1.5 Pneumaatiline sidur ajam- 1.6 Ühekettaline sidur- 1.7 Mitmekettaline sidur- Sellise lahenduse kindlad eelised on: temperatuur on rohkem ühtlustatud ja madalam, väiksem ülekuumenemise oht, täpsem sidurilülitus, suurem vastupidavus kõrgetele pöördemomentidele, väga mugav kasutada, kergem hooratas, pikaealine. Joonis 1. Toyota Racing Development Twin Disk (Twin Plate) sidur Joonis 3. Fidanza Twin-Disc Performance Clutch Line 2. Käigukast 2.1 Käigukasti ülesanne ja ehitus Käigukasti ülesanne on muuta auto veojõudu, sõidu kiirust ja sõidu suunda. Käigukastiga annab veojõudu suurendada startides ja kui juba hoog sees siis seda vähendada ja muuta efektiivsemaks jõuks ehk kiiruseks. Astmelises käigukastis on hammasrattad mis erinevates kombinatsioonides annab erineva tulemuse. Käigukast peab töötama vaikselt ja vähese kuluvus astmega. Seepärast kasutataksegi kaldhammastega hammasrattaid. Astmelised ehk
Samuti tuleks vältida lühiajaliselt üksteisele järgnevat sõidu alustamist järsult kallakult. Ning sõidukit ei tohi kinni hoida kallakul siduri libistamise kaudu, samuti mitte kasutada libisevat sidurit pidurdamiseks. Kallakust ei tohi alla sõita välja lülitatud siduriga ja madala käiguga. Jalga ei tohiks sõidu ajal hoida siduripedaalil. 2. Käigukast 2.1 Käigukasti ülesanne ja ehitus Käigukasti ülesanne on muuta auto veojõudu, sõidu kiirust ja sõidu suunda. Käigukastiga annab veojõudu suurendada startides ja kui juba hoog sees siis seda vähendada ja muuta efektiivsemaks jõuks ehk kiiruseks. Astmelises käigukastis on hammasrattad mis erinevates kombinatsioonides annab erineva tulemuse. Käigukast peab töötama vaikselt ja vähese kuluvus astmega. Seepärast kasutataksegi kaldhammastega hammasrattaid
jõuülekande vahel ilma, et tekiks ketaste vaheline libisemine. 2. arvutamine: Sidureid ei arvutata nimi-, vaid arvutusliku pöördemomendi järgi. Kus, on võlli nimipöördemoment; - reziimitegur; see leitakse käsiraamatutes ja erialases kirjanduses toodud tabelitest masina tüübi ja tööreziimi järgi; = 1,25....4,0 ("Masinaehitaja käsiraamat" Proffessor H. Lepikson) 5. Jõuülekande skeem (mitmikvedu, tagavedu) Nelikvedu: Jõuülekandesse kuuluvad: sidur, käigukast, 2 kardaanülekannet, taga- ja esiveosild, jaotuskast. Kolme ja enama veosillaga masinatele lisandub veel kardaanülekandeid ja veosilla mootoriga ühendamise seadmeid. Masina telgede arvu suurendamine võimaldab tõsta kandejõudu, ilma et rehvide surve teepinnale eriti suureneks. Mitme veosilla puhul astetatakse sildade vahele differentsiaal(vahekast), mis jaotab mootorlilt ülekantava jõu võrdselt kõikide veosildade
pöördemoment tõuseb ja lõpuks hakkab jälle langema. Selline reziim ei sobi aga auto sõitmisel ülesmäge ja halbadel teedel, samuti auto kohaltvõtmisel ja kiirendamisel. Kõike seda saab parandada käigukasti abiga. Peale selle saab käigukasti abil ka auto jõuülekannet mootorist lahutada. Astmelises käigukastis on hammasrattad, mis saavad omavahel hambuda erinevates kombinatsioonides, moodustades erinevate ülekandearvudega käike. Käigukast peab töötama müratult ja minimaalse kulumisega ning seda saavutatakse sünkronisaatorite ja kaldhammasrataste kasutamisega. Kaasaegsetel sõiduautodel kasutatakse kahevõllilisi käigukaste. Kolmevõllilised käigukastid lubavad üle kanda suuremaid pöördemomente, kuivõrd ülekantav jõud jaguneb suurema hulga hammasrataste vahel. Käigukasti vedav võll on ühtlasi siduri veetavaks võlliks. Selle võlli siduripoolses otsas on hammasliide siduri kettale
9. KÄIGUKASTI HOOLDUS KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Milleks on vaja autole käigukasti? Üldtuntud on sellele järgnev vastus- auto kiiruse muutmiseks. See aga on poolik ehk ühekülgne vastus. Muuta kiirust on võimalik ka kütuse juurde- lisamisega. Kui auto liigub paigalt ja võtab hoogu, peab ratastele rakendatav pöördemoment muutuma suurimast võimalikust nii palju väiksemaks, kui seda nõuavad sõiduolud. Seepärast kuulub mootori ja rataste vahelisse jõuülekandesse käigukast, mille hammasrattaid saab ühendada mitmel viisil. Neid järgemööda moodustatavaid ühendusi nimetatakse käikudeks. Manuaalkäigukasti ülesandeks ongi võimaldada juhil valida auto kiirusele ning teeoludele sobiv käik. Esiveoga autodel on käigukastil kaks võlli: vedav võll ja veetav võll. Võllid asetsevad paralleelselt teineteise kõrval ning hammasrattad on mõlemal võllil pidevas hambumises. Vedava võlli hammasrattad
5 Mootor all - tagavedu See on eriti sobiv bussidele ja veoautodel (joonis 4). Madal mootor asukoht umbes keskel ja mootorsõiduki madal raskuskese ning massi ühtlasem jaotumine. Soodsam on ka sisustuse hea kasutamine. Mootorile juurdepääs bussi alt. Joonis 4: Mootor all tagavedu Esivedu Automootor üle esitelje Joonis 5: esivedu Mootor, sidur, käigukast, sild ja diferentsiaal on kombineeritud ühte plokki. Võrreldes teiste ülekannetega ees mootori omadused ja tulemused järgmised: - Sõiduki massi vähenemine. - Pöördemomendi lühim tee mootorilt veoratastele. - Pole veovõlli tunnelit. - Suur pagasiruum. - Mootor põiki teljega, väike eesülend ja suur kasutatav jalgaderuum - Sirgel sõidukit tõmmatakse ei tõugata. - Alajuhitavus kiirel kurvide
Sisukord 1. Sidur ................................................................................................................2 1.1 Siduri ülesanne ..............................................................................................3 1.2 Siduri põhiosad ..............................................................................................3 1.3 Siduri rikked ..................................................................................................8 2. Käigukast .......................................................................................................10 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid ......................................................10 2.2 Kordisti ........................................................................................................12 2.3 Liugurid ......................................................................................................12 2.4 Käigukasti õli .................................
Hammasrataste tugev müra töötamise ajal tekib hammasrataste tunduva kulumise või mitteküllaldase õlitamise tagajärjel. Käiguvahetamisel võib müra tekitada käigu oskamatu sisselülitamine või siduri mittetäielik lahutamine. Hammasrataste hammaste murdumine esineb käigu oskamatul ja järsul sisselülitamisel või auto järsul kohaltvõtmisel. Purunenud hammastega hammasrattad tekitavad pöörlemisel tugevat müra ja lööke. Sellise rikke korral võib edasisel sõitmisel kogu käigukast puruneda. Õli väljaimmitsemise põhjuseks on tihendite riknemine kaante kinnituste nõrgenemine, tihendite kulumine ja praod karteris. Selliseid rikkeid, nagu liugurvarraste ja fiksaatorite avade mustumine, puudulik õlitus, siduri mittetäielik lahutumine ja õli väljaimmitsemine, võib kõrvaldada autojuht ise. Ülejäänud rikked kõrvaldatakse töökojas, kus vahetatakse kulunud ja purunenud detailid ning tehakse vajalikud remonttööd. KÄIGUKASTI HOOLDUS
Kõik kommentaarid