Kultuuritust ei ole olemas Inimesi ei saa pidada kultuurituks lihtsalt sellepärast, et nad ei loe igapäevaselt raamatuid. Tavaliselt peetakse inimest, kes ei ole lugenud midagi muud peale mõne muinasjutu, kalendriraamatu ning ka mõne ajalehe kultuurituks. See ei ole aga tõsi. Ainult raamatuid lugev ja ooperit kuulav isik on meie maailmas hea inimene ja teda peetakse kultuurseks inimeseks. Aga ajaloost teame, et Jüri Mõis pole lugenud nii palju raamatuid kui Pol Poth ja teda peetakse ikkagi paremaks inimeseks. Seepärast ei saagi öelda, et need inimesed, kes raamatuid harva loevad ei ole kultuursed. Võib-olla ei osata öelda mis see kultuur täpsemalt on ja ei saada aru selle tähendusest, sest kultuuri mõistetakse erinevalt. Osad arvavad, et kultuur tähendab vaid kunsti, kirjandust, muusikat ja kõike mida võiks pidada loominguks. Kultuur on aga midagi palju enamat.
Kultuur inimeses Kultuuritust ei ole olemas Ilmar Raag, essee Postimees 8.jaanuar 2011 Kultuurist räägitakse sageli vaid seoses kirjanduse, teatri või muude kunstidega, kuid tegelikult tähendab kultuur midagi palju enamat. Kultuuri ei saa vaadelda kui midagi, mis on ainult riikidel või kindlatel piirkondadel, vaid ka igal inimesel on kultuur. Ilmar Raag toob oma essees välja, et kultuur on tervik, mis sisaldab teadmisi, usku, kumsti, moraali, seadusi, tavasid ja muid võimekusi, mida inimene võib omandada ühiskonna liikmena ning inimene pole kunagi ilma kultuurita. Mina olen nõus, lähtudes eelnevast definitsioonist, et inimese kultuuritust ei saa selgelt piiritleda ning iga inimese kultuur on
Ilmar Raag, ,,Kultuuritust ei ole olemas" Tänapäeva maailmas on mõiste ,,kultuur" muutunud, võrreldes mineviku omadustega. Filmirezissöör Ilmar Raag seletab veenvalt, miks ei saa öelda, et kultuuri pole, tuues näiteid oma isiklikest kogemustest, ajaloost ja praegu kehtivast ühiskonnast. Ta mõttearutlus on konkreetne ja igati põhjendatud. Üheks väiteks esitas ta liigse üldistamise. Visandades ettekujutluse oma vanaemast, põhjendas ta ära, miks ka vanamemm oli kultuuri osake, kuigi ooperisaalide asemel veetis õhtuid piibli ees. Inimestel on tõesti harjumus ümberringi toimuvat süstematiseerida, luua enda jaoks seoseid, et elu kergemini mõista. Kultuuri all mõeldakse automaatselt ,,teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi, tavasid", ent mõiste tekke alguses omas see vaid ,,harimise" tähendust. Kõik, mida inimene vähegi ette ei võtaks, arendab ta ajutööd, sellega harides. Kui ta vanaema luges piiblit, elas ta samal aja
Kes vähem, kes rohkem. Tänapäeva inimesele on tähtis nii haridus kui ka haritus, kuna inimesed soovivad ennast arendada erinevates eluvaldkondades ning saada uusi teadmisi. Tänu meie hariduse ja haritusele võime saada aimdust, millised inimesed on kultuursed ja millised on ebakultuursed. Kuid milline on siis kultuurne ja milline ebakultuurne inimene? Inimene, kellel on lai silmaring ja avarad mõtted, võib ennast pidada juba kultuurseks inimeseks kuna nad teavad täpselt, millest või kellest nad räägivad. Neile ei valmista raskusi mõne politiiku või kuulsa kirjaniku elust rääkimine. Nad teavad, mida nad teevad ja kuidas nad seda teevad ning üldjuhul on neil ka oma kindel seisukoht ja arvamus teatud teemades. Iga kultuurse inimese areng saab alguse tema kasvatusest ja perekonnast. Näiteks kui inimene, kes elab perekonnas, kus puuduvad elementaarsed kombed ja viisakused, siis üldjuhul
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................................
Vastandiks käsitöölised – teevad, loovad. Kunstiteos on looduse jätk, käsitööline loob sellest imitatsioone. Geenius toob loodusest välja selles peituva igavese ilu. BYRON oli geenius. Kultuur ja tsivilisatsioon Kultuuri mõiste seotud millegi asutamise/rajamisele (kultiveerima, koloonia), millegi austamise/kummardamisega. Algselt seotud harimise protsessiga (viljakaks muutumine). Hiljem sajandite jooksul tasapisi laienes ka inimestele – harimine, kultuurseks muutumine. Veel hiljem ühiskonnas ühiskonnamudelina. TYLOR 1871 – def. kultuuri nii et see hõlab teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi, kombeid ja kõiki muid oskusi, mida inimene ühiskonnaliikmena omab. Kultuur ei ole midagi, mida saab lihtsalt kaasa, seda peab omandama (õppima). Õppimisvõime on inimestel olemas. Kultuursed ühiskonnad = haritud ühiskonnad. 18. saj keskel tuli kasutusele teine sõna – tsivilisatsioon. Esialgu olid need sõnad sünonüümid, nüüd konfliktipaar
" (Erich · ,,Niisugust raamatut polegi, millest poleks õppida Maria Remarque) midagi head. (Johann Wolfgang von Goethe) · ,,Vältige neid, kes püüavad teis kõigutada usku · ,,Noore nolgina sõtta minnes kujutatakse ette, et saavutada elus midagi silmapaistvat." (Mark Twain) ollakse surematu. Teised tapetakse: sinu endaga seda ei · ,,Õppimine seisneb heaks inimeseks saamises, mitte juhtu. Kuid siis aga esimest korda haavata saades niivõrd faktide omandamises. loobutakse sellest illusioonist ja teatakse, et see võib tabada · ,,Õppimine teeb inimeseks." (Demokritos) ka sind ennast." (E. Hemingway) · ,,Ära karda surma, vaid elu." (Bertolt Brecht) · ,,Nõrk inimene ei suuda andestada." (Mahatma · ,,Üritada iseend liigitada on sama kui üritada enda
See on põhjus, miks paljud vabadust pelgavad." (George Bernard Shaw) · ,,Vaimukus on haritud ülbus." (Aristoteles) · ,,Vaprus on teadmine, mida ei tasu karta." (Platon) · ,,Vägivald on rumaluse viimane võimalus." (Isaac Asimov) · ,,Vähe on asju, mis kauaks meelde jäävad." (Erich Maria Remarque) · ,,Vältige neid, kes püüavad teis kõigutada usku saavutada elus midagi silmapaistvat." (Mark Twain) · ,,Õppimine seisneb heaks inimeseks saamises, mitte niivõrd faktide omandamises. · ,,Õppimine teeb inimeseks." (Demokritos) · ,,Ära karda surma, vaid elu." (Bertolt Brecht) · ,,Üritada iseend liigitada on sama kui üritada enda hambaid hammustada." (Alan Watts) · ,,Esimene mees, kes võrdles noore naise põski roosiga, oli arvatavasti poeet; esimene, kes seda kordas, oli arvatavasti idioot." (Salvador Dali) · ,,Kui vale rändab juba pool teed ümber maailma, paneb tõde alles kingi jalga
Kunst tabab midagi sellist mis oleks justkui tabamatu. Kunstiteosed võrsuvad loodusest enesest. Kunst ja kultuur on looduse enda arengu tagajärg. Anti mõista, et kogu universus on kunstiteos. (Romantism) Looja tüüpi nimetati geeniuseks - vahendas looduse ilu. Käsitöö on teine kunsti viis. Miks kultuur on vastand tsivilisatsioonile? Samwell Coleridge määratles mis on kultuuri ja tsivilisatsiooni erinevus. Cultivation- kõrgete väärsuste poole püüdlemine, kultuurseks saamine. Tsivilisatsioonil on kalduvus ähvardada kultuuri. Clerisy - intellektuaalne eliit, mis valdab et kultuurilised püüdlused saaksid vabalt liikuda. Valgustusajastu ühiskonna teooria: Rousseau jne Inmene on olend, kelle päritolu on looduslik. Baas asub looduses.sellest tulenevalt loomulikud õigused (inimõigused) ei ole inimese enese poolt võetud vaid tulenevad loodusest (olla vaba, mõelda mida tahad). Iga riik peab olema rajatud õiglusele. Õigus mitte töötada.
NT: populaarne oli HIPi kultuur USA's (60ndad). Tähtis pole see, kas jumal on olemas või mitte, tähtis on see, et paljud usuvad temasse. Ühel juhtumil ohustab populaarkultuur eliidi väärtusi. Teiseltpoolt on tegemist rahva manipulatsiooniga, et rahvast millekski ära kasutada. Ehk siis ühelt poolt : Inimesed loevad räpmskirjandust meil on õigus neid põlastada. - Muretseme nende inimeste pärast, sest nad on ohvrid. Matthew Arnold (teoreetik) oli mees, kes vaatas populaarkultuuri kultuuri üldise mõiste sees. Tema raamat oli ,,Culture and Anarchy" 1869 (algselt kultuur ja tema vaenlased). Selles raamatus pakkus ta välja oma kultuuri definitsooni ja uuris anarhiat. · Kultuuri mõistet nägi ta üldiselt kahte moodi.
KUNST MEIE ÜMBER Kunst on inimkonna ümber olnud juba aastatuhandeid. Alates ürgajast pärit koopamaalideni kuni 21. sajandi kuulsate maalide ja suurejooneliste skulptuuridega. Kunstil pole siiamaani ühtset definitsiooni, kuid igaüks meist on teinud selle selgeks omal moel. Sellest lähtuvalt saab kunsti pidada ebatäiuslikuks ning selle mõistmise piirid on suured. Mis on siis kunst tänapäeva inimese jaoks ning kuidas see meid mõjutab? Kunst on paljudele inimestele sissetulekuallikaks. Me teame palju kuulsaid kunstnikke, muusikuid, skulptoreid ja näitlejaid. Nad kõik teenivad endale leiba, tehes kunsti. Me kas austame nende loomingut või ei pea sellest lugu. Kuid on ka inimesi, kes nende loomingut ei austa, näiteks tegeledes piraatlusega. Inimesed tõmbavad internetiavarutest alla filme ja muusikat, jättes selle looja ilma rahata. On ka suur hulk austavaid inimesi, kes neid ostavad, kas siis poodidest või samuti internetist. Sama võib olla ka
.........32 Lisa 2. Õpilaste peredes käivad ajalehed..............................................................................36 Lisa 3. Õpilaste poolt loetavad ajakirjad..............................................................................37 Lisa 4. Õpilaste lemmikraamatud kohustusliku kirjanduse hulgast.....................................38 Sissejuhatus Uurimistöö teemaks on valitud ,,Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused'', kuna noored loevad aina vähem kirjandust. Põhjuseks on see, et internet röövib kogu noorte aja ja tähelepanu ning seega on huvi raamatute, ajalehtede ja ajakirjade vastu ka vähenenud (Pungas, 2008). Uurimistöö on läbi viidud ka Tallinna Reaalkoolis eri vanuses õpilaste seas 2008 aastal ja Ülenurme Gümnaasiumi põhikooli õpilaste seas 2013 aastal.
Kas massiimmigratsioon rikastab või ohustab Euroopat? Tänapäeval on üha suuremaks probleemiks tulnud teema: ,,Kas massiimmigratsioon rikastab või ohustab Euroopat?". Mina olen enam kui kindel et massiimmigratsioon ohustab Euroopat. Vaadates numbreid ja fakte mis mõjutavad meie, eurooplaste majanduse ning ühiskonna allakäiku, saame järeldada mitut asjaolu. Kui vaadata umbes 5 aastat tagasi, missugune oli elu tol ajal heaoluriikides Rootsis ja ka Soomes, siis näeme, et varastamiste, süütamiste, mõrvade ning teiste kuritegude arv ühiskonnas elanike kohta oli täiesti normaalsuse piires. Mitte kõige madalam ega ka kõige kõrgem. Enamjaolt samal ajal algasid suured sõjad Süürias ja Iraakis, kus võimule tuli uus rühmitus ISIS (Islamic State of Iraq and Syria). ISISe elu põhimõte on järgida oma usku ning maailmavaateid, mis sisaldavad suurel hulgal süütute naiste, laste kui niisama noorte inimeste vägistamisi ja tapmisi kas usklikel, või meeltlahutavatel ees
· "Ära karda surma, vaid elu." (Bertolt Brecht) · "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) · "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." (Edmond Burke) · "Et luua täiuslikku riiki, tuleb kõigepealt luua sellised olevused, kes igal pool ja alati ohverdaksid oma hüve ühiskondliku heaolu nimel." (A. Schopenhauer) · "Et tsempioniks saada, võitle veel üks raund." James J. Corbett · "Ilu on igavik, mis kestab hetke." (Albert Camus) · "Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) · "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" (Kofutsius) · "Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) · "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." (Judith Stern) · "Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) · "Kõige kummalisem on see , et mida kaugemale sa jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed, kui vähe sa tead ja oskad sellest, mida
Maa raamatukogud ei ole nii hästi varustatud, kui linna omad, aga tähtsamad raamatud on seal olemas. Raamatukogus on olemas ka vanu ajalehti ja ajakirju, mida uurida saab, aga tihtipeale pole neid võimalik koju laenutada. Neid saab lugeda lugemissaalis. Raamatukogud on meie elus vägagi tähtsad. 1.UURIMUSE TULEMUSED 1.1.Kohustusliku kirjanduse lugemine Kohustuslik kirjandus on väga tähtis. Mõned ei viitsi lugeda ja peavad seda mõtetuks. Ma küsisin, kas noored loevad kohustuslikku kirjandust. 33% vastanuist märkis, et loeb alati kohustuslikku kirjandust. 17% märkis vastuseks, et ei loe kohustuslikku kirjandust. Arvatavasti ei mõista need õpilased kohustusliku kirjanduse tähtsust. 50% märkis, et loevad vahel kohustuslikku kirjandust ja jätavad mõned raamatud lugemata. Väiksem osa poistest, vaid 18%, märkis, et loevad alati kohustuslikku kirjandust. Tüdrukutest
MARX- valgustusajastu jätk. Varajane sotsialistlike liikumiste idee. Eraomand- see ei tööta ja see ei ole midagi millele ühiskond võiks toetuda. Assotsiatsioon- põllutöö ja vabriku töö on ühendatud tervikuks ettevõtteks. Eraomand taandub. Kaks faasi: 1. Miks inimene ei saa rakendada kõiki õigusi mis tal on keskne teema, midata käsitles jaa mõiste, mis ta sissse tõi „võõrandamine“. Marxi järgi on inimene ühiskondlik produkt. Töö oli inimeseks saamise keskne element. Töö oli inimesest võõrandatud. Töö protsess oli inimeselt ära võetud töö kui loovtöö. Inimene hakkab tööd pidama sund tegevuseks. Loovtöö peak olema inimese jaoks loomulik. Kommunismi idee oli selles, et võõrandamine tuleks ära lõpetada. Kommunismi õpetuses on mitmed elemendid koos, ta kuulub naturalismi valda, inimese loovus on ahistatud ja see tuleks vabastada. Tuleks lõpetada töö müük. Ajaloo seisukohalt on
asja nagu saksa fasism. nietzschet on püütud seostada saksa natsismiga, aga sellega ei maksa liialdada. nietzsche teoorias oli siiski palju sellist, millega hitleri seisukohad kuidagi kokku ei sobinud. [viide nietzsche õele, kes hoolitses tema eest tema elu viimastel aastatel, kui nietzsche oli sügavalt vaimuhaige, ja õel oli seoseid natsismiga] heideggeri küsimus. heidegger tegi otseselt natsidega koostööd. igale tahtele on omane püüdlus olla midagi enamat. tõsi, heideggeri teooriaid saab natsismiga siduda, aga nietzsche puhul pole see eriti mõistlik deleuze 1962 nietzsche võimutahe ei tähenda soovi domineerida, valitseda deleuze ütleb, et see ei ole igatsus toore jõu järele, vaid teatud kontrolli vorm, vajadus kontrollida teise tahte rakendumist iseenda tahte üle ühelt poolt ekspressioon, samas ka enesekontroll, enesehäivituslike impulsside vorm
Populaarkultuuri teooriad (Tõnis Kahu) 04.09.2013 *Millest koosneb(millised elemendid)? (kommertsstrukutuuride looming popkultuur) *Millises suhtes on ta ühiskonnaga(kuidas mõjub)? *Milline on popkultuuri ja indiviidi suhe? Levinud kujutlus, et popkultuur pole päris kultuur, alati peetud seda problemaatiliseks. Kultuuri mõiste Kultuur mõiste, keerukust mõistetakse erinevates keeltes erinevat moodi. Sõna tüvi kultiveerima asustama.Ülimalt palju tõlgendamisvõimalusi läbi ajaloo. Esialgne tähendus seotud maaviljelusega. HIljem laienes inimesele(tema harimisele), sealt edasi tervele ühiskonnale. Tsivilisatsioon alguses mõnes mõttes kultuuriga sünonüüm, kuid aja jooksul kujunes välja oluline vahe tegemine. Järjest enam seoti millegi materiaalsega(argise maailmaga), see tuli koos romantismiga (kultuur oli vaimne). Luuletaja Coleridge defineeris nende vahe(civilization cultivation). Kultuuri ja tsivilisatsiooni keeruline suhe!(vaimne ja materjaalne) He
Mõlemad valitsejad võivad olla nii diktaatorid kui lahked, kuid tähendus, mis võimule antakse on erinev. Kultuur on kõik see, mis puudutab tähendusi, mis ei saa olla ainult individuaalselt, sest need ringlevad kommunikatsioonis, tähendusel on vaja inimeste gruppi, et levida. Kuid kultuuril on ka väga oluline individuaalne komponent. Üks oluline aspekt: selleks et inimene olla on vaja kasvada kultuurilises keskkonnas. Inimene olemine on kultuuriliselt tingitud. Inimeseks saab, kui ta on keskkonnas üles kasvanud. Seda täiesti bioloogilisel tasandil. nt. peaaju areneb välja alles pärast sündi kultuurikeskkonnas. Kultuur on tähenduste ringlemise integreeritud mudel. - meie keel, meie olmelised harjumused, muusika, uskumused, muu loominguline eneseväljendus. Kõik võivad olla erinevat päritolu ja tüüpi, kuid mõjutavad üksteist ja annavad üksteisele sisendeid, millest tekib kultuuriline tervik.
eemale meelitavad ning mis/kes aitaksid need vastupidisteks muuta. Tänapäeva noorte arvates kohustusliku kirjanduse nimekiri igav, rohkem veedetakse aega televiisori ees ning internetis olles, sest see on rohkem huvipakkuv. Peale nende kahe näite peaksid õpetajad ning lapsevanemad lapsi/noori raamatuid lugema motiveerima, lugedes ise raamatuid. Noored loeksid raamatuid palju rohkem ning meeldivamavalt, kui e-raamatute osa oleks suurem ning raamatukogud kaasaegsemad. Tänapäeva noored loevad raamatuid väga vähe või ei tee seda üldse. Noorte praegusi harjumusi tuleks muuta ning raamatute lugemine huvitavamaks teha kui see seda praegu on. 3 Eesmärk Saada tänapäeva noored rohkem raamatuid lugema ning raamatute lugemine neile meeldivamaks teha kui see senini on olnud. Praegusel hetkel noored ei loe raamatuid oma vabadel hetkedel ning koolis kohustuslik kirjandus tundub neile ahistavana. Põhisõnum
"Kunst täiendab elu: ta annab seda, millest elus puudu." (Anton Hansen Tammsaare) Kunst on üks inimeste väljendusviise, mis võib ühendada kõike: liikumist, rääkimist, mõtlemist, kuulamist. Kui kuskil räägitakse kunstist, siis paljud inimesed mõtlevad kohe maale, kuigi kunstiliike on ka teisi. Lisaks maalikunstile on olemas veel kunstiliike, mille alla võib liigitada teatri- ja tantsukunsti, muusika ja ka kirjandusteosed. Kirjanikud on omamoodi kunstnikud, kes vormivad sõnadest aegumatuid väärtusi raamatute näol. Lugedes saab inimene teda ümbritsevast maailmast välja lülituda ja raamatu keerdkäikudesse süveneda. See on aeg iseenda jaoks, kuigi vahel on sellest raske aru saada, eriti siis kui raamatu lugemine on kohustuslik. Õpilastele tundub, et lugemine ei anna neile midagi- kid tegelikult ei ole see nii. Lugemine annab talle rahu, mida tänapäevase kiire elutempo juures igaüks vajab. Lisaks saab ka suurema sõnavara omanikuks. Ka
inimene mõned päevadki midagi lugenud pole, kipub selle inimese jutt labaseks minema. Väga paljud inimesed armastavad lugemist väga, kuid on ka inimesi, kellele ei meeldi absoluutselt lugeda. Elu näitab, et nende inimeste jutt on kohati tõesti tobe ja labane ning ega nende inimeste õigekirigi just väga kiita ei ole. Kuid ka need inimesed, kes tõesti lugeda ei armasta, puutuvad iga päev siiski kokku lugemisega oma tööülesannete täitmisel. Kuid on ka inimesi, kes loevad ainult internetis, käies foorumeid ja blogisid lugemas, kasutades Facebook-i või lugedes näiteks telekava või ajalehte. Minu tutvusringkonnas on palju inimesi, kellele meeldib väga lugeda aforisme, sest need on huvitavad ning nendes on ka tõetera sees, mis aitab paljudest asjadestki aru saada. Kuid minu klassikaaslaste ja teiste eakaaslaste seas on palju inimesi, kes tahavad lugeda, kuid mitte kohustuslikku kirjandust, vaid just seda, mida nad ise raamatukogust leiavad
ajaloo lõigu kohta, kuid on väga täpne. Siiski ei seleta nii hästi muutusi. Varajasemad jäävad väga üldiseks. Saab rakendada ühe konkreetse ühiskonna uurimiseks. Malinowski kritiseeris paljusid teooriaid, kuna neile ei olnud võimalik leida kinnitusi. Malinowski ütleb, et mitte ükski kultuuri nähtus ei säili kui sellel ei ole funktsiooni. Nähtus ise võib pärineda minevikust, kuid mingil põhjusel on ta vajalik ka tänapäeval. Strukturaal-funktsionalism (täpsustades) Suur teoreetik Alfred Reginald Radcliffe-Brown (1881-1955). Esindab pigem sotsioloogilist tähendust. Sotsiaalse grupi vajadused on esmased ühiskonnas. Ühiskond püüdleb selle poole, et 8 ennast säilitada. Kogu ühiskondlikud institutsioonid töötavad selle nimel, et säilitada ühiskondlikku kollektiivi. Durkheimi lähenemise pooldaja. Inimesed on sekundaarsed grupi suhtes (indiviidid).
TURISM JA KULTUUR Referaat SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Kultuuriturism...............................................................................................................4 1.1. Mis on kultuuriturism?...........................................................................................4 1.2. Kultuuriturismi tüübid............................................................................................5 1.3. Kultuurituristide tüübid..........................................................................................5 1.4. UNESCO Balti kultuuriturismi strateegia..............................................................6 2. Kultuuriturism erinevate kultuuride näitel....................................................................8 2.1. Amisid............................................................................
· Psühhoanalüütilised kultuurikäsitlused · Kultuurisemiootika · Kultuuriökoloogiad Oluline on pöörata tähelepanu käsitletavate autorite erialakeele kasutusele e metakeelele. S.t. siis mitte seda, kas nad kirjutavad ingl, pr, sks vm keeles, vaid milliseid mõisteid ja väljendeid nad kasutavad kultuurist rääkides. Nt peegeldavad kultuuridefintisoonid sageli mingile perioodile omaseid väärtusi ja teistest distsipliinidest pärit mõjutusi: Organisatsioonikultuuri teoreetik Geert Hofstede 1984. National cultures and corporate cultures. Kultuur on meele kollektiivne programmeerimine, mis eristab ühte inimkategooriasse kuuluvaid liikmeid teisest. Culture is the collective programming of the mind which distinguishes the members of one category of people from another. Sotsioloog ja rahvusvaheliste suhete ekspert John Paul Lederach 1995. Preparing for peace: Conflict transformation across cultures.
puhtuse. Inimene on algselt puhas romantismiideede järgi (pärispatukontseptsiooni vastand). Kõik on hästi looja käes, halvasti inimese käes. Rahvas ise oma kultuuri üle otsustada ei tohi. Arnold eristab inimese "tavalist" ja "parimat" versiooni ja peab kollektiivset "parimat" õigeks autoriteedikeskmeks. Coleridge, kes oli romantismiaja luuletaja tõi välja sellised mõisted: civilization - materiaalne maailm (tsiviliseerima) ja cultivation - vaimne maailm (inimese arendamine, kultuurseks muutmine) Leavis: ka tema teooriad lähtuvad hirmust, et ühiskonna ja populaarkultuuriga on midagi lahti. Erinevalt Arnoldist arvab Leavis, et kõige hullem on juba juhtunud. Võim kuulub ebakultuursusele. Valitseb ebakultuurne enamus. Kultuurne vähemus, keda selle enamuse poolt valitsetakse, peab leidma mingi lahenduse. Alamklasside kultuur toimib iseenesest, ta saab üksi hakkama ja ei vaja enam eliidi abi. Leavis arvab, et inimesi tuleb õpetada sellele vastu seisma
Maailmas on inimesed erinevad, ühed on rohkem meie moodi, teised vähem meie sarnased. Me kohtume nendega regulaarselt ja nende riietus sarnaneb meie omaga. Ja ometi ei saa prantslased ja sakslased mingil põhjusel omavahel just hästi läbi. Hiinlased ja jaapanlased on teineteise suhtes pehmelt öeldes ettevaatlikud, naabrid rootslased ja norralased, eestlased ja lätlased teevad teineteist selja taga maha. Põhitõed on lihtsad ja selged, vaid meie arusaamad neist on erinevad. Hiinlased arvavad, et absoluutset tõde pole olemas. Kaks vastandlikku arvamust võivad mõlemad õiged olla. Enamik idamaalasi ja paljud itaallased oleksid ühte meelt hiinlastega. Prantslased, itaallased ja teised romaani rahvad ei hiilga just avameelsusega. Jaapanis ei tohi keegi kogeda ebameeldivaid paljastusi, muutuda naeruväärseks või kaotada eneseväärikust ning seal on tõde ohtlik mõiste. Inglased ja ameeriklased, kelle kasutada on
Kultuuriteooria. Margaret Sarv 1. Kultuuri mõiste ei hõlma näiteks: taevakehade asetust. Kuigi tähtedele ja kuule jt taevakehadele antakse tähendus läbi kultuuri, siis taevakehad ise eksisteerivad kultuuriväliselt. füüsikaseadusi. Jällegi, kuidas mõistetakse gravitatsiooni on kultuuri osa, kuid gravitatsioon iseenesest ei kuulu kultuuri mõiste alla. 2. Ajalugu on inimeste poolt loodud süsteem, mis püüab kirjeldada minevikus toimunud sündmusi. Kõigil nähtustel, mida pole iial püütud kirjeldada, puudub ajalugu. See nähtus võis küll eksisteerida, ent kui seda pole kirjeldatud, siis tal puudub lugu, st ka ajalugu. 3. Seletamine on püüd täiendavate andmete (näiteks kogemusel põhinevate teadmiste või millegi, mida käsiteldakse postulaadina) avalikustemisega, anda millestki täpsem kirjeldus. Kõiki nähtusi on võimali
PÜHAKIRI: HEEBREA PIIBLI KUJUNEMINE KUI KULTUURIPROTSESS Sõna piibel tuleb kr keelsest sõnas biblia või biblion, mis tähendab nii papüürust kui kirjutusmaterjali kui ka tekste, mis on papüürusele kirjutatud. Heebria piibel ehk TaNak, judaismi pühakiri, koosneb 24st raamatust (Toora, prohvetid, kirjutised). Heebria piibel ei ole päris sama, mis kristlik Vana Testament (Seadis, ajalugu, poeesia, prohvetid). Tekstid on samad, aga järjestus on teine ning ka lugemine on erinev. Juudid loevad Vanast Testamendist välja muid asju kui kristlased. Heebria piibli raamatud jagunevad kolmeks: toora ehk seadus, varased ja hilisemad prohvetid ja kirjutised. Kristluses on süsteem teine. Pentateuki (Toora ehk Seadus ehk Moosese viisikraamat) ladinapärased nimed: I Moosese raamat: Genesis (,,algus"). Alglood ja patriarhide lood (Aabraham, Iisak, Joosep). Kuni Egiptuse vangipõlveni II Moosese raamat: Exodus (,,väljarändamine"). Lood Moosesest, Egiptuse orjapõlvest
allperioodideks, mida ükshaaval käsitletakse. Uusaeg jääb Musta Katku (1348) ja Esimese maailma-sõja (1914) vahele: kindlate piiride ja iseloomuga periood inimkonna ajaloos. Uusaeg saab alguse sellega, et sünnib "uus inimene": "Uus ajajärk ei alga siis, kui puhkeb või lõpeb mõni suur sõda, viiakse ellu mõni otsustav territoriaalne muudatus, vaid sellel hetkel, kui areenile ilmub inimliigi uus varieteet. Sest ajaloos loevad vaid inimkonna seesmised läbielamised." Käsitlemist leiab peamiselt vaid kõrgkultuur, esma-joones kaunid kunstid, filosoofia, religioon ja teadus. *****MÕJUKAMAD SUUNAD JA DEFINITSIOONID & ESINDAJAD***** Mentaliteediajalugu Tähelepanu pööramine inimeste mõttemaailma uurimisele. Ajaloos on ettekujutustel ja eelarvamustel sama suur osatähtsus kui tegelikel tegudel ja tõsiasjadel; mentaliteedid on samuti realiteedid. Inimeste mentaliteet on
Feminism ja psühhoanalüüs. Pandora laegas 2000. Feministlik teooria on olnud 20. Sajandi mõjukaimaid, kuid samas ka üks enim poleemikat tekitanud mõttesuundi. Olles dialoogis teiste mõttevooludega , seab feminism kahtluse alla lääne ühiskonnakorraldusese alustalasid .Feministliku teooria juured on 19.saj klassikalises liberalismis, mis kasvas välja valgustusajastu mõttest ning keskendus kõigi inimeste loomulikele õigustele ja vabadustele, mis tulenevas nende inimeseks olemisest.Esimesed feministlikud mõtlejad, nagu nt.Mary Wollstonecraft (1759-1797), tõstatasid küsimuse, kas naine on samaväärne inimene kui mees, ning seadsid eesmärgiks analüüsida , miks ühiskond peab naisi alaväärtuslikeks ja otsisid võimalusi, kuidas kaasata naisiliberalistliku filosoofia sõnastatud ühiskondlikku ideaali.W arvates saavad naised täisväärtuslikeks inimesteks/kodanikeks vaid siis, kui neile on tagatud juurdepääs haridusele ja avalikule tegevusele
Võõra kultuuri mõistmine tavainimesena võrreldes etnoloogilise ja antropoloogilise kultuurimõistmisega Essee Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Kultuur ja selle mõistmine....................................................................................................................4 Kultuuri tõlgendamine ja kultuuriteooriad...........................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kirjandus..............................................................................................................................................9
kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas. Kas me oleme juba algusest selle sees või jääb see meile alatiseks võõraks. Üleminekut mittefilosoofiast filosoofiasse ei eksisteeri. · Aristotelese arvates tuleb lähtuda meeleolust- tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
