Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KUNST MEIE ÜMBER (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas see meid mõjutab?

KUNST MEIE ÜMBER
Kunst on inimkonna ümber olnud juba aastatuhandeid. Alates ürgajast pärit koopamaalideni kuni 21. sajandi kuulsate maalide ja suurejooneliste skulptuuridega. Kunstil pole siiamaani ühtset definitsiooni, kuid igaüks meist on teinud selle selgeks omal moel. Sellest lähtuvalt saab kunsti pidada ebatäiuslikuks ning selle mõistmise piirid on suured. Mis on siis kunst tänapäeva inimese jaoks ning kuidas see meid mõjutab?
Kunst on paljudele inimestele sissetulekuallikaks. Me teame palju kuulsaid kunstnikke, muusikuid, skulptoreid ja näitlejaid. Nad kõik teenivad endale leiba, tehes kunsti. Me kas austame nende loomingut või ei pea sellest lugu. Kuid on ka inimesi, kes nende loomingut ei austa, näiteks tegeledes piraatlusega. Inimesed tõmbavad internetiavarutest alla filme ja muusikat, jättes selle looja ilma rahata. On ka suur hulk austavaid inimesi, kes neid ostavad, kas siis poodidest või samuti internetist. Sama võib olla ka maalidega, kui tehakse neist koopiaid ning kalli raha eest maha müüakse. Maailmas on palju kuulsaid erinevate kunstivaldkondadega tegelevaid inimesi. On neid, kes seda kurjasti ära kasutavad, laadides teoseid alla ning tehes võltsi, kuid ka neid, kes sellest hoolivad ning ostavad.
Kunsti on meie ümber väga palju. Näitused täis suurejoonelisi teoseid, tantsu- ja laulupeod , kontserdid ning tänapäeva ühed probleemsemad kunstiteosed grafitid. Neid võime me näha praktiliselt igal pool, nii metroode seintel , lagunenud majade seintel, kui ka sildade all seintel. On inimesi, kellele see üldse ei meeldi ning on ka neid, kellele need meeltmööda on. Mõningad inimesed ei pea seda üldse kunstiks. Kui see on tehtud värviliselt ning hoolikalt ning sellel on kindel sõnum, siis on see minu arust pigem kunst. Minu arvates teevad joonistused vanatel hallidel seintel, need palju värvikamaks ning mõnusamaks. Kunst meie ümber on väga varieeruv , üks tänapäeva palju kriitikat saanud grafiti on minu arust üks loomingulisemaid kunstiliike.
Kunstiloomingut on ka kirjanduses, mida me loeme. Kirjanik on seal esitanud enda loomingut. Ka kirjandust võib liigitada nii heaks kui ka halvaks. Sellest saab aga inimene erinevalt aru, sest raamatuid mõistetakse erinevalt. Mina polegi veel halba raamatud lugenud, sest iga kirjanik kirjutab omamoodi ning neid ei saagi niimoodi võrrelda. Ometi on välja kujunenud väärtkirjandus ja kirjandus, millest nii lugu ei peeta. Minu arust on see vale, sest iga kirjanik on kirjutatud raamatusse sisse pannud oma töö ja vaeva ning tema tööd alahinnates, võib ta seda hinge võtta. Samas niinimetatud bestsellerid võivad olla väiksema väärtusega kui need alahinnatud teosed, see tähendab, et mõne arvates võivad olla eelnimetatud teosed paremad, kuid nad pole nendest kuulnudki midagi. Kirjandust meie ümber on samuti väga palju, mõned neist on tuntud, teised aga vähem.
Kunsti mõiste tänapäeva kontekstis on väga lai. Kunsti on nii tänavatel, muuseumides, kontserdisaalides kui ka raamatutes. Paljud inimesed teevad kunsti tehes oma tööd, olgu nad siis lauljad või kirjanikud . Mõned inimesed hindavad nende tööd, mõned aga mitte, tegeledes piraatlusega. Kunsti on väga palju, mõnda neist alahinnatakse, näiteks grafitit. Kunsti leiame ka raamatute vahelt. Kirjandust mõistavad samuti inimesed erinevalt. Kunst on väga erinev inimeste jaoks, nagu on öelnud Tammsaare : „Kunst täiendab elu: ta annab seda, millest elus puudu“.
KUNST MEIE ÜMBER #1 KUNST MEIE ÜMBER #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaMariaOtsa Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Mis on kunst
4
doc

Mis on kunst?

tegevuse tulemusel. Inimesed mõistavad seda väga erinevalt, see võib olla nii tavaline, kui ka väga peen. Kunstiga saavad inimesed väljendada oma tundeid, elmusi või suhtumist maailma. See on midagi sellist, mida inimene on teinud nii vaatamiseks, kuulmiseks ja jälgimiseks. Kunsti võib nimetada ka meelelahutuseks, sest inimesed teevad seda tihti oma tuju tõstmiseks ja teiste meeleheaks. Kuid põhjusteks võib olla veel raha, kuulsus ja soov ennast tõestada. Kunst on midagi sellist, mis ei saa kunagi otsa. Samuti võib öelda, et seda pole liiga palju, ega ka vähe. Kunsti arengutee algas juba kiviajal, koos inimühiskonnaga, aidates inimestel tundma õppida elu ja iseennast. Ja kindlasti muutub see koos inimstega. Sõnaga kunst meenub mulle esimese asjana maalid, kunstinäitused ja kunstitunnid. Kuigi see on ainult üks väike osa kunsti mõistest, on sellest siiski väga palju räägitud. Juba koolis õpivad

Disainiajalugu
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia Esteetika I eksamiks
37
pdf

20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia Esteetika I eksamiks

Kantis uusaja suurimaid saavutusi. Inimese jaoks on põhiline tegutsemine ja tunnetamine. Saarinen võrldeb filosoofiat enim kunstiga. Rakendusfilosoofiaks loeb Saarinen näiteks Karl Popperit, Hannah Arendtit, Simone de Beauvoir, Karl Jaspers, Umberto Ecot, Roland Barthesi, Erich Frommi jt. Filosoofia peabki olema mitmetähenduslik. Filosoofia peab kahtlema iseendas ja olema piisavalt paindlik, et luua ühendusi kõigi teiste inimpraktikatega. 2 3 ​2). Sutrop, Margit 1998. Mis on kunst? Institutsionaalse esteetika kimbatus. Akadeemia & Welsch, Wolfgang 1998,1997. Aesthetics Beyond Aesthetics ( KÜSIMUS: Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga.) Esteetika on filosoofia haru, mis tegeleb ILU ja KUNSTI põhiprintsiipide sõnastamisega. Laias laastus võib esteetikateooriad jagada nii (vt lisaks küsimus nr 5): 1) representatsiooniteooriad

Esteetika
20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu
Mis on esteetika
30
doc

Mis on esteetika?

Esteetika ­ olgu ta analüütiline, marksistlik, fenomenoloogiline pole autonoomne, on sõltlase olukorras ­ esteetika vaatab mujale, kas ja kus mujal käib filosoofias action et teada saada, mida ta tegema peab). 10. Selgitage esteetiku ja esteedi erinevust! Esteetik ­ filosoofilise esteetikaga tegeleja. Esteet ­ ilust ja kunstist kui ülimatest väärtustest lugu pidav inimene, sageli ka dändi varjundiga. Esteet on estetismi pooldaja. 11. Iseloomustage kunstiesteetikat! Esteetika kui Kunst: esteetikad mis ei mahu teaduseesteetika ega filosoofiaesteetika alla. Eeskätt kunstnike , kunstivoolude teooriad, milles vaagitakse ja väljendatakse mitmesuguseid kunstiga tekkinud küsimusi. Ilmneb sageli manifestides, esseedes, intervjuudes jne. Kunstiesteetika üldine iseloomustus: normatiivne ­ kuidas tuleks kunsti teha, kogeda, mis on kunsti eesmärk, mis on tõeline ja hea kunst; isiklik ­ kuidas mina kunstnik asja näen/teen;

Filosoofia
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu
ESTEETIKA
31
docx

ESTEETIKA

Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos ­ meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta

Kunstiajalugu
kunstikultuuri ajalugu 11 klass
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus – poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks

Kultuuriajalugu
10-klass kunstikultuuri ajalugu
20
docx

10. klass kunstikultuuri ajalugu

Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 000­3000 e.m.a. neoliitiline kunst 4000­1530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Egiptus u 3000­1100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.­539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480­323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.­476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus

Kunst




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun