Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kunsti essee". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
modernism, rodini, naivistid, kunstnikud, progressi, uuendusiümbolismümbolistid, käsitlesid, meelsasti, teemasid, üksindus, temaatika, keskne, tuletatud, omaette, kandis, nimesid, kujundatieostatud, juugendstiili, postimpressionistid, vaimustatud, impressionismist, gaugin, pidama, cezanne, fovism, joonistus, tinglik, ekspressionism, kujutasidSeetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugenstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionosmist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Uusromantismi ideoloogia. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uusromantilist ideoloogiat. Nagu romantikute esimene põlvkondki, uskusid ka uusromantikud, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Osalt põhjustas selliseid mõtteid pettumise kaasajas ja arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutunud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Uuesti tugevnes religiooni autoriteet, kuid traditsioonilisest kristlusest olulisemaks said tihti eklektiliselt
1. Millised muutused toimusid 19. saj ja 20. saj vahetusel kunstis? - Väheneb erinevus ametliku ja sõltumatu kunsti vahel. - Kiired muutused põhjustavad haritlaste jagunemise. 1)Positivistlik filosoofia- usk teaduse ja tehnika progress- modernism. 2) Uuendusromantism- Maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. - Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. - Sümbolistliku kunsti areng. 2. Milline oli uusromantismi ideoloogia? - Usuti, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. - Pettumine kaasajas: tehnika ja teaduse areng ei muuda inimesi õnnelikumaks ega ühiskonda humaansemaks.
See sai alguse Inglismaalt, kuid levis nii Ameerikas, Prantsusmaal, Venemaa, Saksamaal, Eestis kui ka Soomes. Klassitsimis hakati eeskujuks pidama antiikaega ning sealt võeti üle ehitisi ja kunsti. Hakati üha enam väärtustama demokraatiat, korda, ratsionaalset mõtlemist. Iseloomulikuks klassitsistlikule kunstile on antiikmütoloogia süžeede kujutamine, inimeste idealiseerimine, kreekapärasus, alasti keha. Skulptuurid olid rahuliku hoiakuga Hoiduti detailidest. Tuntumad kunstnikud on Antonia Canova ja Antonie Houdon. Prantsusmaal tuntum David. HISTORITSISTLIK ARHITEKTUUR Historitsistlik arhitektuur tuli 18. Lõpus (Inglismaa) ja laialdasemalt 19. sajandil. Levis Saksamaal, Prantsusmaal, Lätis, Eestis, Soomes ja Venemaal. Hakati jäljendama vanaaegset stiili ning sellisena rajati uusi linnu. Iseloomulikuks on minevikuarhitektuuri eeskujuks võtmine, Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kunsti eelistamine, raudkonstruktsioonide kasutusele
ideoloogiate pooldajateks. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust. Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. Uusromantiliste ideede üheks väljundiks oli sümbolistlik kunst. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Nad käsitlesid meelsasti nn. suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. Sümbolistidele oli esmatähtis, mis on pildi peal kujutatud, mitte aga kuidas seda on tehtud. Sümbolism ei ole stiil, vaid omapäraste teemade ja süzeedega kunstivool. 2) JUUGENDSTIIL 1890.a hakkas kogu Euroopas levima stiil, mis kandis eri maades erinevaid nimesid(nt. Inglismaal modern style). Eesti keeles on juugendstiil. Uues stiilis kujundati kõike-
20 sajandi kunst Sajandivahetuse kunst: uusromantismi ideoloogia - Osad jäid truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uuromantilist ideoloogiat. Uuromantikud uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Selline mõtlemine põhjustas pettumist kaasajas ja arvamus, et teadus ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Parateadused olid populaarsed. Kunst muutus omaette väärtuseks. Sümbolism põlgab nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Käsitleti nn
stiilis Vana-Vene legendidest ja idamaistest motiividest fantaasiarikkaid ning omapäraseid pilte. Eestis tegelesid Kristjan Raud, Ants Laikmaa, Oskar Kallis ja August Jansen kunstielu edendajatena ning illustreerisid ,,Kalevipoega". Kristjan Raud lõi oma ateljeekooli 1904.a. Tartus. Alustas Peterburis realistina, tutvus Münchenis sümbolismi ja juugendstiiliga. Kalevipoja-ainelise maailma tekitas Oskar Kallis pastellmaalidega. August Jansen , kes õppis Venemaal, maalis rahvusromantilisi teemasid juugendliku üldistusega. 3.Juugend. Inglismaal Modern Style, Prantsusmaal art nouveau, Saksamaal Jugendstil. Arenes Sotimaal Glasgow koolkonnas. Arhitekt ja dekoraator Arthur Macmurdo lõi uue ornamendi, mis on ebasümmeetriline ja meenutab painduvaid taimi või ka tuleleeke. Samas arhitekt ja mööblikunstnik Charles Rennie Mackintosh kavandas ehitusmahtude julgete paigutustega hoone ja kasutas keldi rahvakunsti geomeetrilist ornamentikat. Arhitektuur.
20. SAJANDI KUNST KONSPEKT J. KANGILASKI ÕPIKUST Uusromantismi ideoloogia - pettumine kaasajas, teaduse areng pole ühiskonda humaansemaks muutnud, tugevnes religiooni autoriteet (olulisemad parateadused), kunst polnud enam teaduse liitlane, vaid ülim väärtus. Sümbolism - käsitleti suuri ja igavesi teemasid (surm, sünd, erootika, armastus, üksindus), olukordi toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süzeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890. aastail oli peamiseks esinemiskohaks Pariisis Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong
eriti palju pooldajaid. Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnikke pettumine oma kaasajas. Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest,huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne., millele nad omistasid salapäraseid, ebatavalisi, müstilisi jooni. 3) Milliseid teemasid käsitlesid sümbolistid? Sümbolistid jäljendasid meelsasti niinimetatud suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 4) Milliseid süzeesid kasutas sümbolistlik kunst? Mõned sümbolistid kasutasid akademistlikku, idealiseeritud vormi, teised kujutasid väljamõeldud süzeede detaile realistlikult, kolmandad uut moodi, juugendlikku vormi. 5) Kes olid (lühike iseloomustus, kokkuvõte)
Maalikunst rikastus uute katsetustega juhuslike värvilaikude, värelevate vormide ja meelelisusega. Prantsusmaal. Pierre Pruvis de Chavannes: idealiseeritud naisekuju liikumas tardunud maastikul. Auguste Rodin: skulptor, kes on vormikäsitluselt pigem impressionist, aga temaatikalt sümbolistlik: ,,Põrgu värav", ,,Mõtleja". Inglismaal: Edward Brune-Jones esindab prerafaeliitide koolkonda uuenduslikult. Norras: Edvard Munch on nii neurootiline sümbolist kui ka ekspressionist. Teemad: üksindus, ängistus, pettumus, haigus. Venemaal. Mihhail Vrubel: hingeelu traagika ja mosaiigitaoline värvikäsitlus. Leedus: Mikalojus Konstantinas Ciurlionis oli maalija ja helilooja, tema piltidel on ulmelised ja kosmilised kujutised. Venemaal, Peterburis. Nikolai Roerich maalis põhjamaade rahvusromantikutega samas stiilis vanavene legendidest ja idamaistest motiividest fantaasiarikkaid ning omapäraseid pilte. Juugend Inglismaal Modern Style, Prantsusmaal art nouveau, Saksamaal Jugendstil.
Ülemaailma maabus sinna noori kunstnikke, kes soovisid end täiendada või lihtsalt elada kunstist küllastunud keskkonnas, saades osa kunsti uuenemisest. Paljudele neist jäigi Pariis teiseks koduks, sulandudes sealsesse kunstiellu. Impressionism Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks
Martini kanal Pariisis" Edgar Degas tegeles pastelljoonistusega. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine oma teostes. Teosed: ,,Tantsija", ,,Concorde'i väljak", ,,Absint", ,,Täht laval", ,,End kuivatav naine", ,,Juukseid kammiv naine", ,,Sinised tantsijannad" SAJANDIVAHETUSE KUNST.SÜMBOLISM 19, 20 saj vahetusel on kunstil palju erinevaid nimetusi. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist, püüdsid oma iva sisse panna. Käsitlesid suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, surm, elu ringkäik, üksindus, armastus, erootika, inimese osavus looduses. Nad püüdsid neid teemasid lahendada ebatavaliste süzeede kaudu, salapärasusega rõhutati, et elu on müsteerium. Sümbolistidel on tähtis see, mis on pildil kujutatud. Sümboliste seob mõttemaailm. Kunstnikud olid erineva käekirjaga. Prantsuse sümbolisti Pierre Puvis de Chavannes peetakse Prantsuse sümbolismi eelkäijaks
impressionistidest huvitas neid rohkem optilised efektid ja kompositsioon kui vahetu mulje edasiandmine. Enamjaolt anarhistidena omistasid neoimpressionistid maalikunstile ühiskondliku rolli ning leidsid toetust sümbolistlikelt kirjanikelt. TUNNUSJOONED Lõuend või puualus valmistati hoolikalt ette, maaliti aegamööda, kiht kihi haaval. Maalitud ääris suleb kompositsiooni, ka raam kaeti värvipunktidega. Neoimpressionistid ammutasid teemasid kaasaegsest elust, tundsid huvi populaarsete meelelahutuste vastu nagu kohvikukontsertid, laadapidustused, tsirkus, samas jäädi truuks ka maastikumaalile, portreele, ja aktile. Kujutised maalidel jätavad tardunud mulje, täpselt joonistatud vormid jäävad lamedaks ja läbipaistvaks. Süntees toob kaasa dekoratiivse stilisatsiooni. Kunstnikud kasutasid täiel määral ära värvide omadusi ning tarvitasid spektrivärve ja nende vahetoone. Nad
Realism 19 saj keskel toimub muutus. Paljud sõltumatud kunstnikud hakkasid romantismist eemalduma. Pärast 1830. aastat hakati romantismi akadeemia poolt arvestama. Loobuti väljamõeldud kujundiest, fantaaisast, põnevatest motiividest ja hakati kujutama ainult seda, mida nad nägid enda ümber. Kõige tähtsamaks peeti tegelikkuse ja tõe kujutamist. Eemaldumine romantismist polnud järsk, toimub järk-järgult. Pariisist läheb grupp inimesi maalima Barbizoni metsa ja hakkavad tegelema loodusemaaliga. Kujuneb välja Barbizoni koolkond
Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole. Huysmansi puhul kaasnes see suundus huvi tekkimisega religiooni ja spirituaalsuse vastu. 3) Milliseid teemasid käsitlesid sümbolistid? Inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. 4) Milliseid süzeesid kasutas sümbolistlik kunst? Tahtlikult mitmetähenduslikud, salapärased, irreatsionaalsed - kunst ei pea olema tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. 5) Kes olid (lühike iseloomustus, kokkuvõte) · Pierre Puvis de Chavannes - Pierre Puvis de Chavannes oli prantsuse maalikunstnik, kes sai presidendiks ja kaas-
- Positivistlik filosoofia-teaduse ja tehnika progress; - Uusromantikud- maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. 2. Miks kerkis esile uusromantismi ideoloogia? Pettused kaasajas, sest teaduse ja tehnika arend pole suutnud inimesi õnnelikumaks muuta. 3. Kuidas suhtusid uusromantikud kunsti? Milleks nad seda pidasid? Lootsid, et kunst on vahend lahendamas inimese eksistentsiaalseid probleeme, unustamaks igapäevaelu tühisus 4. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud-sümbiolistid? Peamised teemad: sünd, elu, surm, erootika, armastus, üksindus 5. Mis oli sümbiolistide tähtsam, teoste sisu või vorm? Oluliseks süzee (põnev, fantaasiarikas, müstiline), vorm vähetähtis 6. Vali üks peatüki juures olevatest reproduktsioonidest. Mis teeb selle sümbiolistlikuks? Põrguvärav Sixtuse kabel on selle kaudsekseeskujuks 7
25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks
25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks
Pühavaimu ja Toomkirik, Pirita klooster, Tartu Toomkirik ja Jaani kirik oma unikaalsete terrakota skulptuuridega. Põhjamaade vanim säilinud gooti stiilis raekoda asub Tallinnas. Renessanss Arenes Itaalias ja laius üle Euroopa. Kaupmeeste rikkuse edenedes muutus elu Itaalia linnriikides Veneetsias, Genovas, Firenzes. Antiikkultuuri vaimustusega kaasnes inimese igakülgse enesearenduse soov. Õpiti tundma perspektiivi reegleid, inimese anatoomiat. Valdavaks said humanistlikud ideed. Kunstnikud said ühiskonnas tunnustatud positsiooni. 14.ja 15. sajand Kõike kujutati tõetruult ja õpiti tundma tsentraalperspektiivi. Ehitistes võeti eeskuju antiikarhitektuurist, kasutati sambaid, pilastreid, ornamentikat, kolmnurkset viilkatust. Arhitekt Filippo Brunelleschi sai kuulsaks Firenze toomkiriku 8-tahulise kupli kavandamisega. Rikkad lasid ehitada endile palazzosid ehk losse, mis olid kolmekordsed hooned nelinurkse sisehooviga,
Milles see avaldus? Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Mitmekesisus avaldus selles, et tekkis palju uusi kunstivoole ja-stiile. 2. Miks kerkis esile uusromantismi ideoloogia? Põhjuseks oli haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. 3. Kuidas suhtusid uusromantikud kunsti ? Milleks nad seda pidasid ? Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi. Paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid pooldama uusromantilist ideoloogiat (uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata) 4. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud/sümbolistid Nad eelistasid käsitleda suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 5. Mis oli sümbolistidele tähtsam teose sisu või vorm? Esmatähtis, mis on pildil kujutatud, mitte kuidas seda on tehtud. 6
7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11. modernism – postmodernism 1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860- ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874
kuuvalgel. Romantism Prantsusmaal Romantism jõuab Prantsusmaale väga hilja, enamasti just poliitilistel põhjustel vaenlasriikide (Inglismaa, Saksamaa) kunst. Puhkeb võitlus klassitsismi ning romantismi vahel, nn romantismi lahing 1820.datel aastatel. Jaguneb kaheks. Ametlik - esialgu jäägitult klassitsislik. Akademism kujutavas kunstis, kunstiakadeemiates õpetatav. Zanrite hierarhia, vaid kõrgeid zanre viljelevad kunstnikud said akadeemiasse, nende töid osteti samuti said nad ka toetust. Seotud eelkõige joonistusega: iseloomulik inimfiguuride rohkus, antiik, . Tõrjuti olustikumaali, kuna teema oli igapäevane. Sõltumatu: Esialgu romantism. Maastik, olustik, natüürmort. Värvierksus. Salongikunst: Klassitsism põhiliselt, romantism ka. Prantsuse kunsti ülevaatusnäitus, umbes 1737.aastatest Louvre'is paari aasta tagant, 500-600 kunstnikku. T.Gericault iseõppinud kunstnik, ametilt ratsaohvitser
See süsteem toimis umbes 1.maailmasõjani. 19 saj. Teisel poolel hakkas tekkima 'sõltumatu' kunst. püüdis mitte sõltuda akadeemilise kunsti züriidest mis domineerisid. Lõhe akadeemilise ja 'sõltumatu' vahel kasvas aina suuremaks (nt romantismiga Delacroix maaliline, vastandumine klassitsismile (teda vaadati kui skandaalset kuju) vs Ingres klassitsism, joon, domineeriv maitse). Just tänu D.le tuli akadeemiasse sisse ka eksootilisemaid teemasid. Romantikud jäid veel ametliku kunstiga samasse paati. Barbizon'i koolkond. Romantikud: klassitsistid on ummikus, ühiskond on ummikus. Tüüpiline romantik on see kes unistab metsas maal elamisest :P. Need romantikud kes läksid metsa muutusid realistideks! Akadeemia veel nende maastikumaali kuidagi aksepteeris, a'la las siis teevad. Sinna kuulus Millet, kes hakkas maalima inimesi realistlikult (seda akadeemia ei sallinud skandaal kes siis ikka inimkeha realistlikult kujutab?
sellega, et kunsti uudsus on väärtus iseeneses. Konkreetseks tõendiks võib pidada moodsa kunsti eksponeerimisvõimaluste radikaalset paranemist.20. sajandi algupoolel pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vaheldusid kunstivoolud, nagu näiteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism , futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks. Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Referaadis on välja toodud moodsa kunsti voolud 20 sajandil. Kirjeldatud on eri kunsti voole, nende tunnusjooni, kunstnike ja nende loominguid. FOVISM Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena
aimub piina ja ängistust. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodustas 1905. aastal rühmituse "Die Brücke" (tõlkes "Sild "). Rühma kuulusid Ernst Ludwig Kirchner (1880-1938) algatajana, Karl Schmidt-Rotluff (1884-1976) ja teisi kunstnikke, lühiajaliselt ka Emil Nolde (1867-1956). Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja nii ongi ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline. Sünged, grotesksed. puhuti lausa karikatuursed pildid väljendavad jõuliselt maailmavalu, ängistust ja leina, põlgust ühiskonna vastu. Rindesõdurina sõja üle elanud Otto Dixi (1891-1969) töödes kajastuvad võimsalt kaevikute õudused ja sõjajärgsel Saksamaal valitsenud kaos. Suurlinna paineid kajastas oma töödes Max Beckmann (1870-1938)
raamatumaale miniatuurmaal. 1.-2. saj kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks on maa-alused koopad (katakombid), mille seintesse maeti surnuid. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mis võib olla seotud paganlike jumalate kummardamisega. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse algpäevil peaaegu üldse, sest püüti vältida kujude kummardamist. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt sarkofaage. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuurist basiilika
kui lähedased esemed. Alusmaaling TEMPERAVÄRVIDES. Õlivärvid niiskuse vastu vastupidavamad. Kujutati pisikesi detaile täpselt, kasutades luupi. Madalmaade maalikunsti puhul on raske otsustada, kust läheb täpne piir gootika ja renessansi vahel. Kogu 15. sajandi maal kujutab endast üleminekut ühelt stiililt teisele. Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. H. BOSCH kõige populaarsem Madalmaades. Fantastilised ja olustikulised maalid. JAN VAN EYCK koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu · Pilet 2 1. Vana-Egiptuse skulptuur, pinnakunst 2700- 1000 ekr Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad
Se e on maalile ajalehe väljalõigete, tapeeditükkide, kangatükkide j ms kleepi mine. Kubis mi kuulsai m esindaja on Pablo Picasso. Picasso on kuulsamaid m o odsa kunsti esindajaid üldse. On mitmekülgne, andekas, väga viljakas. On maalija, graafik , skulptor, keraamik. On kubis mi rajaja. Picasso on rahvuselt hispaanlane. Madridis sai korraliku akadee milise kunstihariduse. 20. sajandi alguses oli Picasso loo mingus es malt helesinine (nukrame elsed maalid, tee maks üksindus, vaesed, haiged), siis roosa periood (pisut helge m, kujutas tsirkuseartiste). Pöördeline töö Picasso loo mingus oli 1907 val minud Avignoni neiud. Georges Braque-maali mislaad väga sarnane Picassole. Fernand Leger-silindritaolised vor mid, puhtad erksad värvid. MOODNE KUNST Ni metus ka: modernism. Moodne kunst on 20. saj kunst, mis ei sea eesmärgiks looduse täpset edasiandmist. Moodsale kunstile iseloomulikud jooned:
kodukoha maastikest. Vahetu keskkonda süvenemise tõttu pole Liivi maastikupildid loodusmotiividele kuivaks loeteluks jäänud: kirjanik tunnetab looduse elurütmi ning aastaaegade iseloomulikku ilu ja luuletused räägivad sügava tundeeluga inimese kiindumust loodusesse ja looduse äratavast mõjust inimestele. Looduspildid ilustamata, kirjeldab lihtsalt ilu, moriivikordused, toob siis ka inimtundeid, need tihedalt omavahel seotud. Kokkuvõte: igatsus, üksindus, kurbus. Toob paralleelselt sisse kodumaa. Suvest kirjutab kõige vähem, aga kõige rõõmsamalt. Kevad on kõige elujaotavam. Juhan Liiv (18641913) sündis Alatskivil, õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ning hiljem Treffneri gümnaasiumis. Töötas ajakirjanikuna "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses (18851892). 1894 haigestus parandamatult ning elas kodukandis vanemate, sugulaste ja sõprade hoolel.
19. saj. peeti maalikunsti arenevaks distsipliiniks: tõendiks sellest, et inimlikes asjades on progress tõepoolest võimalik. Progress seisneb peamiselt optilises kopeerimises, maalijad omandasid järjest peenemaid tehnikaid, et maalist saadav visuaalne kogemus oleks oma mõju poolest samaväärne reaalsete objektide ja stseenide poolt tekitatud kogemusega. Üha kahanev distants tegeliku ja pildilise optilise ärrituse vahel märgib progressi maalikunstis, ja progressi suurust saab mõõta sellega, mil määral paneb paljas silm seda erinevust tähele. Muidugi olid kunstnikud juba enne seda arendanud välja tehnikad kujutamaks asju liikumises. Siis järeldati liikumist peentest vihjetest, mis kunstnik oli pildi sisse poetanud, et ajendada meid järeldama, millised omadused on vastavatel objektidel ja sündmustel reaalses ajas ja ruumis. Niisiis võib olla liikuvate asjede kujutisi, mis pole liikuvad kujutised: tajutava reaalsuse järeldamine
(lihtsustatud barokk ja üleminek looduslikule stiilile). Kaasaegse maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika. Eklektilised aiad USAs LINNAPARGID. Linnapargid 1800 kuni tänapäevani, Euroopas ja USAs - Olmsted. MODERNISM MAASTIKUARHITEKTUURIS: Funktsionalism ja modernism Saksamaa, Põhjamaad; Prantsusmaa; Gaudi & Barcelona. Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a SISSEJUHATUS Põhiline osa käesolevast loengukursusest on pühendatud maastikuarhitektuuri üldajaloole, selle peamiste moevoolude ja põhisuundade vaatlusele. Allikmaterjalina on kasutatud algselt Kristiina Hellströmi poolt koostatud maastikuarhitektuuriajaloo konspekti (1997), lisaks on hulgaliselt infot
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali ainest. Ainestiku ammutavad kirjanikud eri allikatest: isiklikest kogemustest, igapäevaelust, ajaloost, kirjandusteostest jm
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
annaabi.ee 
