Kujutava geomeetria eksam 2014 (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Matemaatika - Kujutav geomeetria

1 Hindamata

Ehte Humanitaargümnaasium
Austraalia
Referaat
Karina Selivanova
Ksenia Nepotšatova
Viktoria Suvorova
11B
Õp. Darja Lopatina
Tallinn 2014
Sissejuhatus
Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks
suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu,
Austraalia lopsakad vihmametsad ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i.
Sydney oma maailmakuulsa ooperiteatri ning Harbour Bridgega ja euroopalikum Melbourne, kus
leiavad aset nii vormelivõistlused kui ka tennisevõistlus Australian Open .
Austraalia manner eraldus varakult lõunapoolkera hiidmandrist Gondwanast ja siinne loodus on
saanud palju aastaid segamatult areneda. Miljonite aastatega on väljakujunenud taime- ja
loomaliigid , milliseid ei kohta üheski teises maailma paigas. Kümneid tuhandeid aastaid on
põlisrahvad elanud loodusega kooskõlas, kuid kõigest mõne sajandiga on valge inimene teinud
siinsele loodusele rohkem kahju kui aborigeenid 60 000 aastaga. Tingituna suurest kaugusest ja
eraldatusest, avastasid eurooplased Austraalia hiljem kui teised asustatud mandrid .
Austraalia üldandmed
Austraalia
Austraalia Ühendus
Riik asub Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja paljudel teistel saartel.
Pindala 7,7 milj. km2.
Rahvaarv 17,7 milj. inimest (1993), neist põliselanikke vaid 1,5%, ülejäänud on sisserännanute
inglaste, iirlaste ja šotlaste järeltulijad ning immigrandid Euroopa riikidest.
Pealinn Canberra , elanikke umbes 279 000.
Teised tähtsad linnad on Sydney (3 699 000), Melbourne (3 154 000).
Riigikeel on inglise keel, kõneldakse veel itaalia, kreeka, hiina keelt ja põliselanike dialekte .
Usk - põhiosa rahvastikust on ristiusku (katoliiklased, protestandid ).
Rahaühik on Austraalia dollar , 1 dollar = 100 senti.
Austraalia kõrgeim tipp Mount Kosciusko (2 228 m) asub Ida-Austraalia mäestikes.
Austraalia valduses on Kookosesaared, Norfolki ja Jõulusaar ning paljud asustamata saared.
Pikim jõgi Murray - Darling 3717 km
Peamised tegevusalad hulgi- ja jaekaubandus
Peamised väljaveokaubad vill, metallimaagid , süsi, värvilised metallid
Peamised sisseveokaubad liiklusvahendid, tööstuskaubad
Austraalia geograafiline asend ja administratiivne jaotus
Austraalia koosneb kuuest osariigist ja kahest territooriumist:
osariigi nimi       l ühend
elanikearv   pealinn     osariigi nimi
eesti keeles
New South Wales NSW
6,8 milj

Sydney

Uus-
Lõuna-Wales
Victoria
VIC   5,1 milj   Melbourne

Victoria
Queensland
QLD   4,2 milj   Brisbane
Queensland
Western Australia   WA   2,1 milj   Perth

Lääne-Austraalia
Southern Australia SA   1,5 milj   Adelaide
Lõuna-Austraalia
Tasmania
  TAS   0,5 milj   Hobart

Tasmaania
Australian Capital Territory* ACT
0,4 milj
Canberra     Austraalia pealinna
territoorium
Northern Territory* NT
0,2 milj
Darwin
Põhjaterritoorium
Austraalia asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast kagu pool. Riigi
pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised
väikesaared. Riigi madalaim punkt on Eyre 'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal ja
kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m).
Austraalia kaart
Pinnamood
Austraalia pinnamoes on valdavad tasandikud. Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks
suureks alaks. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley
platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave’I, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga.
Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, lõunarannikul
paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik . Keskmadalik hõlmab aluskorra
vagumuse; selle põhjaosas on rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub
12 m allpool merepinda Eyre’I järv, kagus alluviaaltasandikud. Edelast piiravad Keskmadalikku
Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad
harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena. Põhjaosas
on mäestik madalam ja laiem ning koosneb mitmest rööpsest ahelikust ja mägedevahelisest
lavamaadest, lõunas ta aheneb ning koosneb mõnest massiivist. Lõunapoolseimas ja kõrgemais
osas on alpiinset pinnamoodi .
Loodusvaarad
Boksiit , süsi, rauamaak , alumiiniumoksiid , kuld, vask, valgetina, hõbe, uraan , nikkel , volfram ,
mineraalliivad, tina, tsink , teemandid, maagaas, toornafta .
Kliima
Austraalias valitseb kuum kliima, millele on omane nii ööpaeva kui ka aasta temperatuuri suur
kõikumine. Suurem osa Austraaliast kuulub troopilisse kliimavööndisse, vaid Tasmaania saar
asub parasvöötmes. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni
veebruar) +25°C kuni +32°C. Austraalia jõgedevõrk on hõre, siin paiknevatele kõrbetele ja
poolkõrbetele on iseloomulik kuivade, ajutise vooluveega jõesängide - kriikide võrk. Vett leidub
neis lühikest aega, ainult pärast harvu vihmasademeid. Suurima jõestiku moodustab Murray (2
500 km) koos oma suure lisajõe Darlingiga. Austraalias on rohkesti järvi, kuid enamik neist on
äravooluta ja soolaseveelised. Suurim järv Eyre asub 12 meetrit allpool merepinda. Ligi 75 %
siinsetest taimeliikidest kasvab ainult Austraalias. Nii nagu taimestik , on ka Austraalia loomastik
väga omapärane. Siin elab loomi, kes on mujal ammu välja surnud. Palju on kukkurloomi, kelle
tüüpilisem esindaja on känguru, eükalüptimetsades elutseb kukkurkaru koaala.
Rahvastik
Austraalia rahvastiku praeguses koosseisus väljendub ilmekalt kunagine massiline
immigratsioon Euroopast: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 %
on pärismaalased.
85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka sisserändajaid endistest Jugoslaavia
maadest , näiteks Horvaatiast (800 000), aga ka Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast
(200 000), kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse.
Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemused
räägivad erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt.
Suuremad linnad
Idarannikul asub kolm Austraalia suurimat linna: Melbourne, Brisbane ja Sydney.
Melbourne on linn Port Philip lahe ääres Yarra jõe suudmes, Victoria osariigi suurim linn ja
pealinn. Melbourne on elanike arvult (3,9 miljonit 2008. aastal). Linnastu pindala on 8806 km².
Brisbane on rajatud 1824. aastal. Linnas on elanikke 1 811 000 inimest ja linna pindala 1326,8
km².
Sydney on Austraalia suurim linn ja vanim linn. Asutatud karistuskolooniana 1788. aastal ja
tänapäeval elab seal 4,2 miljonit inimest. Sydneys toimusid aastal 2000 kõigi aegade suurimad
suveolümpiamängud, kus 300 spordialal võistles 10 651 atleeti.
Majandus
Austraalia majandus on segamajandus , mida iga aastaga järjest rohkem privatiseeritakse ehk
erastatakse.
1980. aastatel hakkas Labor Party peaminister Bob Hawke' ja rahandusminister Paul Keatingu
juhtimisel riigi majandust moderniseerima.
Pärast sellele järgnenud majanduse kokku kukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle
saada ning 1990. aastatest alates on ta üks kõrgeimate majanduskasvu näitajatega OECD -riike.
Töötuse määr on sellest ajast peale järsult langenud ning firmade konkurentsivõime suurenenud.
1996. aastast järgib Austraalia peaminister John Howardi juhtimisel liberaalselt
majanduspoliitikat.
Eneergiamajandus
Hüdroenergia moodustab energeetikast 10%, ülejäänud 90% on soojuselektrijaamad.
Tuumaelektri- ja muid elektrijaamu pole Austraalias. Elektrijaamad paiknevad põhiliselt
Austraalia ida rannikul.
Põllumajandus
Sisemaal on spetsialiseerutud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele , tihedama
asustusega rannikualadel intensiivsele tehniliste kultuuride, köögi- ja puuvilja ning piimakarja
kasvatamisele. Koos kaevanusharudega moodustab põllumajandus 80 % riigi sissetulekutest.
Austraalia majanduslik heaolu sõltub paljuski eluskarja ja teravilja kasvatusest. Austraalia on
maailma suurim villa tootja. 1995 aastal oli seal 126 miljonit lammas. Suurimad villa
tootmispiirkonnad on Uus Lõuna-Wales ja Lääne-Austraalia. Karja kasvatatakse praktiliselt
kõikjal, kuid Victoria ja Queensland on selles valdkonnas teistest piirkondadest kaugel ees.
Loomulikult kasvatatakse ka rohkesti puuvilju . Tasmaania on kuulus oma imeilusate
puuviljaistanduste poolest, mis toodavad nii palju õunu, et seda kutsutakse tihti ka “Õuna
saareks ”. Umbes 10 % Austraalia territooriumist katavad põllu- ja karjamaad . Olulisimaks
teraviljaks on nisu, kuid toodetaks ka kaera, otra , tubakat , rukist, õliseemneid, suhkruroogu ja
erinevaid puuvilju. Austraalia kogub tasapisi kuulsust ka veinimaana. Erinevat sorti viinamarju
kasvatatakse Uus-Lõuna-Walesis ja Victorias. Tuntuimad viinamarjaistandused asuvad Barossa
Valleys, Hunter Valleys ja Murray Valleys.
Mullad
Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed , enamasti sooldunud troopilised ja
lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete
hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad . Niiske
kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised
puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad . Austraalia mullad on
erosiooniohtlikud.
Eksport
Peamiseks ekspordiartikliks on kivisüsi (6,451 miljardit USA dollarit).
Tähtsuselt teine on toornafta (3,367 miljardit USA dollarit).
Järgnevad rauamaak (2,704 miljardit USA dollarit), kuld (2,664 miljardit USA dollarit) ja boksiit
(alumiiniumimaak) (2,298 miljardit USA dollarit).
2005. aastal eksporditi kaupu kokku 103 miljardi USA dollari väärtuses.
Tähtsamad ekspordipartnerid on 2005. aasta seisuga Jaapan (20,3%), Hiina (11,5%), Lõuna-
Korea (7,9%), USA (6,7%), Uus- Meremaa (6,7%) ja India (5%).
Import
Peamiseks impordiartikliks on autod (4,489 miljardit USA dollarit).
Tähtsuselt teine on toornafta (3,977 miljardit USA dollarit).
Järgnevad arvutustehnika (2,495 miljardit USA dollarit), ravimid (1,753 miljardit USA dollarit)
ja elektrotehnika (1,231 miljardit USA dollarit).
2005. aastal imporditi kaupu kokku 119,6 miljardi USA dollari väärtuses.
Tähtsamad impordipartnerid on 2005. aasta seisuga USA (13,9%), Hiina (13,7%), Jaapan (11%),
Singapur (5,6%) ja Saksamaa (5,6%).
Austraalia metsad
Austraalia mandrist on metsaga kaetud vaid 5%. Metsad paiknevad peamiselt mandri
servaaladel. Sisemaal on kliima kõrbeline ja metsi äärmiselt vähe. Nagu kogu Austraalia elustik ,
on eripärased ka sealsed metsad. Loodusteadlased liigitavad need üldjoontes kolmeks: tihedad
metsad, kus puude võrade projektsioon katab maapinnast 81–100%, hõredad metsad, kus
puuvõrade liituvus on 51–80%, ja harvikud ning põõsastikud, kus kõnealune näitaja on 20–50%.
Tihedate metsade hulka kuuluvad vihmametsad ja mangroovimetsad. Vihmametsad jagunevad
omakorda troopilisteks, lähistroopilisteks ja parasvöötme vihmametsadeks. Need on Austraalia
kõige võimsamad metsad. Metsa esimese rinde kõrgus küündib tihti üle 30 meetri, puistud on
sageli mitmerindelised ja elustik väga liigirikas.
Troopilisi vihmametsi leidub peamiselt vaid Austraalia kirdeosas ja nende pindala on väike.
Suurim ühtne troopilise vihmametsa ala, mis paikneb Cooktowni ja Tonswillei vahel, võtab enda
alla ligi 800 000 hektarit. See on vaid üks tuhandik Austraalia pindalast, kus mets on koduks üle
3000 taimeliigile ja 370 linnuliigile. Seal elab ligi 30% kõigist Austraalia kukkurlooma liikidest,
30% konnaliikidest ja 23% roomajaliikidest. Suur osa neist metsadest on looduskaitse all. Väga
põnev on näiteks 1200 ruutkilomeetri suurune Daintree rahvuspark , kus saime mitu päeva ringi
liikuda .
Lähistroopilisi vihmametsi on järel veelgi vähem kui troopilisi. Neid leidub üksikute omaette
saarekestena Austraalia idaosas. Parasvöötme vihmametsi leidub peamiselt Austraalia kaguosas.
Võimsad puud on tihti kaetud sammaldega, metsa alumises rindes kasvavad puukujulised
sõnajalad.
Harvikuid ja põõsastikke leidub Austraalias tohutu suurtel aladel. Sageli on nad levinud väga
kuivades kasvukohtades . Puud on madalad ja kõverad, tihti kasvavad puude asemel põõsad. Nii
hõredad metsad kui ka harvikud ja põõsastikud on väga tuleohtlikud – iga-aastased tulekahjud on
seal tavalised.
Austraalia metsad koosnevad põhiliselt eukalüptidest
Kui erilaadse välimusega eukalüptimetsi nägime oma Austraalia-reisi jooksul! Kõrbe piiril
Austraalia sisemaal rändasime Hattah-Kulkyne'i rahvuspargi metsas, kus puud on vaevalt 10
meetri kõrgused ja nii peenetüvelised ja harunevad, et meenutavad pigem põõsaid kui puid.
Kohalik nimetus sellisel purukuival maal levinud kõrgete põõsastega metsa kohta on mallee.
Austraalia idaosas olime kulgenud kuivades hõredates metsades, kus valgusküllane maapind on
kaetud ühtlase pruuni kihiga , mis koosneb kuivanud lehtedest ja kooreribadest. Päikeselisel
päeval on säärase metsa õhk tulvil tugevat ja äravahetamatut eukalüptiaroomi. Puutüvede
alaosad olid sageli süsimustad. See oli kindel märk seal möllanud tulekahjust.
Kõrgeima ja sihvakaima eukalüptimetsa leidsime Austraalia kaguosast. Seal, Melbourne’i linnast
ligi 60 kilomeetri kaugusel, asub Yarra Rangesi rahvuspark. Ilm oli jahedapoolne ja rõske.
Tibutas vihma. Selles parasvöötme vihmametsas sajab sageli ja seetõttu on taimestik erakordselt
lopsakas.
Puukujulised sõnajalad küündivad 10 meetri kõrguseni ja moodustavad kohati eukalüptimetsa all
omaette puurinde. Võrreldes Eesti metsapuudega paiknesid nad palju kõrgemate, täiesti sirgete ja
okstetuna tihedalt üksteise kõrval. Ladvad ulatusid 60 meetri piirimaile. Paljudelt tüvedelt oli
koor narmastena maha koorunud, mis Eesti kogemuste järgi tähendab seda, et puu on suremas.
Eukalüpti puhul on koore pidev uuenemine täiesti normaalne nähtus. Sealne liik kannab valitseva
eukalüpti nimetust .
Veondus
Austraalia hõredasti asustatud kesk- ja lääneosas on õhutransport eluliselt tähtis. Austraalial on
kokku seitse rahvusvahelist lennujaama (Darwin, Cairns, Brisbane, Perth, Sydney, Melbourne,
Adelaide), kuid enamus külalisi saabub mandrile riigi kahe suurima õhuvärava Sydney või
Melbourne’i kaudu. Nendesse linnadesse korraldab lende enim lennukompaniisid ja võimalused
soodsat hinda saada on suuremad.
Kohapealsest transpordist on suurte vahemaade tõttu samuti enim soositud õhutransport.
Siseriiklike lende korraldab rahvusliku lennukompanii Qantase kõrval ka peale pankrotti uuesti
jalgu alla saav Ansett . Idarannikul on konkurents tihedam ja piletihinnad soodsamad, Kesk- ja
Lääne- Austraalia sihtpunktid on mõnevõrra kallimad.
Lennuliiklusest kohati kallimgi, kuid palju aeglasem on liikuda maad idast läände ja lõunast
põhja läbivate rongidega . Idast läände mandri läbimiseks tuleb arvestada üle kolme ööpäeva
kestva reisiga, kusjuures läbitakse ka maailma pikim 478 km pikkune täiesti sirge raudteelõik
Nullarbori platool. Lõunast-Põhja sõidab rong umbes kahe päevaga. Rongiliikluse eeliseks bussi-
ja ka lennuliikluse ees on kindlasti suurem mugavus.Suuremates linnades ja nende lähiümbruses
funktsioneerib veatult linnatransport. Näiteks Sydneys on busside -rongide kõrval samaväärseks
ühistranspordi liigiks ka praamid, ilma milleta kuluks mõnedesse linnaosadesse jõudmiseks
tunde.
Turism
Enamikele inimestele seostuvad Austraaliaga Sydney Sadamasild ja Ooperiteater , teadjamad
oskavad ehk nimetada ka Ayers Rocki. Tegelikult on see kõik vaid jäämäe tilluke veepealne osa.
Austraalia on kontrastide maa – nii kliima, maastik kui ka loodus kõiguvad äärmusest
äärmusesse. Kosmopoliitsete ja kõrget elukvaliteeti pakkuvate suurlinnade kõrval on selle maa
peamiseks vaatamisväärsuseks siiski imekaunis loodus, mille sarnast ei kohta kusagil mujal
maailmas. Ausad, otsekohesed ja ülimalt sõbralikud inimesed muudavad reisi veelgi
nauditavamaks. Järgnevalt mõned vaatamisväärsused:
Great Ocean Road
Melbourne’ist lääne poole mööda mägist ja käänulist rannikuäärt kulgeb riigi üks kauneimaid
maanteid Great Ocean Road. Läbides kümneid õdusaid kalurikülakesi jõuab maantee kõrge ja
sopilise liivakivirannikuni, mida ääristavad mitmed majesteetlikud liivakivimoodustised. Neist
kuulsaimad on 12 Apostlit, aga ka The Arch , London Bridge ja Bay of Islands .
The Grampians
Great Ocean Roadist põhja poole jääb Gramipansi rahvuspark, mis on nimetatud samanimeliste
mägede järgi Šotimaal. Väikesest Halls Gapi linnakesest algab hulgaliselt matkaradu, mis viivad
ümbruskonna mägedesse. Siinse kandi üks tuntuimaid vaatamisväärsusi on võimas MacKenzie
juga. Ümbruskonna järsud mäed (nagu Mt. Arapiles) on populaarsed ka mägironijate seas.
Lõuna-Austraalia
Adeliade
Miljonilinn Adelaide pakub külastajale samasugust kunsti- ja kultuurielamust nagu
„kultuuripealinn“ Melbourne. Kompaktses kesklinnas on harmooniliselt kokku sobitatud
pilvelõhkujad ja sajandivanused ehitised, muuseumid ja restoranid . Torrensi jõe kaldal jalutades
püüab pilku omapärase arhitektuuriga festivalikeksus. Rannamõnusid saab nautida 10-minutilise
trammisõidu kaugusel asuvas Glenelgi rannas.
Flinders Ranges
Lõuna-Austraalia ranniku lähedal asub sadade kilomeetrite pikkune mäeahelik, mis saadab
rändajat pea kogu tee Adelaide’st Port Augustasse. Teisel pool mägesid asub karm sisemaa –
Outback . Port Augusta on selle piirkonna viimane suurim linn, milles asub ka Outbacki
muuseum . Linnast sajakonna kilomeetri kaugusel on teravatipuline kausja kujuga Wilpena Pound
i mäestik, mille ümbruses on mitmeid matkaradasid.
Kimberley
Lääne -Austraalia loodenurgas asuv Kimberley territoorium koondab omapäraseid pinnavorme,
maalilisi jõesänge, võimsaid jugasid ja kauneid saarestikke.
Üks Austraalia omapärasemaid ja kaunemaid pinnavorme on Kimberley regiooni kõrbealal asuv
mitmekümnest kuplist koosnev väike Bungle Bungle mäestik, millesse punase liivakivi erinevad
kihid on jätnud omapärase mustri .
Keskkonnaprobleemid
• Metsanduse kadumine
• Kõrbestumine
• Loomade väljasuremine
• Kontrollimatu tulekahjud
Kasutatud kirjandus
Maailma Atlas 2000
http://kangurumaa.weebly.com/index.html
http://www.germalo.ee/reisiinfo/austraalia/
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel1216_1200.html
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/austraalia2.ht m