõltumatu tarbimine ehk füsioloogiline tarbimismiinimum, c – tarbimise piirkalduvus (MPC), T – netomaksud, mis sisaldavad nii maksusid kui ka tulusiirdeid, Y – kogutulu. S=( Y −T −C ) + ( T −G ) =I avaliku sektori sääst (Y–T–C) on erasääst (private saving) ja (T–G) avaliku sektori sääst ehk avalik sääst (publik saving) 3.Raha ja inflatsioon M × V =P ×T vahetusvõrrand M on rahapakkumine ehk ringluses olev raha hulk, V raha tehinguringluskiirus ehk raha ülekannete käibekiirus (mitu korda vaadeldaval ajaperioodil vahetab rahatäht omanikku), P on tehingu keskmine hind, T tehingute hulk majanduses mingil ajaperioodil (näiteks aastasel ajavahemikul). (M /V )d =k × Y rahanõudluse funktsioon
Sisukord LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE...............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16
Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Majandusanalüüs- on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel- on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente.
eksport - import 6. Mida rohkem valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi, seda suurem on kitsendava fiskaalpoliitika mõju majandusele ÕIGE 7. Mida suurem on kohustuslik reservinõue, seda suurem on raha multiplikaator VALE, raha multiplikaator on suurema kohustusliku reservinõude korral hoopis väiksem. 8. Keskpank võib mõjutada kas intressimäära või rahapakkumist, kuid ei saa mõjutada mõlemat üheaegselt VALE, keskpank võib mõjutada, rahapoliitika kaudu, nii intressimäärasid kui ka rahapakkumist. 9. Lühiperioodi Phillipsi kõver näitab seost hinnataseme tõusu ja töötasumäära suurenemise vahel VALE, lühiper. Philipsi kõver näitab hinnataseme tõusu ja tööstusmäära vahelist seost. 10. Kui riigi kaubandusbilanss on defitsiitne, siis ka tema maksebilanss on defitsiitne VALE, maksebilanss võb kaubandusbilansi defitsiitsuse korral olla ka ülejäägiga. TÄIDA LÜNGAD 11 -20, iga õige vastus annab 2 p., kokku 20 p
TARBIMISE TASAKAAL-Kasutades ükskõiksuskõveraid ja eelarvejoont , saame leida tarbimise tasakaalu. Tarbimise tasakaal näitab optimaalset kaupade kogumit, mis tagab tarbijale maksimaalse kasulikkuse. Ükskõiksuskõverad on kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes.Kas ükskõiksuskõveratel saab olla ka mõni teistsugune kuju? Kas tarbijad konkureerivad omavahel kaupade tarbimisel? III LOENG I OSA. Riigi roll majanduses Avalik sektor valitsuse tegevus ja selle tagajärjed .Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus saab enamuse tuludest maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab rahapoliitikat ehk monetaarpoliitikatja eelarvepoliitikat ehk fiskaalpoliitikat kasutades. Valitsuse neli põhilist rolli majanduses:
otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne 5. Alternatiivkulu Igal valikul on loobumise hind e alternatiivkulu. Alternatiivkulu (opportunity cost) on kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Alternatiivkulu arvestamine nõuab aega ja informatsiooni. Nende vajakajäämisel tehakse valikuid, mis hiljem võivad osutuda valeks (ebaõnnestunuks)
Lafferi kõverjoon Majandusteadlane Arthur Lafferi teooria, et maksude suurenemise kasv ei ole proportsionaalne eelarve tulude kasvuga Philipsi kõverjoon Väljendab graafiliselt inflatsiooni ja töötuse vahelist seost Avaturu operatsioonid Avaturu operatsioonid seisnevad keskpanga poolt varade ostsmises (nt langusperioodil) või müümises (nt inflatsiooni kasvades) avatud turgudel. Inflatsioon Üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus Näide: Nafta Struktuurne töötus Töötus, mille põhjuseks on majanduse struktuuri muutustest tingitud tööjõu nõudluse mittevastavus tööjõu pakkumisele. Monetarism Majandusteooria ja poliitika suund, mis peab majandusarengu määravaks teguriks ringluses oleva raha hulka Maksebilanss Riigi aruanne kõikide tehingute kohta teiste riikide residentidega. Näide: Ameeriklased ostavad autosid Jaapanist Jooksevkonto Maksebilansi osa, kus kajastatakse lühiajalisi rahavoogusid. Koosneb
Sel juhul koosneb pangaintressimäär kahest osast: *pangapoosest marginaalist täpselt fikseeritud kogu laenuperioodi ajaks. See arvutatakse panga poolt igale kliendile personaalselt. *euriborist- üleeuroopalise pankadevahelise rahaturu intressimäär, mis muutub iga päev. Euribor kas fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks või kasutatakse ujuvat intressimäära, mille puhul pank reguleerib euribori muutusi. Euribori muutumist põhjustab euroopa keskpanga rahapoliitika. Keskpank võib euroala intressitaset mõjutada muutes keskseid intressimäärasid. Need panevad paika ülemise ning alumise intressitaseme mille alusel europangad võivad keskpangast laenu võtta ja oma raha hoiustada. Kui keskpank intressimäärasid tõstab kasvavad ka pankadevahelise rahatulu intressid ( st euribor) . Läbi intressipoliitika on võimalik euroala majanduse arengut juhtida nii , et see tagaks madala inflatsioonitaseme. ( inflatsioon peaks olema ligilähedane 2%)
3. Multiplikaatori tugevus..................................................................................14 2.4. AD-AS mudeli olemus...................................................................................15 2.5. SKP määramine AD-AS mudelis ...................................................................18 2.6. Keinsistliku ja klassikalise teooria põhierinevus.............................................19 3. TÖÖPUUDUS JA INFLATSIOON ...................................................................21 3.1 Tööpuudus......................................................................................................21 3.2. Inflatsioon .....................................................................................................23 3.3. Inflatsiooni ja tööpuuduse vaheline komproiss AD-AS mudelis .....................26 3.4. Phillipis kõver ....................
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED kordamine eksamiks RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE: SKP & HINNATASE 1) Majanduse põhinäitajad ja üldine eesmärk SKP ehk kogutoodang (tähis Y) hinnatase (tähis P; inflatsioon ) tööpuuduse määr (tähis u) Eesmärk: soovime kiiret ja jätkusuutlikku majanduskasvu madala tööpuuduse ja liigse inflatsioonita 2) SKP ja RKP definitsioon ,,Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil. Arvestuse põhiline näitaja on sisemajanduse koguprodukt (SKP, ingliskeelne lühend GDP)." SKP (sisemajanduse koguprodukt) antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul
Tööjõud koosneb nii täis- kui osalise tööga hõivatutest ja töötutest. Töötu need, kes on ilma tööta, otsivad aktiivselt tööd ja on nõus kahe nädala jooksul tööle asuma. Töötuse määr = (töötud / tööjõud)x100. Pikema aegset koguproduktidünaamikat mõjutavad tootmisfunktsiooni kvantiteet ja kvaliteete, seda seost esindab tootmisfunktsioon Yfe =F(K,L,A) (K-kapitali hulk, L- tööjõu hulk, A-tehnoloogi, inimkapital, infrastruktuur tegurid). Potentsiaalne kogutoodang kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada kõiki oma tootmistegurid (täishõive kogutoodang). SKP lõhe potensiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahe (Yfe Y). Majandustsüklid tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Tsükli indikaatorid muutujad, mille väärtus kujuneb vastavalt majandustsükli faasist ja
mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu. Avalikule kaubale vastandub erakaup. 5 SKP ja RKP, nende olemus ja mida nad sisaldavad SKP olemus Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. Toodangu mõõtmiseks kasutatakse SKP-d (ing k GDP ehk Gross Domestic Product). SKP on kõige olulisem majandust iseloomustav näitaja ning samal ajal XX sajandi üks suuremaid leiutisi. Ilma SKP näitajateta oleks majandusanalüütikutel suur hulk statistikat, mille analüüsimine oleks väga keeruline. SKP mõõdab mingi
Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. Põhilised käsitlusained: sisemine kogutoodang, rahva kogutoodang ja selle muutumine, majanduskasv ja selle tsüklilisus, tööhõive ja tööpuudus, inflatsioon, eelarve e fiskaalpoliitika, raha ja rahapoliitika- monetaarpoliitika, kaubandusbilanss e riigi ekspordi-impordi vahekord Viis olulist majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor, välissektor Kogutoodang-rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus Sisemajanduse koguprodukt- mõõdab mingi ajavahemiku(tavaliselt aasta) jooksul kindlates
annaabi.ee 
