Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kunstiajalugu II KT 2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arhitekt, aren, graafik, eric, peet, laikmaa, kunstikool, konrad, eduard, wiiralt, arnold, akberg, impressionism, ekspressionism, maastik, kursus, kunstiajalugu, valikul, kristjan, pedagoog, organisaator, maastikumaali, mutti, soomlased, teatreid, hooneid, maalikunstnik, tunnustuse, kunstinäide, ericu, muuseum, pojengid, õppinud, funktsionalism, kubismEesti kunst 1918- 1940 Ants Laikmaa. Talvemaastik. 1938 02.10.2012 Rahvuslik kunstielu kujunes välja 20. sajandi alguseks. Kunsti ajalugu oli suurtes joontes sarnane Põhja- Euroopa Ferdi Sannamees. Lamav demokraatlike naisfiguur. 1927. Pronks, marmor väikeriikide omaga. Kunstikool ,,Pallas" Asutati 1919-ndal aastal Tartusse. Peamine kujutava kunsti õppeasutus Eestis. Kooli juhtisid välisamaal tegutsenud kunstnikud Konrad Tartu kunstikool ,,Pallas" Mägi, Nikolai Triik ja Ado Vabbe. Ekspressionism 1920. aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõju, eriti graafikas. Selle mõju avaldus enamasti mõõdukalt, pehmenenult ja dekoratiivsemalt. Maalija Peet Aren ja
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Timo Pällo 11M klass Eduard Viiralt Referaat Juhendaja: Tiiu Randmann HWG 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Eesti Vabariik kuulus 1920. Ja 1930. Aastail Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka ning seetõttu on loomulik, et eesti kunsti ajalugu on suurtes joontes nende omaga sarnane. Ka Eestis võib rääkida avangardismi levikust ja
Ajaloo referaat Esimese Eesti Vabariigi kunst õp. Ingrid Paggi Tallinna 21. Kool 11 c klass Andrea Tamm 2010 AJALOOLISED SÜNDMUSED 1918-1940 24.02.1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine 1919. a. korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus 1919. a. asutati Tartusse kunstikool "Pallas" 02.02.1920 Tartu rahu 1921 Eesti saab Rahvaste Liidu liikmeks 01.12.1924 kommunistide mässukatse 1933 rahvahääletus kiidab heaks uue põhiseaduse 12.03.1934 K. Pätsi ja J. Laidoneri juhitud riigipööre 1937 uue põhiseaduse vastuvõtmine 1938 amnestia poliitilistele vangidele ESIMESE EESTI VABARIIGI KUNSTIST 1920ndad 1920ndad aastad on Eesti professionaalse kunsti väljakujunemise ajajärk
aukroon ja kuusirbist aura. Kristjan Raud on abikaasat kujutanud veel ülimalt traagilistel joonistustel, mis loodud pärast vanima poja surma aastal 1941. Lehtedel "Ahastaja," "Mardus," "Lindudele teenäitaja" jt. on leinav emakuju Elvira Raua näojoontega. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943. 1. Ants Laikmaa ja rahvusromantism /ateljeekool O. Kallis jt , Vikerla/ Ants Laikmaa (5. mai 1866 – 19. november 1942) oli eesti maalikunstnik. Nime eestistamiseni 1935. aastani kandis ta nime Hans Laipman. Laikmaa õppis 1891–1893 ja 1896–1897 Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning töötas seejärel Düsseldorfis. 1903. aastal asutas ta ateljeekooli ning 1907 Eesti Kunstiseltsi. Tema korraldatud oli esimene eesti kunsti üldnäitus 1906. aastal Tartus. Akademistlikule haridusele vaatamata on Laikmaa loomingus tunda impressionismi ja
,,Kalevipoeg ja Sarvik", ,,Äreval ootel", ,,Laeva viimne ohe", ,,Noorus kaob", ,,Nälg" Sajandivahetuse Eesti kunst kuni EVni 20nda sajandi algul toimus Eesti rahvuskultuuri tormiline areng, oli tekkinud eesti rahvusest kodanlus töösturid, kaupmehed, tekkis ka eestlastest kunstitarbijaskond. 1906 Tartus toimunud põllumajandusnäitusel tulid kunstnikud oma töödega välja ning 1909st aastast hakati korraldama perioodilisi eesti kunsti ülevaatenäitusi. Ants Laikmaa õppis kunsti Saksamaal, süstemaatilist kunstiharidust ei saanud. Ta oli sündinud paljulapselisesse peresse ning sajandivahetusel algas tema kunstnikutee Eestis. 1903 asutas Tallinnasse oma ateljeekooli, looming oli tal kaudselt seotud juugendiga, enamasti lõi päris oma stiili. ,,Väike Alma", maalis ka endast autoportreesid ning Marie Underi portree. Kristjan Raud alustas õpinguid Peterburis, omandas realistliku laadi ning õppis edasi Saksamaal, kus oli juugendi kõrgaeg
kunstis.Teiseks oluliseks faktoriks oli baltsisaksa kunstielust eraldiseisva eesti kunstielu tekkimine.Näitustegevus,muuseumid,kunstiharidus,kunstnike organiseerumine ja kunstikriitika-olid uusaegse kunstieleu tähtsamateks osadeks.Eesti seltskond teadvustas nende osade vajadust ja asuski neid looma.Mõlemas murrangus olid olulised kaks kunstniku-Ants Laikmaa(1866-1943) ja Kristjan Raud(1865-1943).Mõlemad kavatsesid esialgu käia sissetallatudid teid. Ants Laikmaa tahtis minna Petreburi,kuid ei pääsenud Kunstide Akadeemiasse ja hakkas unistama Düsseldorfist.Düsseldorfi akadeemia teda piisavalt ei köitnud , õpingud jäid katkendlikuks ja lõpule viimata.Rohkem huvitas temperamentset,ettevõtlikku noormest kunsti- ja seltsielu.Laikmaa reisis palju,nägi muuhulgas Müncheni ja Viini kunstinäitusi ning 1900. a Pariisis toimunud maailmanäitust.Koju naasdes oli tal välja kujunenud
· Kõrgrenessanss( 16.saj I pool) Töötasid kolm eriti andekat kunstnikku: Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Leonardo oli mitmekülgne mees, tegeles pea kõigi teadustega. Maalide ,,Püha õhtusöömaaja" , ,,Mona Lisa", ,, Ristija Johannes" ja ,, Madonna Lita" autor. Raffaeli on teinud kõige ilusamad madonnad. Maalide ,,Sixtuse madonna", ,, Ilus aednikunaine" , ,, Madonna roheluses" ja ,,Ateena kooliga" autor. Michelangelo oli skulptor, maalikunstnik, arhitekt ja luuletaja. Kuulsamad tööd on valgest marmorist ,,Taavet" , ,,Pieta". Maalidest Sixtuse kabeli lagi ,,Maailma loomine" ja ,,Viimne kohtupäev" Ning marmorist tehtud ,,Mooses". Veneetsias tehti omapärase laadiga maale, dekoratiivseid ja toredad. Kasutusele võeti õlivärvid. Sobisid Itaalia kliimaga. Kuulsaim Tizian- ,,Kristus ja variser" , ,,Urbino Venus" ja Giorgione tegi kuulsaid aktimaale, neist kuulsaim ,,Puhkav Venus" ja ,,Äike"
j sellega seotud kunstinähtused - sümbolism, juugendstill ja postimpressionism. Ka Eesti kunstis toimus murrang ja lõpuks suudeti välja rabeleda ühekülgsest Düsseldorfi ja Peterburi akadeemiate mõjuväljast ning märgata muutusi Euroopa kunstis. Teiseks murranguliseks nähtuseks oli baltisaksa kunstielust eraldi areneva eesti kunstielu tekkimine. Mõlemas murrangus olid Eestis juhtivaks kaks kunstnikku - Ants Laikmaa (1866-1943) ja Kristjan Raud (1865-1943). Laikmaa soovis minna õppima Peterburi, kuid ei pääsenud Kunstite Akadeemiasse ja läks õppima Düsselforfi, kuhu suundus Riiast terve tee jalgsi käies. Düsselforfi akadeemia jäi tal siiski lõpetamata, kuid reisis palju ja külastas mitmeid olulisi kunstinäitusi. Kodumaale naastes oli tal välja kujunenud hoogne, maaliline joonistusstiil, mida ta eriti efektselt kasutas pastellportreedes. Alates 1903
Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja kriitika tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pigem vastupidi. Eestlaste jaoks seni ainukese , saksa kõrgkultuuri kõrvale tungis teine , vene kõrgkultuur. Sellises olukorras
Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja kriitka tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pigem vastupidi. Eestlaste jaoks seni ainukese , saksa kõrgkultuuri kõrvale tungis teine , vene kõrgkultuur. Sellises olukorras
Ta pole allkirjastanud oma töid, raske eristada. Tuntuim teos Aragoni Katariina portree. Taani kuningas Thristian II portree. Madonna linnuga. Maarja kroonimine Louvre lossis (autorlus kaheldav), tsükkel Maarja elust (umbes 40 maali, aga laiali paisatud). Tööd väikseformaadilised. Õppinud maalikunsti madalmaades H. Memlingi juures. On üks saksa keisri Karl V lemmikkunstnikke. A. Passer pärit madalmaadest, noore mehena Eestisse. Arhitekt, skulptor. Ainult kavandid, joonised. Mustpeade vennaskonna maja ümberehitis (ümarkaarne portaal, laiem vuugivahe telliskividel, täisnurksed aknaavad, reljeefsed kaunistused portaalil). Teinud arvukalt hauamonumente, tuntuim Portus de la Gardile ja tema abikaasale- sarkofaagi kaanel lebavat Gardid abikaasaga. Raeapteegi reljeefid- religioosse sisuga. Tallinnas Niguliste kirikus puupingistik reljeefidega, hävis II ms, osaliselt restaureeritud.
Preisimaalt tuli Georg Friedrich Schlater, kes asutas 1832. aastal Tartus litograafiatöökoja ning avaldas selles tehnikas mitmeid sarju, mis kujutavad Eesti, eriti Tartu ja selle lähiümbruse vaateid täpses, aga lüürilises laadis. Carl Friedrich Christian Buddeus (1775 1864) joonistas Tallinna vanalinna ja aguleid mahlaselt ja maaliliselt, aga väga tõetruult. Kolm Eestist pärit kunstnikku said Düsseldorfi Akadeemia professoriteks. Kuulsaim neist oli Järva Jaani pastori poeg Eduard Karl Franz von Gebhardt (1838 1925), kes jutustas oma tingliku, tuima hallikaspruuni koloriitidega piltides rahvalähedast luterlust. Vene ja saksa kunsti sidepidajana tegutses Kuresaares sündinud maastikumaalija Eugen Gustav Dücker (1841 1916), kes sai professoritiitli ka Peterburi Kunstide Akadeemialt, kus ta oli oma õpinguid alustanud. Veel rohkem on oma loomingus Eesti ainestikuga seotud Tarus sündinud ja Düsseldorfis õppinud Oskar Georg Adolf Hofmann (1851 1912)
Värvilise litograafiaga tehnikas plakatitega. Fovism. 8. Mis said moodsa kunsti arengule tähtsaks? Uuendusi soosiva züriiga näitused. Värvid kantud lõuendile hoogsate, erineva suurusega laikudena. Eesti kunst 20. saj. algul. 9. Millal toimusid esimesed Eesti kunsti ülevaate näitused? 1906.a. Tartus põllumajandusnäituse osakonnan, iseseisvad näitused toimusid 1909.a Tartus ja Tallinnas. 10. Iseloomusta lühidalt kunstnik Kristjan Raua ja Ants Laikmaa loomingut? Mõlema looming oli uuenduslik. Kristjan Raud viljeles peamiselt söejoonistust ja graafikat. Laikmaa tööd on põhiliselt realistlikus eesti haritlaste pastellitehnikas portreed ja maastikud (Eesti Läänemaalt ja Soomest). Kubism. 11. Kuidas nägi reaalsust kubistlik koolkond? Nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korragamitmest küljest. Kubistid saäilitasid
palustraadiga. Mõisa ees auhoov, mille ääres olid tall, tõllakuur. Maja taga park; tiik, milles on kuppelpaviljon, lehtla, supelmaja, paadisild; looduslik park e. Inglise stiilis; valged sillad, oja, pargikaunistuseks skulptuurid, kasvuhoone e. triiphoone, viljapuuaeg mõida lähedused. Kadrioru loss 1718 barokk: Eesti tuntuim barokk-kunsti mälestusmärk on Tallinnas asuv Kadrioru loss. Peeter I rajas lossi oma suvelossiks ja selle kavandas itaallasest arhitekt. Kadrioru loss , keisrinna Katariina suveloss Tallinnas , esimene suurem pargi- ja lossiansambel. Eestis, on 18. sajandi barokkarhitektuuri kõrgklassiline näide. Kadrioru ansamblit iseloomustab prantsuse- itaalia barokklosside põhikontseptsioon. Seda näitab eelkõige planeeringus alumine ja ülemine aed, mille vahel asub terrassidega seostatult loss kahe vahtkonnahoonega. Parki ümbritsesid kanalid. Regulaarselt prantsuse aiastiili
Cederberg, muinasteadlane Tallgren, rahvateadlane Manninen jt.) Ülikooli 300. juubeliks olid valdav enamus õppejõududest juba noored eestlased. Teised kõrgkoolid: 1936. Tallinna Tehnikainstituut, (1938. a. Tehnikaülikool, mis kujunes teaduskõrgkooliks inseneride ettevalmistajana). Kaks teaduskonda – ehitus-mehaanika ning keemia- ja mäeteaduskond. 1924. a kõrgkooli õigused kunstikoolile “Pallas”. Riigi Kõrgem Kunstikool 1938 (Tsaariajal Riigi Kunsttööstuskool) Tartu Kõrgem Muusikakool Tallinna Konservatoorium Tondi Kõrgem Sõjakool EV algusaastatel teadus ei olnud valitsuse tähelepanu all, ka enamik saksa ja vene rahvusest teadlastest lahkunud, teaduslikud kogud ja varad viidud suures osas Venemaale, ainelisi võimalusi vähevõitu. 1930-ndate keskel teadusasutusi lisandus ja kasvas Tallinna tähtsus, tekkis konkurents ning ebakõlad.
a. Walter Gropius? Millega see tegeles? kunstikooli ,,Bauhaus". Püüdis trotsida sõjakaotuse masendust ja ühiskondlikku kaost ning näidata teed progressile. 3. Mida tähendab funktsionalism? Millised on selle põhimõtted? Funktsion- kõik see, mis hästi funktsioneerib ning on ka ilus. 4. Nimeta W. Gropiuse tuntuim ehitis. ,,Bauhaus" 5.Leia iseseisvalt materjali Ludwig Mies van der Rohe kohta, et saaksid iseloomustada tema osa arhitektuuri ajaloos. Saksa modernistlik arhitekt, juhtiv esindaja "rahvusvaheline stiilis", kujundas linna arhitektuur XX sajandil. 6. Millised kuulsad maalijad töötasid ,,Bauhausis" õpetajatena? V. Kandinsky ja P. Klee 7. Millest tuletasid vene revolutsiooniga liitunud kunstnikud nimetuse ,,konstruktivism"? Venamaal koos revolutsiooniga tekkis soov luua uut elukeskkonda ja seda konstrueerida. 8. Kuidas eelistasid nad näidata kunsti rahvale? Miitingute kujunduses, trükiplakatitel, konstruktivitlikes monumentides. 9
Gloasgow’ koolkond. 5. Kust on pärit nimetus juugendstiil? Kuidas nimetatakse sama stiili Euroopa suurtes kuultuurides ? Euroopast. Inglismaa- Modern Style, Prantsusmaa- art noveau, Saksamaa- Jugendstil 6. Millistes Euroopa linnades võib leida parmaid näiteid juugendlikust arhitektuurist? Austria, Belgia, Barcelona, Riia, Pariis 7. Leia täiendavat materjali Antoni Gaudi kohta. Nimeta ta tuntumaid teoseid, iseloomusta neid. Katalaani arhitekt, Kataloonia modernismi tähtsaim esindaja. Sagrada Familia kirik, Güelli park 3. Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades 1. Kuidas oli rahvusromantism seotud oma ajastu poliitikaga? Miks oli rahvusromantism nii levinud norra ja soome kunstis? RR väljendas kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelaste kangelastena ja rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Levis Põhja-Euroopas kus puudus iseseisev riik (Norra, Soome) 2
Äärmiselt produktiivne, maalinud kõikidel teemadel. Sr Tulpia anatoomia - võitis üldsuse tähelepanu. Samal aastal abiellus Saskiaga. Saskia jõukas, polnud ühtegi majandusliku muret, sai maalida kuidas hing ihkas. Pildid Saskiast. Batsheba vannis. Danae. Öine vahtkond samal aastal suri Saskia. Teda hakkas majapidajanna üleval pidama - amoraalne. Temalt ei tellitud enam midagi. Peetruse ärasalgamine. Kadunud poja tagasitulek. Oli graafik. Peale surma ta unustati. Taasavastati 19. sajandil. · Jan Veremeer ... Delft(1632-1675)- 35 säilinud pilti. Maalis hoolikalt ja kaua. Olmestseenid, sageli toas, aken lahti. Kirja lugev tüdruk. Ohvitser ja naerev tüdruk. Kupeldaja juures. Tütarlaps pärliga. · Hollandi kunstnikud olid veel van Ostade- talupoegade elu, van Ruisdad- maastikumaalija, van de Velde- meremaalija, Paulus Pottes- talupoegade elu, loomad, de Vlieger- meremaalija, Kalf-
Miks oli rahvusromantism nii levinud norra ja soome kunstis? Levis riikide, kus puudus iseseisev riik. Tõlgendas oma rahva ajaloo,rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kandelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolina 2. Millistes teostes rakendas Herhard Munthe oma rahvuslikku kujundusstiili? ,,Allilma hobune", ,,Kosilane" 3. Kust võtsid norra arhitektid eeskuju? Püstpalkkitikutest ja viikinglaevade reljeefidest 4. Ehk oled kuulnud, kuidas on soome arhitekt Eliel Saarinen seotud Eestiga? Tallinna raekoja projekt, Tartu Pauluse kirik. 5. Kust võttis soome maalikunstnik Akseli Gallen-Kalla oma teoste ainestiku? Too mõni näide ,,Kalevalast" ja rahvaluulekogust ,,Kanteletar". Näiteks ,,Lemminkäise ema", ,,Sampo kaitsmine" 6. Nimeta tuntuim venerahvusromantiline maalikunstnik. Nikolai Roerich 7. Milliseid teemasid ja miks lahendas oma loomingus Edvard Munch?
Kümmekonna aastaga loodi kõik kunstielu hädavajalikud valdkonnad, pandi alus näitusetegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika ja hakati kavadama kunstimuuseumi rajamist. Esimene eesti kunsti ülevaatenäitus toimus 1906.a. Tartus põllumajandusnäituse osakonna, iseseisvad ülevaatenäitused toimusid 1909.a. Tartus ja Tallinnas. Kunstielu loomises olid juhtivad Kristjan Raud ja Ants Laikmaa. Mõlemad asutasid oma ateljees kunstikooli, Laikmaa Tallinnas ja Raud Tartus. Mõlema looming oli uuenduslik võrreldes seni Eestis nähtud akadeemilise realismiga. Raud tuli Eestisse ja tema loomingus liitusid sümbolismile omaste üldinimlike teemadega rahvuslikud, eelkõige rahvaluulest ja ,,Kalevipojast'' leitud teemad. K.Raud viljeles peamiselt söejoonistust ja graafikat. Ants Laikmaa reisi palju ja võttis vastu mitmekesiseid uue kunsti mõjusid. Sajandi
otsida sealt pelgupaika Euroopas tugevnenud natsismi eest. 2) Kus ja millal sündis mõiste internatsionaalne stiil? Mida sellega tähistati? Mõiste internatsionaalne stiil võeti kasutusele 1932. aastal. Sellega tähistati uut funktsionalistlikku Euroopa arhitektuuri ning selle iseloomulikuks tunnusteks peeti risttahukakujulisi mahtusid, siledaid valge krohviga kaetud pindu, lamekatuseid ja igasuguse mittefunktsionaals kaunistuse vältimist. 3) Mida tähendab arhitekt Ludwig Mies van der Rohe põhimõte less is more? Arhitekt Ludwig Miesvan der Rohe põhimõte less is more (,,vähem on rohkem") väljendab veendumust, et just võimalikult lihtne vorm on kõige ilusam. 4) Kuidas mõjutas internatsionaalne stiil linnaehitust? Internatsionaalne stiil mõjutas ka linnaehitust. Lammutati mitte ainult varemeid, vaid ka lihtsalt vanu linnaosi, et teha ruumi uuele arhitektuurile. Osalt oli see paratamatu, sest linnad
Hüperrealismiga ajutist leppimist võimaldas just tema mitmes mõttes polaarne vastandlikkus teistele samaaegsetele avangardismi vooludele. Oluline oli ka ilu ja isikliku ekspressiooni vältimine. 10 FUNKTSIONALISM Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid.
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium jagunes 9 suureks ja 4 väikseks maako
Chestnut Hill (Philadephia lähedal), USA Postmodernistlik arhitektuur ja teooria: Philip Johnson. AT&T (Sony) Building. 1984. 560 Madison Avenue New York NY (56. tänava lähedal) [pilvelõhkujat tajuti reaalajas provokatsioonina, kuna selle ülaosa meenutab vanaaegse riidekapi ülaosa – postmodernistlik huumor] Eduard Ole. Laud. 1924. Kaido Ole. Nimeta. 1996. Kaido Ole maalis 1996. aastal töö „Nimeta“, mis on üks-ühene koopia tema vanaonu Eduard Ole 1924. aasta maalist „Laud“. Kaido Ole seadis eesmärgiks võimalikult täpselt sisse elada vanaonu maalilaadi, mõtlemisse, värvianalüüsi, justkui samastuda Eduard Olega aastast 1924. Tema versioon maalist „Laud“ osutus lõpuks perfektsemaks kui originaal. Kaido Ole tegelik saavutus seoses „Nimeta“ maalimisega 1996. aastal polnud aga niivõrd esteetiline, see seisnes milleski muus – pigem mikrotasandi muutustes, mis jäid avalikkusele nähtamatuks
rahvalauludel põhinevas jäänud ja "oma saatusest koorilaululoomingus suurem" uut laadi romanti- helikeelt. Eesti lis-legendaarne ooperi tippu tõusis "metskapten", 1944. aastal põhjatu Rootsi emigreerunud Eduard Tubina "Barbara von Tisenhusen" (1968), mille kaldus rahvusliku optimismi sümbol. Ajal, kus soome noor teatriavangard tugevasti libreto kirjutas Ainovasakule, olid sama epohhi Kallase samanimelise romaanieesti põhjallavastajate Jaan Kross.esimesed
Rossetti. Hispaania Hispaanlane Francisco Goya. Te ma loo mingus on nii ro mantilisi kui realistlikke jooni. Ta on eriti kuulus o ma fantastiliste, näge muslike ja õuduspiltide poolest. Te maatika on väga lai: on suuri freskosid ja altari maale kirikutes, zanri maale, portreid, maale kaasaja poliitiliste sünd muste ainetel jne. G oya maalis kuninga perekonda näitas ilustamata kuninglike tegelaste piiratust, rumalust, tühisust. Goya oli ka väga hea graafik, tegi mitmeid kuulsaid seeriaid: ,,Kapriisid" 83 pilti, mis piitsutavad kaasaja pahesid, lisaks fantastilised näge muspildid. ,, Sõjakoledused" 82 pilti, osalt allegoorilised, osalt realistlikud. Arhitektuur Arhitektuuris ei räägita ro mantilisest stiilist. 19. sajandi teisest veerandist alates valitses historitsism ajalooliste stiilide jäljenda mine. Põhjus: tehnilised uuendused olid kiired tule ma, kuid vor m ei jõudnud järele
Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolossaalorder, lamekatus a la rooma villad antiikajal.
Juugendkunstnike teoseid hakati iseloomustama muusika termineid kasutades: ,,rütmiline joon", ,,meloodiline joonistu" jne. Taotleti kunstide sünteesi: arhitektuur, interjöörid, daamide kleidid, lauanõud ja nendes serveeritav toit, muusika, luule, maalid koos raamidega kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD GUSTAV KLIMT (1862-1918) EDVARD MUNCH (1863-1944) Munchi looming on oma vormi poolest osalt süntetistlik ja juugendlik, kuid sisult võib Munchi pidada van Goghi kõrval teiseks tähtsamaks ekspressionismi rajajaks. Munchile polnud kunst mitte looduse jäljendamine ega ka pelgalt ilu loomise vahend, vaid eelkõige
Juugendkunstnike teoseid hakati iseloomustama muusika termineid kasutades: ,,rütmiline joon", ,,meloodiline joonistu" jne. Taotleti kunstide sünteesi: arhitektuur, interjöörid, daamide kleidid, lauanõud ja nendes serveeritav toit, muusika, luule, maalid koos raamidega kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD GUSTAV KLIMT (1862-1918) Klimt oli Viini originaalseim juugendstiiliga seostatud kunstnik. Klimt oli Austria Setsessiooni asutaja ja president. Tema üheks meelisteemaks oli jäädvustada Viini kõrgseltskonna daame. Klimti naisetüüp sale, elegantne, peente näojoonte ja väikese
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
1940 Nõukogude okupatsioon 1941 Saksa okupatsioon 1944 Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest Eestimaa rahvastele, mis kuulutab Eesti Vabariigi isesisvaks (paariks päevaks). 1920 Rahuleping nii Eesti oma kui ka Soome oma sõlmiti Tartus. 1918 Ado Vebbe ,,Kohvikus" -ära lendamine > iseloomulik sellele perioodile. 1924 Eduard Ole ,,Laud" abstraktse ja geomeetrilise kunsti suund. Siuru (1917-1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle ja Johannes Barbarus) Luulele pannakse suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under
Kallase, Hella Murriku (Wuolijoki), Villem Grünthal Ridala, Kristjan Jaak Petersoni, Jaan Oksa jt luuletused. Tõlkeluule põhiliselt J.A.Rimbaud´lt ja P.Verlaine´ilt Proosa: A.Kallas, A.Kitzberg, H.Murrik, Fr.Tuglas, E,Vilde, A.H.Tammsaare jt Artiklid: G.Suits "Noorete püüd" programm H.Raudsepp "K.-E. Söödi luule" J.Aavik "Eesti kirjakeele täiendamise abinõudest" Fr.Tuglas "Ed.Vilde ja E.Peterson" jt Illustratsioonid: Ants Laikmaa "Kreutzwaldi portree"; Kristjan Raud "Millal?" jt Sümbolism ja impressionism nooreestlaste loomingus Viljeldi II loominguperioodil. Sümbolism lähtub sellest, et maailm on tunnetamatu. Kujutatakse elu sümbolite abil. Iseloomulik on raskemeelsus ja tumedad toonid. Fr.Tuglase ja A.Tassa novellid ning E.Enno ja G.Suitsu luule Impressionismi märksõnadeks on mulje ja kogemus. Psühholoogiline kujutamislaad; hele, optimistlik, rõõmus. Fr.Tuglase novellid ja romaan "Felix Ormusson", V
lõpmatut varieerumist. Tema hilisemate töödes hakkavad kaduma heledate ja tumedate osade kontrastid, kaovad tugevad kontuurid, varjud muutuvad heledamaks, maalitehnika vabamaks, skitseerivamaks, näiliselt „lohakaks“. Teoseid: „Eine murul“ (1863), „Olympia“ (1863), „Argenteuil“ (1874), „Baar Folies-Bergère`is“ (1882). Eduard Manet (1832 – 1883): Olympia (1863) Eduard Manet (1832 – 1883): Baar Folies Bergeres (1882) ● CLAUDE MONET (1840 – 1926) Kõige järjekindlam impressionist ja keskne kuju impressionistide seas on Claude Monet. See, mis on iseloomulik üldse kogu impressionismile, on täies ulatuses kehtiv just Monet kohta. Monet`le oli
annaabi.ee 
