Tsiili kultuuriline ja muusikaline taust (0)

Tšiili


Geograafiline asend Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. Tšiili piirneb idas Argentina ja Boliiviaga ning põhjas 
Peruuga. Tšiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernándeze saarestik Vaikses ookeanis. Tšiili 
pindala on 756 950 km².  https://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1iili#/media/File:CHL_orthographic.svg


Kultuuriline taust Mõnel pool Tšiilis võib jätkuvalt kohata ehedat põliselanike kultuuri. Maa kesk-lõunaosas elavad  indiaanlased maputðed; põhjaosa kõrbepiirkonnas ja selle lähistel aga aimarad ja mõned teised  väiksemad indiaanirahvad. Vaikses ookeanis asuval Rapa Nui-l ehk Lihavõttesaarel elavad aga  polüneesia rahvaste hulka kuuluvad rapanuid. Kokku on põliselanikke ca 800 tuhat ehk ca 4,6%  Tšiili  rahvastikust. 1999. aastal loodi kultuuripärandi päev Chaili kultuuripärandi austamiseks ja mälestuseks. See on 
ametlik rahvuspüha, mida tähistatakse igal aastal mais.


Muusikatraditsioonid Tsiili muusika on enamasti inspireeritud mitte jumalatest vaid loodusest ja seda esitatakse tavaliselt 
traditsiooniliste pillidega nagu cultrun, cascahuillad,trutruca ja trompe.


Instrumendid Tsiilis kasutatakse väga palju erinevai instrumente. Mõned neist on akordeon, harf, trumm, bandurria ja kitarr. 
On ka väga omapäraseid instrumente nagu looma lõualuu(la cacharaina), ja ümber randme kinnitatud 
kuljused(cascahuilla)


Tantsud ● Fiesta de la Tirana on festival, kus mõned tantsijad kannavad 
deemonlikke maske, samas nende kaasasolevad muusikud on 
värvilistes kostüümides ja mängivad löökpille ja tuulepliiatseid ● Cueca(kueka) on tuntud kui palli kuninganna. Seda tantsitakse eriti 
rahvusliku iseseisvuse pidustuste ajal. ● Sombrerito on tants kus naine hoiab käes mütsi räti asemel ja samalajal 
liigub oma partnerist eemale, segades aeglaseid samme kiiretega. Selle 
tantsu lõpus peidab paar oma näod mütsi taha ja suudlevad. ● Teised tantsud on sirilla mis pärines Hipaania tantsust seguidilla. 
Lihavõttesaare tüüpilised tantsud on pärit Polüneesiast. Sau Sau ja 
tamuré on pühendatud jumalatele, armastusele ja loodusele. Sau Sau on 
iseloomulik tantijate talje ja puusaliigutuste julge liikumine.  Tamuré on viljatuse tants, seda tantsivad paarid kellel on paindumatud 
vaagnalud ja kiired jala liigutused. https://www.google.ee/search?q=cueca&dcr=0&source=lnms&tb
m=isch&sa=X&ved=0ahUKEwjwisrw3-PWAhWEFJoKHQlTASA
Q_AUICigB&biw=1366&bih=662#imgrc=gQirv74W-jxvnM:


Jorge Peña Hen (1928-1973) Jorge on Tšiili  helillooja. Ta tegi lugematuid orkestatsioone ja tööde kohandusi oma noorte muusikute 
jaoks. Aastal 1973 16.oktoobril kell neli tapeti Jorge kuna ta veenis reforme inimestele paremat 
muusikaharidust andma. Jorge kritiseeris ka eelnevate aasta kümnendate muusika hariduse saamist, sel 
ajal said sellist ahridust vaid vähesed. Peatselt muutusid tema teosed poliitiliselt võimsaks. Teosed: La Cenicienta-ooper
             Coronacion-ballett


Meie arvamus Tšiili kultuur ja muusika on väga omapärased ja tantsitakse huvitavaid tantse.


Kasutatud materjalid ● https://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1iili ● https://www.thisischile.cl/traditional-dances/?lang=en ● https://www.meloteca.com/instruments-chile.html ● https://www.questia.com/library/journal/1G1-383855542/inundating-the-country-with-music-jorge-p
ena-democracy ●        
https://books.google.ee/books?id=JrZnCgAAQBAJ&pg=PA474&lpg=PA474&dq=Jorge+Pe%C3%B
1a+Hen+well+known+works&source=bl&ots=Vwt5wMuREL&sig=xm6vfqloiExew-PwoMPPedNxsrk
&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwizyOvrleTWAhXjIJoKHf0zAvsQ6AEIUjAL#v=onepage&q&f=false ● https://www.reisiguru.ee/riikID/118 ● https://en.wikipedia.org/wiki/Chile#Cultural_heritage

Document Outline

• Page 1
• Page 2
• Page 3
• Page 4
• Page 5
• Page 6
• Page 7
• Page 8
• Page 9