Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kultuur ENSV-s- kas vaba looming või riiklik tellimus?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tsensuur, ensv, nsvl, sisult, sotsialistlikuks, rahvuslikuks, elukvaliteet, puhastati, üksikud, kõrgkultuur, koorid, nind, pillimehed, traditsioon, nendest, televisioon, kanaleid, väliseestlased, positiivsetNõukogude võim likvideeris iseseisvusaegse haridussüsteemi. Põhjalikult muudeti õppeprogramme. Hakati süvendatult õpetama NSV Liidu ajalugu. 1970. Aastatel mindi üle kohustuslikule keskharidusele. Nii muutus keskhariduse omandamine hoopis selle saamiseks: ka need said keskkoolist läbi, kes õpitulemuste alusel tegelikult seda ei väärinud. See tõi kaasa haridustaseme languse. Põhjuseid sellele võis olla mitmeid: näiteks võis NSVL tahta näidata muule maailmale, et neil on elanike intelligentsustase nii kõrge, et nad said lausa lubada kohustuslikku keskharidust. Teisalt tegi võim meelega nii, et kõrgetele positsioonidele saaks panna pealtnäha haritud, kui tegelikult rumalaid inimesi, kes täidaks Moskva käske mõistmata nende sisu ja ning ei oleks huvitatud iseseisvuse taastamisest. Nõukogude kultuuripoliitikas oli palju negatiivset, see oli läbi ja lõhki
Eesti NSV kultuurielu Eesti NSV kultuuri loomine oli mõjutatud Venemaa poolt. ENSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust . Nõukogude võim proovis valikuliselt hävitada ka eelmiste põlvkondade kultuuripärandit. Nõukoguliku kultuuripoliitika eesmärgiks oli '' sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik''. Kõik toimus pideva ideoloogilise surve all, mis oli kõige hullem Stalini viimastel aastatel. Uuesti tugevnes see 70ndatel. Selle tagamiseks aitasid kõvasti kaasa ka julgeolekuorganid. Raamatukogud puhastati sõjajärgsetel aastatel '' kodanliku ühiskonna pärandist'' . Nii hävitati iseseisvusaegsed perioodilised väljaanded ja ilukirjandus. Ebasobivad raamatud, trükid jms. pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba
Nõukogulik kultuuripoliitika Eestis Nõukogude võim seadis eesmärgiks ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juuratamise ühiskonnas. Olenemata poliitiliste olude liberaalsusest või ranguses, ühiskonnast ei kadunud kunagi tsensuur, mis pidi koos pideva meelsuskontrolliga takistama mõtte levikut. Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest aarengust ja suundumusest ning selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Järgnevatel aastatel puhastati kõik raamatukogud ,,kodanliku ühiskonna pärandist". Hävitati ka suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Kogu ebasoovitatav kirjasõna pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba
klassile Eesti ajaloo õpik II osa. 1. Muudatused Eesti haldusjaotuses 1944.-1960. Aastatel 1944 -1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõetagune ala ja enamik Petserimaast koos Petseri linnaga, see moodustas 5% Eesti territooriumist. See ala liideti Leningradi ja Pihkva oblasti külge. Esialgu vana haldusjaotus säilis. 1950.a. kaotati vallad ja rajati rajoonid (valitses külanõukogu); maakondade (13) asemele tekkisid rajoonid (39). Lühikest aega oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. [ Hiljem muudeti rajoonide arvu ning 1986 a. alates oli neid 15.] 2. Eesti NSV võimu-ja valitsusorganid. (isikunimesid ei pea pähe õppima va Barbarus) Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis täitis Moskvast tulevaid korraldusi. Kõrgem seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ oli ENSV valitsus. Barbarus oli Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1940-1946 3
39. Eesti NSV valitsemine. Nõukogude võimustruktuur. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud loovutama senised positsioonid. Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. EKP iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuuri nimekiri
42. Majandus ja rahvastik. ENSV äärmuslikuks venestajaks. Ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Plaani e. käsumajandus: Eesti oludega
1970. aastatel asus Nõukogude keskvõim venestama eestikeelset hariduselu, mida Eesti NSV juhtkond eesotsas Käbiniga ei takistanud. NLKP KK vabastas Käbini parteijuhi kohalt 1978 ja suunas ta Eesti NSV Ülemnukogu Presiidiumi esimeheks, kust ta 1983 läks pensionile. Ta suri 1999. aastal. Karl Vaino sündis Venemaal eesti väljarändajate peres. Tema vanemad olid mõlemad kommunistliku partei liikmed. Astus parteisse 1947. aastal. 1978. a kinnitati EKP KK I sekretäriks, mis tähendas ENSV liidri kohta. ENSV juhina iseloomustatakse teda järjekindla venestuspoliitika elluviijana, kes toetas eestlaste kakskeelsust (eesti ja vene) ning soosis venekeelsete migrantide sissevoolu Eestisse. Vaino ise valdas eesti keelt halvasti. 1988. a kõrvaldas NLKP KK eestlaste seas äärmiselt ebapopulaarse parteiliidri ametist ja paigutas ta tööle Moskvasse. Ta töötas kuni pensionile jäämiseni 1990. a NLKP KK juures asuva Parteikontrolli Komitee liikmena. Välispoliitika 1945-1985
,,juunikommunistidest", korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Moskva toetas eelkõige enda poolt saadetud inimesi ja usaldas neid üha enam. Kohalikud inimesed jäidki sisemises võimuvõitluses alla ja oli 1950. aastate alguseks sunnitud loovutama oma senised positsioonid Eesti NSV võimuhierarhias. Seejärel oli Eestil oht kaotada viimanegi isikupära kõikjal maad võtva stalinliku reziimi tingimustes. ENSV vapp ENSV lipp Territoorium ja haldusjaotus Nõukoguliku võimustruktuuri ülesehitamisega üheaegselt muudeti Moskva korraldusel Eesti seniseid piire ja traditsioonilist haldusjaotust. Aastatel 1944-1945 vähendati Eesti
sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba 18500 liiget. Parteiliigetel oli madal haridustase. EK(b)Pd juhtis põhimõtteliselt 1941. aastast Nikolai Karotamm, aga ametlikult alles 1944. aasta sügisest. *1925 astus Karotamm Hollandis kommunistlikku parteisse, 1926 läks NSVL ja jäi sinna elama. 1940 juunis suunati ta Eestisse ajalehe ,,Kommunist" toimetajaks ning septembris sai temast EK(b)P Keskkomitee teine sekretär. *Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku partei poliitika toetajateks kohalikud parteikomiteed ja tihenev parteiorganisatsioonide võrk. *ENSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, siis ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. *ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli 1940-1951 ,,juunikommunist" Arnold Veimer.
Liidu võimu alla ligu pooleks sajandiks. 3 Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine Eestis algas Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Sisse tungisid operatiivgrupid, esimesed NSV taastajad. Kuna Tallinn oli veel sakslaste käes, siis koondusid NSV võimuliikmed Võrru. 1944. aasta sügisel viidi kõrgemad võimuorganid üle Tallinnasse. Vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ ENSV valitsus. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja sealt saadetud käskudele. Võim oli eelkõige muulaste käes aga alates 1950. aastast hakkas sinna ligi pääsema ka kohalike eestlasi. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas partei koosseisu pidev muutumine. Haripunkti tõusis see nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille kinnitas partei keskkomitee.
Okupatsiooni muuseum 23. veebruar 1939 28. august 1941 Esimene Nõukogude okupatsioon. 1939. aastal oli riikide kollektiivse julgeoleku süsteem halvatud ning demokraatlikud lääneriigid sõjaliselt nõrgad. Sotsialistlik NSVL ning natsionaalsotsialistlik Saksamaa hakkasid üksteisele lähenema. Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungilepingu salajase lisaprotokolli, nn Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine 23.08.1939 oli ajaloosündmus, mis sisuliselt avas okupatsioonideperioodi Eesti ajaloos. Eesti valitsus ei informeerinud ei oma rahvast ega maailma avalikkust lepingu sõlmimise asjaoludest. See võimaldas NSV Liidul Eestile vägivallaga peale sundida 28.09.1939 Vastastikuse abistamise pakti (Saaside lepingu)
suunatud Ida-Euroopa ja NSV Liidu rahvastele. Välisraadiojaamade eesmärk oli edastada ilma tsensuurita informatsiooni maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze NSV Liidu kohta. Vaatamata saadete pidevatele segamistele julgeolekuorganite poolt, aitasid välisraadiojaamad säilitada vaimset opositsiooni valitseva reziimi vastu. Hrustsovi ajal hakkasid tasapisi taastuma ka otsekontaktid muu maailmaga. Hakati tegelema moodsate teadusharudega ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. Siin leidsid kõlapinda Lääne noorsooliikumine, dzäss- ja rokkmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud. Oluliseks aknaks läände oli ka Soome. Soome kanaleid oli näha Põhja-Eestis ning 1965. aastal avatud Tallinn-Helsingi laevaliin tõi suuresti turiste. Eelkõige nende vahendusel jõudis Eestisse Lääne tarbeesemed ja tarbimiskultuur. Eesti NSV oli NSV Liidu läänelikuks oaasiks. Siin olid esemed kättesaadamavad
Loeti ette ka iseseisvusmanifest. Kuid juba järgmise päeva keskel marssisid linna Saksa üksused. 3. märtsiks oli kogu Eesti nende käes. 3. märtsil kirjutati Brestis alla ka rahulepingule: Nõukogude Venemaa loobus suurest osast endise Venemaa läänealadest. Eesti- ja Liivimaa jäid vormiliseld Venemaa võimu alla, ent siia paigutati Saksa sõjaväeosad. Saksa okupatsioon arreteerimine, baltisakslasega asendamine, tsensuur, koonduslaagrid, väeosade laialisaatmine, erakondade tegevuse lõpetamine jne. Elatustase langes, hinnad tõusid, linlasi varustati kaardisüsteemi algusel. Kultuuripoliitika eesmärgiks kuulutati põliselanike saksasamine. Saksa keel jne.. Suurbritannia ja Prantsusmaa tunnistasid Eesti Vabariigi iseseisvust de facto. Baltisakslased üritasid luuga Balti hertsogiriiki. Kuid seda ei saadud teha, sest 1918. sügisel
Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine algas Eestis koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad. Eesti NSV ja NSV liidu võimustruktuur oli samasugune: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuid vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ning lähtus oma tegevuses seal saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides.
kandjaks. Järgmisel aastal EKP mõnevõrra eestistus. Kiiresti laienes eestlastest poliitiline eliidi kiht. 1964. aasta oktoobris kukutati Moskvas võimult N. Hrustsov, võimule tuli Leonid Breznev, mis tõi endaga kaasa kruvide kinnikeeramise poliitika Nõukogude Liidus. Eesti NSV jätkus sulaaeg kuni 1968 aastani. Tartu Ülikoolis vahetati välja komsomolijuhtkond. Feodor Klement asendati Moskvale truu Arnold Koobiga. Ühiskonnas süvenes taas ideoloogiline surutis ning karmistus tsensuur. Palju selle aja esindajad leidsid eneseteostuse kirjanduses, teaduses, kunstis ja teistes eluvaldkondades. Kuid palju oli neid, kes viskasid oma põhimõtted nurka ja hakkasid taas Moskvat teenima. 1970. aastate alguses ei olnud J. Käbini võimupositsioon nii kindel kui varem. Moskva leidis, et Käbin ei rahulda nende soove. Moskva süüdistas liiduvabariigi juhtkonda natsionalismi mahitamises. 1978. aastal vahetati Käbin Karl Vaino vastu, keda peeti õigeks
Esialgu kuulutati see välja 6 kuuks. Sügisel 1934 pikendati seda aastaks. Ja seda tehti igal aastal uuesti. See tõi endaga kaasa demokraatlike vabaduste piiramise. Esialgu lükati RV valimised edasi. RK läks ,,puhkusele". 1934 sügisel lõpetati RK istung, RKd kokku ei kutsutud kuid ei saadetud ka laiali vaikiv olek. Ajastut nimetataksegi VAIKIVAKS AJASTUKS. Ajastut iseloomustavad: tsensuur olemasolu, eksisteeris vaid üks partei Isamaaliit, autoritaarne diktatuur (Päts, Laidoner, Kaarel Eenpalu), RK. Oluliseks muutus propaganda. Rajati lausa Riiklik Propaganda Talitus. Nimede eestistamise kampaania. Karl Einbund Kaarel Eenpalu. Võidupäeva tähistamise kampaania sinimustvalgete lippude lehvitamine pühade ajal. Talude ümbrus tuli korda teha. Soovitati taludes rajada ka viljapuu ja marjaaedu
Itaalia, Rumeenia, Inglismaa, Slovakkia, Rootsi, Ungari, NSV liit, Portugal, Türgi, Bulgaaria, Soome, Hispaania, Sveits, Prantsusmaa, nn. Vichy-Prantsusmaa, Eesti, Austria, Tsehhia, Leedu, Poola, Belgia, Luksemburg, Iirimaa, Holland, Kreeka, Jugoslaavia, Läti, Taani, Norra. NSVL poolt Saksamaa poolt Saksasõbralikud/ Neutraalsed Saksavaenulikud okupeeritud okupeeritud Liitlased Poola, Eesti, Poola, Holland, Itaalia, Hispaania, NSVL, Läti, Leedu, Belgia, Tsehhia, Rumeenia, Portugal, Rootsi, Inglismaa, Austria, Slovakkia, Iirimaa, Sveits, Prantsusmaa, Ungari, Türgi, Luksemburg, Bulgaaria, Kreeka, Soome, Vichy- Jugoslaavia, Prantsusmaa, Taani, Norra Saksamaa liitlane väljaspool Euroopat oli Jaapan. 1940
Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse. Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähenes, NSVL saavutas ülemvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Raudne eesriie – NSVL-i püüd eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast (II MS järgne periood, 40ndad); takistas lääneriike aru saamast, mis ida pool toimus, tõkestas läänelike väärtushinnangute levikut Venemaal. Lääneriigid pingutasid, er kommunistlikud parteid Lääne-Euroopas võimule ei pürgiks ega laiendaks mõju naaberriikidesse (nt Türki)
Valitsevas kommunistlikus parteis (eri riikides nimetati seda erinevalt) oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteiaparaadi ametnikkonna nomenklatuurile. Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid ka julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu. Tegemist oli aga standardvalimistega, kus osales ainult üks valitseva partei poolt heakskiidetud kandidaat. Selline sotsialistlik demokraatia oli üksnes väline, see varjas valitseva partei ülemvõimu. Poliitilise elu kõrval ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul suures osas ka sotsialistlike riikide majandus. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud
Valitsevas kommunistlikus parteis (eri riikides nimetati seda erinevalt) oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteiaparaadi ametnikkonna nomenklatuurile. Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid ka julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu. Tegemist oli aga standardvalimistega, kus osales ainult üks valitseva partei poolt heakskiidetud kandidaat. Selline sotsialistlik demokraatia oli üksnes väline, see varjas valitseva partei ülemvõimu. Poliitilise elu kõrval ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul suures osas ka sotsialistlike riikide majandus. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud
Valitsevas kommunistlikus parteis (eri riikides nimetati seda erinevalt) oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteiaparaadi ametnikkonna – nomenklatuurile. Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid ka julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu. Tegemist oli aga standardvalimistega, kus osales ainult üks valitseva partei poolt heakskiidetud kandidaat. Selline sotsialistlik demokraatia oli üksnes väline, see varjas valitseva partei ülemvõimu. Poliitilise elu kõrval ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul suures osas ka sotsialistlike riikide majandus. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud
Valitsevas kommunistlikus parteis (eri riikides nimetati seda erinevalt) oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteiaparaadi ametnikkonna nomenklatuurile. Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid ka julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu. Tegemist oli aga standardvalimistega, kus osales ainult üks valitseva partei poolt heakskiidetud kandidaat. Selline sotsialistlik demokraatia oli üksnes väline, see varjas valitseva partei ülemvõimu. Poliitilise elu kõrval ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul suures osas ka sotsialistlike riikide majandus. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud
kuulutasid enamlased Viktor Kingissepa ja Jaan Anvelti juhtimisel Narvas välja Eesti töörahva kommuuni. Kommuun jäi Venemaakoosseisu ja siin jätkati enamilikku poliitikat. Detsembris jätkus punaarmee kiire edasitung. Tasapisi enamlaste edasitung vaibus ja Eesti suutis teha edukaid vasturünnakuid, meeste arv suurenes, paranes relvastus. Sõjaväe ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. Eesti sai sõjalist abi Inglismaalt, Soomest, Taanist ja Rootsist. Jaanuaris 1919 alanud vastupealetungiga puhastati Eesti punaarmeest ning lahingud kandusid Läti ja Vene aldele. Eesti riikluse kinnitamiseks valiti aprillis Asutav Kogu. (esimene istung aprillis 1919) Asutava Kogu põhiülesandeks sai põhiseaduse ja maaseduste vastuvõtmine. Mais 1919 suunati sõjategevus Eestist välja poole, et säästa maad sõjapurustustest. Lõunarindel vallutasid Eesti üksused Pihkv, Lätis murti läbi Punaarmee rindest ja puhastati Põhja-Läti punaarmeest. Juunis tekkis Eestile uus vastane-Lätis
ajalooteaduse sovetiseerimine ja sellest lahtirakendamine: Jaguneb kolmeks: Eesti NSV, Välis-Eesti ja Taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Hans Kruus pani aluse eesti rahvusajaloole. Eesti poliitik ja ajaloolane, tegeles 19. saj eesti rahuvsliku liikumise uurimisega. Aktiivne eriala seltsides, 30ndatel temast saab Tartu Ülikooli professor. Tema eesvedamisel hakati 30ndatel koostama esimest ajaloolist ülevaate teost, ilmus 3/4 köidest (Viimane köide läks kaduma 40ndatel). ENSV ajal Hans Kruus läks kommunistliku võimu teenistusse. Kui algas NSVL ja Saksamaa vaheline sõda, Hans Kruus saadeti NSVL'u tagalasse. Hans Kruus sai esimeseks ENSV välisasjade rahvakomissar (välisminister, tp). Arvas, et hakkavad käima välisdelegatsioonid ENSVL'u, nõudis Karotammelt suuremat hoonet, kuhu majutada külalised, paremad elutingimused külalistele. 1945. aastaks sai kindlaks, et ükski välisdelegatsioon ei tule NSVL'u
riigipöörde. 12.märts 1934 võeti Kesklinn ja Toompea oma kontrolli alla ja piirati ümber vabadussõjalaste hooned Sügisel alustavad Päts ja Laidoner oma võimu kindlustamist, peaministri asetäitjaks ja siseministriks määrati Karl Einbund. 2.oktoobril kuulutas Einbund Riigikogu istungjärgu lõppenuks ja kokku tulla neil enam ei lubatud. 1935 keelustati poliitilised erakonnad. Nende asemele loodi Isamaaliit. Pandi kehtima tsensuur ja infot hakkas jagama Riiklik Propaganda Talitus. Kehtestus riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle. 1935 aasta lõpuks oli demokraatia asendunud autoritaarse diktatuuriga. 1937 kokku tulnud valitsusmeelne Rahvuskogu jõustas 1.jaanuaril 1938 uue põhiseaduse. Selle järgi oli riigipeaks president, kelle valis rahvas 6ks aastaks. Riigikogu muudeti kahekojaliseks: alamkoda e riigivolikogu 80 saadikut valis rahvas, ülemkoja e riiginõukogu 40
põhijoontes analoogiline vaevatee. Kunst nagu mõneks ajaks peaaegu ainuvalitsevaks. kirjanduski oli kõrgemalt poolt kuulutatud Totaalselt programmilise kunsti näidisena võib ideoloogilise võitluse eesliiniks, ja mistahes taies esile tõsta Roman Treumanni Viktor Karruse ei saanud olla “lihtsalt” kunst, vaid vastavalt maali “Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks parteilisuse printsiibile pidi olema kas võistluseks” (1951), mille juures väärib ajastu proletaarne või kodanlik, kusjuures kodanliku märgina märkimist kahe autori olemasolu. kunsti viljelemine võrdunuks kuriteoga. Nõnda Üleüldine kollektiivsusnõue oli laienenud ka nii väitis valitsev kommunistlik partei oma teoorias intiimsesse valdkonda kui kunstiloome
abi. · Üksjalad- peamiselt adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele. Seetõttu oli nende teonorm väiksem- 1 jalapäev nädalas (siit ka nende omapärane nimetus). Hiljem sulasid adratalupoegadega kokku. (Jalapäev töö mõisa põllul hobuseta või härjata) · Vabatalupojad- olid vabad teotööst ja tasusid koormisi rahas. Ka talupoegadest mõisa ametimehed (kupjad, aidamehed jne) olid vabatalupojad. · Maavabad- üksikud muistsete eestlaste järeltulijad, kelle kohustus oli teenimine feodaali ratsaväes. Makse ei maksnud. · Sulased, tüdrukud, vabadikud teenisid palgalistena või päevilistena taludes, maata talupojad. Kuigi sõjalisi väljaastumisi enam ei esinenud, ei leppinud eestlased siiski kujunenud olukorraga kergesti. Piiriäärsetel aladel püüti põgeneda Venemaale, Soome või Rootsi. Otsiti mõisaid, kus koormised olid kergemad. Ka linnad olid talupoegadest huvitatud
· Laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG), kus 1920. aastatel NSV Liiduks (Nõukogude sotsialistlike Vabariikide Liit): tegemist oli algselt Riikide liiduga, mis ühendas endas 6 Nõukogude Vabariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924.1945. aastatel ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuka sai 15) 2. NSVL Stalini ajal kuni II maailmasõjani: Stalini ajal kujunes NSVLis lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Riigipeaks oli NLKP 1. peasekretär grusiin Jossif Vissarionovits Stalin (vene keeles terasmees), tegelik nimi TSUGASVILI (19261953) NB! NSVLis puudus kuni 1989. aastal presidendi ametipost (esimene president oli Gorbatsov 1989- 1991) · Majanduses: a. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile
........................................................................................................................................76 PTK 39 - 44............................................................................................................................................................ 76 EESTI NSV..........................................................................................................................................................76 ENSV 1944 1950.............................................................................................................................................77 ENVS 1950 - 1978............................................................................................................................................. 78 ENVS 1978 - 1988............................................................................................................................................. 78
Vapside tegevus: Tahtsid oma liikmete majanduslikku olukorda parandada ja sõjamälestisi jäädvustada. Nad lülitusid poliitikasse 1931, sest 2. kongressil otsustati parlamendile ja valitsusele survet avaldada põhiseaduse muutmiseks. Rahvas suhtus neisse positiivselt ja pooldajate arv kasvas, sest nad olid ise rahva hulgast pärit. Vaikiv ajastu (1934-1938): ainupartei Isamaaliit, nn. Kutsekodade loomine, riigikogu enam kokku ei kutsutud, tsensuur, riiklik kontroll kõige üle, autoritaarne diktaktuur 1924.a 1. detsembri riigipöördekatse 1934.a 12 märtsi riigipööre Kes korraldasid? Kommunistid Päts ja Laidoner Mis oli eesmärk? Eesti Valitsuse kukutamine, Vältida vapside võimuletulekut nõukogude võimu kehtestamine, ja koondada kogu võim enda Eesti taasliitmine NSV Liiduga kätte
Eelmainitutest pisut vabameelsemad olid kaks linnalchte: Tallin nas Õhtuleht tiraaziga 1977. aastal 90 000 ja Tartus Edasi, mille tiraaz oli toona 80 000. Kõik ajalehed olid väikese mahuga, tavaliselt nclja-lehcküljelised. Ajalehtede kogutiraaz oli nõukogude võimu algusaastatel 400 000 eksemplari ringis ja 1975. aastal 990000. Sellest suuremaks see enam ci tõusnud. Raadio- ja televisiooniala juhtis Eesti NSV Ministrite Nõukogu raadio- ja televisiooni- komitee. Stalini aja range tsensuur, mis muuhulgas nõudis intervjuude küsimuste ja vastuste eelnevat valmiskirjutamist, pehmenes sula ajal ja lubas käivitada uut tüüpi saateid. Vaatamata kontrollile oli raadio oma eestikeelsete saadetega järgnevatel aastakümnetel rahvusliku teadvuse tähtis alalhoidja. Esimene televisioonisaade Nõukogude Eestis läks eetrisse 1955. aasta juulis ja esialgu toimusid saated kaks korda nädalas ning olid kahe tunni pikkused. Samal aastal oli vabariigis 1300 televiisorit ja nendest
Võimu koondumine: Päts peaminister, peamin. asetäitja ja siseminister Kaarel Eenpalu, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Vaikiva ajastu iseloomustus: (autoritaarne diktatuur): a) sisepoliitika - Riigikogu "vaikivas olekus" - Isamaaliit, alates 1935 parteide keelustamine, vapside lõplik purustamine 1935.a. 8. detsembri rünnakuga. - kutsekojad (vrdl. Mussolini korporatiivne süsteem) - Riiklik Propaganda Talitus, tsensuur , rahvusühtsuse propagandakampaaniad - riigi kontroll noorteorganisatsioonide, ametiühingute, kohalike omavalitsuste üle b) majandus - riigi sekkumine majandusse - 1936.a. Pätsi dekreediga kehtestatud tööstusseadus - majanduslik edukus c) välispoliitika (vt. õpik lk.79) Eemaldumine lääne demokraatiatest, manööverdamine NSVL ja Saksamaa vahel, head suhted Poolaga. 1932 mittekallaletungi leping NSVLga (analoogilised lepped
ka majandusajaloos. Tarvel: Algab 23. augustiga 1939 ja lõppeb 20. augustiga 1991, mis jagatud üheksaks perioodiks: - Nn. baaside aeg – 23. august 1939-16. juuni 1940 Osalise okupatsiooni (eeltakti) aeg. Alguseks kas vastastikuse abistamise pakt (28. sept 1939) või MRP (parem) allakirjutamisega 23. augustil. Poliitilise ajaloo sündmustega täpselt dateeritav periood. - Esimene Nõukogude (punane) aasta Alguseks, kas 16. juuni 1940, mil NSVL esitas Eestile ultimatiivse nõude täiendavata Punaarmee üksuste sisselaskmiseks kogu Eesti territooriumile, või (parem) 17. juuni 1940. a, mil üksused tegelikult sisse tulid. Sellega algas Eesti täielik okupatsioon 21. juunil – juunipööre või 21. juulil – Riigivolikogu kuulutas välja Nõukogude võimu või 6. augustil – Eesti liideti formaalselt NSVL-iga. Perioodi lõpuks võib lugeda Tallinna vallutamist Saksa vägede poolt – 28. august 1941.
annaabi.ee 
