KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism.
Eesti rahvusliku kunsti sünd 19. saj II poolel hakkas baltisaksa kunstist eralduma kunst, mis seostas eestlast rahvusliku liikumisega, mistõttu võib eesti rahvusliku kunsti sünniajaks nimetada 19 saj. II poolt. Eesti rahvuslikus kunstis hakati kujutama eesti rahva elu. Kui rääkida Eesti rahvusliku kunsti sünnist, siis ei saa mainimata jätta kunstnike, kes panid sellele aluse- Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Kuna kõik said oma hariduse Peterburi Kunstiakadeemias ja kuna töötati kodumaast eemal, siis avaldasid mõju eesti kunsti kujunemisele sellised riigid nagu Venemaa, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Maalikunstnik Johann Köler sündis 8. märtsil 1826 Viljandimaal Lubjasaarel. Köler õppis Viljandi kreiskoolis, 1839-1846 Cesises maalriametit ja õppis Peterburi Kunstiakadeemias maalimist 1848-1855. Tema lõputööks oli ,, Herakles toob Kerberose põrguväravast"
Eesti kunsti sünd 19 sajandi teisel poolel Sisukord: 1. Sissejuhatus..................................................................................3 2. Johann Köler................................................................................4 3. August Weizenberg......................................................................6 4. Amandus Adamson......................................................................9 5. Kokkuvõte..................................................................................11 6. Kasutatud kirjandus....................................................................12 Sissejuhatus Eesti rahvusliku kunsti sünd toimus 1850. aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima
-Kristjan Jaak Peterson tõstis esile eesti keele, tekkis eesti haritlaskond. - 1838 asutati Õpetatud Eesti Selts. -1857 ilmus Kalevipoja eepos.Kretswald -Berno postimees hakkas ilmuma 1857. -1867 ilmus Lydia Koidula esimene luulekogumik. -1839 Loodi esimesed orkestrid Verigree ja 1848 Torna. -1855 hakati pidama kohalikke laulupidusi. -Esimene üldlaulupidu 1869 Tartus. -Eestis polnud võimalik veel tol ajal õppida. -Esimesed kunstinikud püüdlesid kunsti hariduse poole Peterburis. -Johann Köler esimene kunstnik kes läks eestist välismaale õppima 1826-1899. Johann Köler · Talupoja peres sündinud Johann Köler Sündis Viljandi maal 1826 ja suri 1899(Maetud suur Jaani kalmistule) · Õppis Viljandis Kreiskoolis. · 1846 läks Peterburi. · 1855. Aastal lõpetas Peterburi Kunstiakadeemia ning kujunes üheks Eesti rahvusliku maalikunsti rajajaks. Lõpu tööks ,, Herakles toob Gerberose põrgu värvast." · Sai stipendiumi.Reisib mööda ilma. · 1857
Ajaloo referaat Esimese Eesti Vabariigi kunst õp. Ingrid Paggi Tallinna 21. Kool 11 c klass Andrea Tamm 2010 AJALOOLISED SÜNDMUSED 1918-1940 24.02.1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine 1919. a. korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus 1919. a. asutati Tartusse kunstikool "Pallas" 02.02.1920 Tartu rahu
Pilet 1 2.Kunstnik Johann Köler. Johann Köler(1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstink.Maalis oma vanemate,lihtsate taluinimeste portreid.Kuigi kohalik publik koosnes enamjaolt sakslastest,ei tahtnud Köler sellele publikule toetuda,esialgu jäi maalikunst eesti seltskonnale kättesaamatuks ja võõraks.Vaesust trotsides lõpetas Köler Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal.Lõputöö:"Herakles toob Kerberose põrguväravast"-järgib meisterlikult klassitsismi reegleid.Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal reisida mitmel pool Lääne-Euroopas ja pikemalt peatus ta klassitsistide unistustemaal Itaalias-seal maalis rahvatüüpe ja maastikke.Pariisis maalis Cesise kirikule ristilöödud Kristust kujutava altaripildi.1863 valmisid eriti populaarseks saanud teosed:Kunstniku
ehitatud Tallinna Oleviste kiriku põlemine ja taastamise alustamine 1820. a. Tartu Toomkirik, Tallinna Kaarli kirik 1870, Tallinna Jaani kirik, 1884 Aleksandri kirik, Rapla kirik, (1864 Saaremaal Jämaja kirik, 1863 Saaremaal Mustjala kirik), Viljandi Pauluse kirik 1863-66, Tori kirik, 1882-1994 Peetri kirik, Aleksander Nevski katedraal Tallinnas 1900. 12. Kes rajas Eesti rahvusliku maali? Näited Johann Köler rajas Eesti rahvusliku maali. 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. J.Köler sai lõputöö "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldmedali. Ta maalis oma ema ja isa portreed - hingestatud ja südamlikud taluinimeste kujutised. Siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise ja oma tööde esitamisega. Maalis rohkesti Itaalia maastikke ja rahvatüüpe.Akadeemikunimetuse
inimesele ja maailmale oluliseks peetud põhimõtetega. Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajandeid püsinud külaühiskond ladestanud need välismõjud soomeugrilikule aluspinnale nõnda, et on et on säilitanud eesti rahvakunsti omapärane ilme. Kujutav kunst keskajal Piltidel ja kujudel oli keskaegses kultuuris teistsugune roll kui tänapäeval. Neid valmistati eelkõige selleks, et jagada inimestele usu ja moraaliõpetust. Siiski polnud nad ainult mingi "vaestepiibel", jumalasõna esitamine kirjaoskamatule rahvale piltide kaudu. Piltide ja kujudega austati ristiusule tähtsaid isikuid ja sündmusi. Bütsantsist lähtunud õigeusk pidas
Neid ei huvitanud valgus ega varjud, sageli ei kasutanud nad ka perspektiivi. Ise pidasid oma kunsti äärmiselt rahustavaks. Matisse on öelnud, et temale on tähtis väljendus, mis ei teki mitte inimeste nägudel peegelduvast kirest, modelli või esemete asendist, vaid neid ümbritsevad tühjad alad, suhted need kõik on osalised väljenduses. Matisse on maalinud erinevaid tantsijaid, terve rida natüürmordilaadseid vaikelusid, nt ,,Vaas aknal". Fovism oli äärmiselt ekspressiivne kunst. Ekspressionism Seda saab käsitleda kitsamas ja laiemas tähenduses. Laiemas tähenduses on ekspressionistlik eri aegadel tehtud äärmiselt mõjuv kunst. Kitsamas tähenduses konkreetne kunstivool, mis oli erinevate etappidena (I etapp enne I ms, II etapp I ms järgne kunst, hiljem eri vooludel antud nimetusi juurde, nt ekspressiivne abstraktsionism) Ekspressionism I ms eel: tegemist oli peamiselt sakslastega. Dresdeni kunstirühmitus oli ,,Die Brücke",
keraamikuna: "Karjapoisi" viis varianti, "Siga", "Hüppav Metskits" jt. Jaan Koorti töid iseloomustab suurejooneline lihtsus ja suursugusus, selles avaldub kunstniku peen maitse ja diskreetsus. Koorti kunst on sügavalt isikupärane ja samaaegselt lahutamatult seotud oma ajastuga. 1935.a. 14. oktoobril tabas keset aktiivset tööd Jaan Koorti ootamatu surm. Ta oli töötuhinas kuumast tsehhist õue läinud, haigestus seejärel kopsupõletikku ja vaatamata kiirele abile suri. Jaan Koort on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. Jaan Koorti nime kannab tänav Tallinnas ja Tartus.
Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL 16 6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955 19 7.SULA JA ILLUSIOONID 35 8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970
Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas
Äsjase kogemuse põhjal võis ta nüüd end kindlamana tunda: suutis ta niimoodi siia tulla, peab ta suutma selles võõras linnas kuidagiviisi ka jalad alla saada. Äärelinnas leidis ta endale odava toa ning hakkas ümberkaudsetele inimestele portreid joonistades raha koguma. 1892. a. algul võis tulevane kunstnik akadeemias nõutava sisseastumismaksu tasuda ja korrapäraseid õpinguid alustada. 1899. a. oli eesti kunsti ajaloos otsekui veelahkmeks. Kevadel oli Peterburis surnud Johann Köler. Selle mehe kogu tegevus oli langenud aega, kus väheste eestlastest kunstnike loomingujõud pidi endale rakendust otsima väljaspool kodumaad. Nüüd aga vajas Eesti kedagi, kes olemasolevaid jõude kohapeal koondaks ja uusi ette valmistaks. 1899. a. sügisel sõitis Laikmaa tagasi kodumaale, kindlaks kavatsuseks eesti kunstile eesõigus kätte võidelda. Enesekindla ja energilise kunstniku asumine Tallinnasse ei saanud siin kuidagi märkamata jääda.
Rodini kujutab oma kompositsioonis ''Calais kodanikud'' 6 meest, kelle Edward III saatis vabasurma, tänu millele säästetakse linn ja selle elanikud. Rodini tegi grupi '' Calais kodanikud'' käed ja jalad ebaloomulikult suuremaks. Weizenbergi looming klassitsistlik, millest puudub Rodinile omane kirg ja hingestatus. Adamson viljeles teatraalset uusbarokki ja realismi. August Weizenberg ja Amandus Adamson andsid panuse meie kultuuri ajalukku. Jaan Koorti teostest tean ´´Metskits'' Neoimpressionism uurib teaduslikult seda, kuidas inimese silm näeb värve. Värvid asetati lõuendile puhtalt, kindla suurusega punktikestega. Värvide valik pole vaba. Neoimpressiniste nimetati ka puäntillistideks, sest sõna koosneb pr. k. sõnast point mis tähendab punkti või divisionistideks mis tuleb sõnast diviser mis
tulla, peab ta suutma selles võõras linnas kuidagiviisi ka jalad alla saada. Äärelinnas leidis ta endale odava toa ning hakkas ümberkaudsetele inimestele portreid joonistades raha koguma. 1892. a. algul võis tulevane 2 kunstnik akadeemias nõutava sisseastumismaksu tasuda ja korrapäraseid õpinguid alustada. 1899. a. oli eesti kunsti ajaloos otsekui veelahkmeks. Kevadel oli Peterburis surnud Johann Köler. Selle mehe kogu tegevus oli langenud aega, kus väheste eestlastest kunstnike loomingujõud pidi endale rakendust otsima väljaspool kodumaad. Nüüd aga vajas Eesti kedagi, kes olemasolevaid jõude kohapeal koondaks ja uusi ette valmistaks. 1899. a. sügisel sõitis Laikmaa tagasi kodumaale, kindlaks kavatsuseks eesti kunstile eesõigus kätte võidelda. Enesekindla ja energilise kunstniku asumine Tallinnasse ei saanud siin kuidagi märkamata jääda. Juba esimestel kuudel esines ta
Selles ütleb ta, et on vaja luua ülemaaline kunstiselts, mis teeniks kogu rahvast ja aitaks rahuldada kunstivajadusi sisukate näituste korraldamise kaudu. "Kunst on kõikide päralt," esitas Laikmaa rõhukalt oma demokraatliku põhimõtte. Peale artikli ilmumist sõitis kunstnik Peterburi, et seal õppivate noorte eesti kunstnikega välja töötada seltsi põhikiri. Vaatamata tehtud ettevalmistustele ei saanud kunstiseltsi asutamine sedapuhku teoks. Vanemad ja tuntumad kunstnikud -- A. Weizenberg ja A. Adamson -- jäid algatuse suhtes ükskõikseks ja skeptiliseks. Elama otsustas Laikmaa asuda Soome Viiburisse või selle ümbruskonda. Sealt sõitis ta saabuvaks talveks Peterburi, kus tal arvukate tutvuste tõttu oli võimalus portreetellimusi hankida. Suviti elas ta Imatral ja Vallinkoskil. Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid, mis tõusevad, osaliselt portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks zanriks.
Äsjase kogemuse põhjal võis ta nüüd end kindlamana tunda: suutis ta niimoodi siia tulla, peab ta suutma selles võõras linnas kuidagiviisi ka jalad alla saada. Äärelinnas leidis ta endale odava toa ning hakkas ümberkaudsetele inimestele portreid joonistades raha koguma. 1892. a. algul võis tulevane kunstnik akadeemias nõutava sisseastumismaksu tasuda ja korrapäraseid õpinguid alustada. 1899. a. oli eesti kunsti ajaloos otsekui veelahkmeks. Kevadel oli Peterburis surnud Johann Köler. Selle mehe kogu tegevus oli langenud aega, kus väheste eestlastest kunstnike loomingujõud pidi endale rakendust otsima väljaspool kodumaad. Nüüd aga vajas Eesti kedagi, kes olemasolevaid jõude kohapeal koondaks ja uusi ette valmistaks. 1899. a. sügisel sõitis Laikmaa tagasi kodumaale, kindlaks kavatsuseks eesti kunstile eesõigus kätte võidelda. Enesekindla ja energilise kunstniku asumine Tallinnasse ei saanud siin kuidagi märkamata jääda. Juba esimestel kuudel esines ta
(,,Talvemaastik") 1932.a. lõpetas kool oma tegevuse ja Laikmaa asus elama Taeblasse (praegu seal majamuuseum). Tartus asutas ateljeekooli 1904.a. KRISTJAN RAUD (1865-1943). Sündis Viru- Jaagupi lähedal taluniku peres. Ka Kristjani kaksikvend Paul on tuntud eesti kunstnik. Õppis vabakuulajana Peterburi KA-s, täiendas ennast Düsseldorfi ja Müncheni KA-des. Töötas Düsseldorfis ja Tartus. Oluline on tema tegevus kunstiteooria ja kriitika tutvustajana eesti ajakirjanduses, eesti rahvakunsti väärtustajana ja kogujana. Pani aluse Eesti Rahva Muuseumile. Osales ka ,,Noor- Eestis". Loomingu enamiku moodustavad söe- ja pliiatsijoonistused, vähem on teinud õli-ja temperamaali. Tegi olustiku- ja tööainelisi pilte. Illustreeris ,,Kalevipoja". Töid iseloomustab selge ja monumentaalne käsitluslaad. 1906.a. toimus esimene eesti kunsti ülevaatenäitus Tartus. Eesti arhitektuuris olid jätkuvalt ülekaalus eklektika ja historitsism. Juugendstiil hakkas levima 1904.a. paiku.
(,,Talvemaastik") 1932.a. lõpetas kool oma tegevuse ja Laikmaa asus elama Taeblasse (praegu seal majamuuseum). Tartus asutas ateljeekooli 1904.a. KRISTJAN RAUD (1865-1943). Sündis Viru- Jaagupi lähedal taluniku peres. Ka Kristjani kaksikvend Paul on tuntud eesti kunstnik. Õppis vabakuulajana Peterburi KA-s, täiendas ennast Düsseldorfi ja Müncheni KA-des. Töötas Düsseldorfis ja Tartus. Oluline on tema tegevus kunstiteooria ja kriitika tutvustajana eesti ajakirjanduses, eesti rahvakunsti väärtustajana ja kogujana. Pani aluse Eesti Rahva Muuseumile. Osales ka ,,Noor- Eestis". Loomingu enamiku moodustavad söe- ja pliiatsijoonistused, vähem on teinud õli-ja temperamaali. Tegi olustiku- ja tööainelisi pilte. Illustreeris ,,Kalevipoja". Töid iseloomustab selge ja monumentaalne käsitluslaad. 1906.a. toimus esimene eesti kunsti ülevaatenäitus Tartus. Eesti arhitektuuris olid jätkuvalt ülekaalus eklektika ja historitsism. Juugendstiil hakkas levima 1904.a. paiku.
ning ,,Napoloeoni kroonimine". Esile tuli ka esimene maailmanimega naiskunstnik- Madame Vigee-Lebrun-,,Marie-Antoinette lastega". Tema kauneim maal on tema autoportree lastega. Eestis on ehitistest Tartu ülikooli peakoohe.Kaheksa hoonet Toompeal,mõisahoones Riisiperes jne. Karmide reeglite tõttu hakkas 19.saj keskpaigal klassitsism kunsti pidurdama. 13. Romantism, realism, impressionism ja 19.saj lõpu kunst · Romantism Kujunes välja Prantsusmaal 19.saj Iiveerandil. Nimetus tuleb sõnast romantiline. Esimesena ülistas Napoleoni oma luules lord Byron. Kes ongi romantilise poeesia üks suurimaid esindajaid. Romantismi eelkäijateks olid saksa ja inglise maastikumaal. William Turner ,,Matused merel" õhulised ja nägemuslikud-fantastilised maastikud ja merepildid. Sakslane Caspar David Friedrich-,,Rändaja udumere kohal". Lõi avaraid laiu maastiku-merevaateid
17. saj oli Eesti Rootsi võimu all. Narva hiilgeaeg. Narva oli barokilinn. Raekoda, börsihoone, apteek, linnakodanike elamud, aga teises maailmasõjas hävis Narva täielikult ja barokist on ainsana praeguna raekoda(varem börsihoone). · Barokk: Louis XV. Germain Boffrand(1667-1754)- hatell Soubise'i sisekujundus. Iseloomulikuks tunnuseks oli horvandi motiiv. Mingi kese, mille ümber on kaunistused. · Skulptuur: Tehti hästi palju skulptuure, aga kuulsaid nimesid ei olnud üldse palju. Skulptuur muutub dünaamilisemaks, tunnete väljendamine. Sünnimaaks Itaalia. Ainuke silmapaistev nimi on Bernini- kuulsaks sai ta kardinal Borgese ülesandel tehtud Apollonit ja Daphnet kujutav grupp. Püha Teresa ekstaas, maalilisel käsitlusel on äärmuslik töö. Portreebüstid. Tarbekunstilise iseloomuga oli tema Peetri tool Peetri kirikusse tehtud.
1899. a. sügisel sõitis Laikmaa tagasi kodumaale, kindlaks kavatsuseks eesti kunstile eesõigus kätte võidelda. Esiteks tuli tal kunstnikuna end kodumaal maksma panna, võita enesele koht üldsuse teadvuses, juurutada vähehaaval laiemateski hulkades teadmist, et meil on olemas oma kunstnikud, kes teenivad kõrgeid eesmärke.Laikmaa oli Düsseldorfist tagasi tulles käinud läbi saksa väljapaistvamaid impressioniste koondava rühmituse Sezession näituselt ja jõudnud nüüd veendumusele: kunst nõuab midagi enamat kui osav looduse kopeerimine ja käsitöölik siledus. 1900.a novembri keskpaiku asus Laikmaa teele Müncheni poole, et külastada sõpra Kristjan Rauda ja vaadata üle uus ja paljutõotav saksa kunstikeskus. Pariisis ja Münchenis veedetud kuud tõid murrangu Ants Laikmaa loomingusse - kokkupuuted realismi ja impressionismiga olid temasse jätnud sügava mulje. Juba jõuludel võis rändurit näha kodutalus Paibal, kus
mõni valge või punane maja.(,,Nikolai Triik"; lk 16-38). Nikolai Triigi looming langeb ühiskondliku arengu vastuoluderikkasse ja murrangulisse ajajärku eelmise sajandi esimestel aastakümnetel Eestis. Ta oli küpse kunstnikuna tunnistajaks Esimesele maailmasõjale ja sellele järgnenud revolutsiooni uuele tõusuhoole. Prantsuse kunsti mõjutuste kõrval etendas Triigi kunstnikuande väljakujunemisel olulist osa ka põhjamaade, esmajoones soome ja norra kunst. Eriti märgatav on põhjamaade kunsti otsene mõju Triigi selleaegsetes maastikes. Näitena võib tuua ,,Dekoratiivse Norra maastiku". Oma romantilise, kohati isegi müstikasse kalduva loodustunnetusega ning maastikuelementide ornamentaalse stiliseerimisega lähenevad tema tööd suurel määral norra kunstniku E. Munch'i loomingule. Stiliseeriv laad jääb püsima ka Triigi järgnevatel aastatel loodud maastikes, mille hulgast eriti väärib esiletõstmist 1913. a. loodud ,,Soome maastik"
suure ajastut. Ta on oma loomingus esimesi saksamaa kunstnikke kes kajastas suurlinna elu ja tööstusettevõtteid. Teosed ,,Surnud". Venemaa realism Ilja Repin teda peetakse üheks tähtsamaks Venemaa ajaloo maalijateks. Tema kõige kuulsam maal: ,,Burlakid Volgal" Venemaal kujutatakse palju kohalikku elu. Rootsimaa realism Algab vabaõhu maali tõus Skandinaavia kunstis. Rootsis kõige kuulsam Anders Zorn. Eesti realism Eestis on realism seotud rahvusliku kunsti tekkimisega. Johann Köler, kelle looming on palju seotud Venemaaga, töötas kaua Peterburi kunstikoolis. Ta oli Nikolai II õuemaalija. Ta oli rahvusliku kunsti alustala. Suurtemates töödes on näha akadeemilisust, väiksemad maalid on seotud koduga. Teos ,,Ema portree". Skulptoritest kuulsamad on August Weizenberg, kelle tähtsaim teos on ,,Lindakuju". Tema loomingu eeskujuks on pigem Taani klassitsism. Amandus Adamson, kelle eeskujuks on Prantsuse realistlik skulptuur. Teos: ,,Russalka".
Sümbolism: käsitlesid suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu jne. Oluline mis on kujutatud pildil, mitte kuidas. Prantsusmaa, sajandivahetus. Pierre Puvis de Chavannes - prantsuse sümbolismi eelkäija; Gustave Moreau "Rändav poeet", Odilon Revon ,,Ophelia". Kuulsaim vene sümbolist on Mihhail Vrubel ,,Istuv Deemon". Skulptoritest Auguste Rodin ,,Suudlus", ,,Mõtleja". Juugendstiil: Levis esialgu tarbekunstis ja arhitektuuris, samuti sajandivahetuse kunst, taheti et ühtne stiil oleks nii arhitektuuris, maalikunstis, muusikas jne. Olid ,,Prerafaeliidid" vabaneda kõrgrenessansi kunsti mõjust ja luua vararenessansiga sarnast kunsti; William Morris. Sotimaal oli Glaskow' koolkond; Arthur MacMurdo. Juugendliku arhitektuuri esindajad olid Victor Horta ja Antonio Gaudi. Kujutavas kunstis oli see looduse jäljendamine: Aubrey Beardsley, Gustav Klimt. Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades: toimus sajandivahetusel Põhjamaades,
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt
ringkäik, inimese osalus looduses. 5. Mis oli sümbolistidele tähtsam teose sisu või vorm? Esmatähtis, mis on pildil kujutatud, mitte kuidas seda on tehtud. 6. Vali üks peatüki juures olevatest piltidest? Mis teeb selle sümbolistlikuks? Arnold Böcllini „Surnute saar“ - arvati et sõudja sümboliseerib paadimeest, kes surnuid üle jõe transportis 8. Millised on skulptor Auguste Rodini kõige tähtsamad teosed? Balzaci monument, „Põrguväravad“, „Mõtleja“ 2. Juugendstiil 1. Millisesse kunstnikerühmitusse kuulus William Morris? Millise ajastu kunsti võtsid selle rühmituse liikmed eeskujuks? Prerafaeliididide. Keskaja või vararenessanssi. 2. Millele pühendas Morris oma energia ja varanduse? Hääbuvate käsitöötraditsioonide taaselustamisele. 3. Miks õigupoolest tunti 19.saj lõpukümnenditel vajadust uue stiili järele? Taheti vabaneda kõrgrenessanssi ja sellele toetunud kunsti mõjust. 4
KUNSTIAJALUGU 1) KUNST 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSEL 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid on väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutub siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid, aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellepärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi.
inimese vaba tahte väljendus.koopamaalignute kõrval valmistati ka mitmesuguseid luus ja kivist kujusid. Pronksiaeg-4000aekr-5saj rajatisteks Menhirid-arhitektuuri teke. U.4 m kõrgused kivid, km pikkused rajad, arvatavad pühade retkede kohad. Tuntuimad menhirid prantsusmaal Bretagnes . Sellest ajast säilinud ka dolmenid-algelised hauakambrid. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringina tekkis kromlehh, tuntuis on Stonehenge inglismaal. Mesopotaamia kunst Tähendab jõgede vahelist ala. Tänapäeval iraak, eufrati ja tigrise jõe vaheline maa-ala. 3000 a ekr võtsid Sumerid kirja kasutusele-kiilkiri, nendel oli ka kõrgetasemeline niisutuspõllundus, keraamika ja metallurgia.Sumereid peetakse ka ratta ja vankri leiutajateks. Püstitasid suuri astmelisi torne-tsikuraate Tänu vanimale, Gilgamesi eeposele on andmed vanima kultuuri kohta. Kangelaslood, tõekspidamised jm. 18saj Babüloonlased vallutasid sumerite linnriigi,
maalis keskklassi igapäevaelu. Maalis mitmeid natüürmorte, andis edasi asjade materjali ja iseloomu. Lihtsate inimeste töökus, ausus ja perekonnaõnne. Ta austas madalmaade kunsti. Itaalia Põhiliselt levis maalikunst, tähtsaimaks keskuseks oli Veneetsia, veduudimaalijad. Tuntuim Canaletto. Tiepolo töötas saksamaal, tegi würzburgi lossi sisekujunduse, oli barokne. Tema maalide temaatika oli juhuslik, see sidus teda rokokooga. Inglismaa kunst 17-18 saj 17. saj esimesel poolel oli tugev kuningavõim, kuningate mõju on arhitekruutile väga väike. Õukonna maitse oli baroklik klassitsism. Lähtekohaks arhitektuuril oli kõrgrenessanss. Mille maaletoojaks oli kunstnik Inigo Jones, kes oli reisinud Itaalias ja oli vaimustunud balladio loomingus, teda peetakse inglismaa balladionismi rajajaks. Temalt telliti ka Whitehalli loss inglismaal, kuid see tema eluajal valmis ei jõudnud. Kunstnikud olid peamiselt mandri euroopast
Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansamblite loomisel), samuti linnade planeerimisel. · Skulptuur tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on vaadeldavad vaid ühest küljest. Reljeef võib olla madal, keskmine, kõrge või süvendatud. Otstarbe järgi võib skulptuur esineda ansamblina (monumentidena), olla seotud ehitisega või pargikujundusega (ehitusplastika või pargiskulptuurid),
.............................................. 5 4.Postimpressionistid I............................................................................................................................ 6 5.Postimpressionistid II.......................................................................................................................... 7 6.Fovism ja ekspressionism.................................................................................................................... 8 7.Eesti kunst 20.sajandi alguses............................................................................................................ 10 8.Kubism.............................................................................................................................................. 11 9.Futurism............................................................................................................................................ 13 10.Abstraktsionismi teke ja levik.............................
Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) EKSPRESSIONISM Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks . Termin tuleneb prantsusekeelsest sõnast "expression", mis tähendab väljendust. Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi . Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
