Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Amazonase vihmametsad, powerpoint (1)

3 KEHV
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Vasakule Paremale
Amazonase vihmametsad-powerpoint #1 Amazonase vihmametsad-powerpoint #2 Amazonase vihmametsad-powerpoint #3 Amazonase vihmametsad-powerpoint #4 Amazonase vihmametsad-powerpoint #5 Amazonase vihmametsad-powerpoint #6 Amazonase vihmametsad-powerpoint #7 Amazonase vihmametsad-powerpoint #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pres Õppematerjali autor
Väike powerpoint esitlus Amazonase vihmametsade kohta. Sees üldinfo, info elustiku kohta, ühe looma kirjeldus, abiootilised tegurid ja toiduahel.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
odp

Amazonas'e jõgikond vihmametsade hävimine

Amazonas'e jõgikond vihmametsade hävimine Koostaja: Kaido Sagur Asukoht Amazonas'e jõgikond asub Lõuna ­ Ameerikas Põhja - Brasiilias ulatub Andide mäestikust kuni Atlandi rannikuni, koosnedes laiast alast, mida toidavad selle võimsa jõe lisajõed ja moodustab ligi 25% kogu maailma jõgede vetest. Amazonase jõgikonnas asuvad troopilised vihmametsad laiuvad 6 miljoni km2 ulatuses 9 erineva riigi pinnal. Vihmametsade elusooneks on Amazonas oma lisajõgedega. Amazonase vihmametsad moodustavad kolmandiku maailma metsade arvust Asukoht Elustik Amazonase vihmametsas on ligikaudu: 2.5 mln liiki putukaid 40 000 liiki taimi 3 000 liiki kalu 1 300 liiki linde 430 liiki imetajaid ja kahepaikseid 380 liiki roomajaid Ökoloogilised tegurid Sademed Päikesekiirgus Temperatuur Toitainete sisaldus mullas Kliima soojenemine Vihmametsade rikkused 121 retseptiravimit maailmas sisaldavad vihmametsadest leiduvaid koostisaineid

Keskkond ja jäätmemajandus
thumbnail
19
docx

Uurimustöö - Vihmametsad

Bioloogia Referaat - Troopilised vihmametsad Tallinna Inglise Kolledz 10. klass Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus/eessõna Meie valisime oma teemaks troopilised vihmametsad. Valisime selle teema just sellepärast, et troopilised vihmametsad tundusid meile kõige huvitavamad ning tahtsime neist rohkem teada saada. Vihmametsades on suur osa maailma taimestikust ja loomastikust, ning nad on väga tähtsal kohal kui hapniku tootjad, sellepärast ongi vajalik et me selle ökosüsteemi eest korralikult hoolt kannaks. 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-

Bioloogia
thumbnail
11
odt

Amazonase madalik

langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Mõningaid aastaajalisi kõikumisi siiski esineb. Kõige tugevamad ja korrapärasemad on pärastlõunased vihmad kevadel ja sügisel, kui päike käib otse läbi seniidi. Suvise ja talvise pööripäeva paiku, kui päike käib pisut madalamalt, on vihmahood nõrgemad ja võivad mõnel päeval äragi jääda. Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks: Amazonas Lõuna-Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe õhk väsitab ja kurnab, väga palju on igasuguseid parasiite ja haigustekitajaid. Külma ja põuda, mis nende arvu vähendaks, siin ju ei esine. 3 Asukoht Amasoonia ehk Amazonase madalik on madalik Lõuna-Ameerika põhjaosas; kõige suurem

Üldbioloogia
thumbnail
8
doc

Peruu uurimustöö

..... ...............7 Kasutatud materjalid................................................................................................... ......8 Ülevaade Peruu on tuntud oma vanade kultuuride poolest. Eelkõige teatakse Machu Picchu asulat ja Nazca geoglüüfe, kuid lisaks neile on Peruus veel mitmeid põnevaid kultuurimälestisi. Omapärane ja mitmekesine on ka Peruu loodus. Ühe riigi piires on võimalik näha rannikukõrbe, lumiseid mäetippe, kõrgplatoosid ja Amazonase madaliku vihmametsi. Mõnes mõttes on Peruu nagu kogu Lõuna-Ameerika vähendatud mudel. Eesti kodanikud võivad Peruus viibida viisavabalt kuni 90 päeva poole aasta jooksul. Ajalugu Sündmuste lühikokkuvõte: · IX aastatuhat e.Kr. asustati Peruu ranniku ja kõrgmaa · III aastatuhat e.Kr. hakati kasvatama kõrvitsat ja aeduba ning aretama guanakost kodulaamat · II aastatuhat e.Kr. hakati kasvatama maisi ja valmistama savinõusid · 1200-200 e.Kr

Geograafia
thumbnail
21
docx

KLIIMAVÖÖDE, KUS TAHAKSIN ELADA

Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. Päike on aasta läbi seniidisvõi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes). Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre. Ekvatoriaalkliima kliimadiagramm,Majuro atoll Ekvatoriaalne kliimavööde hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu- Aasia piirkonna. Ekvatoriaalne kliima Allikas: Vikipeedia Ekvatoriaalne kliima on iseloomulik ekvatoriaalsele kliimavöötmele Ekvatoriaalne vihmamets Venezuelas Ekvatoriaalse kliima kliimadiagramm (Labuan, Malaisia) Ekvatoriaalne kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on

Geograafia
thumbnail
7
odt

Brasiilia

Brasiilia oli kaasatud oli konflikt Paraguay ja "Kolmikliidu" vaheline konflikt 1860.a. Brasiilia mustanahaliste kogukond on Nigeeria järel maailma suurim. Jaapanlaste kogukond Brasiilias on suurim väljaspool emamaad ning Liibanonist ja Süüriast sisserännanute koguarv ületab emamaade (Liibanoni ja Süüria) elanike arvu. 450 000 põlisrahvaste esindajat jaguneb u. 200 erinevaks hõimuks , kes räägivad 180-t erinevat keelt. Amazonas piirkonnas elab üle 60 suguharu välismaailmast peaaegu täieliku isoleerituse tingimustes ja valitsuse praeguse poliitika kohaselt säilitatakse nende suguharude isoleeritud seisund kuni ei teki vältimatut sekkumist nõudvat ohuolukorda. Samuti on alates 2004. a. vähendatud ökosüsteemile ohtlikku raiet Amazonase vihmametsa piirkonnas. 80% Brasiilia elanikkonnast elab linnades. Sao Paolo on lõunapoolkera suurim linn üle 11 milj. elanikkonnaga, lisaks satelliitlinnade 18 milj elanikku

Geograafia
thumbnail
12
doc

Brasiilia majandusgeograafia ning geograafia

Riigikeel: portugali Peamised usundid: kristlus 90%,muud 10% Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: real Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameerikast ja on suurim Ladina-Ameerika riik. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: kesk ­ ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa ning põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Guajaana haruahelikud. Loode-ja põhjaosas valitseb ekvatoriaalne kliima. Amazonase madalik hõlmab üle kolmandiku Brasiiliast ja enamik seal olevaid jõgesid kuulub Amazonase jõgikonda, mägesid läbides on nad kärestiku-ja joarohked. See on madal, väga sademeterohke maa, mida katab tihe vihmamets, troopilist vihmametsa kasvab Brasiilia kagunõlvul, siseosades on valdav põõsassavann, kirdeosas kuiv hõrendik, lõunas araukaariamets

Geograafia
thumbnail
11
odt

Brasiilia kultuur ja vaatamisväärsused koos piltide ja kireldustega

Üldiseloomustus 1. Brasiilia põhiandmed Pindala:8 511 965 km² Rahvaarv:190 824 000 Pealinn:Brasilia Riigikeel:Portugali Rahaühik:Brasiilia reaal Rahvastiku tihedus:22 inimest ruutkilomeetri kohta Kõrgeimad mäed: Neblina mägi 3014m Bandeira mägi 2890m Roraima mägi 2810m Pikimad jõed: Amazonas 7025km Parana 4700km Sao Fransisco 2900km Suurimad linnad: Sao Paulo- 9 700 000 inimest Rio de Janeiro- 5 577 000 inimest Salvador- 2 390 000 inimest 1.1 Asend Brasiilia asub Lõuna-Ameerika mandri ida osas. Brasiilia on nii pindalalalt kui ka rahvaarvult 5. Riik maailmas ja hõlmab ligi 47% Lõuna Ameerikast. Brasiiliat ümbritsevad Atlandi ookean ja Vaikne ookean

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (1)

ibab profiilipilt
ibab: lahelahelahe kõigelahedam
20:14 26-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun