Barbizoni koolkond Barbisoni koolkond, rühm Prantsuse maastikumaalijaid, kes töötasid 19. Sajandi keskpaiku Fontainebleau lähedal Barbizonis Millise uuenduse tõi maalikunsti Barbizoni koolkond? Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama. Keskse tähtsusega meister oli nende hulgas Théodore Rousseau (18121867), kes asus Barbizoni alaliselt elama 1836. aastal. Rousseau oli realist. Ta armastas looduses tabada kindlaid, jõulisi vorme ja maalis neid võltsimatu asjalikkuse ning täpsusega, minnes paiguti kuivakski. Ka tema pintslitehnika on selge ja kindel, osalt peaaegu raskepärane, värvid tugevad. Rousseau`d huvitas see, mis on püsiv, selgejooneline ja plastiline. Tema töödes valitseb eepiline ja tõsine, tihti kurvameelne põhitoon. Ikka näeb neis suuri, jämeda tüve ja jändrike okstega puid. Barbizoni meistrite hulka kuulus Jules Dupré (18111889). Ta töötas algul...
Saksamaa oli poliitiliselt kindlustatud. Üks tuntumates kunstnikest oli seal Caspar David. Väga paljude piltide peal on inimesed kujutatud seljaga, N: ,,Kahekesi kuud vaatamas". REALISM Kui klassitsismis ja romantismis näeme, et kunstil on jutustav sisu, siis realismis seda ei ole. Neid kunstnikke huvitas tegelikkus. Pildid on ilustamata. See sai alguse Prantsusmaal. Maaliti töötavaid inimesi. Kujutati pruunikates toonides loodust. Realism oli kriitiline! Kõik kujutatud tõepäraselt. Barbisoni koolkond. Jean- Francois Millet asus töötama Barbisoni külla tööle aastal 1849. N: ,,Viljapeade korjajad". Hakati maalima kohaliku loodust ja talurahva elu. Gustav Courbet ,,Matus Ornas's" - kujutatud üle 40figuuri, tume koloriit loob matusemeeleolu. Courbet ,,Kivilõhkujad". Honore Daumier ,,Ühe rahandustegelase karikatuur" Venemaal. Kriitiline realism. Rändnäituste ühendus. Loodeti et kriitiliste piltidega sai ühiskonda muuta. Ilja Repin
kujutamise. Oluline oli tõde, ilu peeti teisejärguliseks. Realistidele oli iseloomulik huvi töö ja argielu vastu, pöörati tähelepanu halvale ja koguni vulgaarsusele inimese elus. Kunstnik pidi kujutama seda, mida ta näeb ja nii, nagu näeb, ilma ilustamata ning idealiseerimata. Seega: realistlik maalikunstnik maalis maastikumaali, olustikumaali, portreed ja natüürmorti. Uued jooned saavad kõigepealt alguse maastikumaalis, esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks. Jean Francois Millet (1814 1875) Talupoegade maalija. Kujutas talupoegi rasket tööd tegemast. 1. Viljapeade korjajad 2. Õhtupalvus Honori Doumier (1808 1879) Doumier on nn kriitilise realismi esindaja. Kriitilisteks realistideks nimetati kunstnike, kes olid ümbritsevasse eriti kriitiliselt meelestatud. Doumier oli karikaturist, graafik, maalikunstnik, skulptor. Tema töödes ei olnud positiivset tegelast. Ta pilkab kõike ja kõiki. 1. Pesunaine 2. 1871
lemmikmaterjaliks oli pirnipuu. Realismi ajal kasutasid kunstnikud maalimiseks looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Realistid huvitusid oma kaasajast ja lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust. Kõigepealt kerkis realism esile maastikumaalis. Esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks. Pühenduti looduse ilu ülistamisele, samuti maaliti talupoegi raske töö juures. Veel maaliti olustikumaale, portreesid ja natüürmorte. 1919. aastail asutati Tartusse kunstikool ,,Pallas" , samuti oli Tallinnasse rajatud ka Tallinna Kunstitööstuskool, mis andis kuni 30. aastate lõpuni peamiselt tarbekunsti alast haridust. Hollandi realistide maastikud olid maalitud äärmiselt plastilisteks, tubased stseenid olid tulvil siirast poeesiat
eesmärgiks tõsielu kujutamise. Oluline oli tõde, ilu peeti teisejärguliseks. Realistidele oli iseloomulik huvi töö ja argielu vastu, pöörati tähelepanu halvale ja koguni vulgaarsusele inimese elus. Kunstnik pidi kujutama seda, mida ta näeb ja nii, nagu näeb, ilma ilustamata ning idealiseerimata. Seega: realistlik maalikunstnik maalis maastikumaali, olustikumaali, portreed ja natüürmorti. Uued jooned saavad kõigepealt alguse maastikumaalis, esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks. Nad loobusid väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ja hakkasid maalima ainult seda, mida nad enda ümber nägid. Nende meelest oli kunstis kõige tähtsam tõde, s.o objektiivse tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine. Loodusest võtsid nad piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsiooni. Tõetruu maalikunst mõjus võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti idaalmaastikega. Siiski võitsid barbisoonlased aegamööda tunnustust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
