- millal?11 000 a. tagasi millise kultuuri kandjad? Kunda kultuuri päritolu Europiidid - millal? 5500 a. tagasi millise kultuuri kandjad? Kammkeraamika kultuuri päritolu Soome-Ugrilased - millal?4500 a. tagasi millise kultuuri kandjad? Vene kirves kultuuri päritolu Indoeurooplased + hilisemad mõjutused 8. Nimetage soome-ugri rahvaid- eestlased, läänemeresoomlased,isurid,karjalased,saamid,soomlased,udmurid,samojeedid; läänemeresoomlasi- eestlased,kurelased,soomlased,liivlased,kämelased,karjalased,isurid,vepslased,vadjalased; idaslaavlasi- venelased, ukrainlased, valgevenelased balti hõime- lätlased,leedulased, preislased 9. Millesse uskusid muistsed eestlased? looduse hingestatusesse(animism); esivanemate hingedesse; tarkadesse e. nõidadesse; haldjatesse; loodusjõududesse(Uku, Taara); väesse inimese sees (süda,küüned,veri,higi,hambad,sülg,silm) 10. Nimetage muistseid kalmetüüpe. hiiepuud, kivikirst kalmed, tarakalme,
1) Kannan kaartskeemile 8 suuremat maakonda (Sakala, Ugandi, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Virumaa, Saaremaa), naabrid (semgalid, soomlased, liivlased, isurid, vadjalased, hämelased, seelid, kurelased), lahingud (ümera, madisepäeva, ugandi,tartu,saaremaa, tallinna all), linnad (Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus- Pärnu, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu) 2) Kiviaeg > 11 000a. Tagasi 2000 a eKr. Asulad Pulliasula 9000a tagasi, Lammasmäe 7000a tagasi. Tegevusalad: küttimine, korilus, kalapüük. Matriarhaat. Tööriistad: kivikirves, ahing, harpuun, õng, oda) Metalliaeg > 4000a tagasi. Patriarhaat. Tegevused: +karjakasvatamine, põlluharimine.
kesaks. Adramaa Sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. Vakus Külad olid jaotatud maksustamisüksustesse ehk vakustesse. Malev Põhiline väeüksus, mis koosnes nii ratsa- kui jalameestest. Teati lihtsamaid piiramisvõtteid. Muistsed maakonnad: Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa, Alempois, Sakala, Ugandi, Jogentagana, Virumaa, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund, Vaiga, Soopooliste. Naabrid: Edelas olid liivlased ja kurelased suhted väga head, lõunas olid leedulased vahest tulid tülid, idas venelased.
asju.Majanduse kiirem areng. Üksiktaluline asustus,varaline ebavõrdsus.maaviljelus,põlluharimine,karjakasvatus.Käsitöö kiire areng,kaubandus naabritega. Mõned linnused.Iga talu sai võrdselt põllumaad- ribapõllud.Maeti aardeid ja ohvriande sõjaohu korral. Eestlaste naabrid:põhi-hämelased,soomlased,karjalased;ida vadjalased,isurid,tsuudid,(6.saj. ida-slaavlased);lõuna liivlased,latgalid,kuralased,semgalid,kursid;lääne-götalased,svealased. Suhtlus:liivlased,kurelased,soomlased-suhted väga head.Lõuna-aega-ajalt tülid. Latgalitega sagedased tülid,latgalilid said rohkem kahju. Leedulased korraldasid mitmeid rüüsteretki.12.saj.Rootsi/Taani katsed Eestit alistada,rahvast ristida- erilisi tulemusi polnud.Eestlased muutusid aktiivsemaks rüüsteretkede sooritamisel merenaabritele.12.saj teisel poolel venelaste ja eestlaste vahel palju sõdimisi. Riikluse algete teke-sisemaine kaubitsemine,hakkasid kujunema varalinnalised asulad;küla-kihelkond-maakond
kalevipoja säng (ida eesti, alatskivi linnus), ringvall linnus (saaremaa, lääne eesti, valjala linnus). eestlaste elatusalad muinasaja lõpul maaharimine, loomapidamine, küttimine, kalapüük, metsamesndus, käsitöö metallitööd, savi töötlemine, tekstiili töötlemine, vahetuskaubandus hõbe, pronks, sool, vahenduskaubandus vili, karusnahk, vaha. suhted naabritega lõunanaabrid - suhted väga head (liivlased, kurelased, vahel oli latgalidega tülid ja relvakonfliktid, leedulased tegid eestisse rüüsteretkeid, head kaubandussuhted, läänenaabrid rootslased, taanlased tahtsid eestit alistada ja ristida, aga ka eestlased käisid rüüsteretkedel läänemere vastaskaldal, skandinaavlased,viikingid rahulikud kaubandussuhted, idanaabrid ida slaavlased, venelased, vahel tegid rüüsteretkeid ida eestisse, aga ka eestlasedkäisid idas rüüsteretkedel.
11. sajandi keskel jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati suuremaid ning võimsaimaid ringvall- linnuseid eriti Lääne-Eestis ja Saaremaal näiteks Varbola maalinn. Eestlaste relvastusse kuulusid odad, mõõgad, sõjakirved ja nuiad, kilbid. Põhiliseks väeüksuseks oli maakonnas moodustatud malev, mis koosnes ratsa- ja jalameestest. Eestlastest lõunas elasid latgalid, seelid, semgalid ja kursid. Riia lahe ääres ja Kuramaa põhjaosas liivlased ja kurelased. Eestlaste ja latgalite vahel esines sageli tülisid ja relvakonflikte. Eestlaste tugevamaks vastaseks olid leedulased, kes tegid mitmeid laastavaid rüüsteretki. 12. sajandil toimunud Rootsi ja Taani riigi katsed Eestit alistada lõppesid tulemusteta. Samas on teada mitmetest eestlaste sõja-rüüsteretkedest Läänemere vastaskaldale. 1187.a. osalesid eestlased koos kurelaste ja karjalastega Sigtuna vallutamises ja mahapõletamises. Eestist ida pool asus Novgorodi feodaalvabariik
4. Kuidas on Eesti muinasajaga ja millise perioodiga muinasajast seotud järgmised isikud või kohanimed? a) Jaroslav Tark b) piiskop Fulco c) Sigtuna d) Jurjev VASTUS: a) Jaroslav Tark Kiievi suurvürst, tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis ja rajas Tartusse tugipunkti (rauaaeg) b) piiskop Fulco Eestimaa esimene piiskop, kelle katsed Eestis ristiusku levitada olid tulutud (rauaaeg) c)Sigtuna linn Rootsis, mille tõenäoliselt hävitasid eestlased või kurelased (rauaaeg) d) Jurjev Jaroslav Targa poolt rajatud praeguse nimega Tartu (pani oma ristinime Juri järgi) (rauaaeg) 5. Nimeta neoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis. Miks võib öelda, et need kultuurid olid kõrgemal arengutasemel kui mesoliitikumi kultuur? (3 põhjust) VASTUS: Neoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis on kammkeraamika kultuur. Oskused töödelda paremini, toidunõud, matmiskombed. 6. Millised kalmetüübid ja mis muinasaja perioodile olid need iseloomulikud
8. Balti ristisõja lõpp ja Liivimaa piiride kujunemine a) Liivimaa ristisõdadega vallutatud Eesti ja Läti alad b) Lõunapiir: 13. sajandi lõpuks alistati kurelased, muinaspreislased ja semgalid ristisõda jätkus veel leedukatega, kes koos semgalitega purustasid Mõõgavendade ordu Saule lahingus 1236 sellest kuuldes tõusid saarlased üles ja sõlmisid uue alistumislepingu alles 1241 Saule lahingu järel liitusid Mõõgavendade ordu riismed Preisimaal tegutseva Saksa orduga, moodustades edaspidi selle omaette haru Liivi ordu
Sumbkülad- talud keset põlde; ridakülad-talud ridastikku; hajakülad-talud üxteisest kaugemal. Eestlaste suhted naabritega-tihedad vallutuskatsed. oli palju tülisid naabritega ning relva- konflikte. Eestlaste tugevamax vastasex olid leedulased. Kuigi eestlastel veel riiki polnud, oli nende organiseeritus piisavalt kõrge, et tagasi lüüa lähemate naabrite vallutuskatseid.Lätlased, leedulased, venelased, latgalid, karjalased, kurelased, ojamaalased, vadjalased. Ristiusu mõjud-ristiusk polnud tundmatu. *pajud kombed muutusid- levis laibamatmis komme. *ehete seas leidub pronksristikesi. *võimalik ka kiriku või kabeli olemasolu. Ohverduskohtadex olid: ohvrikivid, ohvriallikad ja pühad puud (tamm ja pärn). Linnused: Mägilinnused, Neemiklinnused, kingvalllinnused (Eestis on teada u. 120 muinas- aegset linnust N: Otepää, Valjala linnused). Matmiskombed:koos ristiusustamisega muutusid ka eestlaste jaox matmiskombed. Inimesi
nda aasta vastuhaku jrel oli saaremaa mitu aastat jlle vaba, sest uus alistumisleping slmiti alles 1241.ndal aastal. Saarlased ristiti ja nustusid maksu maksma. b) Jlahingus vitis Vene ved, Aleksander Nevski juhtimisel. Nevski vallutas ajutiselt Tartu linna (leedulaste lepingu alusel). 1268ndal aastal tungis Virumaale suur Vene vgi. c)1260ndal aastal sai Ordu Durme lahingus leedulastelt raskelt la, kuid suutis sellegipooelst aasta hiljem karistada saarlasi ja heita 1267. aastal alla kurelased. Nendes lahingutes lid kaasa ka eestlased. Tulemused:Slmiti Aleksander Nevskiga liiduleping, ks tagajrg oli rsteretk Lnemaale (1263). d) Nevski kohtas tagasiteel orduvge ja purustasid sellegi. Langes ordu- meister Otto von Luttenberg, kes maeti Karuse kirkikusse. 4) Vib nimetada lpetamata sdade ajajrguks. Polnud teada, kes jb peale - kas piiskopid vi ordu, kas ordu vi Leedu, kas Liivimaa vi Venemaa. Lpuni polnud sditud seega sda, mis pidi otsustama, kas peale jvad
10. Vana-Liivimaa rigid ja põlisrahvas Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema.baltikumi rahvaste alistamine nõudis sakslastelt palju energiat ja aega.Leedu hõimud jäidki alla heitmata, kurelased ja semgalid alistati pärast pikemat vastupanu alles vastavalt 1267. Ja 1290.aastal. Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana.Taani kuningriigi valdusse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks. Muistse vabadusvõitluse kurnavuse tõttu olid eestlased sunnitud esialgselt leppma võõraste võimude jäämisega nende põlistele aladele. Maa jagati üksikutseks osadeks, mille etteotsa said enam-vähem sõltmatud valitsejad , nn. Maahärrad
· Vallutajatel olid head diplomaatilised oskused. Kasutati ära kohalike rahvaste vastuolud. · Eestlaste sõjaväeline korraldus oli mõeldud vaid üksikute sõjakäikude jaoks. · Eestlastel tekkis puudus sõjaealistest meestest. · Maakondade vahel olid nõrgad sidemed. Ühtne riik puudus. · koostööd naaberrahvastega ei tehtud. Edasi kandus kiriku huvi lõunasse (kursid, semgalid, seelid, kurelased). Samal ajal vallutasid rootslased paganatestsoomlased. Venelased lõid ristisõdijad tagasi. Piir ida- ja lääne kiriku vahel on tänaseni sama koha peal. Taani lipp 15. juuni 1219 toimus eestlaste ja taanlaste vahel suur lahing Lindanise pärast. Otsustaval hetkel olevat taevast alla langenud valge punase ristiga lipp. Imest julgust saanud taanlased võitsid lahingu ja lipust sai riigilipp Dannebrog. Sama sümbol on ka Tallinna väiksel vapil ja Harjumaa vapil
Juhendaja: 6. klass EESTLASED MUINASAJA LÕPUL Muinasaja lõpuks, 12.-13. sajandi vahetuseks oli ena-vähem kogu Eesti ala asustatud. Hõredalt oli elanikke vaid tänapäeva Pärnumaal, mõnel pool rannaaladel, Hiiumaal ja väiksematel saartel. Eesti elanike üldarv ulatus 150 000-200 000 inimeseni. Seda oli oma aja kohta üpris palju. Näiteks Läti alal elas sellal umbkaudu 200 000 inimest, kes jagunesid mitme hõimu – liivlased, latgalid, semgalid, kurelased, seelid – vahel. Enamik Eesti asukaid olid eestlased, kuid Kirde-Eestis elas üsna arvukalt veel vadjalasi. Lõunapiiril, mis kulges mõnevõrra lõuna pool praegusest, oli eesti - liivi ja eesti-latgali segaasustust. Lisaks oli Eestis orje, kelleks olid sõjaretkedelt toodud vangid ja nende järglased. ELATUSALAD Põhiliseks elatisandjaks oli põllundus ning peamiseks põllukultuuriks suvi- ja talirukis. Selle kõrval kasvatati otra, nisu, kaera, hernest, uba, naerist, lina ja kanepit
Eesti keskaeg I kokkuvõte Võitjad jaotavad oma maa ja hakkavad seda valitsema. Leedu jäi sakslastel alistamata. *Kurelased alistati 1267. a ja semgalid 1290. a *Eesti ja Lätis vallutatud alad on Liivimaa *Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdiusesse -kutsuti Eestimaaks *Areng kujunes feodaalse Eurooa eeskujul. Maa jagati üksikuteks osadeks, eesotsas olid enamvähem sõltumatuid valitsejad e. maahärrad. (nende valdused kujutasid väikseid feodaalriike). *Taani kuningas oli samaaegselt Eestimaa hertsog. (TLN-s oli tal asehaldur). *Rävala oli Harjumaa osa ning Taani valdust nimetati üldiselt Harju-Viruks
kohandatud üksikute sõjakäikude jäiks mitte plaanipärase vallutuse korral. · Eestlastel polnud veel riiki ja sidemeid üksikute maakondade vahel olid nõrgad -> see halvas ühist vastupanu. · Venelased ei pidanud alati täpselt kinni kokkuleppeist ja see halvas tõsiselt eestlaste kavandatud ettevõtmisi. Vana-Liivimaa piiride kujunemine. · Ordu ja Riia piiskop -> vallutasid Eesti -> suunati põhiraskus lõunasse, kus elasid kurelased, kursid, semgalid ja seelid. Nende lõplik alistamine võttis kauem aega : nälja ja kurnatuse sunnil nõustusid nad korduvalt alla andma, ent kosudes sõlmisid liidu naabritega ning kihutasid valllutajad oma maalt välja. · Kuramaa alistati alles kolmandal katsel 1267.aastal. · Semgalid andsid alla 1290. -> Sellega oli Ristisõda lõppenud! · Samal ajal kui sakslased ja taanlased pidasid ristisõna Läänemere lõunakakaldal,
Mägistes Vello maja poole suundumas. Vello oli nagu särav täht, kes ei suutnud paigal püsida, kui teada sai, et Lembi on tulemas. Kuid kui ta nägi, et Lembi on mustas, ta ehmus. Paater ütles, et ta on nüüd siin, kuid ta ei ole enam teie oma ta on jumala oma ning Asso oma ta ka enam ei olnud. Vello mõtles, et nii see asi lähe. Kuigi lätlastele alistuti ning lepiti hiljem kokku aastane rahu, mõtles Vello siiski, et nii see asi ikka ei jää. Kuna ta teadis, et kurelased ja saarlased plaanivad ka lätlastele kätte maksma, hakkas ta kõiki teisi kokku koguma, et ka sõtta minna ja kõik mis kord kaotatud tagasi võita. Kõigepealt käis ta Lembitu (Lehola vanem) juures, kuid too ütles, et pole niisama mõtet minna. Ta ootas midagi suuremat, et siis minna. Vello palus sulastel teiste vanemate juures käia ning kutsuda kokku kõiki, kes tahaksid ristisõdijate vastu astuda ning näidata, et jumal pole kõikvõimas
tähtsaim haldusüksus.Nende liitumine maakondadeks. Rahvas ja ülikud: Toimunud oli kihistumine ja võim oli rikamate käes. Talupojad pidid maksma ülikule andamit.Külad olid jaotatud maksustamisüksustesse ehk vakustesse . Sõjaline tase: rajati suuremad ja võimsamad ringvall- linnused. Relvastuse olid odad, sõjakirved, mõõgad. Sõjavägi-malev, mis koosnes nii ratsa kui ka jalameestest. Suhted naabritega:1187. Vallutasid eestlased, kurelased ja karjalased rootsi linna Sigtuna . palju korraldati sõjaretki. Muinasusund: Maailmanägemus oli animistlik- nad hingestasid kogu maailma enda ümber. Muinasaja inimesed olid animistid sest nad olid tihedalt seotud loodusega ning arvasid et kogu elus ja eluta loodusel on hing. Vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Selle alla mahtusid tavad ja uskumused, mille oli seos mõistega püha.Pühaks peeti sageli kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat.Muistse
kristlaste kontrolli alt. · 1261 - Ordu sai leedulastelt Väina ääres taas lüüa, kuid Saaremaa taasallutati ordu ja piiskopi kontrollile. · 12611262 - Leedu suurvürst Mindaugas tungis Liivimaale, lootes liidule Aleksander Nevskiga, kuid too jäi talle appi tulemata. · 1262 - Novgorodlaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudetud vallutada piiskopilinnust, kuid linn põletati maha. See on ühtlasi ka Tartu esmamaining linnana. · 1267 - Kurelased alistusid lõplikult ordule. Novgorodlaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. · 1268 - Jaanuaris tulevad suured Novgorodi väed (kuni 30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga varjupaikadesse põgenenud eestlasi. 18. veebruaril leidis aset Rakvere lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel. Võimalik, et novgorodlased said lüüa, ent Tartu piiskop Alexander langes. Pihkva vürst Dovmont (Daumantas) rüüstas tagasiteel Virumaad.
hindab 900 margale. Igatahes on tõenäoline, et just kaupmehed "avastasid" Liivimaa, kellele siis järgnesid misjonärid ja ristisõdijad, esimesed teated saksa kaupmeestest Novgorodis pärinevad pealegi juba 1165. aastast. Kui alguses suheldi Liivimaal pigem Väina suudmealal, siis peatselt pöördus pilk ka Eestit läbivatele kaubateedele Sel perioodil oli ülekaalus kaubanduspoliitika, vallutustest veel juttu pole. Sõda liivlaste, lätlaste (latgalid, seelid, semgalid, kurelased) ja eestlastega muutis olukorra pinevamaks. Nimelt oli ka Vene vürstiriikidel nõudmisi osadele sakslaste kätte läinud aladele Liivimaal (Talava, Jersika, Koknese jt). Samas õpiti teineteist paremini tundma ning vähemalt esialgu olid sakslaste käed seotud enam kohalike põlisrahvaste alistamisega ja venelased ei pruukinud teab mis ohtu tajuda, sekkudes aga siiski paaril korral võitlustesse Liivimaal. Igatahes, 1224
3) SUHTED BALTIHÕIMUDEGA Balti hõimudeks olid lätlaste esivanemad (nt. latgalid, semgalid, kursid, seelid) ja mitmed Leedu hõimud. Keerulised olid suhted latgalitega pidevalt korraldati vastastikuseid rüüsteretki. Ohtlikeks vaenlasteks olid leedu hõimud, kes korraldasid eriti julmi sõjakäike kõigi ümberkaudsete rahvaste vastu. 4) SUHTED SOOMEUGRILASTEGA Soomeugri hõimudest olid eestlaste naabrid soomlased, hämelased, karjalased, vadjalased, liivlased ja kurelased. Nendega olid suhted rahumeelsed. TV lk 9 ül 2 EESTLASED Läänenaabrid Lõunanaabrid Idanaabrid Svealased Latgalid slaavlased Skandinaavlased Liivlased Teised balti hõimud
tunnustamisega ja ristiusu maksvusega eestlaste juures. Siis räägime eestlaste elujärjest ja kuidas see orjuseks kujunes. I. Võõra valitsuse tunnustus. Läti Hindreku kroonikas XXIX, 1 loeme, et pärast Tartu äravõtmist saatsid ümberkaudsed rahvad, niihästi venelased kui mereäärsed eestlased ja saarlased, semgallid ja kurelased, niisamuti ka leedulased, saadikuid annetustega Riiga, soovides sakslastega rahuvahekorda. Viimased olid nõus ja rahu levis üle maa. ,,Ja eestlased tulid välja oma kantsidest (de castris suis), ehitasid jälle üles oma mahapõletatud külad ja oma kirikud... Ja kui nad põhjalikumalt ristiusku tundma õppisid, tunnustasid nad Jeesust Kristust, Jumala poega. Ja iga rahvas hingas Jumala varju all ja kiitis teda, kes on kiidetud igavesti."
pardal Norra valitseja abikaasa Astrid ja poeg Olaf. Eestlased müüsid nad erinevatesse perekondadesse orjadeks. c) 1187 vallutasid ja põletasid Idamere paganad (arvatavasti eestlased) Rootsi tähtsaima linna Sigtuna. Rootsis on 11.sajandil püstitatud mitmeid ruunikive Eestis langenud vikingite mälestuseks. 4) Teised soome-ugri hõimud (soomlased, hämelased, karjalased, vadjalased, liivlased, kurelased): suhted rahumeelsed. 9. Muinasusund: vägi, hing, tarl ehk nõid, hingede aeg, eestlaste suhtumine loodusesse, vaimud, haldjad, jumalad. Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Meie esivanemad uskusid, et kahjustades loodust, vastab ta samaga (mets eksitab, vesi uputab, maa annab haiguse jne). Muinaseestlased ei pidanud end sugugi looduse
Eesti aladel oli umbes 45 kihelkonda. Kihelkonnad olid liitunud maakondadeks, tegemist oli 8 suure maakonnaga. Kihelkondi sundis liituma mingisugune välisoht. Virumaa, Järvamaa, Rävala, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi. Eestlaste naabrid · Soomlased. Jagunesid pärissoomlased, hämelased, karjalased. Eestist idapoole jäid vadjalased ja isurid. Kagusse idaslaavlased. Lõunasse liivlased ja läti hõimud. Läti hõimude puhul latgalid, kurelased, semgalid. Lätist lõunapoole leedulased. Leedust lõunapoole preislased. Lätist läänepoole rootslased. Eestlaste relvastus muinasaja lõpul · Peamine relv oli oda- viskeoda ja torkeoda. Viskeoda oli kergem ja väiksem, torkeoda suurem ja raskem · Sõjakirves e tapper · Mõõk · Kilp · Sõngassärk, traadist punutud särk Sõjaline tase oli naabritega üsnagi sarnane. 1187- põletati maha Sigtuna linn Rootsis
tegeleti ka loomapidamisega, küttimise ja kalandusega. Lääne ja ida vahel tegeleti läbi Eesti vahenduskaubandusega. Käsitööaladest olid tähtsamad relvameistrid ja ehtekunstnikud. Elamuks oli suitsutuba. 3. Eestlased muinasaja lõpul Muinasmaakonnad: Saaremaa, Revala, Läänemaa, Sakala, Ugandi, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Alempois (suuremad). Naabrid ja suhted nendega: läänenaabrid – svealased (kaubandus, vastastikused röövretked), lõunanaabrid – liivlased, kurelased, latgalid, kuršid (liivlastega head suhted, latgalidega rüüsteretked), idanaabrid – sloveenid (vahenduskaubandus ehk läbi eesti veeti kaupa, konfliktid). Kujuneb välja neli erinevad linnusetüüpi: mägilinnused (Kagu-Eesti, Otepää; rajatud küngastele, kõrgendikele), neemiklinnused (Lõuna-Eesti; rajati küngastele, mille üks pool laskus sujuvalt ja teine pool oli järsk), kalevipojasängid (Kesk-Eesti; ehitatud voorte keskossa) ja ringvall linnused (Lääne-Eestis,
vaenlasega. lätlastega. · Vaenlane sai pidevalt täiendust, · Ühistegevus venelastega jäi väheseks. eestlastel polnud seda kuskilt võtta. · Vallutajate selja taga seisis Lääne- Euroopa mõjukaim jõud katoliku kirik. 7. Vana-Liivimaa piiride kujunemine a. Liivimaa ristisõdadega vallutatud regioon Läänemere lõunakaldal. b. Lõunapiir: · 13. sajandi lõpuks alistati kurelased ja semgalid. · Ristisõda jätkus veel leedukatega, kes võtsid viimase Euroopa rahvana ristiusu vastu alles 14. sajandi lõpul. c. Idapiir: · 1240 Neeva lahingus peatas Novgorodi vürst Aleksander Nevski rootslaste väe. · 1242 Jäälahingus Peipsi järvel oli Aleksander Nevski edukas ka Saksa ristitüütlite vastu. Mõisted (Eesti) muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13
sugulastega (liivlaste-, soomlaste- ja vadjalastega) olid eestlased rahumeelsed. 1030. aastal tegi Kiievi suurvürst Jaroslav Tark Eestisse retke. Ta vallutas praeguse Tartu kohal oleva linnuse ja rajas sinna oma tugipunkti. Eestlased vallutasid selle 1061. aastal tagasi ja jälitasid venelasi üle oma asualade Pihkvani, kus toimus suur lahing. XI sajandil, kui viikingite retked raugesid, asusid Läänemerel vilkalt tegutsema idakaldalt pärit meresõitjad peamiselt eestlased ja kurelased. Retked Taani ja Rootsi rannikualadele polnud sugugi haruldased. 1187. aastal tehti maatasa Rootsi kaubalinn Sigtuna. Arvatakse, et seal käsid meie esivanemad, näiteks saarlased. Elu-olu Perekond Nii naise positsioon kui ka pärilussüsteem on tihedalt seotud perekondliku korraldusega. 12. ja 13. sajandi vahetusel käsitlesid kirikuseadused lähisugulastena nii enda kui abikaasa sugulasi kuni seitsmenda põlveni välja ning abielud nende vahel olid rangelt keelatud
hõimudelt lüüa. Saaremaa vabastas end taas kristlaste kontrolli alt. 1261 Ordu sai leedulastelt Väina ääres taas lüüa, kuid Saaremaa taasallutati ordu ja piiskopi kontrollile. 12611262 Leedu suurvürst Mindaugas tungis Liivimaale, lootes liidule Aleksander Nevskiga, kuid too jäi talle appi tulemata. 1262 Novgorodlaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudetud vallutada piiskopilinnust, kuid linn põletati maha. See on ühtlasi ka Tartu esmamaining linnana. 1267 Kurelased alistusid lõplikult ordule. Novgorodlaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. 1268 Jaanuaris tulevad suured Novgorodi väed (kuni 30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga varjupaikadesse põgenenud eestlasi. 18. veebruaril leidis aset Rakvere lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel. Võimalik, et novgorodlased said lüüa, ent Tartu piiskop Alexander langes. Pihkva vürst Dovmont (Daumantas) rüüstas tagasiteel Virumaad.
võrdsus. Uuem seisukoht on aga see, et Eesti ühiskonnas valitses suur varanduslik ebavõrdsus ning suured maaomanikud maksustasid ka vesemaid kodanikke. * Eesti hõime ümbritsesid läänes soome hõimud, kes jagunesid läänest-itta pärissoomlasteks, hämelasteks ja karjalasteks. Idas põhjast-lõunasse elasid vadjalsed, ida- slaavlased (ei saa rääkida veel venelastest). Lõunas läänest-itta elasid liivlased ja läti hõimud, kellest oluliseimad olid kurelased, semgalid ja kõige ida poolsemad olid latgalid. Läänes üle-mere naabrid olid rootslased. -) Sugulas rahvastega ehk soome hõimude, vadjalaste ja liivlastega olid suhted üsna soojad ja head, kuid teistega toimusid vastastikused rünnakud ja lahingud. Kuni muinasaja lõpuni olid eeslased võrdväärsed vastased ja partnerid kõigi ümbritsevatega. *) 1187 põletati maha Rootsi oluline keskus Sigtuna, kuid siiani pole kindel, kes sea tegi,
Reaalseks kättesaamiseks aga pidi Ordu kohalike elanike käest selle reaalselt vallutama, et luua ühendus maismaaühendus Preisimaaga. Selle ülesandega aga ordu toime ei tulnud. Väidetavalt oli ka Mindaugas salaja Zemaite aidanud. 1260 lõid Zemaidi Ordu vägesid. Ordu väed olid kogunemas Klaipedasse samal ajal aga tungis 4000 leedu vägi omakorda Kuramaale. Kohe lahingu algul läksid ka Ordu väes vasallidena kaasas olnud eestlased ja kurelased leedulaste poole üle ja ründasid sakslasi seljatagant. Lahingu tulemusel toimused paljud ülestõusud Zemgales, Saaremaal ja ka suur Preisi ülestõus, mis kestis 14 a. Ristisõdijate vastu alustas uuesti lahinguid ka Mindaugas. Siiski sai talle ristimine saatuslikuks, sest 1263 langes ta vandenõulaste ohvriks ning esimene kristlik Leedu riik leidis lõpu. Tegelik põhjus naistes. Peale oma abikaasa surma võttis vägivaldselt naiseks matustele saabunud naiseõe, kes oli
Liivlaste nõudmisel läkitas Albert preester Alebrandi Eestisse, et sõlmida uus rahuleping. Sellega aga ei nõustunud ordu ja nende võimu all olevad lätlased. Ugalaste olukorda raskendas veelgi Vene vürsti Mstislav Uljas (Udaloi) ja Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäigud. Rüüstanud külasid ja piirates Otepääd olid eestlased sunnitud alla andma, sest nad olid näljast ja janust kurnatud. Udaloi tegi ka sõjaretke Tormasse, kus ta võttis palju vange. Tegevusse aga olid astunud kurelased ja liivlased, kes lõid ristisõdijaid Ojamaa väinades. Seati sihiks Riia vallutamine ja saksa koloonia hävitamine. Suurte raskustega saadi aga ohust jagu. Vaenlased laastasid taas kord Otepääd, tappes mehed, naised ja lapsed. See veresaun sundis sakalasi ja ugalasi koos valmistuma vasturetkeks. Nad muutsid taktikat ja kavandasid sõjakäigu Võnnusse. Tookord oli eestlaste vägi suurem kui Beverini retkedel. Võnnu all tegutseti agaralt ja edukalt; piirati sisse Võnnu linnus (nn vana
Vaimulikku järelvalvet teostas piiskop sinodi ja visitatsioonide abil, ilmaliku võimu teostamisel abistas piiskoppi nõuandva organina toomkapiitel. Likvideerimine: 1559. aastal ostis piiskopkonna Taani kuningas Frederik II ning kinkis selle oma vennale hertsog Magnusele, kellest sai Saare-Lääne piiskop. Alles 1573. aastal likvideeriti Saare-Lääne piiskopkond kui alad liideti Taani kuninga omadega. Kuramaa piiskopkond - Piiskopkond loodi 1234. aastal, pärast seda, kui kurelased olid end Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu võimu alla andnud. Esimeseks piiskopiks oli Engelbert (1234-1242), kuid kuralased alistati lõplikult alles 13. sajandi lõpuks. Esimesed aastakümned olid ebakindlad, sest kurelased tõusid mitu korda üles. Tänu ebakindlusele jagati Kuramaa piiskopkonna diötsees Saksa ordu ja piiskopi vahel, Saksa ordu sai 1/3 ilmaliku alast, Saare-Lääne ja Tartu piiskopid said 2/3. Kuramaa oli kõige nõrgem ja langes pea Saksa ordu mõju alla. Valitsemine:
peale ordu lüüasaamist saabus jälle Modena Wilhelm, kelle vahendamisel sõlmiti Liivi ordu ja Taani kuninga vahel Stensby leping (1238), millega jagati Eesti alad omavahel ära ja sõlmiti liit edasiseks idaagressiooniks Suhted naabritega: 1240. a vallutati Ivborka, Pihkvast löödi tagasi 1242. a toimus Jäälahing, kus ristisõdijad löödi Aleksander Nevski poolt puruks, see lahing põlistas kahe usutunnistuse (katoliku ja õigeusk) vahelise piiri 1267. a alistati kurelased, 1290. a semgalid ja nüüd suunati jõupingutused leedukate vastu, sest see oli takistuseks maismaateel siinsetest valdustest Preisimaale, kus asus ordu peakorter 13. sajandil ühendas Mindaugas suure osa leedukate maast ja lõi Leedu riigi 1260. a toimus orduLeedu lahing e Durbe lahing, kus ordu sai lüüa ja leedukad asusid pealetungile, 1263. a tungisid kuni Läänemereni ja põletasid maha VanaPärnu (piiskopilinn) 1270
annaabi.ee 
