Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kunstiajalugu II KT 2 (0)

1 Hindamata
Punktid




Kontrolltöö nr 2. Kursus Kunstiajalugu II 1) Too näiteid eesti rahvusliku kunstielu kujunemisest 20. sajandi algul.  Rajati Eesti Kunstiselts  Hakati tegema kunstinäitusi, kus sai teoseid nii osta kui ka müüa.   Hakati rajama kunstiõppeasutusi 2) Iseloomusta omal valikul kas a) Ants Laikmaa või b) Kristjan Raua rolli Eesti kunsti ajaloos. Too näiteid loomingust. Ants Laikmaa oli andekas kunstnik. Ta oli ka pedagoog ning kunstielu organisaator. Žanritest
maalis portreed ja maastikumaali. Ta oskas hästi pastelltehnikat, mille oli omal ajal Euroopa
meisterlikumaid kunstnikke.  „Mutti. Marie Underi portree“ 3) Iseloomusta arhitektuuri arengut Eestis 20. sajandi algul. Too näiteid
(3).
 Eesti arhitektuuri areng arenes kiiresti.   Kuna eestlastest arhitekte oli veel vähe. Arhitektideks olid enamuselt soomlased.   Ehitati palju teatreid ja kultuurilisi hooneid. 


4)   Milles   seisneb   kuinstikooli   „Pallas“   tähtsus   Eesti   kunsti ajaloos? See oli tol ajal kõrgeim kunstikool, mis tegutses Eestis kuni 1940. aastani. Selles kunstikoolis
sai   oma  kunstihariduse   suurem  osa  silmapaistvaid  kunstnikke   Eesti   Vabariigi   ajal.  Kooli
esimene juhataja oli maalikunstnik Konrad Mägi, kes on Eestis tuntud kunstnik ning tuntakse
ka juba paljudes Euroopa riikides.  5) Iseloomusta Eduard Wiiralti loomingut ja kohta Eesti kunsti ajaloos. Eduard Wiiralt oli  Eesti graafik, kes harrastas ka maali ja skulptuuri. Ta katsetas erinevaid
tehnikaid. Ta on teinud rohkesti raamatuillustratsioone, kuid tähtsaim on see, et ta pani aluse
Eesti vabagraafikale. Tema looming oli mõjutatud sürrealismist ja ekspressionismist. Ta on
üks vähestest Eesti kunstnikest, kes saavutas rahvusvahelise tunnustuse. 6)   Nimeta   3   Eesti   kunstnikku,   kes   olid   loominguliselt   tegevad   1920.-
1930. aastatel.   Iseloomusta   igaühe  loomingut   mõne   sõnaga   ja  nimeta
mõni kunstinäide. 
 Adamson-Eric. Ta oli maali- kui tarbekunstnik. Tallinnas Lühike jala tänaval asub 
Adamson-Ericu muuseum. Adamson-Eric „Pojengid“  Peet Aren. Tema joonistas raamatuillustratsioone ja tarbegraafikat. Peet Aden „Aida 
tänav“  Arnold Akberg. Ta oli kunsti ise õppinud. Arnold Akberg „Katused“


7)  Jooni alla õige vastus  * Milline stiil ühendas Eesti Kunstnikkude Rühma? a) funktsionalism, b) kubism, c) impressionism * Kes nendest ei ole arhitekt? a) Edgar Johan Kuusik, a) Alar Kotli, c) Peet Aren 8) Kas väide on tõene (T) või väär (V)? * Riigikoguhoone arhitektuuris põimuvad ekspressionism ja traditsionalism. T * 1930. aastate viljakaim Eesti skulptor oli Anton Starkopf. T 9) Kunstinäite äratundmine  Pildi number:  a) nimetus ja autor: Konrad Mägi „ Maastik punase pilvega“ b) valmimise ligikaudne aeg (kümnend):  20.sajandi algus (1913-1914a.) c) kunstisuund:  impressionism
Kunstiajalugu II KT 2 #1 Kunstiajalugu II KT 2 #2 Kunstiajalugu II KT 2 #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor viktorija anissimova Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti kunst 1918-1940
34
ppt

Eesti kunst 1918-1940

Eesti kunst 1918- 1940 Ants Laikmaa. Talvemaastik. 1938 02.10.2012 Rahvuslik kunstielu kujunes välja 20. sajandi alguseks. Kunsti ajalugu oli suurtes joontes sarnane Põhja- Euroopa Ferdi Sannamees. Lamav demokraatlike naisfiguur. 1927. Pronks, marmor väikeriikide omaga. Kunstikool ,,Pallas" Asutati 1919-ndal aastal Tartusse. Peamine kujutava kunsti õppeasutus Eestis. Kooli juhtisid välisamaal tegutsenud kunstnikud Konrad Tartu kunstikool ,,Pallas" Mägi, Nikolai Triik ja Ado Vabbe. Ekspressionism 1920. aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõju, eriti graafikas. Selle mõju avaldus enamasti mõõdukalt, pehmenenult ja dekoratiivsemalt. Maalija Peet Aren ja kujur Anton Sparkopf, Eduard Wiiralt. Anton St

Kunstiajalugu
Referaat Eduard Viiralt
7
docx

Referaat Eduard Viiralt

Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Timo Pällo 11M klass Eduard Viiralt Referaat Juhendaja: Tiiu Randmann HWG 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Eesti Vabariik kuulus 1920. Ja 1930. Aastail Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka ning seetõttu on loomulik, et eesti kunsti ajalugu on suurtes joontes nende omaga sarnane. Ka Eestis võib rääkida avangardismi levikust ja realismilähedusest ning isikupära soosiva kunsti õitsengust. Rahvuslik kunstielu oli välja kujunenud alles 20. Sajandi alguses, kuid seda imetlusväärsem on kiire aren, mille eesti kunst 1920. Aastaks oli läbi teinud. Juba Vabadussõja ajal korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus, millega Eesti riik tunnustas kunsti tähtsust rahvusliku eneseteadvus

Kunstiajalugu
Esimese Eesti Vabariigi kunst
9
doc

Esimese Eesti Vabariigi kunst

kunstniku parem käsi ei suutnud pintslit hoida, siis hakkas ta maalima vasaku käega. Kõik Adamson-Ericu hilisperioodi maalid on teostatud vasaku käega. Aastast 1953 kuni elu lõpuni töötas õppejõuna ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis. Aastal 1964 alustas uue loominguliigiga- dekoratiivplaatidega. Adamson-Eric on maetud Tallinna Metsakalmistule. "Meesakt Narva taustal" "Viiul ja vest" Kasutatud kirjandus: "Eesti kunstiajalugu II" "Kumu ­ Kunst elab siin" 2010.a Eesti Entsüklopeedia http://www.ekm.ee/adamson.php http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Wiiralt http://www.syg.edu.ee/~peil/konrad_magi/ http://www.miksike.ee/docs/eesti_kunst_%20ulevaade.htm www.hot.ee/pcr/Ekev1.doc

Ühiskonnaõpetus
Eesti kunst 1918-1940
44
docx

Eesti kunst 1918-1940

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism. Maalis "Aleksander II portree" ja "Kristus ristil", mille rahade eest sai Itaaliassa Roomasse minna. • Akadeemikuks, kui Roomast tagasi tuli. Oli tsaariperekonnas järeltulijate kunstiõpetaja ja portreemaalija. • 1862 – 1899 elab ja töötab Peterburis Kõik kolm üpris sarnased: pole keegi jõukast baltusaksastunud perekonnast. Tavalisest talupoja perekonnast. Alustas maalrisellina. Käis ka Peterburis, alguses töötas seal maalrina,

Kunstiajalugu
Moodne kunst
6
doc

Moodne kunst

maja, mille insener oli Georg Hellat. Eesti kunst Vabariigi ajal Vabadussõja ajal loodi Tartusse kunstiühing Pallas, mille raames 1919 avati Kõrgem Kunstikool Pallas, ühingusse ei kuulunud vaid kunstnikud, ka kirjanikud olid sellega seotud, kunstnikest näiteks Triik, Tassa, Starkopf, Mägi jne. Kõrgem Kunstikool hakkas andma kõrghariduse diplomit. Pallase põhihoone asus Teenindusmaja regioonis, Riia mäe all. Vähesel määral õpetati ka kunstiajalugu. Pallas kujundas kogu kunstielu EV ajal ja ta likvideeriti, kui tuli NL võim. Pallase vaim ja stiil olid alles veel 60ndatel ja 70ndatel. Tallinnasse asutati Riiklik Kunsttööstuskool, mis tegeles peamiselt tarbekunsti alase hariduse andmisega, selle baasil loodi NL ajal Tallinna Kunstiinstituut, mis võttis üle ka Pallase funktsiooni. 20ndate esimesel poolel olid peamised kunstitegijad varem alustanud kunstnikud, 20ndate teisest poolest ilmub Pallaslaste esimene põlvkond

Ajalugu
Eesti kunsti kokkuvõte-ettevalmistus eksamiks
14
doc

Eesti kunsti kokkuvõte, ettevalmistus eksamiks

Pilet 1 2.Kunstnik Johann Köler. Johann Köler(1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstink.Maalis oma vanemate,lihtsate taluinimeste portreid.Kuigi kohalik publik koosnes enamjaolt sakslastest,ei tahtnud Köler sellele publikule toetuda,esialgu jäi maalikunst eesti seltskonnale kättesaamatuks ja võõraks.Vaesust trotsides lõpetas Köler Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal.Lõputöö:"Herakles toob Kerberose põrguväravast"-järgib meisterlikult klassitsismi reegleid.Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal reisida mitmel pool Lääne-Euroopas ja pikemalt peatus ta klassitsistide unistustemaal Itaalias-seal maalis rahvatüüpe ja maastikke.Pariisis maalis Cesise kirikule ristilöödud Kristust kujutava altaripildi.1863 valmisid eriti populaarseks saanud teosed:Kunstniku sünnikoht;Ketraja;Hiiu naised kaevul.Edaspidi elas Köler enamasti Peterburis,õpetas nii Kunstide Akadeemias kui ka Aleksander II tütrele Maria Aleksandronovale.

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu keskoolile kogu konspekt
9
docx

Kunstiajalugu keskoolile kogu konspekt

Kunstiajalugu Gooti kunst Sünnimaaks Prantsusmaa. Selle stiilis esimene kirik on Saint-Denis. Tunnusteks on teravkaar, mis meenutab pooleks murtud vibu. Teiseks tunnuseks on üleüldine kõrgusse pürgimine. Tihti puuduvad kirikutel tornkiivrid, kuna kogu kirik on juba viidud kõrgustesse. Kestvuseks eri maades 12-16.saj. Nimetus ,,gootika" pärineb germaani hõimu gootide nimest, kuigi üldist seost neil asjaga ei ole. Gooti stiil suri välja, ehitisi lammutati halastamatult kuid tähelepanu hakati sellele uuesti pöörama alles pärast Victor Hugo romaani ,,Jumalaema kirik Pariisis" ilmumist 1831.aastal. Gooti kirikud on sageli ohtrate raidkivikaunistustega, võib näha erinevaid ristikulehe,õite ja pungade motiive, rosette, väikesi ehitornikesi, muinasjutulisi koletisi ja loomulikult ka piiblitegelasi ja pühakuid. Keskajal ehitati Prantsusmaale ligi 800 katedraali. Arvukalt ehitati ka kloostreid, millest tuntuim on Mont Saint-Michel. Tuntumad katedraalid selles stiilis on Pran

Ajalugu
Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad
40
pdf

Eesti kunstiajalugu 18. sajand kuni 1990ndad

Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL 16 6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955 19 7.SULA JA ILLUSIOONID 35 8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS 40 9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" 43 10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 19

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun