Kultuuriline globaliseerumine Kultuuriline globaliseerumine toimub kultuuride segunemine, nt. eri riikide keeltesse tulnud rahvusvahelised sõnad e-mail, jne, filmidesse kaasatakse eri riikide näitlejaid, operaatoreid. Rahvustoitude levik kõikjale itaalia köök, hiina toit, pitsa jne. https://www.youtube.com/watch?v=AVGAwgRn5i4 Täpsemad tagajärjed kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu amerikaniseerumine ja läänestumine kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism maailmamuusika levik rahvustoitude (pitsa, sushi) ülemaailmne levik võistlusspordi alade üleilmne levik globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side-satelliidid, telefonid Kultuuri tasandil on seda mõistet seostatud Ameerika Ühendriikide kultuurilise mõju laienemisega maailmas Inglise keel Umbes 380 miljonit inimest räägib se...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Kodukoha kultuuriline identiteet 2012 Kodukoha kultuuriline identiteet Pärnu on rikka ajaloo ja atraktiivse olevikuga pea 175-aasta vanune kuurortlinn, kus on mõnus elada, suurepärane puhata ning hea töötada. Linn on koduks umbes 43 000 inimesele ning võtab igal aastal koos maakonnaga vastu ligikaudu 700 000 väliskülalist. Pärnu looduslikult soodne asukoht mere ja jõe vahetus läheduses, lõunasse avanev madalaveeline liivarand, siinsete inimeste külalislahkus ning mõnus linnakeskkond on kaasa
Kultuuriline ja sotsiaalne globaliseerumine Abiks CD 1. Mida tähendab kultuuriline globaliseerumine? Kultuurilises globaliseerumises toimub kultuuride segunemine nt eri riikide keeltesse tulnud erinevad rahvusvahelised sõnad (eriti inglise keelest), filmidesse ja muudesse kultuuritegevustesse kaasatakse eri riikide tegelasi. Rahvustoidud levivad nt itaalia, hiina jm riigi toit. 2. Missuguseid riike (ühiskondi) nimetatakse monokultuurseteks, missuguseid multikultuurseteks ehk mitmekultuurilisteks?
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction)
Tsiili Triin, Säde Geograafiline asend Tsiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. Tsiili piirneb idas Argentina ja Boliiviaga ning põhjas Peruuga. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernándeze saarestik Vaikses ookeanis. Tsiili pindala on 756 950 km². https://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1iili#/media/File:CHL_orthographic.svg Kultuuriline taust Mõnel pool Tsiilis võib jätkuvalt kohata ehedat põliselanike kultuuri. Maa kesk-lõunaosas elavad indiaanlased maputed; põhjaosa kõrbepiirkonnas ja selle lähistel aga aimarad ja mõned teised väiksemad indiaanirahvad. Vaikses ookeanis asuval Rapa Nui-l ehk Lihavõttesaarel elavad aga polüneesia rahvaste hulka kuuluvad rapanuid. Kokku on põliselanikke ca 800 tuhat ehk ca 4,6% Tsiili rahvastikust. 1999
.........................................................................................7 3.5. Ettevõtte tulumaks ...........................................................................................................8 3.6. Sotsiaalkindlustusmaksud ja palgafondimaksud .............................................................8 3.7. Omandimaksud ............................................................................................................... 9 4. Kultuuriline keskkond...........................................................................................................10 4.1. Ärikultuur.......................................................................................................................10 4.2. Turu valik ......................................................................................................................11 4.3. Eesti organisatsioonid.......................................................................
,,Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuriline pärand" Üheks varasemaks kultuuri hälliks oli Tigrise ja Eufrati org Mesopotaamia ehk"jõgedevaheline maa". Suurimat imetlust pälvivad kindlasti sumerid, kes olid üle tuhande aasta teerajajad ajaloo näitelaval. Kui nad sinna astusid, polnud Egiptuse püramiide veel olemas, ja kui nad sealt lahkusid, puudus meie ajaarvamise algusest Jeesus Kristuse sünnist veel nii palju sajandeid, kui palju neid sellest peale on nüüd möödunud. Sumerite kõrgelt arenenud kultuur mõjutas naabreid, eriti Mesopotaamia põhjaosas elavaid semiidi rahvaid. Semiitide arv suurenes aja jooksul ja tõrjus lõpuks sumeri keele välja. Sumeri rahvas sulas semiitidega ühte ja kadus ajaloo näitelavalt. Mesopotaamia 1. Tsivilisatsiooni algus Sumerite riigid (3000 2340 eKr) a. Päritolu maailma vanim rahvas, kes tulid Mesopotaamia lõunaossa u 3500 eKr arv...
Vanaaja Mesopotaamia ja Egiptuse tsivilisatsiooni kultuuriarengus oli nii sarnaseid kui ka erinevaid jooni mis on jätnud jälje ajalukku ka pärast tsivilisatsiooni algatajate kadumist ühiskonnast ja ilma milleta on raske meie tänapäeva maailma ja kultuuri ette kujutada.
Carlos Ruiz Zafon, Hispaania kirjanik on kirjutanud, et ainuke arvamus, mis siin ilmas tõeliselt kanda on kinnitanud, on eelarvamus. Arvatakse, et taevas on armastajad prantslased, tantsijad hispaanlased, pankurid belglased, kokad itaallased, politseinikud inglased ja kõike organiseerivad sakslased. Igasugused stereotüübid on tänapäeval hell ja tundlik teema, sest alati varitseb neist rääkijat või kirjutajat oht saada vääriti mõistetud. Sageli hakatakse talle ette heitma eelarvamuste propageerimist. Palju kergem on identifitseerida käitumist, mis kipub kinnitama stereotüüpe, selle asemel et leida kust viimased on alguse saanud. Stereotüübid on säilinud ja edasi kantud mitmesuguste kommuniktasiooni vahenditega: igapäevane suhtlus, kultuurilised naljad, fraasid ja arvamused endast, uudiste sõnastused ajalehtedes, multikad, filmid, telereklaamid, peaaegu kõik kommunikatsiooni tegevused võivad sisaldada ilmset või varjatut ster...
inimestest töötavad töötleva teenistuse sektoris. Viimane ja kõige tähtsam sektor Portugali jaoks on teenindussektor. Teenindusseektor pakub tööd 59,8%-ile töötavast elanikkonnast ja toob riigile sisse kõige rohkem kolme sektori peale ehk teenindussektor toodab74,5% Portugali tulust. Portugali elanikkond hetkel kasvab. Vaatamata sellele et inimesi sureb iga aasta natuke rohkem kui sünnib, suureneb Portugali rahvaarv iga aastaga Aafrikast tulevate immigrantide tõttu. 4. Kultuuriline omapära ja väärtussüsteem Kõige levinum usund Portugalis on roomakatoliku usk mida usub 94% elanikest. Teisel kohal on protestantism. Portugalis on enamus väiksematest poodidest lõunal suletud, kuna kohalikud elanikud peavad liiga kuuma ilma ja traditsooni tõttu siestat ehk siis peavad väikse uinaku pärast lõunasööki. Enamus väiksematest poodidest on suletud ka pühapäeva hommikul, kuna enamus inimesi on usklikud ja käivad sel ajal kirikus. Osad
Ilma identiteedita võib inimesel tekkida identiteedi kriis. Tavaliselt hakkavad inimesed puberteedieas endale uut identiteeti (väärtuseid) otsima, enese defineerimise vajadus. Üldjuhul hakatakse selles eas ümber lükkama perekonnas käibel olevaid väärtuseid. 2. VALDKONNALINE LIIGENDUS: Majandus Valitsemine Tervisehoid Kultuur 1 Haridus 3. KULTUURILINE LIIGENDUS: 7. September Individuaalne kultuur Kollektivistlik kultuur · Rõhutatakse iseseisvust ja · Vastastikkune sõltuvus ja rühma isiklikke saavutusi edu · Hea toon oma arvamuse · Normidele kuuletumine ja väljaütlemine vanemta austamine
Arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid hakkasid kreeklastel kujunema pärast tumedat ajajärku 8. sajandil eKr. Tähtsaimad nendest olid Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos ning Sürakuusa. Kujunenud linnriigid olid sageli omavahel sõjajalal, mille põhjuseks oli asjaolu, et ükski linnriik ei soovinud näha teise muutumist nii võimsaks, et see hakkaks ohustama tema iseseisvust. Linnriigid erinesid üksteisest paljuski ka valitsemissüsteemide poolest. Kuivõrd ja kui suurel määral erinesid üksteisest Ateena ja Sparta valitsemissüsteemid leiab käsitlemist alljärgnevalt. Sparta näol oli tegemist riigiga, kus riigi kodanikud spartiaadid moodustasid tervest riigi elanikkonnast vaid märkimisväärse osa. Ülejäänud elanikkonna moodustasid spartiaatide ülemvõimu all olevad perioigid ning heloodid. Sparta range sõjaline sisekorraldus ongi arenenud asjaolust, et spartiaadid pidid kodanikke hulka mittekuuluvaid sõjalise jõuga oma võimu a...
1.Turunduse definitsioon, selle olulisemad rõhud. Turunduse majandusteooriast eristavad momendid. Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos- tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2.Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed, soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg 3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid (tootmiskontseptsioon, tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon, ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad. Fookusesse tõuseb kulude kontroll, mille poole püüeldakse läbi tootmi...
Euroopa rajamine: ühiskond ja eluolu. • Uus Euroopa Karl Suure suurejooneline katse maid ja rahvaid ühendada andis märku, et Rooma impeeriumi varemeil on kujunemas uus kultuuriline ja majanduslik ühtsus, uue tsivilisatsiooni vundament. • Osa selle juuri pärines Vana-Roomast, kuid ühtlasi ka sissetungijate, pemiselt germaani rahvaste elukorraldusest, õigusnormidest ja mõttemaailmast . • 10.saj keskpaiku algaski Euroopa aajaloos ligikaudu nelja sajandi pikkune periood, mida on nimetatud ka Euroopa rajamiseks või ülesehituseks – • pandi aluse feodalismile, kujunesid ilmaliku ja vaimuliku võimu ja seisuste
kultuuriorientatsiooni. Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile mõju avaldada. Tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlid said oma hariduse Saksamaa ülikoolides. Kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis tööd. Kuigi Läänemereprovintsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, ei olnud Baltikumi kultuuriline tase siiski väga kõrge, kuna Põhjasõda mõjus väga laastavalt nii majandusele, kui vaimuelule. Rahvaharidus Hariduse areng vaevaline. Koole oli vähe. Õpetajaks oli enamasti kiriku köster. Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel. 1739 koolikohustuse algus. 1765 koolipatent Kool igasse suuremasse mõisasse Koduõpe. 18. saj lõpp: u 60% talupoegadest kirjaoskajad. Eestikeelne kirjavara
1 KULTUURI ARUSAAMAD INIMLOOMUSEST, -TEGEVUSEST JA -SUHETEST 1) Arusaamad inimloomusest Mida tähendab olla inimene? Millised on kultuuri arusaamad õigetest ja korrektsetest inimsuhete mudeleist? Igal kultuuril on omad arusaamad sellest, mida tähendab olla inimene, millised on meie põhiinstinktid ja millist käitumist peetakse ebainimlikuks (mis võib põhjustada isegi grupist väljasaatmist). Inimeseks olemine ei ole ainult füüsiline vaid ka kultuuriline süsteem, mida on näidanud meile ka ajalugu. Näiteks õigustati orjandust ühiskonnas selle kaudu, et orje ei peetudki inimeseks. Etnilistes ja religioossetes konfliktides mõistetakse "muu" all neid, keda ei defineerita kui inimesi. Ka inimestena määratletute hulgas esineb variante. Mõnes ühiskonnas peetakse inimest põhiliselt kurjaks, teises aga põhiliselt heaks, ja osades on olemas mõlemad või neutraalsed inimesed, kes on võimelised olema nii head kui kurjad
1) Palun selgitage, milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Ingleharti ja tema kolleegide sõnul sõltub väärtuste areng olulisel määral ühiskonna sotsiaalmajanduslikust ja tehnoloogilisest arengust, kuid jälgib samal ajal kultuurile omaseid ajaloolis-religioosseid mustreid. Sotsiaalmajanduslikust arengust tingitud kultuuriline muutus toimib kahes faasis: industrialiseerimine toob kaasa ilmalik-ratsionaalsete väärtuste tähtsuse suurenemise, postindustrialiseerimisega kaasneb eneseväljendamist ja autonoomiat rõhutatavate väärtuste esiletõus. 2)Millised väärtused iseloomustavad Eesti ühiskonda ning kuidas neid väärtusorientatsioone selgitada? Ilmalik ratsionaalsed, kuid samas ellujäämisega seotud väärtused. Eesti
koduraamatukogu) rühmatööna või individuaalselt. Tööde ettekandmine. II 2 II Elulood Memuaar, elulugu e Õ lk 14-15 Võrdlus teksti ja enda Kultuuriline Inimese elulugu kui biograafia Tv lk 8-9, H 1-4; kogemusega, arutelu, identiteet kirjandusteos 5-6 loovad ülesanded III 1 Inimese elu kui Inimese eksistents, Õ lk 16-17 Arutlus, diskussioon, Väärtused ja küsimärk mina ise, Tv lk 10-11, H 1- rühmatöö, kõlblus
Kuupäev ...................................... Üliõpilane ........................................................................... Nimi Allkiri Annotatsioon Käesolevas essees analüüsin konfliktide mõju ja põhjusi maailmas ning võimalusi nende ennetamiseks. Tülid erinevate väike- ja suurriikide vahel on paratamatud ning ära hoidmiseks pole paljut teha. Maailma rahvaste kultuuriline erinevus takistab riikidel omavahel hästi läbi saamast.. Riigid peavad ennast võimasteks ning teistest üleolevateks, mis tekitab jälle olukordi, kus on vaja oma võimsust tõestada ning kellegagi konflikti sattuda. See on aga halb eeskuju oma rahvale, kes võivad seda tüli toetada ning ühineda. Tehtud otsused tuleb hoolikalt läbi kaaluda ning ilma ülemliku otsuseta ei tohiks kellelegi liiga teha. Idee
Urmas Niklus 12B Kas globaliseerumine süvendab või vähendab riikide ja kultuuride erinevusi? Maailmas on palju erinevaid riike ja kultuure. Tänapäeval kui tehnoloogia areneb kiiresti ja inimestel on palju võimalusi liikuda on hakanud toimuma suurem globaliseerumine. Samuti on globaliseerumine jagunenud laiali näiteks kultuuriline, poliitiline ja majanduslik. Kuid kuidas mõjub globaliseerumine riikidele ja kultuuridele, kas globaliseerumine vähendab või suurendab erinevusi? Kultuuriline globaliseerumine ehk massikultuuriga liitumine on minumeelest üks suurimaid probleeme, kuna kaob ära kultuuriline omapära, näiteks võib tuua kas või Eesti, järjest rohkem kaovad ära meie setud, rahvalaulud ja rahvatantsud. Just noorem põlvkond on see,
Seda keelt võid kuulda tänapäeval igal kontinendil. Vähim levinud on see Aafrikas kuna suurem osa riikidest seal on arenevad riigid. Minu arust on see väga hea kui on vähemalt üks ülemaailmne keel, niimoodi saaks üle terve maailma ringi rännata ja aru saada erinevatest ühiskondadest. Muidugi toetun ka sellele arusaamale, et igal rahval või ühiskonnal võiks olla ka enda keel, mida rahvas kõneleb. Nagu mainitud varem, on tänapäeval kultuuriline globalisatsioon saavutanud selle, et suuremas osas riikides on saadaval produktid nagu Coca-Cola, McDonalds jne. Me saame nautida küll kahjulikke kuid soodsaid ja huvitavate maitsetega toite. Kui võtta kõik arvesse nagu ülemaailmne keel ehk Inglise keel, ülemaailme toit, kultuuritavad, siis see aitab meil mõista teisi kultuure ja rahvaid üleüldiselt suuremas pildis. See paneks meid kui üleüldine maailmarahvas mõtlema kaugema tuleviku peale
traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. · Kultuur on inimkonna poolt ajaloo käigus loodud ja loodavate aineliste ja vaimsete väärtuste koguhulk, mis iseloomustab ühiskonna arengutaset. · Inimkultuuri tervikuna võib käsitleda kui informatsioonisüsteemi. Mittegeneetiliste vahenditega salvestatakse, säilitatakse, edastatakse põlvkonnalt põlvkonnale oma kogemust. · Kultuuriline informatsioon antakse inimesele edasi selle ühiskonna kaudu, kus ta kasvab ja areneb. Kogemus: kasvatus, õppimine, harjutamine, jäljendus, kordamine. · Kultuuri seostatakse mõistega tsivilisatsioon kas geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel loodud kultuuripiirkond. Antiiktsivilisatsioon, hiina tsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon. Tsivilisatsioon tähistab materiaalset kultuuri. · Kultuuriuuringud algasid 60ndatel
Janutunne tekib, kui vedelikukaotus ulatub 0,5%-ni kehakaalust · Suguiha ja seksuaalsuhted Soov leida partner ja astuda temaga seksuaalvahekorda · Sõltuvus uimastitest Tolerantsuse teke; nauding saab teistest vajadustest olulisemaks · Aktivatsioonitase ja uni Psüühilised funktsioonid on ööpäeva jooksul erineval määral mobiliseeritud Optimaalne aktivatsioonitase http://www.flatworldknowledge.com/node/28857#web-28857 Kultuuriline motivatsioon · Arengumotivatsioon · Saavutusvajadus Enesele suunatud Püüdlused oma võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks Uudishimu Kontrollitunne Tunnetuslik ebakõla http://www.tutrin.com/ Saavutusvajadus (David McCelland) http://www.bbc.co.uk/blogs/adamcurtis/2009/10/kabul_city_number_one_part_3.html Saavutusvajadus (David
• Järglased saavad täiskasvanuks aeglaselt INIMLIIK • Püsisoojane imetaja • Keskmine eluiga -64 • Ajumaht -1350cm3 • Aju kulutab 20% energiat kogu organismi vajadusest • Hammastik • Karvkate pea kadunud • Higinäärmete hulk kasvanud • Püstiasend • Kõnevõime • Tehnika kasutus SIGIMINE • Suguküpseks saamine kauem • Lapsed sõltuvad vanematest • Seksuaalne aktiivsus on aastaringne + nauding • Sugutiluu puudumine – evolutsioon SOTSIAALNE JA KULTUURILINE EVOLUTSIOON • Sotsiaalne evolutsioon – ühiskonna areng • Kultuuriline evolutsioon – põlvkondade vaheline infoedastus • Kollektiivselt elamine • Isolatsioon on halb tervisele? ALLIKAD • Pilt 1. Bonobo - http:// cincinnatizoo.org/wp-content/uploads/2014/02/bonobo.jpg • Pilt 2. MJ - https:// jakmeedia.com/wp-content/uploads/2014/07/1172813_51961371144 2964_975905282_o.jpg • Pilt 3. Gorilla - http:// i.dailymail.co.uk/i/pix/2014/04/14/article-2604010-1D117B7900000
tulevikus kaasa paljude institutsioonide sarnastumise sõltumata sellest, millisest kultuuripunktist liikuma hakati. Riikide majanduslik lõimumine on kõige edukam ja selle tulemused loovad püsivaima usaldusvormi just siis, kui nad tuginevad läbipaistvatele, kindlate reeglitega piiritletud institutsioonidele, mitte aga lõtvadele kultuurilise läheduse sidemetele. Mina pean jällegi nõustuma seisukohaga, milles nad olid üksmeelel, et kultuuriline identiteet ei kao veel vähemalt lähitulevikus. Samuti on ka tõetera sees sellel, et riikide majanduslik lõimumine võib olla edukam kui pelgalt kultuuriline toetumine. See ei tooks endaga kaasa nii palju erimeelsusi. Paljud arvavad, et 9/11 sündmused U.S.A-s seonduvad samuti tsivilisatsioonide kokkupõrkega, kuid selle teema üle võibki jääda spekuleerima, kuna neid arvamusi on väga mitmeid. Mina arvan, et tegu pole siiski tsivilisatsioonide kokkupõrkega, kuna tegu polnud
Eesti turvalisus kannataks- niigi väike riik, kiirem kultuuriline reostus ja häving . (54% eestlastest/ 46% muu rahvus Riigikantselei tellis omnibuss uuringu vormis EMORilt uuringu)(TOM) Eesti Riigil majanduslikud probleemid- pole mõtet aidata teisi, kui meie riigi siseasjad pole stabiilsed. Paljud pered näljas, palju töötuid, iive madal. Kuni lähteriigis olukord ei stabiliseeru, ei vähene ka inimeste hulk- kui Eesti võtab vastu pagulased ei tähenda see seda et riigis asjad paranevad
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine majanduslik, kultuuriline ja rahanduslik integratrioon(koostöö). Intergratsioon majanduses: kaubad, kapital ning tööjõud liiguvad vabalt. Kasvavad rahvusvahelised ettevõtted. Poliitiline integratsioon: poliitilised organisatsioonid(ÜRO, maailma pank, pagulased jne) Kultuuriline globaliseerumine: Inglise keel, Rahvusvaheline meedia, Miks on globaliseerumine: IT areng, transport on hea, kasvavad rahvusvahelised firmad, Kaasnevad globaliseerumisega: Kujuneb välja kogu maailma ühendav majandussüsteem,
c. teiste juuresolekul muutuvad ülesanded kergemaks ÕIGE!! d. suures seltskonnas tuntakse end ülesannete lahendamisel kindlamalt Küsimus 10 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Teise inimese käitumise ja seisukohtade normaalsuse üle otsustamisel on võimalik lähtuda mitmest erinevast normist. Milliste normide kohaselt on otsuse langetamisel mõõdupuuks inimene ise ja kultuur, milles ta elab? Vali üks: a. Subjektiivne ja kliiniline norm b. Kultuuriline ja normatiivne norm c. Subjektiivne ja kultuuriline norm ÕIGE!! d. Statistiline ja kultuuriline norm
vast.Teadvus-on teadlik olemine näilise maailma ja iseenda olemasolust, tegevusest, seisundist.Eneseteadvus-see on teadlik olemine ja arusaa- mine iseendast.Vermimine-on õppimine, seotud instinktiivse käitumisega.Õpitu jääb kogu eluks meelde.Kultuur-on kõik see, mis kantakse ühest põlv- konnast teise mittepärilikul teel. Aisting-annab infot eseme või nähtuse üksikomaduste kohta. Tekib, kui mingi ärritaja mõjub meie meeleorganitele.Kuidas levib pärilik ja kultuuriline informatsioon?Pärilik antakse edasi geenidega, kultuuriline keele abil.Millest sõltub ini- mese käitumine?Meie seas olevatest protsessidest ja nende omavahelistest seostest.Inimese käitumist reguleerib närvi- süsteem.Närvisüsteemi ehituse skeem. NÄRVISÜSTEEM-> Vegetatiivne-siseelundite, näär- mete, silelihaste töö;ei allu tahtele;soodustab tööd,tegevust, taastumist, puhkust.Kesk- närvisüst.Piirdenärvisüst.- somaatiline, kehaline, suhtlus välismaailmaga, allub tahtele.
Perekonna ülesanded Annaliisa Kenppi Jaanika Vichterpal Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Ehkki perekond on sajandite jooksul läbi teinud suuri muutusi, on ta siiski säilinud ja mängib inimeste elus siiani olulist rolli. Perekond Perekonna ülesanded Soojätkamisfunktsioon ühiskonna seisukohalt tagab see rahvastiku püsimise ja taastootmise. Abielupaari soov lapsi saada on üldinimlik. Soojätkamisfunktsioon Perekonna ülesanded Seksuaalfunktsioon On olnud nii traditsioonilises kui ka modernses ühiskonnas On taganud abielupaari seksuaalsuse õiguspärase väljendamise Seksuaalfunktsioon Perekonna ülesanded Majanduslik funktsioon Üha enam peresid alustab oma elu võlgadega koormatuna, sest asjad on kallid. Kui peres on laps, siis tõ...
Globaliseerumine, ehk teisisõnu üleilmastumine, on tänapäevane protsess, mida iseloomustavad rahvusvaheline kaubandus ning tihenev kultuurivahetus. Selle eelduseks on muutused tehnoloogias, transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine. Globaliseerumine sai alguse 18. sajandil Inglismaal käsikäes tööstusrevolutsiooniga. Sealt levis see edasi Euroopasse ning Põhja-Ameerikasse. Globaliseerumise võib jaotada kolmeks: poliitiline, kultuuriline ning majanduslik. Enim tuntud ning kõneainet pakkuv on majanduslik globaliseerumine. Selle eelduseks on kapitali liikumise, rahvusliku majanduse ja rahvusvaheliste ettevõttete kasv. Antud nähtusega käivad kaasas ka riigipiiride tähtsuse vähenemine ning ülemaailmsete firmade asutamine. Selle olukorra teostumisele on kaasa aidanud ka riikide suveräänsuse vähenemine ning suhete paranemine. Otsitakse head hinna ja kvaliteedi suhet, värskeid ideid ning vajalikke tooraineid-
4. Propoorium- liturgia muutuvad osad 5. psalm-gregooriuse laulu tüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine 6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7. gregooriuse laul-roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul 8. motett-prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul 9. renessanss-taassünniajastu: ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas14.-16.saj. 10. polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad 11. homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad selle saate 12. akapella- mitmehäälse vokaalmuusika esitamine kooriga, tavaliselt instrumentaalsaateta 13. luteri koraal- saksa protestantlik kirikulaul 14. madrigal-14. saj itaalias tekkinud polüfooniline ilmalik lauluvorm 15
Sissejuhatus "Iga vald peab oma sandid ise toitma". Kas see põhimõte kehtib ka tänapäeval? Lahendusi on kindlasti mitmeid ja pidevalt vaieldakse selle üle, milline neist siis see kõige parem peaks olema. Kas panustame rohkem riiklikule sotsiaalabile või lükkame vastutuse koorma rohkem inimese enda õlule? Selge on see, et erinevates riikides on erinevad võimalused. Siin mängib suurt rolli riigi majanduslik tase ja vaieldamatult ka rahva kultuuriline taust. Juba sajandeid oli traditsiooniks, et abivajajate eest hoolitsesid eelkõige tema perekonna liikmed. Siis oli igaühe enda mureks, et tal oleks piisavalt tugevaid järglasi, kes teda vajadusel hiljem aidata saaksid. Teadagi on sellest lähtekohast eelisolukorras lasterohkusega hiilgavad aafrika ja Aasia rahvad. Võibolla oleks perepoliitika muutmiseks üks võimalus panna rohkem rõhku suunale, et igaüks peab ise hakkama saama. Peaks võtma karmi suuna, et head inimesed, unustage
Saadud tulemused normaliseeriti ning võrreldi PSID programmi abil. Arvestati järgmisi demograafilisi näitajaid: sugu; rass ja rahvus; lapse vanus; immigratsiooniline staatus; ema vanus lapse sünni ajal. Valimiks oli 2543 õpilast vanuses 6-14 aastat. Tulemused ja autori järeldused Laste testide tulemused langevad sotsiaalse staatuse langedes. Kõrgema staatusega laste testide tulemused olid paremad. Uurijate sõnul leiab aset kultuurilise kapitali efekt, mille kohaselt toimub kultuuriline reproduktsioon – kultuuriline kapital antakse edasi põlvest põlve. Osa efektist on seletatav ka kultuurilise mobiilsusega mil keskkonnas kasvamine toob kaasa sellesse sulandumise ning ülespoole liikumise. Töölisklassist päritolu puhul ilmnes positiivne seos varases eas kõrge staatusega kultuurilistes tegevuses osalemise ja hilisema staatuse tõusu vahel. Uurijad järeldasid, et kui lastele teatud staatust eksponeerida hakkavad nad seda ihaldama ning soovitud suunas liikuma.
Saksamaa. Boksiidi tähtsaimad kaevandajad on: Austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaica, Hiina. Tähtsaimad boksiidi töötlejad on: Hiina, Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, Brasiilia ja Norra. 72.Kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paigutust mõjutavad tegurid: Paigutatud transpordigeograafilise asendiga paikadesse. Kaunis loodus. Eemal suurlinnadest. Läheduses ülikoolid ja teaduskeskkused-haritud tööjõu olemasolu. Looduslik, kultuuriline ja sotsiaalselt hea keskkond. 73.Teenuste liigitus ja osatähtsuse kasvu põhjused: Isikuteenused Tegemist on lõpptarbimisega: Näiteks: juuksur, maniküür, tarbija maksab vahetult saadud restoranis maksad söögi teenuse eest eest jne. Tootja- ehk Osutatakse kaupade või Nt: uurimis- ja arendustöö,
HVVK.12.040 Kultuuri uurimise alused kordamisküsimused MIS ON KULTUUR JA KULTUURITEADUSED? 1. Kuidas on kujunenud mõiste „kultuur“ tähendus? (Viik, T. 2008. Kultuuriline pööre. Keel ja Kirjandus, l k 604-616.) Kuni 18.sajandini tähistas sõna kultuur lad k cultura individi haritust ja kasvatust, kombekeust ja tsiviliseeritust, nagu tänapäeval säilinud tähndus väljendis kultuurne inimene. Alates 19. sajandist hakati kasutama sõna kultuur tähistamaks suurte inimrühmade, näiteks rahvaste, kollektiivseid uskumusi, ideid, väärtusi, mis ennast selle rahva keeles, ühiskonnakorralduses,
kodumaist rahaühikut valuutasid tuleb juhtida valuutakursiriske Läbirääkimised sama kultuuritaustaga Läbirääkimised väge erineva partneritega kultuuritaustaga partneritega Kompetentsuse valdkonnad Rahvusvaheline keskkond Sotsiaal- Poliitilis- Majanduslik Rahvusvaheline kultuuriline õiguslik Analüütiline Võimaluste analüüs Strateegiline Rahvusvahelise turunduse plaan Funktsionaalne Rahvusvahelise turunduse meetmestik Juhtimislik Rahvusvahelise turunduse juhtimine Kas rahvusvahelise turundus globaliseerub? T.Levitt artiklis "The Globalization of Markets" 1983.a. väited: 1) tarbijate vajadused ja eelistused muutuvad üha sarnasemaks 2) tarbijad kogu maailmas on nõus loovutama
Kolonialismivastane vabadusliikumine - Neokolonialism=Endised asumaad on jäänud endiste emamaade kaudsesse sõltuvusse = majanduslik, poliitiline, tehniline, kultuuriline. - Briti endised asumaad moodustavad Briti Rahvasteühenduse -> teevad koostööd SBRiga ja nimetavad oma riigipeaks SBR kuningannat - Mitteühinemisliikumine Tekkis 50-60 aastail -> Asutajariigid on Jugoslaavi, Egiptus, India
karvakte. Kes on inimese lähimad sugulased loomariigis ja mis on selle tõendiks? Meie lähimad sugulased on SIMPANSID, BONOOBOD, GORILLAD ja ORANGUTANGID. Suguluse kindlaim tõend on mitmete valkude samasugune aminohappeline järjestus ja DNA struktuur. Millised on ühised jooned: INIMAHVIDELE geenide ja valkude struktuur AINULT INIMESELE *suur aju, *kahel jalal liikumine, *aeglane areng, *kõigesööja, *keerukas kultuuriline käitumine, *sotsiaalne suhtlemine, *oskus valmistada ja kasutada tööriistu, *elab lagedal maal, kogukondadena asulates. Kultuuriline ehk sotsiaalne evolutsioon. Mis on seda soodustanud ja kiirendanud? Kultuuriline e. Sotsiaalne evolutsioon kollektiivi kogunenud informatsiooni edasi andmist ühelt sugupõlvelt teisele. Informatsiooni suurenemise ja selle vahendusmeetodite arenguga on inimese kultuurievolutsioon kiirenenud.
töötama miinimumi nimel (näiteks Soomes). See tekitab küsimuse, miks riik võtab migrante vastu oma kaotustega ja miks ei looda uuesti tingimusi, mille korral väljarännet ei nõuta? Tekst 2: Bichler, S., Albert, I., Barros, S. et al. (2020) Exploring Cultural Identity in a Multicultural Context—the Special Case of Luxembourg. Human Arenas - Palun selgitage, kuidas on artiklis kirjeldatud mõistet „kultuuriline identiteet“. Termin kultuuriline identiteet viitab rühmaga (või rühmadele) samastumisele ja seotuse tundele selliste kollektiivsete omadustega nagu etniline või geograafiline päritolu, kellel on ühised sümbolisüsteemid, väärtused, veendumused ja käitumisnormid. Kultuurilise identiteedi kujunemine on pidev ja dünaamiline protsess, mille käigus võib kultuurilise identiteedi elementide või tahkude üle lõpmatus ja avatud tegevuses kogu elu jooksul läbi rääkida ja läbi rääkida.
Perekonna ülesanded Gertrud Aasaroht 10 klass Hoolitsus Turvalisuse funktisoon Hariv/kultuuriline funktisoon Sotsialiseerumine Soo jätkamine Majanduslik toimetulek Seksuaalfunktsioon Minu pere Minu pere väärtustab kõiki eespool toodud funktsioone. Peamiselt siiski on tähtis hoolivus, sotsiaalsus, haridus, kultuurilisus, turvalisus, hoolivus ja muidugi ka majanduslikud asjad on tähtsad. Aitäh vaatamast!
Maailmamajanduse kujunemine. KORDAMISKÜSIMUSED 10.kl.lk.18-37 Esitlused ja kavad www.tabasalu.edu.ee/valve.meesak/ Osata võrdlevalt iseloomustada agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. Mille järgi on ühiskonnad nii jaotatud? NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. Globaliseerumine infoajastul lk. 18-20 1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõik...
Tööleht Külm sõda 1940.- 60.aa 1. Miks, kelle vahel, millal algas külm sõda? 1947-1991 - USA ja NSV Liidu ning nende liitlaste sõjaline, poliitiline, majanduslik, ideoloogiline, kultuuriline vastasseis. Stalin soovis kommunismi levitada, lääneriigid aga üritasid kommunismi levikut peatada (nt USA). Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk- Euroopas, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja toomast, Berliini blokaad) 2. Millistes valdkondades toimus külm sõda?
12. Mis juhtus Frangi impeeriumiga peale Karl Suure surma? Tema pojad Ludwig sakslane, Charles paljaspea, lothar jagasid maa omavahel kolmeks 13. Milline tähtsus oli Frangi riigil ja impeeriumil kujuneva Euroopa seisukohalt. 14. 7 vabakunsti, kus ja millal esimesed ülikoolid? trivinum(grammatika, retoorika, dialektika), kvadrivium(muusika, astronoomia, aritmeetika, geomeetria). Itaalias, Inglismaal, Prantsusmaal 15. Ristisõdade põhjused ja kestus, tulemused ja tagajärjed, kultuuriline tähtsus. Põhjused: Rooma paavst taastada vaimulik võim, levitada ristiusku, 1096-1270(91). Tagajärjed: Lääne-Euroopa ebaõnnestus, paavsti autoriteet langeb, vastuolude teravnemine, juutide tagakiusamine, templiordud ja templirüütlid. Kultuur: diivanid, klaaspeegel, tuuleveskid, hügieen ja saunad, araabia numbrid, pügatud habemed 16. Kolmekordne maailmapilt taevas-ülim eesmärk, maa-kannatus, põrgu-hirmuvalitseja kirjelda keskajainimest-kesksel kohal Jumal ja usk
Muuseumile (1909). · Jõukamad inimesed üritasid saata oma lapsed välismaale õppima · Toimus haridus taseme tõus · Eesti kultuur jõuab professionaalsele tasemele (asusid tööle kutselised muusikud, teatritegelased, kirjanikud ja maalikunstnikud). · Avati Vanemuine ja Estonia 1906 (kutselised teatrid). Suurimad ajalehed: · Postimees J.V.Jannsen, K.A.Herman, Jaan Tõnisson üldinformatiivne, kultuuriline, liberaalne · Teataja Konstantin Päts majanduslik · Uudised Peeter Speek, Mihkel Martna, Jaak Järv poliitiline Tõlkekirjandus: A.Puzkin; L.Tolstoi; A.Tsehhov, E.Zola, J.W.Goethe. Eesti jutukirjandus: · Jakob Pärna ,,Oma tuba, oma luba"; ,,Must kuub". · Jaak Järv ,,Vallimäe neitsi" · Eduard Bornhöhe ,,Tallinna narrides ja narrikestes". · Eduard Vilde ,,Külmale maale";,,Mäeküla piimamees"; ,,Raudsed käed" - külaproosa
Lõuna-Ühisturg e. MERCOSUR Loodi 1991 alustades tolliliiduna ja eesmärgiks on saada ühisturuks Liikmeid 5- Argentiina, Brasiilia, Paraguay, Uruguay ja Venezuela Koostööd tehakse kõigi teiste Lõuna-Ameerika riikidega Kagu-Aasia Riikide Assotsiatsioon ASEAN Loodi 1967 Liikmed kõik Kagu-Aasia riigid (10)-Brunei, Filipiinid, Indoneesia, Kambodza,Laos, Malaisia, Myanmar, Singapur, Tai, Vietnam Eesmärgiks liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostööfoorum APEC Loodi 1967 Liikmed kõik Kagu-Aasia riigid (10)-Brunei, Filipiinid, Indoneesia, Kambodza,Laos, Malaisia, Myanmar, Singapur, Tai, Vietnam Eesmärgiks liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö Euroopa Liit Kõige tuntum ja edukam majandusliit Eesmärk on riikide konvergents Hetkel 27 liiget Rahaliidus 14 liiget EL juhtinstitutsioonid: Euroopa Komisjon,
2.1 võimude lahusus Demokraatliku riigi nurgakivi on võimude lahususe põhimõte, mille käis välja Charles- Louis de Montesquieu 250 aastat tagasi, mille kohaselt peab riigivõimu institutsioonid – seadusandlik, täidesaatev ja kohtusüsteem – üksteisest eraldatud. Selle abil proovitakse vältida võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt, vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim (Parlament) (Valitsus) (Kohtusüsteem) Seaduste Seaduste elluviimine Seaduskuulekuse väljatöötamine ja Riigi igapäevase tagamine vastuvõtmine toimise korraldamine Võimus seadusliku ...
· Linnad kasvasid kiiresti · Maapuudus (lihtrahvas ei · Erinevad tehased, vabrikud (suurettevõtted) saanud maad jurde osta) · Arenes kaubandus, eriti sisekaubandus (kasvas ka ostujõud) · Tööjõud tuli sisse · Raudteede ehitamine -> suurenes inimeste liikumine -> suhtlemine aktiivsemaks -> [hiskonna · Tooraine tuli sisse (militaarse kultuuriline areng (ideed ja arvamused) tööstuse arenemine) (Raudteedega kerge piima edasi transportida) · Talusid osteti palju 1. Raudteedega intregeerus eesti majandus loode-Venemaale 2. põllumajandussaaduste realiseerimine 3. muutus inimasustus Eestis
Kalduvus rõhuda negatiivsusele Eeldab, et kõigist võimalikest variantidest tuleb kõige kehvem Reaalsus on eriti halb Subjektiivne Esimene pessimist Hardy Pooldas evolutsiooniteooriat Kristluse vastane Kurjus kaalub headuse üle Moraalne Intellektuaalne Poliitiline Keskkondlik Kultuuriline Legaalne Sündis 22. veebruaril 1788. aastal Danzigis Saksa filosoof Õppis Göttingeni ja Berliini ülikoolis loodusteadusi ja filosoofiat Oma elu jooksul ei sidunud Ta ennast ühegi naisega Töötas pedagoogina Aastal 1831 kolis pettunud Schopenhauer Berliinist Franfurti, kus ta ka suri 21. septembril 1860 "Maailma kui tahe ja Metafüüsika kujutlus" Esteetika "Elutarkus" Fenomenoloogia
Habitus ja väli: • osutab tegutsevate subjektide erinevale suutlikkusele tegutseda, sh kohaneda ka (struktuursete) muutustega teatud tegutsemisväljal, grupis, kogukonnas, ühiskonnas. • tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon • habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon Kapitalide liigid: • Majanduslik kapital- majandsutegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss(vaba raha) • Kultuuriline kapital - teadmised, väärtused, maitse, eelistused, akadeemiline kapital,loomingulisus. käsitsemise ning programmide kasutamise oskus. Kultuuriline kapital ei määratle ainult inimese intellektuaalset arengut, vaid ka tema sotsiaalse staatuse. • Sotsiaalne kapital- suhted, sotsiaalne võrgustik; sageli teisi kapitali liike vahendv kapital • Sümboliline kapital - Sümboliline kapital - lisaväärtus või -omadus, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
