50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
67 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Maazuu
Õppematerjali autor
PEREKONNA ÜLESANDED Ehkki perekond on sajandite jooksul läbi teinud suuri muutusi, on ta siiski säilinud ja mängib inimeste elus siiani olulist rolli. Enamik täiskasvanuid tunneb end olevat seotud kahe perekonnaga, kasvuperega ja enda loodud perekonnaga. Perekonna ülesanded abielul põhineva perekonna puhul, mille moodustavad abikaasad ja nende järglased on: ühiselu kindlustamine ja seksuaalsuse kontroll, tööjaotus, laste kasvatamine lähedase kooselu õhkkonnas, kultuuri õpetamine järgnevale sugupõlvele. Perekonna põhifunktsioonid on küllaltki püsivad olnud sajandeid. Perekonna peamiste funktsioonidega saab välja tuua järgmised. 1. Soojätkamisfunktsioon on sajandeid olnud perekonna olulisemaid funktsioone. See tagab rahvastiku püsivuse ja taastootmise. Abielupaari
Perekonna ülesanded: 1.Soojätkamisfunktsioon on olnud perekonnal sajandeid olulisemaid funktsioone. 2. Seksuaalfunktsioon on perekonnal samuti olnud nii traditsioonilises kui ka modernsees ühiskonnas, sel on taganud abielupaari saksuaalsuse õiguspärase väljendamise 3.Majanduslik funktsioon on ilmselt väga kaua olnud üks perekonna loomise põhipõhjuseid. 4. Sotsialiseerimisfunktsiooni on eelkõige vajalik sotsaalsete, sh kaaseluga seotud normide, reeglite oskuste ja tegudes malide õpetamine lastele. 5. Hoolitsus, Just perekonnas saadakse kogemus hoolitsemisest ja hoolitsetud olemisest siin väljenduvad vabamalt inimeste nõrkused, hädad ja haigused. 6. Hariv/kultuuriline funktsioon on suunatu iga pereliikme, eriti aga lapse tunnetushuvi ergutamisele ning teadmiste ja oskuste vahendamisele. 7. Turvalisuse
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja?
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majanduslik ühistegevus. Ira L
ei äärmuslikult tugevad ega ka liiga nõrgad. Need inimesed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed.NEUROOTILISED: tundlikud, rahutud ning kartlikud, nende tundmused vahelduvad kiiresti. Neurootilisuse ja ekstravertsuse koosmõju võib põhjustada inimesele suuri tujumuutusi. 33. Mis on enesehinnang? Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid ja negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Perekonnaõpetus 1. perekonna ülesanded ja funktsioonid, alates lk 15 Soojätkamisfunktsioon. Seksuaalfunktsioon tagab abielupaari seksuaalsuse õigupärase väljendamise. Majanduslik funktsioon. Sotsialisserimis funktsioon- eelkõige mõeldud laste õpetamiseks. Hoolitsus- olla hoolitseja ja tunda hoolitsust. Hariv/kultuuruline funktsioon- mõeldud laste edasiarendamiseks. Turvalisuse pakkumine- varjata inimest välismaailma mõjude eest. 2. armastuse kolmnurkne mudel lk 43
Vanemad jäävad kuni lapse täiskasvanuks saamiseni talle oluliseks hariduse, karjääri ja sissetuleku valdkondades (Sotsialiseerumine). Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba kooseluni, mille esinemissagedus niihästi seadusliku abielu eelse vormiga kui ka selle asendajana suureneb kogu Euroopas. Kunagise ühe leivateenijaga lasterohke perekonna asemel domineerib tänapäeval kahe leivateenijaga lastetu, ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib üha sagedamini ühe vanemaga perekond. Laiendatud pered, kus elavad koos vanavanemad, vanemad ja lapsed, on muutunud järjest harvemini esinevaks, vaatamata sellele, et vanema põlvkonna keskmine eluiga kasvab (Kutsar: 3). Lapse normaalne kasvukeskkond on perekond ja kodu, mis moodustavad olulise osa last ümbritsevast keskkonnast
Sotsiaalne institutsioon on rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist (Smesler). Sotsiaalne institutsioon on reeglite, normide, põhimõtete, käitumismallide jms püsiv kogum, m is reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerib inimesi kindlatesse rollidesse, staatustesse, suhetesse mingi olulise sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann). Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised: vajadus soo jätkamiseks perekonna ja abielu institutsioonid vajadus turvalisuse ja korra järele riigi, õiguse ja korrakaitse institutsioonid vajadus sotsiaalse kogemuse, teadmiste üleandmise järele hariduse, teaduse ja kultuuri institutsioonid vajadus eluks tarvilike vahendite hankimise järele majandus vajadus lahendada hingelisi probleeme religioon. 23. Mis on kultuur? · Kultuur on sümbolite, motivaatorite ja tegevusnäidiste süsteem, mis annab üldise
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid