100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Pibilotshik
Õppematerjali autor
aga see ellu viia). Ajutised moodustatakse lühiajaliselt mingi olulise probleemi lahendamiseks. Komisjonides jälgitakse parteilise pluralismi põhimõtet. Iga parlamendiliige kuulub ühte komisjoni b) Poliitiline struktuur: Fraktsioonid ehk saadikurühmad, mis koondavad ühe partei või valimisliidu liikmeid Fraktsiooni kuuluma ei pea, kuid selle kaudu on võimalik poliitikat mõjutada. 3) Parlamendi ülesanded - algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid. Tööd seaduse kallal nimetatakse menetlemiseks. - kuivõrd p. on rahva esinduskogu, siis peavad siin saama esindatud ning ka tasakaalustatud ühiskonnas esinevad erinevad huvid - parlament peab teostama järelvalvet valitsuse üle - kontrolli viise vt. õpik lk.107 Seaduse menetlemise etapid (vt skeem õpik lk.108): - seaduse algatamine (valitsus, fraktsioon, komisjon, üksiksaadik) - töö eelnõuga juhtivkomisjonis - esimene lugemine täiskogul
kuulub sinna. Toetab valitsuse ideid ja ettepanekuid. Opositsioon Opositsioon erakondade rühmitus parlamendid, kes ei ole seotud valitsuse tegevusega. Kritiseerib valitsuse ettepanekuid, ideid, muudatusi. Esitab teistsuguseid lahendusi, alternatiivseid ettepanekuid, seaduseelnõusid. Seadusandlik võim Seadusandlik võim ehk PARLAMENT, mille tähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Peamised ülesanded: 1) Seaduste vastuvõtmine 2) Võtab vastu riigieelarve 3) Valib presidendi 4) Kontrollib valitsuse tööd ja paneb ta ametisse Parlamendi töökorraldus Formaalõiguslik struktuur Poliitiline struktuur Paika pandud seadusega, Oleneb parlamendi erakondlikust ei muutu. koosseisust, muutub pärast valimisi. 1) Riigikogu juhatus: 1) Fraktsioonid erakonna saadikurinne o Esimees e spiiker (E
Ajutised moodustatakse lühiajaliselt mingi olulise probleemi lahendamiseks. Komisjonides jälgitakse parteilise pluralismi põhimõtet. Iga parlamendiliige kuulub ühte komisjoni b) Poliitiline struktuur: · Fraktsioonid ehk saadikurühmad, mis koondavad ühe partei või valimisliidu liikmeid Fraktsiooni kuuluma ei pea, kuid selle kaudu on võimalik poliitikat mõjutada. Parlamendi ülesanded: · algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid. Tööd seaduse kallal nimetatakse menetlemiseks. · kuivõrd parlament on rahva esinduskogu, siis peavad siin saama esindatud ning ka tasakaalustatud ühiskonnas esinevad erinevad huvid · parlament peab teostama järelvalvet valitsuse üle Seaduse menetlemise etapid: · seaduse algatamine (valitsus, fraktsioon, komisjon, üksiksaadik) · töö eelnõuga juhtivkomisjonis · esimene lugemine täiskogul
seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu. Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud. Parlamendi otsused langetatakse (tavaliselt) avalikul hääletamisel. Salajast hääletamist kasutatakse ametiisikute valimisel. Poolthäälteenamus tähendab seda, et positiivse otsuse langetamiseks peab poolt hääletama rohkem saadikuid kui vastu. Tähtsamate seaduste vastuvõtmiseks peab poolt hääletama vähemalt 51 saadikut, ehk Riigikogu koosseisu häälteenamus. Riigikogu tegevus Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid Võtta vastu seaduseid Panna ametisse valitsus ja kontrollida selle tegevust Demokraatlikule riigile kohaselt teostab valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja valispoliitikat
Diskrimineerimine leiab aset siis, kui see on mingile huvigrupile majanduslikult kasulik, kuid samas on võimalik, et keegi diskrimineerivast grupist saab tegelikult diskrimineerimise läbi kahju. Miks diskrimineerimisest kaotavad inimesed sellega kaasa lähevad, vastused selle võiksid olla järgmised: 1. loodetakse võita mingist teisest diskrimineerimise aspektist; 2. tekib kokkupõrge diskrimineerimise olemusega, ei saada selle vastu astuda; 3. sunnimehhanism – milleks võib olla riigivõim, mõni institutsioon, sotsiaalne surve. 4. Statistiline diskrimineerimisteooria Üksikisiku omaduste vms. üle otsustatakse grupi keskmiste näitajate alusel. Tüüpiline näide on kindlustus (meil autokindlustus) Tööandja saab kasu. s.t. selline keskmisest tuletatud käitumine ei tekita kahju – kasu tööjõu värbamise kulude kokkuhoid
Siirdeühiskond ühiskonna arenguetapp, mille käigus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale (ühest ühiskonnatüübist teise). Heaoluühiskond ühiskond, mille tururiske ja tururiskide mõju inimese sotsiaalsele toimetulekule leevendatakse riigi sekkumise abil turumajandusse ja tulude jaotamisse. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. Avatud ühiskond sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond on riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Avatud ühiskonnas moodustab riik vaid ühe ühiskondliku sektori. Moodne liberaalne ühiskond jaguneb: ¥avalikuks sektoriks (riiklik sektor, mis hõlmab riigi- ja omavalitsusasutusi koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja riigivarasid. Avaliku sektori põhiülesanne on tagada rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu);
Ta kinnitab valitsuse poolt antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse poolt välja töötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendi valimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib läbi viia valitsuse suhtes umbusaldushääletust. 3. Täidesaatev võim e valitsus e ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendid vastu võetud seadused praktiliselt juhib riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel juhtub tõsine konflikt, võib see endaga kaasa tuua valitsuse vahetuse või isegi uued parlamendi valimised. 4. Riigipea on parlamentaarses riigid president ja konstitutsioonilise monarhia puhul monarh. Riigipea esindab riiki suhetes välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid ning nimetab ametisse need kõrgametnikud, kes
Siirdeühiskond ühiskonna arenguetapp, mille käigus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale (ühest ühiskonnatüübist teise). Heaoluühiskond ühiskond, mille tururiske ja tururiskide mõju inimese sotsiaalsele toimetulekule leevendatakse riigi sekkumise abil turumajandusse ja tulude jaotamisse. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. Avatud ühiskond sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond on riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Avatud ühiskonnas moodustab riik vaid ühe ühiskondliku sektori. Moodne liberaalne ühiskond jaguneb: ¥avalikuks sektoriks (riiklik sektor, mis hõlmab riigi- ja omavalitsusasutusi koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja riigivarasid. Avaliku sektori põhiülesanne on tagada rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid